Kohtulahend

käitumiskontrollile seoses vangistusest tingimusliku vabastamise, vangistusest ennetähtaegse tingimusliku vabastamise ja üldkasuliku töö määramisega, kuid vaatamata sellele jätkas ta uute kuritegude sooritamist. Seega kannab P.G praegu vangistust teise astme kuritegude eest ning tal on mõistetud vangistusest kandmata veel ligi 8 kuud. Varasemad käitumiskontrollile allutamised ei ole andnud positiivset tulemust. Eeltoodust järeldas kohus, et käitumiskontrollile allutamised pole olnud P.G jaoks piisavad, et ära hoida uusi kuritegusid. Tal on kalduvus alkoholi kuritarvitamisele, vargustele ja mootorsõiduki joobeseisundis juhtimisele. 2.2 Vangla iseloomustuse ja kriminaalhooldusosakonna arvamuse kohaselt eksisteerib endiselt uue kuriteo toimepanemise risk. Maakohus nõustus sellise seisukohaga, sest P.G on pika aja vältel ja korduvalt käitunud õigusvastaselt ning eelnevad karistused ei ole talle positiivset mõju avaldanud. Samuti on ta jätkanud uute kuritegude toimepanemist pärast eelmise vangistuse lõppu, kuigi ta läbis vanglas Liiklusohutusprogrammi ja Agressiivsuse asendamise treeningu. Järelikult ei ole ka eelmärgitud sotsiaalprogrammide läbimisel olnud mingit olulist mõju tema õigusvastasele käitumisele. Asjaolust, et süüdimõistetu on läbinud individuaalses täitmiskavas märgitud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, ei saa järeldada, et ta tulevikus süütegusid enam ei soorita ning oleks nüüd võimeline nõuetekohaselt alluma kriminaalhooldaja käitumiskontrollile, sest tal on väljakujunenud kuritegelik käitumismuster. Veel võttis maakohus arvesse, et P.G on tasumata rahalisi nõudeid üle 4000 euro, mistõttu ei ole välistatud, et kehvapoolse majandusliku olukorra tõttu võib ta toime panna uue varavastase kuriteo. Vangla on lugenud süüdimõistetut ohtlikuks avalikkusele. 2.3 Eeltoodu alusel ei tekkinud maakohtul kindlat veendumust, et P.G ei kujutaks vabaduses viibides ohtu ühiskonnale ning oleks sobilik kriminaalhooldusametniku käitumiskontrollile allutamiseks, vaatamata sellele, et teda ei ole vanglas distsiplinaarkorras karistatud, ta on läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, soovib enda sõnul edaspidi käituda seaduskuulekalt ja loobuda alkoholi tarvitamisest, tal on kindel elukoht ja perekond ning võimalus saada töökoht OÜ-s XXX . Kohus leidis, et süüdimõistetut, kes on pikka aega ja korduvalt toime pannud kuritegusid ja pole varem suutnud kriminaalhooldaja käitumiskontrollile alluda ning kellel on kalduvus alkoholi kuritarvitamisele, ei ole otstarbekas vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist. Järelikult peab P.G kandma vangistuse tähtaja lõpuni.

3.2 Tartu Vangla poolt väljastatud iseloomustusest nähtuvalt on P.G käitumine karistuse kandmise aja jooksul muutunud positiivsemaks. Ta on täielikult täitnud vangla poolt koostatud individuaalse täitmiskava ning on motiveeritud osalema kooli kõrvalt ka tööhõives. Ta on omandanud tisleri eriala. Praeguse vangistuse jooksul on ta edukalt läbinud sotsiaalprogrammi. P.G on motiveeritud oma alkoholiprobleemidega tegelema ning tunneb, et sotsiaalprogrammist Eluviisitreening on temale kasu olnud. Ta on omandanud oskuse alkoholiga seonduvaid riskiolukordi paremini mõista. Veelgi enam – ta peab oluliseks, et on võimeline vabanemisel alkoholitarvitamisest täielikult loobuma. Vangla iseloomustuse kohaselt P.G mõistab ja väärtustab ühiskonnas kehtivaid reegleid, kuigi varasemalt on ta neid korduvalt rikkunud. Kinnipeetav tunnistab muutuste vajalikkust elus, saab aru oma süüst ning on valmis vabanemisel muutuma seaduskuulekaks ühiskonnaliikmeks. 3.3 Käesoleva vangistuse ajal on P.G teinud kõik enesest sõltuva, et täituks tema ootus ja lootus vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks. Tal on motivatsioon loobuda kuritegelikust käitumisest. Kaitsja arvates jättis kohus põhjendamatult tähelepanuta need jõupingutused, mida P.G käesolevalt vangistuses viibides on paranemise teele asumiseks teinud. Tal ei ole ühtegi kehtivat distsiplinaarkaristust. Kohus on P.G tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmisel heitnud talle ette rohkeid varasemaid karistusi ja katseaegade ebaõnnestumisi. Kaitsja möönab, et P.G on varasemalt korduvalt karistatud, kuid käesolevalt pidanuks kohus lähtuma just sellest, millised hoiakud on P.G kujundanud viimase karistuse ajal. Dokumentidest nähtub ja P.G enda ütlustest selgub, et tema hoiakud on muutunud elujaatavaks ja ta on loobunud alkoholi tarvitamisest. 3.4 Positiivsena tuleb arvestada ka asjaolu, et vangla iseloomustusest nähtuvalt on P.G puhul mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul vaid 36% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise risk kahe aasta jooksul veelgi väiksem. Kohtul tulnuks arvestada, et siinjuures ongi oluline osa kriminaalhooldajal, kellega koostööks on P.G valmis ja kaitsjal on alust arvata, et P.G ei pane vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabanemise korral toime uusi kuritegusid. 3.4 KarS § 76 lg 3 mõttest lähtuvalt arvestab kohus isiku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel muuhulgas ka tema elutingimusi. Kuigi materjalidest nähtuvalt on korter XXX, kuhu P.G vabanemisel elama asuks, kasinas seisukorras, siis pidanuks arvestama, et just kevad-suvisel ajal on kõige parem ja mõistlikum teha remonttöid, et jõuda enne külmade ilmade saabumist korteri remondiga lõpuni. Samuti on vaja korter poja jaoks turvalisemaks muuta. Tulnuks arvestada, et P.G karistusaeg lõpeb 21.11.2013, mistõttu temal on viimane võimalus taotleda tingimisi vangistusest ennetähtaegset vabanemist. Humaansuse printsiibist lähtuvalt tulnuks anda P.G-le võimalus ennast näidata hea perekonnaisana, kes suudab säilitada temale pakutava töökoha ja hoolitseda kodu eest.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

veenvad, ringkonnakohus nõustub nendega ega pea vajalikuks neid korrata. Täiendavalt märgib ringkonnakohus järgnevat.

Aarne Sarjas

Maarika Kuusk

Mati Kartau

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.