Kohtulahend

tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud V. Voropajev mõisteti süüdi Viru Maakohtu 06.10.2011 otsusega KarS § 199 lg 2 p 8 ja 9, § 266 lg 2 p 1, § 414 lg 1 ja § 415 lg 1 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 2 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ning loeti V. Voropajevi karistuseks 1 aasta 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel kogumis Viru Maakohtu 09.03.2011 otsusega mõisteti V. Voropajevile lõplikuks liitkaristuseks 2 aastat vangistust, millest V. Voropajevil oli eelvangistuses ära kantud 7 päeva. V. Voropajevile määrati kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 11 kuud 23 päeva. Käesoleval ajal kannab V. Voropajev karistust Tartu Vanglas. Tema karistusaja algus on 09.03.2011 ja lõpp 04.03.2013. Tartu Maakohtu 22.03.2012 määrusega jäeti V. Voropajev tingimisi ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise valve alla vabastamata. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus, ära kuulanud süüdimõistetu ning kaitsja ja prokuröri arvamuse, uurinud süüdimõistetu isiklikus toimikus leiduvaid ning täiendavalt esitatud dokumente, leidis, et V. Voropajev tuleb vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla jätta vabastamata. Maakohus leidis, et süüdimõistetu isik ja tema eelnev elukäik ei võimalda V. Voropajevit vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Maakohtu määruse kohaselt on isiklikus toimikus olevast karistusregistri teatisest ja kohtulahenditest nähtuvalt V. Voropajevit kriminaalkorras karistatud üheksal korral. Seega on tegemist kuritegelikult äärmiselt aktiivse isikuga. V. Voropajev on varem korduvalt viibinud ka kriminaalhooldusel, sh viimati Viru Maakohtu 04.03.2009 otsuse alusel. V. Voropajev jätkas katseajal arvukate kuritegude toimepanemist. Selline V. Voropajevi varasem käitumine teeb äärmiselt kaheldavaks uue määratava katseaja edukuse. Seda enam, et tegemist on vangla iseloomutuse kohaselt alkoholsõltlasega. V. Voropajev end kohtuistungil küll alkoholsõltlaseks ei pidanud. Samas ei eitanud ta seda, et on sageli alkoholi tarvitanud ja ka kuritegusid toime pannud alkoholijoobes. V. Voropajevi kinnitusel, mida tõendab ka kohtule esitatud Tartu Vangla 05.03.2012 käskkiri kinnipeetavate majandustööle määramise kohta, osaleb V. Voropajev käesoleval ajal tööhõives. Ka kinnitas V. Voropajev kohtuistungil, et on alustanud osalemist programmis „12 sammu.“ Maakohtu hinnangul on osalemine tööhõives ja sotsiaalprogrammis kahtlemata -2-

V.Voropajevit positiivselt iseloomustavad asjaolud, kuid need ei kaalu hetkel üles V. Voropajevi suhtes esinevat negatiivset. Tööle ja sotsiaalprogrammis osalema on V. Voropajev hakanud üsna hiljuti. Kohtu arvates on vajalik, et karistuse edasise kandmise aja jooksul saaks V. Voropajev positiivseid nihkeid oma käitumises kinnistada. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu V. Voropajevi kaitsja taotleb maakohtu määruse tühistamist ja V. Voropajevi tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Määruskaebuse kohaselt pole maakohtu määrus küllaldaselt põhjendatud ja kohus pole piisavalt arvestanud V. Voropajevi isikut. V. Voropajevi kaitsja hinnangul omistas maakohus liiga suure tähtsuse kaitsealusele mõistetud karistuste arvule ning sellele, et kaitsealusel esineb alkoholisõltuvus. Kaitsja arvates jättis kohus tähelepanuta, et kaitsealuse suhtes alustatud kriminaalmenetlused aastal 1996 ja 2011 ei olnud liidetud ühte menetlusse, kuigi kohtulik arutamine toimus üle ühe kuu. Kaitsja juhib tähelepanu V. Voropajevi heale käitumisele vanglas, tema perekonna toetusele vabanemise korral, võimalusele asuda tööle ning nii vangla kui ka kriminaalhooldusametniku toetusele V. Voropajevi ennetähtaegsele vabastamisele, samuti V. Voropajevi motiveeritusele vabanemisel alkoholisõltuvusega tegeleda ja soovile enam mitte jätkata kuritegelikku elu. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

kuritegude toimepanemise jätkamise tõttu on V. Voropajevile mõistetud reaalne vangistus. V. Voropajevi kuritegelik aktiivsus on olnud pidev ja kõrge ka varasemate kuritegude liitmise võimalust arvestades ning tema poolt toimepandud kuriteod on aja jooksul läinud raskemaks. V. Voropajevit on karistatud ka vähemalt teist korda toime pandud omavolilise sissetungi eest, mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, lõhkeaine ebaseadusliku käitlemise ning lõhkeseadeldise või selle olulise osa ebaseadusliku käitlemise eest. Seega V. Voropajevi elukäik näitab, et V. Voropajevile varasemalt mõistetud karistused ja ka varasem kriminaalhooldusel viibimine pole talle mõju avaldanud ning V. Voropajev on karistuse kandmise järel jätkanud uute kuritegude toimepanist, mis annab ringkonnakohtu hinnangul alust kahelda, et V. Voropajev suudaks ka sellel korral vabaduses olla seaduskuulekas ning hoiduda kuritegude toimepanemisest.

Tiit Lõhmus

Maarika Kuusk

-4-

Mati Kartau

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.