Tartu Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
9. märts 2012 Tartu (kirjalik menetlus)
Kriminaalasja number
1-09-14113
Kohtukoosseis
Aarne Sarjas, Mati Kartau, Paavo Randma
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 19. jaanuari 2012 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
süüdimõistetu Rait Elenurme (Elenurm) kaitsja määruskaebus
Edasikaebamise kord
Juhindudes KrMS § 390 ringkonnakohus määras: jätta Viru Maakohtu 19. jaanuari 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu Rait Elenurme kaitsja määruskaebus rahuldamata. KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.
Asjaolud R. Elenurm mõisteti süüdi Harju Maakohtu 07.10.2009 otsusega KarS § 184 lg 2 p 1,2, § 392 lg 1 – § 22 lg 3 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 6 aastat vangistust, KarS § 347 lg 1 – § 22 lg 3 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 6 kuud vangistust, KarS § 348 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 8 kuud vangistust, ja KarS § 424 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 64 lg 1 järgi mõisteti R. Elenurmele liitkaristuseks 6 aastat vangistust, mida vähendati ühe kolmandiku võrra, mõistes R. Elenurmele karistuseks 4 aastat vangistust. Karistuse kandmise aja algus 30.03.2009 ja lõpp 27.03.2013. Viru Maakohtu 19.01.2012 määrusega jäeti R. Elenurm tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata.
Esimese astme kohtu määruse sisu Kohus leidis, et R. Elenurm ei kuulu tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastamisele. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud seitsmendat korda, reaalset vanglakaristust kannab neljandat korda. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks, sest varasemad kuriteod on olnud peamiselt varavastased teise astme kuriteod, kuid teda on karistatud ka 28.02.2007 Harju Maakohtu poolt muuhulgas KarS § 184 lg 1 järgi. Ka käesoleval ajal kannab R. Elenurm karistust muuhulgas narkokuriteo eest ja mootorsõiduki juhtimise eest narkojoobes. Narkootikumide tarvitamise eest on R. Elenurme väärteokorras karistatud 3-1 korral. Seoses sellega asus kohus seisukohale, et vabaduses võib R. Elenurm jätkata narkootikumide käitlemist ja sellega kaasnevaid ebaseaduslikke tegevusi, mis võivad omakorda viia uute kuritegudeni. Viru Vangla iseloomustusest nähtuvalt võib kinnipeetav olla kõrgohtlik avalikkusele, kui omab kuritegeliku taustaga sõpru, kellel laseb end mõjutada. Vangistuse kandmise ajal ei ole R. Elenurm olnud seaduskuulekas, sest tal on mitu kehtivat distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav on ise nende rikkumiste kohta andnud kohtuistungil ennastõigustavaid ütlusi ja andnud kohtule mõista, et nende pärast ei peaks ta jääma tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Siinkohal viitas kohus Riigikohtu määrusele kriminaalasjas nr 3-1-1-91-06, mille kohaselt on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine ning leidis, et käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Materiaalselt ja moraalselt toetavad vanemad ja sõber E.P. olid R. Elenurmel olemas juba enne vangistust, kuid nende olemasolu, samuti kindla elukoha olemasolu, ei takistanud kinnipeetaval uute kuritegude toimepanemist. Kohus tunnustas R. Elenurme, et ta on vanglas olles omandanud puidupingi töölise elukutse ja läbinud sotsiaalprogrammid „XXXX“ ning
Määruskaebuses esitatud taotluste sisu R. Elenurme kaitsja taotleb maakohtu määruse tühistamist ja R. Elenurme tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Esmalt leiab kaitsja, et kohus ei ole määruses arvestanud ega põhistanud kõiki KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Nii ei ole kohus ei ole piisavalt käsitlenud kuriteo toimepanemise asjaolusid. Kaitsja arvates on olulisim asjaolu siinkohal see, et R. Elenurm on kuriteod, mille eest ta karistust kannab, pannud toime üle kolme aasta tagasi. R. Elenurm tunnistab ja kahetseb toimepandud kuritegusid, tunnistab varasemas elus tehtud otsuseid ja valikuid ning lubab elada edaspidi seaduskuulekalt. Kaitsja arvates on vabaduskaotuslik karistus oma eesmärgi täitnud ja edaspidine vangistuse kandmine ei ole otstarbekas. Kaitsja hinnangul ei ole kohus piisavalt arvestanud ka süüdimõistetu isikut. Siinkohal on kaitsja arvates oluline, et uue kuriteo toimepanemise riski seisukohalt hinnatakse R. Elenurme ennetähtaegset vabastamist vangla poolt toetamisväärseks. Vangla psühholoog on arvamusel, et isik on vanglas olemisest oma õppetunnid saanud. Kriminaalhooldusametniku arvamuses on R. Elenurme poolt uue kuriteo toimepanemise riski hinnatud vabanemisel tema elukohast ja ümbruskonnast tulenevalt sisuliselt madalaks. Ka muus osas on arvamused R. Elenurme kohta tegelikult igati positiivsed, seda nii vangla kui kriminaalhooldusametniku poolt. Kohus ei ole nendega aga piisavalt arvestanud. Puutuvalt KarS § 76 lg-s 3 sätestatud „varasema elukäigu ning käitumise karistuse kandmise ajal“ kohta märgib kaitsja, et R. Elenurme käitumine karistuse kandmise ajal on olnud üldjoontes hea, kuigi tal on esinenud mõningaid distsipliinirikkumisi (ta on kohtule selgitanud nende rikkumiste asjaolusid ning need ei ole olnud rasked) ning teda peetakse vangla poolt isikuks, keda on võimalik ennetähtaegselt vabastada. R. Elenurm on omandanud vanglas eriala ning läbinud mitmed sotsiaalprogrammid. -2-
Kaitsja hinnangul ei ole kohus piisavalt arvestanud ka süüdimõistetu elutingimusi. Kaitsja märgib, et R. Elenurmel on vabanemisel olemas nii elu- kui töökoht, samuti head ja toetavad suhted lähedastega. Lisaks ei ole kohus arvestanud piisavalt tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kaitsja osundab, et R. Elenurmel on head ja tihedad suhted lähedastega (ema ja isa). R. Elenurmel on vabanedes olemas töökoht, kuhu ta saab koheselt tööle asuda ning, arvestades tema poolt omandatud elukutset ning täiendõppe soovi, ei ole kahtlust selles, et ta hakkab teenima normaalset äraelamist ning rahaliste kohustuste täitmist võimaldavat töötasu. Seega on tagajärjed nii süüdimõistetule kui ühiskonnale R. Elenurme tingimisi ennetähtaegse vabastamise puhul ainult positiivsed. Kohus ei ole arvestanud piisavalt ka vangla poolt koostatud iseloomustust ning kriminaalhooldusametniku arvamust. Samuti ei ole kohus piisavalt arvestanud asjaoluga, et R. Elenurmel on karistusest kantud 3⁄4, st enamus karistusajast. Kohtu poolt välja toodud narkootikumidega ning kuritegeliku taustaga sõpradega seonduv on kaitsja hinnangul võimalik lahendada vastavate lisakohustuste kehtestamisega käitumiskontrolli ajaks, kuid need asjaolud ei saa olla mittevabastamise põhjuseks. Vastupidi – ennetähtaegsel vabastamisel kehtestatav käitumiskontroll aitaks R. Elenurmel kohtu poolt välja toodud potentsiaalsete probleemidega toime tulla ning see aitaks kaasa R. Elenurme resotsialiseerumisele. Tähtaegsel vabanemisel R. Elenurmel taoline tugi puuduks. Kaitsja arvates ei ole kohus üldse arvestanud asjaoluga, et R. Elenurm on aktiivselt tegutsenud eesmärgiga teha endast kõik olenev uuesti vabadusse pääsemisel kuritegude toimepanemise ohu minimiseerimiseks. Kui varasemalt, so 20.04.2011, võis ennetähtaegne vabastamine olla mitteõigustatud, siis tänasel päeval on kaitsja hinnangul ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
on käesolevaks ajaks ära kandnud veidi vähem kui 3 aastat vangistust. Seega on kuritegudest möödunud aeg kulunud R. Elenurme jaoks karistust kandes. Ringkonnakohus leiab, et R. Elenurme kuritegude toimepanemise asjaolud on rasked, kuna muuhulgas on R. Elenurm toime pannud korduvalt narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemise suures koguses, kusjuures kuritegeliku käitumise eesmärgiks oli narkootilise aine – amfetamiin – toimetamine Soome Vabariiki. R. Elenurm on kaasaaitajana süüdi mõistetud ka narkootilise aine toimetamise eest üle riigipiiri, so Soome Vabariiki. Lisaks on R. Elenurm süüdi mõistetud juhilubade võltsimises ning võltsitud juhilubade kasutamises. Samuti kannab R. Elenurm karistust narkojoobes mootorsõiduki juhtimise eest.
Aarne Sarjas
Mati Kartau
-5-
Paavo Randma
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.