Kohtulahend

maakohus,

et

4.1 Erakorralisest ettekandest on näha, et 24.09.2012 tutvustati B.B. le ja tema seaduslikule esindajale A.A: le kriminaalhooldusaluse õigusi ja kohustusi ning erakorralise ettekande koostamise ja läbiviimise korda. B.B. ja tema seaduslik esindaja A.A: kinnitasid oma allkirjaga, et on õiguste ja kohustustega tutvunud ning need on neile arusaadavad. 4.2 Kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande kohaselt rikub B.B. temale määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Karistusregistri andmetel karistati B.B. d Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo 03.09.2012 otsusega AS § 71 alusel rahatrahviga 32 eurot. Väärteoprotokolli kohaselt B.B. 03.08.2012 kell 18 XXX linnas raudtee tänaval, olles alaealine, oli tarvitanud alkohoolset jooki, jõi õlut. Indikaatorvahendi kasutamise protokolli kohaselt tuvastati isiku organismis alkoholi esinemist. Teine B.B. poolt alkoholi tarvitamise juhtum leidis aset 29.10.2012 XXX linnas aadressil XXX . Seega rikkus B.B. kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume ja seda kahel korral. 4.3 Erakorralisest ettekandest on näha, et nii B.B. kui ka tema emaga on korduvalt alkoholi tarbimisest vesteldud. Kahjuks pole see tulemusi andnud. Samuti ei ole kumbki neist ei koos ega iseseisvalt teatanud kriminaalhooldusosakonda aset leidnud õigusrikkumistest, nende esinemist on eitatud. Alles pärast politsei poolt koostatud protokollide paberkandjal ette näitamist on ema ja poeg juhtunut tunnistanud. Ka kohtuistungil selgitas süüdimõistetu, et tema arvates ei esine tal probleeme alkoholi tarvitamisega. See näitab maakohtu arvates, et ta ei ole endale täiel määral teadvustanud kriminaalhoolduse olemust ega talle kohtu poolt määratud kohustuste täitmise tõsidust. Sellises olukorras leidis kohus, et kriminaalhoolduse jätkamine on oluliselt raskendatud ega näinud kriminaalhoolduse jätkamises võimalust saavutada karistuse eesmärke. 4.4 Kaitsja esitatud argumentidele vastas maakohus järgmiselt. Indikaatorvahend ei ole mõõtmisvahend, mistõttu see ei peagi olema kalibreeritud. Indikaatorvahend ei näita täpset alkoholisisaldust, vaid osutab faktile, et isiku organismis esineb kontrolli hetkel alkoholi. Samuti selgitas kohus kaitsjale, et isik on allutatud käitumiskontrollile ja katseaeg on alanud 08.06.2012 ehk kohtuotsuse kuulutamise kuupäevast, mitte aga kriminaalhooldusametniku poolt isikule tema õiguste tutvustamise ajast. Seega tekib isikul kohustus täita katseajaga kaasnevaid kohustusi alates kohtuotsuse kuulutamise päevast. Veel selgitas kohus, et isikule varem mõistetud karistuse täitmisele pööramine KarS § 74 lg 4 alusel ei näe ette täitmisele pööratud karistuse asendamist üldkasuliku tööga. Seega ei põhine kaitsja taotlus vangistuse asendamiseks seadusel. Määruskaebuses esitatud taotluse sisu

selle näitu ei saa arvestada. Seega ei vasta väide, et B.B. tarvitas käitumiskontrolli ajal alkoholi, tõele. 5.2 Kaebuse esitaja ei nõustu erakorralises ettekandes märgituga, et B.B. on rikkunud nõuet ilmuda kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Esmakordselt sai B.B. kutse ilmuda kriminaalhooldaja juurde 13.09.2012, kuid kriminaalhooldusametnik H. Lebedeva kohale ei ilmunud. Uueks kohtumiseks lepiti kokku 19.09.2012. 17.09.2012 jäi vastuvõtule minek ära, sest koolis toimus samal ajal kehalise kasvatuse tund. Ühel korral sai B.B. õpetajalt loa tunnist puududa, kuid järgmistel kordadel ei olnud õpetaja nõus, et ta tunnist puudub ja soovitas leppida kriminaalhooldajaga kokku teine aeg. Kaebuse esitaja on korduvalt püüdnud kriminaalhooldajale helistada, et ilmumise takistustest teatada, kuid tulutult. 5.3 Samuti ei vasta tõele, et kaebuse esitaja on ära kaotanud registreerimislehti. Viimast on juhtunud vaid ühel korral, kui A.A: autost varastati ära mapp dokumentidega, mille seas olid ka B.B. registreerimislehed. Selle kohta on esitatud avaldus politseile ning teavitatud kriminaalhooldajat. Kaebuse esitaja juhib tähelepanu ka sellele, et kriminaalhooldaja ettekande kohaselt on B.B. seni katseajaks temale pandud kohustusi peale alkoholi tarvitamise keelu täitnud enam-vähem rahuldavalt. 5.4 Seoses kriminaalhooldaja poolt A.A: le ja B.B. le tehtud etteheitega õigusrikkumistest teavitamata jätmise kohta märgib kaebuse esitaja, et neil puudus teavitamiskohustus. Samas on nad kahel korral rikkumiste toimumist tunnistanud. Veel märgib A.A: , et B.B. ei eita probleeme. Ta õpib XXX põhikooli 8. klassis ning klassijuhataja sõnul on ta vaikne ja rahumeelne poiss. Tundides tal distsipliinist kinnipidamisega probleeme ei ole, suhtleb viisakalt ja kasutab korrektset sõnavara. Kriminaalhooldaja väidab oma ettekandes, et B.B. on nõus psühholoogilise nõustamisega, kuid samas ei ole keegi talle seda pakkunud. Kaebuse esitaja leiab, et B.B. ei ole katseajal toime pannud ühtegi kuritegu ega rikkunud kontrollnõudeid nii rängalt, et karistus tuleks täitmisele pöörata. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

Aarne Sarjas

Maarika Kuusk

Tiit Lõhmus

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.