Kohtulahend

Määruskaebuses esitatud taotluse sisu

3.2 Kohus ei kohaldanud KrMS § 426 lg-t 1, ehkki oli kohustatud läbi vaatama KarS §-des 73-76 sätestatu. Konkreetsemalt juhib määruskaebuse esitaja ringkonnakohtu tähelepanu sellele, et vangla mõju ja režiim soodustas teda halbadest harjumustest loobuma, nt loobus ta pärast 38 aastat suitsetamisest, mida tõendab diplom. Lisaks on ta võtnud osa haridusprogrammidest (tunnistused lisatud kaebusele), et tõsta kvalifikatsiooni ja perspektiivi elada seaduskuulekalt ning ühiskonna norme järgivalt. Kohus ei arvestanud programmide läbimist, ehkki oli selleks kohustatud. Samuti ei arvestanud kohus, et J. Gontšarov on teinud administratsiooniga koostööd ja osalenud programmides, mis toetavad ennetähtaegset vabastamist. Kui tekkis võimalus minna tööle või õppima, siis kasutas J. Gontšarov seda. Lisaks on tal mitu ametit – ta on laia profiiliga elektrimontaažitööline, mis võimaldab töötada erinevatel ametikohtadel (keevitaja, lukksepp jne) ja kõikide kategooriate juhiload. Seega on tal võimalus asuda tööle erinevatel aladel. Murru Vanglas alustatud elektrikeevitaja kursust ei lõpetanud ta põhjusel, et teadmised vastavas valdkonnas olid tal juba enne olemas, samuti avanes võimalus asuda tööle ettevõttesse XXX , kust ta lahkus seoses teise vanglasse üleviimisega. 2007. aastal töötas J. Gontšarov Ämari vangla puutöökojas, kus tegi mööblit. Mööbli tegemise plaanid on J. Gontšarovil ka vabanemisel. Lisaks soovib ta vabal ajal hakata hoolitsema loomade eest ja tegelema sepatööga. J. Gontšarov märgib veel, et tal on ka hiljem olnud soov õppida elektrikeevitust, ent Tartu Vanglas ei ole talle vastavat kursust võimaldatud. J. Gontšarov leiab, et kohus ei arvestanud tema suulisi tõendeid, elukoha olemasolu ja töötamist vangistuses, tema kohustusi ja elatusvahendite kohta antud selgitusi. Kohus arvestas vaid isiklikke asjaolusid kuriteo sooritamisel, mitte aga ennetähtaegse vabastamise eesmärgipärasust. Kohus ei nimetanud ennetähtaegsest vabastamisest keeldumise alust, motiveerides otsust vaid teiste süüdimõistvate otsuste läbi, mille eest on karistuski juba kantud. J. Gontšarov märgib, et on asunud seaduskuulekale teele, mida tõendab kõikidest programmidest osavõtmine. 3.3 J. Gontšarov leiab, et kohus ei hinnanud, milline risk seondub tema vabastamisega ja sellist hinnangut on ka võimatu anda, kuivõrd igaüks võib kogemata toime panna kuriteo. Kohus pidanuks tuvastama konkreetse ohuallika, ent on jätnud selle tuvastamata ja määruses motiveerimata. 3.4 Vangla peab töötama tihedas koostöös ametkondadega, s.h kohtuga vabastatutega koostööd tehes. Kohus seda ei arvestanud ja luges pealiskaudselt vaid vangla materjale, selle asemel, et lahata asja sisuliselt ja lubada isikut tagasi ühiskonda pöörduda. J. Gontšarov nimetas ka istungil kohad, kuhu ta kavatseb tagasi pöörduda, mida aga kohus ei kontrollinudki. J. Gontšarov soovib hakata tegelema puutöö ja disainiga ning asuda elama endise naise V. juurde. Samuti on talle pakutud teistki elukohta ja äärmisel juhul saaks ta minna venna juurde. 3.5 Määruskaebuse esitajal on mitmeid etteheiteid tema iseloomustuse koostanud M.B. . Ta leiab, et iseloomustus on koostatud ebakompetentselt. 3.6 Puutuvalt distsiplinaarkaristustesse, märgib J. Gontšarov, et kohus jättis arvestamata, et 1aasta möödudes karistus kustutatakse, kui isik pole toime pannud uut rikkumist (vt ka Riigikohtu seisukoht asjas nr 3-1-1-43-06). Ta leiab, et kõik need karistused on kustunud selle 7 aasta jooksul, mis talle mõisteti Harju Maakohtu otsusega. Ta märgib, et on ära kandnud 7aastase karistuse ja praegu kannab karistust KarS § 298 lg 1 alusel, s.o kanda on jäänud 4 kuud. Otsuse vaidlustab ta teistmismenetluses. J. Gontšarovil on mitmeid etteheiteid tema suhtes tehtud kohtuotsuste tegemisele.

3.7 Lisaks leiab määruskaebuse esitaja, et prokurör ei osalenud menetluses, millega ta näitas oma lugupidamatust nii J. Gontšarovi kui ühiskonna vastu tervikuna. Lugedes ebakompetentsete vanglaametnike eelnevalt ette valmistatud negatiivset iseloomustust ja võtmata arvesse positiivseid asjaolusid, jättis kohus täiesti tähelepanuta, et vabaduses hakkab J. Gontšarov maksma makse ja elama seaduskuulekalt.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

vangistuses õppinud, töötanud ja osalenud kunstiringis. Nimetatud oskused aitavad kindlasti kaasa J. Gontšarovi õiguskuulekale elule vabaduses. Määruskaebusest nähtub, et J. Gontšarov ei ole rahul tema kohta koostatud iseloomustusega. Maakohtu istungi protokollist nähtub, et J. Gontšarov on saanud selgitada ka asjaolusid, millega ta iseloomustuses rahul ei ole ja mida tahtis ümber lükata (tlk 10-12). Kohtus on J. Gontšarov samuti rääkinud teda positiivselt iseloomustavatest asjaoludest. Seetõttu on väär määruskaebuse väide, et kohus on lähtunud üksnes vanglas koostatud iseloomustusest. Maakohus on kaalutlusotsuse tegemisel arvestanud ka kohtus esile toodud asjaoludega, ent pidanud kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist, arvestades J. Gontšarovi poolt toime pandud kuritegude laadi ja raskust, ebapiisavaks. 5.6 Ringkonnakohus selgitab vastuseks määruskaebusele, et vastavalt KrMS § 432 lg 33 on kohtul õigus tingimisi ennetähtaega vangistusest vabastamise küsimust läbi vaadata prokuröri osavõtuta, kui prokuratuur on edastanud täitmiskohtunikule oma seisukoha kirjalikult või elektrooniliselt ning teatanud, et ei soovi küsimuse läbivaatamisest osa võtta. 5.7 Kohtukolleegium leiab, et isiku poolt toime pandud kuritegudel ja tema käitumisel karistuse kandmise ajal on ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel suur kaal ning kuigi kaalutlusotsuse tegemisel tuleb kohtul arvesse võtta ka isikut positiivselt iseloomustavaid asjaolusid ning teda vabaduses eesootavaid tingimusi, ei saa süüdimõistetut vabastada vaid lubadustele tuginedes. Süüdimõistetul on vastavalt Riigikohtu lahendis nr 3-11-91-06 avaldatud seisukohale küll subjektiivne õigus nõuda enda ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist, kuid ei ole subjektiivset õigust nõuda enda vangistusest ennetähtaegset vabastamist. 5.8 Kokkuvõtvalt leiab kohtukolleegium, et maakohus on põhjendatult arvestanud süüdimõistetu poolt toime pandud kuritegude raskusega ja käitumisega vangistuse ajal ning leidnud, et isiku ennetähtaegne vabastamine ei ole õigustatud. Ringkonnakohus märgib, et kuivõrd kohtul on õigus keelduda süüdlase ennetähtaegsest vabastamisest seoses eelnimetatud tingimustega, on maakohtu määrus seaduslik ning puudub alus vaidlustatud kohtumääruse tühistamiseks määruskaebuse motiividel. 5.9 Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

Maarika Kuusk

Mati Kartau

Aarne Sarjas

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.