Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
Kriminaalasja number
1-11-8887
Kohtunik
Peet Teidearu
Kohtuistungi sekretär
Heli Nurmoja
Kriminaalasi
Süüdimõistetu I.E vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamine valve kohaldamisega
Süüdimõistetu
I.E (IK: XXX; viibimiskoht: Tartu Vangla)
Kaitsja
advokaat Tarmo Pilv
elektroonilise
Juhidudes KrMS § 180, § 426, § 432 lg 3, kohus
määras : Jätta vabastamata süüdimõistetu I.E temale Tartu Maakohtu 06. juuni 2012. a otsusega mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Menetluse käik ja asjaolud Tartu Maakohtu 06. juuni 2012. a otsusega tunnistati I.E süüdi KarS § 214 lg 2 p 1, 4, 5, § 118 p 1, § 209 lg 2 p 1, § 349, § 344 lg 1 ja § 424 järgi ning liitkaristuseks mõisteti 5 aastat 6 kuud vangistust, mida vähendati lühimenetluse kohaldamise tõttu 1/3 võrra ja lõplikuks karistuseks mõisteti 3 aastat 8 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka I.E eelvangistus ja karistuse kandmise alguseks loeti 14. juuni 2011. a. Kohtuotsus jõustus Riigikohtu määrusega 11. veebruaril 2013. a.
I.E karistuse kandmise aeg lõpeb selle täielikul ärakandmisel 14. veebruaril 2015. a. I.E on varem kriminaalkorras karistatud:
süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning nõustub elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on I.E ära kandnud enam kui poole temale mõistetud karistusajast ning ta nõustub elektroonilise valve kohaldamisega. Seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega olemas. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. I.E puhul on positiivne vabaduses kindla elu- ja töökoha ning toetavate lähedaste olemasolu. Samuti on positiivne, et vangistuses on ta läbinud sotsiaalabiprogrammi „Eluviisitreening“ ja käinud psühhiaatri juures konsultatsioonidel. Samas aga peab kohus arvestama, et süüdimõistetut on kriminaalkorras karistatud juba viiel korral ning ta on ka varasemalt olnud tingimisi katseajal, kuid see talle piisavat mõju avaldanud ei ole, ta on jätkanud uute kuritegude toimepanemist ning rikkunud ka katseajaga kaasneva kriminaalhoolduse nõudeid ja kohustusi. Seega on ilmne, et varasemad karistused ja nende kandmiseks antud kergemad võimalused ei ole süüdimõistetule piisavat õiguskuulekusele suunavat mõju avaldanud. Kuigi käesoleva vangistuse puhul on tegemist süüdimõistetu esmase reaalse vangistusega, mistõttu võiks selle õiguskuulekusele suunav mõju olla tema suhtes ka mõnevõrra mõjusam kui näiteks korduvalt vangistust kandnud isiku puhul, siis ei ole kohtul tekkinud siiski veendumust, et ta oleks oma suhtumist õiguskuulekusse piisaval määral muutnud ning oleks motiveeritud ja võimeline vabaduses seadusekuulekalt elama. Kohtule esitatud materjalide põhjal võib järeldada, et peamiselt on süüdimõistetu kriminaalset käitumist mõjutanud majandusliku kasu teenimise eesmärk, aga ka kalduvus impulsiivsele ja agressiivsele käitumisstiilile, mida on omakorda soodustanud alkoholi tarvitamine. Kuigi enda sõnul on süüdimõistetu oma eksimuste üle mõelnud ning kahetseb neid, siis on kohtule esitatud materjalide põhjal siiski alust kahelda, kas ta ka tegelikult oma varasemat väärkäitumist ja selle põhjuseid täielikult mõistab ega kaldu selle asemel ennastõigustavale ja üleolevale suhtumisele. Vangla iseloomustusest nähtuvalt ei ole süüdimõistetu võimeline oma tegusid selgitama, kaldub lahendama probleeme jõupositsioonilt ning seadma ennast ja oma heaolu teistest kõrgemale. Tema käitumisviisid viitavad kohati kriminaalse subkultuuri pooldamisele ning ka suhtlemisel vanglaametnikega ei ole ta olnud alati viisakas, mistõttu on talle ühe ametniku suhtes solvavate väljendite kasutamise eest määratud distsiplinaarkaristus. Nimetatud karistus on praeguseks veel kehtiv. Samuti on tal teine kehtiv distsiplinaarkaristus keelatud eseme omamise eest, mis näitab tema valmisolekut rikkuda ettenähtud korda oma heaolu nimel. Eeltoodu põhjal on kohtul alust kahelda, kas süüdimõistetu ka tegelikult on oma suhtumist praeguseks piisavalt muutnud, on võimeline elama edaspidiselt seadusekuulekalt ja igati järgima temale ennetähtaegse vabastamisega kaasneva kriminaalhoolduse nõudeid ja kohustusi. Seejuures peab kohus vajalikuks arvestada ka seda, et juba varasemalt ei ole süüdimõistetu kriminaalhooldusel olles järginud nõuet elada kindlas elukohas ning on jäänud kriminaalhooldajale, kohtule ja uurimisasutustele kättesaamatuks, mistõttu on ta tulnud tagaotsitavaks kuulutada. Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et I.E katseajaga tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega ole põhjendatud ja oleks käesoleval juhul liigselt ennatlik, kuna kohtul ei ole tekkinud piisavat veendumust, et isik ei jätka vabanedes kuritegude toimepanemist ning suudab nõuetekohaselt kriminaalhoolduse ja elektroonilise
valve nõudeid täita. Kohus leiab, et süüdimõistetul tuleks vangistuses enam oma käitumist ja selle mõjutegureid analüüsida, et saada neist adekvaatset ülevaadet ning vabanemisel oma eluviisi vastavalt muuta. Samuti tuleks süüdimõistetul näidata, et ta on igati motiveeritud kinni pidama temale kehtestatud reeglitest, sealhulgas järgima vangla sisekorda.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.