3-1-1-105-12 23. november 2012 Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Eerik Kergandberg ja Hannes Kiris Kohtuasi Kriminaalasi Valeri Latani süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1 ja § 392 lg 2 p 2 järgi (menetluskulude väljamõistmine) Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu 11. juuni 2012. a määrus kriminaalasjas nr 1-12-3841 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdistatava kaitsja vandeadvokaat Jugans Grossmann, määruskaebus Teised määruskaebemenetluse Riigiprokuratuuri prokuröri abi Kristel Praun pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja 31. oktoober 2012, kirjalik menetlus viis
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 11. juuni 2012. a määrus Valeri Latanilt menetluskulude väljamõistmises. Saata kriminaalasi selles osas uueks arutamiseks Tallinna Ringkonnakohtule samas kohtukoosseisus.
2.Kaitsja määruskaebus rahuldada.
3.Määrata Advokaadibüroole Jugans Grossmann makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Valeri Latanile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest 38 (kolmkümmend kaheksa) eurot ja 40 (nelikümmend) senti, sealhulgas käibemaks 6 (kuus) eurot ning 40 (nelikümmend) senti.
4.Jätta eelmises punktis nimetatud menetluskulu Eesti Vabariigi kanda.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Harju Maakohtu 26. aprilli 2012. a kokkuleppemenetluses tehtud otsusega tunnistati Valeri Latan süüdi KarS § 184 lg 2 p 1 ja § 392 lg 2 p 2 järgi ning teda karistati kolme aasta ja kuue kuu pikkuse vangistusega. Liitkaristusena mõisteti talle neli aastat ja neli kuud vangistust. Süüdistatavalt mõisteti menetluskuludena välja 1777 eurot ja 8 senti, jättes ekspertiisikulud osaliselt riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel määras maakohus, et menetluskulud tuleb tasuda 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates, viidates sellele, et vanglas viibides võib menetluskulude tasumine olla takistatud, kuna kinnipeetava tööhõive ei ole tagatud.
2.Kohtuotsuse peale esitas määruskaebuse süüdistatava kaitsja, kes taotles menetluskulude jätmist riigi kanda suuremas ulatuses, kui seda tegi maakohus, põhjendades seda V. Latanile mõistetud
pikaajalise vangistusega ja temal vara puudumisega. Kaitsja hinnangul käib menetluskulude tasumine süüdistatavale ilmselgelt üle jõu.
3.Tallinna Ringkonnakohtu 11. juuni 2012. a määrusega jäeti maakohtu otsus menetluskulude väljamõistmise osas muutmata. 3.1 Esmalt leidis ringkonnakohus, et määruskaebuse läbivaatamisel KrMS § 390 lg 1 alusel ei saa kohaldada KrMS § 331 lg 11 sätteid, kuna kaebus vaadatakse kooskõlas KrMS § 390 lg-ga 3 läbi kirjalikus menetluses kümne päeva jooksul. Määruskaebuse läbivaatamiseks on seadusandja ette näinud niivõrd lühikese tähtaja, et see ei võimalda arvamuse avaldamiseks tähtaja andmist. 3.2 Kriminaalasja materjalide kohaselt avaldas prokurör kohtuistungil seisukoha menetluskulude väljamõistmise osas ja süüdistatav ning tema kaitsja ei esitanud sellele vastuväiteid. Maakohus määras
süüdistatavale
kulude
hüvitamise
tähtajaks
ühe
aasta
kohtuotsuse
jõustumisest.
Kohtupraktikas ei ole peetud võimalikuks seaduses vabatahtlikuks täitmiseks ettenähtud tähtaja pikendamist üle 12 kuu. Samuti on maakohus kohtuotsuse tegemisel juba võtnud arvesse KrMS § 180 lg-s 3 sätestatud võimalust jätta osa menetluskuludest riigi kanda, sest süüdistatav peab maksma vaid osa ekspertiisikuludest. Kinnipidamisasutuses viibimine ei ole menetluskulude vähendamise aluseks. Samuti on võimalik menetluskulude osadena täitmise võimalust kaaluda täitemenetluses.
MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
4.Ringkonnakohtu määruse peale esitas määruskaebuse süüdistatava kaitsja, kes taotleb ringkonnakohtu määruse ja maakohtu otsuse tühistamist menetluskulude väljamõistmise osas ning uue otsuse tegemist või kriminaalasja saatmist uueks arutamiseks ringkonnakohtule. Kaitsja leiab, et ringkonnakohus ei ole arvestanud asjaolu, et süüdistataval puudub vanglas viibimise ajal tegelik võimalus menetluskulude tasumiseks, kuna kinnipidamisasutuses ei ole tööhõive tagatud. Kohtupraktika ei ole selles küsimuses ühetaoline, kuigi süüdimõistetud on ühesuguses olukorras. Vastuolus Riigikohtu praktikaga ei ole ringkonnakohus määruskaebuse menetlemisel järginud KrMS § 331 lg 11 sätteid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 4. juuni 2012. a määrus kriminaalasjas nr 3-11-50-12). Menetluspooli ei teavitatud esitatud määruskaebusest ega antud neile tähtaega arvamuse esitamiseks.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
5.Kolleegium märgib, et V. Latan vaidlustas temalt menetluskulude väljamõistmise KrMS § 189 lg 3 alusel määruskaebe korras. KrMS § 390 lg 1 kohaselt järgitakse määruskaebuse läbivaatamisel kõrgema astme kohtus KrMS 11. ja 12. peatüki sätteid, arvestades KrMS 15. peatükis sätestatud erisusi. KrMS § 390 lg 3 kohaselt toimub määruskaebuse läbivaatamine ringkonnakohtus reeglina kirjalikus menetluses kümne päeva jooksul määruskaebuse saamisest. Erandid sellest reeglist on sätestatud KrMS § 390 lg-tes 4 ja 41. 5.1 Kirjalikku menetlust apellatsioonikohtus reguleerib KrMS § 331 lg 11. Selle sätte kohaselt
määrab ringkonnakohus tähtaja, mille jooksul apellatsioonimenetluse pooled võivad kohtule oma seisukohti esitada, ja otsuse avalikult teatavakstegemise aja ning teatab sellest apellatsioonimenetluse pooltele. Riigikohus on sedastanud, et vaadates kriminaalasja läbi kirjalikus menetluses, tuleb ringkonnakohtul tagada menetlusosaliste õigus apellatsioonimenetluses seaduses ettenähtud viisil osaleda - eeskätt õigus olla kohtu poolt ärakuulatud. Oluline on seejuures veenduda, et menetlusosalisel oli võimalik kohtule oma seisukohta esitada (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 4. juuni 2012. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-49-12, p 10). 5.2 Kooskõlas KrMS § 390 lg-ga 1 rakenduvad Riigikohtu praktika kohaselt KrMS § 331 lg-s 11 sätestatud reeglid ka määruskaebemenetluses (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 4. juuni 2012. a määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-50-12, p 10). Seega ka määruskaebuse läbivaatamisel kirjalikus menetluses määrab ringkonnakohus tähtaja, mille jooksul määruskaebemenetluse pooled võivad kohtule
oma
seisukohti
esitada
ja
määruse
teatavakstegemise
aja
ning
teatab
sellest
määruskaebemenetluse pooltele. Olukorda, kus kohtumenetluse pool jäetakse teavitamata teise poole määruskaebusest ega võimaldata tal esitada sellele vastuväiteid, on Riigikohus käsitanud kohtumenetluse võistlevuse (KrMS § 14) ja menetlusosaliste õiguste tagamise (KrMS § 8) põhimõtete olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 tähenduses.
6.Käesolevas asjas esitas V. Latani kaitsja 15. mail 2012 maakohtu otsuse peale määruskaebuse. Maakohus edastas selle 4. juunil 2012 ringkonnakohtule (kohtutoimiku andmete kohaselt saabus see ringkonnakohtusse 5. juunil 2012), teatades sellest ka prokurörile. 11. juunil 2012 tegi ringkonnakohus selles kriminaalasjas määruse, millega lahendas menetluskulude küsimuse. Seejuures ei järginud ringkonnakohus KrMS § 331 lg 11 sätteid, jättes määramata tähtaja seisukohtade esitamiseks ja määruse avalikult teatavakstegemise aja. Kolleegium märgib, et ringkonnakohtu põhjendused määruse läbivaatamiseks ettenähtud lühikese tähtaja kohta ei saa siiski tingida menetlusosaliste õiguste rikkumist ja võistlevuse põhimõttest hälbimist. KrMS § 390 lg 3 kohaldamisel tuleb lähtuda sellest, et ringkonnakohus peab tagama ausa kohtumenetluse põhimõtete järgimise. Seega tuleb kõnealuses sättes märgitud tähtaja rakendamisel juhinduda sellest, et selle aja jooksul peab ringkonnakohus küll määruskaebust läbi vaadates täitma KrMS § 331 lg-s 11 nimetatud nõudeid ehk määrama tähtaja seisukohtade esitamiseks ja lahendi teatavakstegemise aja. Viimatiöeldu ei tähenda aga seda, et ringkonnakohus peaks KrMS § 390 lg-s 3 märgitud tähtajaks lahendi ka teatavaks tegema. Kooskõlas varasema praktikaga tunnistab Riigikohus ka praeguses asjas KrMS § 331 lg 11 rikkumise kriminaalmenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks KrMS § 339 lg 2 tähenduses, mis tingib kohtumääruse tühistamise ja asja saatmise uueks arutamiseks samale kohtukoosseisule.
7.Kuigi asetleidnud menetlusõiguse rikkumise tõttu ei võta kolleegium seisukohta lahendi sisulise õigsuse kohta, tuleb kohtupraktika ühtlustamiseks siiski märkida järgmist. Seadusandja on määranud, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud reeglina süüdimõistetu (KrMS § 180 lg 1). Menetluskulusid määrates võtab kohus arvesse nii süüdistatava varalise seisundi kui ka tema
taasühiskonnastamise väljavaateid (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 8. juuni 2011. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-38-11, p 27). Isikule mõistetud karistuse liik ja määr ei ole iseenesest otsustava tähendusega - arvesse tuleb võtta süüdistatava sissetulekud ja varaline seisund tervikuna. Seetõttu saab ka sama karistuse saanud süüdistatavate kohtlemine menetluskulude väljamõistmisel siiski olla erinev. Kuigi tööhõive vanglas ei pruugi olla kindlustatud, ei saa kohus a priori ka välistada, et süüdistataval osutub võimalikuks teenida tulu ka vanglas viibimise ajal. Lisaks märgib kolleegium, et ka olukorras, kus süüdistatav taotleb menetluskulude tasumisest osalist vabastamist varatuse tõttu, lasub tal kohustus esitada sellekohaseid tõendeid või vähemalt taotleda kohtult vastava teabe väljanõudmist.
8.Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 362 p-st 2 tühistab kolleegium Tallinna Ringkonnakohtu 11. juuni 2012. a määruse V. Latanilt menetluskulude väljamõistmises ja saadab kriminaalasja ringkonnakohtule uueks arutamiseks samas kohtukoosseisus.
9.V. Latani kaitsja vandeadvokaat J. Grossmann on esitanud taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks 38 euro ja 40 sendi suuruses summas, sh käibemaks 6 eurot ja 40 senti. Taotluse kohaselt on määruskaebuse koostamiseks kulutatud kaks pooltundi. Kolleegiumi hinnangul on taotluses märgitud toiming vajalik ja selle tegemisele kulutatud aeg põhjendatud. Juhindudes RÕS § 23 lg-st 1 ja § 21 lg-st 3 ning Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009. a otsusega kinnitatud korra p-dest 2 ja 23 tuleb taotlus rahuldada ning määrata riigi õigusabi tasu suuruseks 38 eurot ja 40 senti (sh käibemaks 6 eurot ning 40 senti). Vastavalt KrMS § 187 lg-le 1 tuleb see menetluskulu jätta riigi kanda. Priit Pikamäe, Eerik Kergandberg, Hannes Kiris
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.