Tartu Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
19. juuni 2013 Tartu (kirjalik menetlus)
Kriminaalasja number
1-09-15563
Kohtukoosseis
Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Agu Timmi
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 13. mai 2013 määrus süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata jätmise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
süüdimõistetu määruskaebus
Roman
Kalinini
(Kalinin)
Juhindudes KrMS §-st 390 ringkonnakohus määras: jätta Viru Maakohtu 13. mai 2013 määrus muutmata ning süüdimõistetu Roman Kalinini määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Tartu Maakohtu 07.12.2009 otsusega tunnistati R. Kalinin süüdi KarS § 184 lg 2 p 1 järgi ning teda karistati vangistusega 3 aastat 10 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 27.07.2004 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja R. Kalinini liitkaristuseks mõisteti 6 aastat 1 kuu 8 päeva vangistust. Käesoleval ajal kannab R. Kalinin karistust Tartu Vanglas. Tema karistusaja algus on 21.04.2009 ja lõpp 29.05.2015. Tartu Maakohtu 06.07.2012 määrusega jäeti R. Kalinin vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. 16.04.2013 on Tartu Vangla Tartu Maakohtule edastanud R. Kalinini isikliku toimiku otsustamaks uuesti Roman Kalinini vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist.
Esimese astme kohtu määruse sisu Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt puuduvad R. Kalininil kehtivad distsiplinaarkaristused. R. Kalinin on uimastisõltlane, kes on läbinud aktiivse rehabilitatsiooni. Ta on läbinud vangistuse ajal mitmed sotsiaalsed programmid. R. Kalinin osaleb jalgpallitreeningutel, treenib kaaskinnipeetavaid ja osaleb vangla sektsioonidevahelistel spordivõistlustel pallimängudes. Ta lõpetas Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumis kümnenda klassi ning ta töötab keevitajana AS-is Eesti Vanglatööstus. Tartu Vangla toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Tartu Vangla Tartu kriminaalhooldusosakonna arvamuse kohaselt on R. Kalininil vanglast vabanemisel võimalik asuda elama vanemate juurde XXX . Vabanemisel puudub süüdimõistetul kindel töökoht, kuid ta loodab tööle saada isa juurde. Kohtu arvates kuriteo toimepanemise asjaolud, süüdimõistetu isik ja tema eelnev elukäik ei võimalda R. Kalininit vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. R. Kalinini isiklikus toimikus olevast karistusregistri teatisest ja kohtulahenditest nähtuvalt on teda aastatel 20002009 viiel korral kriminaalkorras karistatud. Seega on R. Kalinin olnud kuritegelikult üsna aktiivne. R. Kalinin on korduvalt kandnud reaalset vangistust, kuid R. Kalininile on kohus varem andnud ka võimaluse jätkata oma elu vabaduses. R. Kalinin kuritarvitas aga kohtu usaldust. Seega ei täitnud kriminaalhooldus R. Kalinini puhul peamist oma eesmärki – vältida uute kuritegude toimepanemist. Selline R. Kalinini varasem käitumine teeb äärmiselt kaheldavaks uue määratava katseaja edukuse. Korduvalt kriminaalkorras karistatud ja sealhulgas korduvalt ka reaalset vanglakaristust kandnud isiku puhul ei kõla eriti veenvalt R. Kalinini kohtuistungil avaldatud väide, et just nüüd on ta teinud vajalikud järeldused. Distsiplinaarkaristuste puudumine, sotsiaalprogrammide läbimine, töötamine vangistuse ajal, osalemine muudes toetavates tegevustes on R. Kalininit positiivselt iseloomustavad asjaolud. Kuid arvestades kuriteo raskust ja karistusaja lõpuni veel jäävat pikka ajavahemikku ei kaalu kohtu arvates need positiivsed asjaolud veel üles seda negatiivset, millel kohus eelnevalt peatus. Määruskaebustes esitatud taotluste sisu R. Kalinin leiab, et maakohus on tema puhul arvestanud ainult negatiivseid asjaolusid. Nimelt seda, et ta oli kriminaalkorras viiel korral karistatud, nendest kolmel korral kandis reaalset vangistust. Maakohtu määrus tuleb tühistada ja vabastada ta ennetähtaegselt vangistuse kandmiselt. Määrusekaebuses sisaldub palju asjasse mittepuutuvat, eelkõige seoses kaebaja varasemate karistuste kandmise asjaoludega. R. Kalinin leiab, et varasemad karistuse kandmise kohad ei avaldanud tema jaoks positiivset mõju, kuna sealne vangla subkultuur ei soodustanud paranemist. Veel märgib R. Kalinin, et tema eluga mittetoimetulekut soodustas õe surm, kuna ta hakkas alkoholi tarvitama ja hiljem pani toime uue kuriteo. R. Kalinin avaldab mõningast kadedust nende tingimuste üle, kes on esimest korda kinnipidamiskohas, kuna nendega tegeldakse teiste, s.o leebemate põhimõtete ja kasvatusmeetoditega. R. Kalinin rõhutab, et tegeleb käesoleval ajal paljude vanglasiseste programmidega ja on positiivselt meelestatud. Aastast 2011 töötab keevitajana AS Vanglatööstuses. Kaebaja märgib, et viimase aasta jooksul on ta järjepidevalt teinud enda juures tööd oma iseloomu ja käitumise kasvatamisel. On maksnud ära menetluskulusid, tsiviilhagisid, täitnud individuaalprogrammi, pole esinenud distsiplinaarkaristusi. Kaebaja leiab, et tema isikut iseloomustavaid andmeid tuleb vaadelda kogumis, arvestada tema kavatsusi ja eelnevate tegevuste tulemusi. Vabaduses on tal olemas töökoht ja elukoht. -2-
Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
3-1-1-91-06 avaldatud seisukohale küll subjektiivne õigus nõuda enda ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist, kuid ei ole subjektiivset õigust nõuda enda vangistusest ennetähtaegset vabastamist. Ringkonnakohus lisab, et süüdlase ennetähtaegne vabastamine on alati kriminaalpoliitiline otsus ning kohtul on õiguskorra kaitsmise huvidest lähtuvalt õigus raske kuriteo toimepannud isiku ennetähtaegsest vabastamisest keelduda. Ringkonnakohus on seisukohal, et olukorras, kus isiku mittevabastamisel on kõige kaalukamaks asjaoluks tema poolt toimepandud kuriteo asjaolud ning tema süü suurus, kuna muud nimetatud asjaolud iseloomustavad teda positiivselt ja toetaksid tema ennetähtaegset vabastamist, on kohtul siiski kaalutlusõigus isikut mitte vabastada. Ringkonnakohus märgib, et KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamisel kõige olulisemaks põhimõtteks isiku süü. Ringkonnakohus leiab, et süüpõhimõttel on suur kaal ka KarS § 76 lg 3 kohaldamisel, kuna nimetatud sättest tulenevalt tuleb kohtul arvestada isiku varasema elukäigu, vangistusaegse käitumise ja teda eesootavate tingimuste kõrval ka süüdimõistetu isikut ja kuriteo toimepanemise asjaolusid, mis R. Kalinini puhul praegu tema ennetähtaegset vabastamist ei võimalda.
Tiit Lõhmus
Maarika Kuusk
-4-
Agu Timmi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.