Tartu Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
9. jaanuar 2013, Tartu (kirjalik menetlus)
Kriminaalasja number
1-12-1700
Kohtukoosseis
Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu (Põlva kohtumaja) 3. detsembri 2012 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
süüdimõistetu I.I kaitsja Rein Napa määruskaebus
Juhindudes KrMS §-st 390 jätta Tartu Maakohtu 3. detsembri 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu I.I kaitsja Rein Napa määruskaebus rahuldamata. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Rein Napa kaudu 38 eurot ja 40 senti (kolmkümmend kaheksa eurot ja nelikümmend senti), sealhulgas käibemaks 6,40 (kuus eurot ja nelikümmend senti), vandeadvokaat Rein Napale tema poolt I.I-le määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel mõista I.I-lt välja menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Rein Napa poolt osutatud õigusabi eest 38 eurot ja 40 senti riigituludesse. I.I tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011 või Swedbank nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „I.I 1-12-1700 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud
temale mõistetud
I.I kannab karistust Tartu Maakohtu 21.02.2012 kohtuotsuse alusel, millega ta mõisteti süüdi KarS § 274 lg 1 ja § 275 järgi Tartu Vanglas 18. augustist kuni 26. novembrini 2011 toimepandud episoodides ning teda karistati vangistusega 1 aasta 7 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 03.06.2011 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 2 kuud 22 päeva vangistust võrra ning mõisteti I.I liitkaristuseks 1 aasta 9 kuud 22 päeva vangistust. I.I tunnistati süüdi KarS § 274 lg 1 ja § 275 järgi Tallinna Vanglas 03. aprillist kuni 16. juunini 2011 toimepandud episoodides ning teda karistati vangistusega 9 kuud. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 järgi loeti mõistetud karistus kaetuks Viru Maakohtu 03.06.2011 otsusega mõistetud karistusega ning mõisteti I.I liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 3 aastat 3 kuud 29 päeva vangistust. I.I lõplikuks kanda jäävaks liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 9 kuud 22 päeva vangistust alates 21.02.2012. Karistuse kandmise aja algus on 21.02.2012 ja lõpp 13.12.2013. Kinnipeetaval on õigus taotleda vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist alates 04.11.2012. Esimese astme kohtu määruse sisu
kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele asjas nr 3-1-1-91-06 (punktis 8.1), kus on leitud et vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on vangistatu õiguspärane käitumine. Kohus märkis, et lisaks puudub I.I vabanemisel kindel elukoht. Kindla elukoha olemasolu on aga käitumiskontrollile allutamiseks hädavajalik eeltingimus. I.I kohtuistungil esitatud väidet elamaasumise võimalikkusest noortekodusse kriminaalhooldusosakonna arvamuses kinnitatud.
ei
ole
Määruskaebuses esitatud taotluse sisu
seda arutatakse üldmenetluse korras 21.01.2013. I.I õigustab toime pandud kuritegusid ja talle määratud 86 distsiplinaarkaristust sellega, et ei suuda välja kannatada, kui temaga halvasti käitutakse ja teda käsutatakse. Ta on süsteemi vastane ja ei kavatse sellele alluda. Distsiplinaarkaristused on I.I-le määratud ametnike solvamise, korraldustele mitteallumise, vara ja rahu rikkumiste eest jne. Lisaks on Tartu Vangla pidanud I.I korduva süüdimõistmise tõenäosuseks mittevägivaldse kuriteo eest kahe aasta jooksul 56% ja vägivaldse kuriteo eest 69%, mis on ringkonnakohtu hinnangul väga kõrged näitajad. Käesoleval ajal on tema suhtes rakendatud täiendavaid julgeolekuabinõusid. I.I peab iseloomustuse kohaselt oma vajadustest tingitud õigusrikkumisi möödapääsmatuteks ning väljendab vastumeelsust õigussüsteemi vastu. Seega oleks tema ennetähtaegne vabastamine käesoleval ajal vastuolus nii karistuse mõistmise üld- kui ka eripreventiivsete eesmärkidega. 5.4 Kokkuvõtvalt leiab kohtukolleegium, et maakohus on põhjendatult arvestanud süüdimõistetu varasema elukäigu, tema isiku ja distsiplinaarkaristustega vangistuse ajal ning leidnud, et isiku ennetähtaegne vabastamine ei ole õigustatud. Olukorras, kus kohtul puudub süüdimõistetu suhtes usaldus, et ta vabaduses hoidub kuritegelikust käitumisest ning suudab täita käitumiskontrolli nõudeid, ei ole võimalik teda tingimisi enne tähtaega vabastada. Ringkonnakohus märgib, et kuivõrd kohtul on õigus keelduda süüdlase ennetähtaegsest vabastamisest seoses süüdimõistetu varasema elukäigu ning tema käitumisega vangistuse kandmise ajal, on maakohtu määrus seaduslik ning puudub alus vaidlustatud kohtumääruse tühistamiseks määruskaebuse motiividel.
Maarika Kuusk
Tiit Lõhmus
Aarne Sarjas
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.