lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-10-522/55

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohus · 18.01.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtuasja number
1-10-522/55
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
18.01.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1230
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-10-522/16Viru Maakohus Narva kohtumaja06.10.20111-10-522/34Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas22.03.20121-10-522/39Tartu Ringkonnakohus16.04.20121-10-522/45Viru Maakohus Rakvere kohtumaja17.12.2012

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

18. jaanuar 2013 Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-10-522

Kohtukoosseis

Mati Kartau, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 17. detsembri 2012 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdimõistetu määruskaebus

Vitali

Voropajevi

(Voropajev)

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS §-st 390 jätta Viru Maakohtu 17. detsembri 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu Vitali Voropajevi määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud

1.Viru Maakohtu 17.12.2012 määrusega jäeti Vitali Voropajev temale mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. V. Voropajev kannab karistust Viru Maakohtu 06.10.2011 kohtuotsuse alusel, millega ta tunnistati süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 8,9 järgi ning karistati 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega, KarS § 266 lg 2 p 1 järgi ning karistati 7 kuulise vangistusega, KarS § 414 järgi vangistusega 1 aasta ning KarS § 415 lg 1 järgi vangistusega 2 aastat. KarS § 64 alusel mõisteti V. Voropajevi liitkaristuseks 2 aastat vangistust, mida vähendati KrMS § 238 lg 2 alusel, mõistes karistuseks 1 aasta ja 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel liideti karistusele Viru Maakohtu 09.03.2011 otsusega mõistetud karistus ning üksikkaristusest raskeima suurendamise teel mõisteti lõplikuks karistuseks 2 aastat vangistust. Karistuse hulka arvestati V. Voropajevi eelvangistuses viibitud aeg, s.o 14.07.2009-16.07.2009, 09.11.2010-11.11.2010 ja 16.08.2010, s.o 7 päeva. Lõplikuks karistuseks jäi 1 aasta 11 kuud ja 23 päeva vangistust.

Karistuse kandmise aja algus on 09.03.2011 ja lõpp 04.03.2013. Kinnipeetaval on õigus taotleda vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist alates 28.10.2012. Esimese astme kohtu määruse sisu

2.Maakohus, tutvunud Viru Vangla esitatud materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et süüdimõistetu ei kuulu vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamisele. Maakohtu seisukohad olid järgmised. 2.1 Kinnipeetavat on 10 korda kriminaalkorras karistatud, s.h mitu korda reaalse vangistusega. V. Voropajevit on kahel korral määratud ka kriminaalhooldusele, ent Viru Maakohtu 04.03.2009 otsusega määratud katseajal pani ta toime uued tahtlikud kuriteod. Ta on muuhulgas süüdi tunnistatud KarS § 415 lg 1 järgi, s.o I astme kuriteos. Süüdimõistetu kuritegude dünaamika on läinud raskemaks. Varasemalt on teda karistatud peamiselt varavastaste kuritegude toimepanemise eest. 2.2 V. Voropajevi näol on tegemist alkoholisõltlasega, kes on kuriteod toime pannud alkoholijoobes olles, mistõttu puudub veendumus selles, et ta ennetähtaegse vabanemise korral suudaks katseaja nõuetekohaselt läbida. 2.3 Arvestades kinnipeetava alkoholisõltuvust, tema kriminaalkorras karistatud isikutest koosnevat tutvusringkonda ja mõjutatavust, eksisteerib reaalne oht uute kuritegude toimepanemiseks. 2.4 Kinnipeetavat moraalselt toetavad lähedased olid tal olemas ka varem, kuid see ei suutnud panna teda seaduskuulekalt käituma. Eeltoodu annab alust kahtluseks, et ka sel korral ei suudaks V. Voropajev vabaduses seaduskuulekalt käituda. 2.5 Tunnustust väärib asjaolu, et V. Voropajevit ei ole vanglas distsiplinaarkorras karistatud. 2.6 Reeglina kuulub mõistetud karistus kandmisele tervikuna ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Käesoleval juhul neid asjaolusid ei esine. Määruskaebuses esitatud taotluse sisu
3.Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu, kes palub tühistada maakohtu määruse ja vabastada ta tingimisi ennetähtaegselt. V. Voropajevi põhiseisukohad on järgmised. 3.1 Kohus arvestas vaid tema varasemat elukäiku. Praegu kahetseb ta tehtut. Otstarbekas oleks asendada alles jäänud kandmata karistuse osa, 2 kuud vangistust, ennetähtaegse vabastamisega ja määrata kriminaalhooldus kestusega 1 aasta. 3.2 Maakohus on jätnud arvestamata kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud V. Voropajev on läbinud sotsiaalprogrammi 12-sammu ja varasemad programmid, mis määrati seoses ennetähtaegse vabastamisega. Ta on elukutselt keevitaja ning käis Tartu Vanglas olles igapäevaselt väljaspool vanglat tööl nii Tartus kui ka Jõgeval. Samuti on ta töötanud vanglas majandustöödel. 3.3 Eeskujuliku käitumise ja hea töö eest on V. Voropajev üle viidud Viru Vangla avavanglasse, kus ta käib samuti väljaspool vanglat asuvas ettevõttes tööl, tasudes hagisid.

Puhkepäevadel võimaldab avavangla käia kirikus ja väljasõitudel elukaaslase, vanemate ja laste juurde. Määruskaebuse esitajal puuduvad distsiplinaarkaristused. 3.4 V. Voropajev lisab, et palju karistusi on tal selle pärast, et juba 17-aastasena algas tema kohtulik karistamine. Ta selgitab, et I astme kuriteos mõisteti ta antud asjas süüdi ebaõiglaselt, kuivõrd ta loovutas lõhkeained vabatahtlikult. 3.5 Määruskaebuse esitajal on vabanedes koheselt töökoht, aga ka 70% ulatuses eluaegne invaliidsus. Samuti oleks tal kindel elukoht ning lähedaste materiaalne ja moraalne toetus. 3.6 Kokkuvõtvalt leiab V. Voropajev, et kohtul oleks kasulikum ta ennetähtaegselt vabastada ja määrata kriminaalhooldusele, kui hoida teda kinni ja raisata sellega maksumaksja raha.

4.Tartu Ringkonnakohtu kohtuniku 07.01.2013 määrusega määrati määruskaebus läbivaatamisele kirjalikus menetluses. Prokurörile anti kirjalike seisukohtade esitamiseks aega kuni 17.01.2013. Nimetatud ajaks prokurör seisukohti ei esitanud.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

5.Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et vaatamata formaalsete eelduste esinemisele ei ole võimalik V. Voropajevit vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg 3 sätestatud asjaolusid.
5.1.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on piisava põhjalikkusega hinnanud kohtule esitatud materjale ja teatavaks saanud asjaolusid kogumis ning jõudnud järeldusele, et V. Voropajevit ei ole põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada, kuna süüdimõistetut, keda on kümme korda kriminaalkorras karistatud ja kes on ka katseajal olles toime pannud uued tahtlikud kuriteod, ei ole otstarbekas vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses avaldatud motiveeritud seisukohtadega ega pea vajalikuks neid korrata, mistõttu käsitleb järgnevalt vaid määruskaebuses esitatud väiteid. 5.2 Ringkonnakohus märgib, et V. Voropajevi käitumises on märgata mitmeid positiivseid asjaolusid – ta on läbinud sotsiaalprogrammi 12-sammu, on omandanud keevitaja elukutse ning vangistuse ajal erialast tööd teinud ka väljaspool vangistusasutust, samuti on ta olnud hõivatud vangla majandustöödel. Käesoleval ajal on ta üle toodud Viru Vangla avavanglasse, mistõttu talle võimaldatakse määruskaebuse kohaselt puhkepäevadel kirikus ja väljasõitudel (elukaaslase, vanemate ja laste juurde) käimine. Määruskaebuse esitajat iseloomustab positiivselt ka distsiplinaarkaristuste puudumine. Sellegipoolest ei nõustu ringkonnakohus määruskaebuses esitatud väidetega, nagu oleks V. Voropajevi karistuse eesmärgid ja eeldused tema ennetähtaegseks vabastamiseks täidetud. 5.3 Ringkonnakohus rõhutab, et isiku vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks peavad olema veenvad argumendid ja märgib, et süüdimõistetu ennetähtaegseks vabastamiseks peab kohtul KarS § 76 lg 3 sätestatud asjaolusid hinnates tekkima veendumus nii sellest, et kinnipeetav suudab edaspidi õiguskuulekalt käituda, kui ka sellest, et tema ennetähtaegne vabastamine ei oleks vastuolus õiguskorra kaitsmise huvidega. Ringkonnakohus leiab, et hoolimata V. Voropajevit iseloomustavatest positiivsetest asjaoludest ei ole tema ennetähtaegne vabastamine tema eelnevat elukäiku ja kriminaalhoolduse varasemat ebaõnnestumist arvestades võimalik. Maakohus on analüüsinud ka tagajärgi, mida võib kaasa tuua süüdimõistetule tema karistusest ennetähtaegne vabastamine, ent leidnud, et

V. Voropajevil olid varemgi moraalselt toetavad lähedased, ent see ei suutnud panna teda seaduskuulekalt käituma. Arvestades siinjuures ka Viru Vangla iseloomustuses märgitut, mille kohaselt on V. Voropajev kuritegusid toime pannud grupis, tema suhtlusringi kuuluvad kriminaalse taustaga isikud ja kuritegusid soodustavaks teguriks saab pidada alkoholisõltuvust, puudub ringkonnakohtul kindlustunne, et süüdimõistetu sel korral suudab hoiduda uusi kuritegusid toime panemast ja täita kriminaalhooldusega kaasnevaid käitumiskontrollinõudeid. Süüdimõistetul on vastavalt Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-91-06 avaldatud seisukohale küll subjektiivne õigus nõuda enda ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist, kuid ei ole subjektiivset õigust nõuda enda vangistusest ennetähtaegset vabastamist. Ringkonnakohus märgib, et süüdlase ennetähtaegne vabastamine on alati kriminaalpoliitiline otsus ning kohtul on õiguskorra kaitsmise huvidest lähtuvalt õigus isiku ennetähtaegsest vabastamisest keelduda. 5.4 Kokkuvõtvalt leiab kohtukolleegium, et maakohus on põhjendatult arvestanud süüdimõistetu varasema elukäigu ja tema isikuga ning leidnud, et V. Voropajevi ennetähtaegne vabastamine ei ole õigustatud. Ringkonnakohus märgib, et kuivõrd kohtul on eelnimetatud asjaoludel õigus keelduda süüdimõistetu ennetähtaegsest vabastamisest, on maakohtu määrus seaduslik ning puudub alus vaidlustatud kohtumääruse tühistamiseks määruskaebuse motiividel. 5.5 Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

Mati Kartau

Maarika Kuusk

Aarne Sarjas

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.