Tartu Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
30. oktoober 2012, Tartu (kirjalik menetlus)
Kriminaalasja number
1-12-2314
Kohtukoosseis
Paavo Randma, Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 01. oktoobri 2012 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabastamata jätmise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
süüdimõistetu Artjom Gromovi määruskaebus
Juhindudes KrMS § 384 lg-st 2 ja §-st 390 jätta Viru Maakohtu 01. oktoobri 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu Artjom Gromovi määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.
Asjaolud Viru Maakohtu 01.10.2012 määrusega jäeti Artjom Gromov temale mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. Viru Maakohtu 12.03.2012 otsusega mõisteti A. Gromov süüdi KarS § 184 lg 2 p-de 1, 2 ja § 329 lg 2 p 2 alusel ning teda karistati KarS § 64 lg 1 kohaldamisega 4 aastata ja 6 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 68 alusel arvestati tõkendina vahi all pidamine kantud karistuse hulka, lugedes karistuse kandmise alguseks 19.05.2010. Karistuse kandmise aja algus on 19.05.2010 ja lõpp 19.11.2014. Kinnipeetaval on õigus taotleda vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamist elektroonilise valve alla alates 19.08.2012.
Esimese astme kohtu määruse sisu Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja prokuröri arvamuse ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjaliga, leidis, et A. Gromov ei kuulu elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kohus arvestas süüdimõistetu poolt sooritatud kuriteo ühiskonnaohtlikkust - kuritegu pandi toime grupis ning käideldi korduvalt suurtes kogustes narkootilisi aineid. Kohus leidis, et vähetähtis ei ole ka asjaolu, et A. Gromov on õigusrikkumiste toimepanemist jätkanud ka vanglas, olles korduvalt distsiplinaarkorras karistatud. Süüdimõistetu õiguspärane käitumine vanglas on aga tingimisi ennetähtaegse vabastamise oluliseks eelduseks. Kohtul puudus veendumus, et süüdimõistetu suhtes on võimalik teostada tulemuslikku kriminaalhooldust elektroonilise valve kaudu. Kohus leidis, et kuna A. Gromovi karistusaja lõpuni on veel üle kahe aasta, oleks käesoleval ajal tema vabastamine ennatlik.
Määruskaebuses esitatud taotluse sisu A. Gromov esitas määruskaebuse, milles palub tühistada Viru Maakohtu määrus ja vabastada ta elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega. Määruskaebuse esitaja on ära kandnud poole talle määratud karistusest. Kohus mõistis ta süüdi kokkuleppemenetluses, kus A. Gromov tunnistas täielikult oma süüd ja oli süüdistusega nõus. Ta juhib tähelepanu sellele, et varem ei ole teda kriminaalkorras karistatud, tasutud on ka hagid ja trahvid. Vabastamise korral on määruskaebuse esitajal olemas elu- ja töökoht. Vangistusasutus on hinnanud uue kuriteo toimepanemise riski 13%-ga. Määruskaebuse esitajat on tõepoolest distsiplinaarkorras karistatud, ent vangla on andnud nõusoleku ennetähtaegseks vabastamiseks, kuna rikkumised olid seotud tubakatoodetega. Vangistuses viibimise ajal ei ole tal olnud administratsiooniga konflikte. A. Gromov palub anda endale võimaluse elada seaduskuulekat elu. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
käitumist. Siinkohal osundab kohtukolleegium Riigikohtu lahendile asjas nr 3-1-1-91-06, milles on leitud, et süüdlase ennetähtaegse vangistusest vabastamise peamiseks eelduseks on tema edaspidine õiguskuulekas käitumine ja hoidumine uute kuritegude toimepanemisest – nendele tingimustele vastavust peab näitama tema käitumine vanglas karistuse kandmise ajal. Vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest vabastamise oluliseks tingimuseks. Kohtukolleegium leiab, et ennetähtaegse vabastamise eelduseks on kindlasti seegi, et vabastatu üle oleks võimalik teostada kriminaalhooldaja järelevalvet, milles on aga A. Gromovi puhul tema korduvaid distsiplinaarrikkumisi arvestades alust kahelda. Vabastades ennetähtaegselt isiku, keda on korduvalt karistatud vanglaeeskirjade mittetäitmise eest, ei oleks täidetud seadusest tulenev eesmärk.
Paavo Randma
Tiit Lõhmus
Maarika Kuusk
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.