Kohtulahend

Kohaldada Erik Kruusimägi suhtes käitumiskontrolli ajaks KarS § 75 lg 2 p 2, 4, 9 alusel järgmised kohustused: 1) katseaja jooksul mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume; 2) asuma tööle või õppima kahe nädala jooksul peale kohtumääruse jõustumist või võtma end töötukassas arvele; 3) alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 6 kuud alates elektroonilise valve seadmete paigaldamisest. Erik Kruusimägi vabastada tingimisi elektroonilise järelevalve alla alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, Erik Kruusimägile ja prokurörile. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 29.12.2011 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Erik Kruusimägi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Erik Kruusimägi on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 07.10.2009 otsusega karistusseadustiku (KarS) § 184 lg 2 p 1, 2 ja § 392 lg 1 - § 22 lg 2 järgi ning talle mõisteti karistuseks 6 (kuus) aastat vangistust. Mõistetud karistust vähendati ühe kolmandiku võrra ning mõisteti põhikaristuseks 4 (neli) aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 24.09.2008 kohtumääruse järgi tingimisi enne tähtaega vabastatud ärakandmata karistuse võrra s.o. 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud 1 (üks) päev vangistust ja liitkaristuseks mõisteti 5 (viis) aastat 6 (kuus) kuud 1 (üks) päev vangistust. Mõistetud karistuse algust arvestada tõkendi – vahistamine – kohaldamisest s.o. alates 30. märtsist 2009.a. Viru Vangla toetab Erik Kruusimägi ennetähtaegselt vabastamist elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Kohtuistung Kohtuistungil taotles Erik Kruusimägi enda ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetav asuks vabanedes elama koos abikaasa, tütre ja abikaasa tütrega eelmisest abielust. Vabanedes tahab teha tööd, omandada juhiload, olla lastele hea isa, täiendada end xxxx kursustel ja elada seaduskuulekat elu nagu normaalne inimene. Distsiplinaarkaristusi ei ole ja käitumist on parandanud. Ei suhtle enam kriminaalkorras karistatud isikutega. Vanglas töötab kinnipeetav xxxx, see näitab, et ta saab vabaduses hakkama. Kinnipeetav avaldab veel, et kui ta peaks vabaduses uuesti kuriteo toime panema, siis võib ta kaotada oma perekonna, see hind mida siis maksma peaks, oleks liiga kõrge. Aasta jooksul ei ole kinnipeetav korda rikkunud. Prokurör toetab ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Prokurör näeb, et Erik Kruusimägi on oma suhtumist ja käitumist muutnud viimase aasta jooksul. Samuti on tal olemas vabanemisfondis raha 1135 eurot. See raha on esialgseks elamiseks piisav kuna

kinnipeetaval on olemas ka garanteeritud töökoht. Uue kuriteo toimepanemise protsent on väike. Kohtumääruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 2 kohaselt esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega või vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. KarS § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. KarS § 76 lg 4 kohaselt katseaeg määratakse ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui üks aasta. Katseajaks allutatakse isik käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, ja prokuröri ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjaliga, leiab, et Erik Kruusimäe saab vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega ühes kohustusega alluda elektroonilisele valvele. Kohus leiab, et kinnipeetavale saab anda võimaluse näidata, et ta suudab vabaduses seaduskuulekat elu elada ja talle pandud kohustusi järgida. Kinnipeetaval on vabanedes kindel elukoht abikaasa juures. Elukohaks on sotsiaalpind, mida valdab xxxx, mis on andnud nõusoleku kinnipeetava nimetatud aadressile elama asumiseks. Nõusoleku on andnud ka isiku abikaasa A. K. Korter on kahetoaline ja on võimalik paigaldada elektroonilise valve seade. Isik töötas Ämari Vanglas xxxx metallijaoskonnas 2 aastat. Omandas xxxx tööoskused. Isiku suhtub positiivselt nii haridusse kui enese tööalasesse täiendamisse. Vabanemise korral on isikule tagatud töökoht xxxx. Kinnipeetaval on positiivsed ja toetavad suhted vanemate ja vendadega. Isiku põhiväärtuseks on perekond ja selle ühtekuuluvus ning tingimusteta toetus olukorrast olenemata. Isiku riskide hindamise tulemustest nähtub, et mittevägivaldse kuriteo eest süüdimõistmise tõenäosus kahe aasta jooksul on 25 % ja vägivaldse kuriteo eest süüdimõistmise tõenäosus kahe aasta jooksul on 27 %. Eeltoodust tulenevalt, kohus leiab, Erik Kruusimägi kuulub karistuse kandmisest vabastamisele tingimisi enne tähtaega ühes tema allutamisega elektroonilisele järelvalvele ning käitumiskontrolli nõuetele ühes lisakohustuste määramisega. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Ammer

(allkirjastatud digitaalselt)

Lea Herne

Kohtumäärus jõustus 29. jaanuaril 2013. a. Nooremreferent

Lea Herne

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.