Kohtulahend

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

12. juuni 2013 Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-09-17810

Kohtukoosseis

Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 16. mai 2013 määrus süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdimõistetu määruskaebus

Aleksei

Nikitini

(Nikitin)

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS §-st 390 ringkonnakohus määras: jätta Viru Maakohtu 16. mai 2013 määrus muutmata ning süüdimõistetu Aleksei Nikitini määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud A. Nikitin mõisteti Viru Maakohtu 08.04.2010. a kohtuotsusega süüdi KarS § 184 lg 2 p 1 ja 2 järgi ning karistati KrMS § 238 lg 2 kohaldamisega 2 aasta ja 2 kuulise vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Narva Linnakohtu 24.05.2005 otsuse järgi mõistetud karistuse võrra, mõistes liitkaristuseks 5 aastat 1 kuu ja 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus on 06.10.2009 ja lõpp 04.12.2014. Viru Maakohtu 16.05.2013 määrusega jäeti A. Nikitin tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vangistusest vabastamata. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohtu hinnangul ei ole A. Nikitini ennetähtaegne vabastamine põhjendatud ning A. Nikitin tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Maakohus märkis, et kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et A. Nikitini varasem käitumine, toimepandud kuritegude raskus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Maakohus tõi välja, et A. Nikitin on varem kriminaalkorras karistatud esimese astme varavastase kuriteo toimepanemise eest tingimisi vangistusega katseajaga 3 aastat, kuid pani katseajal toime uue esimese astme narkokuriteo, mis maakohtu hinnangul näitas, et A. Nikitin ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega suutnud katseajal tõendada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Maakohus järeldas, et tingimuslik karistus ei paneks A. Nikitinit hoiduma uute kuritegude toimepanemisest ning A. Nikitini puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Maakohus rõhutas, et käesoleval ajal kannab A. Nikitin vangistust esimese astme ühiskonnatervise vastu suunatud kuriteo, s.o narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest, mis oli toimepandud korduvalt ja katseajal. Sellest tulenevalt leidis maakohus, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (elu- ja töökoha olemasolu ning lähedaste toetus) ei kaalu üles tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toime pandud narkokuriteo asjaolusid. Maakohus lisas ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus omandada eriala ja osaleda sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi. Maakohtu hinnangul ei ole A. Nikitini ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud, arvestades toimepandud kuriteo korduvust ja dünaamikat ning A. Nikitini käitumist katseajal. Maakohus märkis veel, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid tugineda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Määruskaebustes esitatud taotluste sisu A. Nikitin esitas Viru Maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus kaaluda veelkord enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. A. Nikitin tõi välja, et eelmisest tingimisi ennetähtaega vabastamise võimaluse läbivaatamisest on möödunud aasta. A. Nikitini sõnul jäeti ta siis vabastamata määrusega, mille põhjendusteks oli töökoha saamise garanteerituse puudumine, samuti teatud täitmata tegevused individuaalse täitmiskava (ITK) järgi ning põhjendus, et kuritegu oli toime pandud tingimisi määratud karistuse ajal. A. Nikitin väidab, et käesolevaks ajaks on nii mõnedki asjaolud muutunud. Nimelt oli A. Nikitin eelmisest määrusest täiendavalt motiveeritud ning asus muutma oma tegevuskava, püüdes sellega tõendada ja veenda kohut, et ta on sügavalt motiveeritud õiguskuulekalt käituma. A. Nikitini sõnul täitis ta kõik ITK-st tulenevad kohustused, muutis suhtumist vangla poolt pakutavasse töösse ja oli nõus koristustöödega ning tegi pingutusi selleks, et tagada vabanedes töökoht. A. Nikitin rõhutas, et on täitnud absoluutselt kõik tingimused. A. Nikitini hinnangul on mõistetav, et inimesele, kellele määratakse kuriteo eest reaalne vangistus, on nõutav eelkõige, et ta arvestaks asjaoluga, et ta peab ära kandma kohtu karistuse. Ennetähtaegne tingimisi vabastamine on privileeg. A. Nikitin peab mõistetamatuks, et milleks need täitmiskavad ja lootuste andmine, kus märgitakse kohustused, mis annavad inimesele selge signaali võimalustele loota, kui nende reaalsel täitmisel tema lootused purustatakse selgitusega, et tingimisi ennetähtaegse vabastamisega saab ühiskonna õiglustunne oluliselt riivata. A. Nikitin möönab määruskaebuses, et tema kuritegu oli toime pandud katseajal, kuid lisab, et siis ta ei teadnud, mida tähendab reaalne vangistus.