Kriminaalasi nr 1-24-7330 04.detsembril 2025 Tallinnas, Harju Maakohus koosseisus Kohtunik Liina Pohlak Sekretär Thea Tikenberg Tõlk Ines Üprus, Natalja Sa, Irina Demjanovskaja Prokurör Heleri Randma Kaitsjad Ilja Sipari, Mart Missik, Natalia Lausmaa, Alar Neiland ja Madis Mahlapuu Maksu – ja Tolliameti esindaja Margit Kikkas Arutas 25., 26. augustil, 1., 2., 8., 24. septembril 2025 avalikul kohtuistungil kriminaalasja üldmenetluses ANTONS KRIŠKANS isikukood 37509210335, elukoht xxx, xxx kodanik, emakeel xxx keel, xxx, töökoht xxx, varem kriminaalkorras karistamata, süüdistuses KarS § 3762 lg 1 järgi, DENIS KOBYALKO isikukood 39311180830, elukoht xxx, xxx kodanik, emakeel xxx keel, xxx, töökoht xxx, varem kriminaalkorras karistamata, süüdistuses KarS § 3762 lg 1 järgi, IGOR SJUTIN isikukood 36306260282, elukoht xxx, xxx kodanik, emakeel xxx keel, xxx, töökoht xxx, varem kriminaalkorras karistamata, süüdistuses KarS § 3762 lg 1 järgi, ALEKSEI HELANDI isikukood 37402040296, elukoht xxx, xxx kodanik, emakeel xxx keel, xxx, töökoht xxx, varem kriminaalkorras karistamata, süüdistuses KarS § 3762 lg 1 ja § 424 lg 1 järgi, Antons Kriškansit, Denis Kobyalkot, Igor Sjutinit ja Aleksei Helandit süüdistatakse selles, et nemad ühiselt ja kooskõlastatult tahtlikult ärilisel eesmärgil ebaseaduslikult hoidsid ja kauplesid suures koguses aktsiisiga maksustamata vedelkütusega (edaspidi vedelkütus) aadressil Xx 3, Tallinn alates vähemalt 2021. aasta detsembrist kuni 27.09.2022. Kokku käitlesid nad nii vähemalt 697 875,6 liitrit vedelkütust. A. Kriškans organiseeris vedelkütuse tellimist ja ostmist ning leppis kokku vedelkütuse transportimise aadressile Xx 3, Tallinn, et seejärel vedelkütustega edasi kaubelda ja müüa Xx 3, Tallinn asuvas angaaris lõpptarbijale. A. Kriškans korraldas Xx 3, Tallinn asuvas angaaris toimuva vedelkütuse
hoidmist ja sellega kauplemist ning jagas juhiseid Xx 3, Tallinn asuvas angaaris töötanud D. Kobyalkole, I. Sjutinile ja A. Helandile. Käideldud vedelkütuseks oli nii diislikütus kui ka bensiin. A. Kriškansi poolt ostetud ja aktsiisiga maksustamata vedelkütuse toimetati aadressil Xx 3, Tallinn asuvasse angaari paakautoga Scania P124 registreerimismärgiga xxx. A. Kriškans andis kütusega paakauto saabumisest teada D. Kobyalkole, kes saabus A. Kriškansiga kokkulepitud ajal Xx 3, Tallinn angaari juurde. D. Kobyalko olles teadlik, et tegemist on ebaseadusliku vedelkütusega sai A. Kriškansilt info, et vedelkütusega paakauto on Xx 3, Tallinn angaari vedelkütust toomas ja oli kokkulepitud ajal Xx 3, Tallinn angaari juures, et avada vedelkütust toonud sõidukile angaari uksed ning aitas autojuhil vedelkütuse paakautost ümber pumbata angaaris paiknevatesse 1000-liitrilistesse mahutitesse, et seda oleks võimalik Xx 3, Tallinn angaaris A. Kriškansil, D. Kobyalkol, I. Sjutini ja A. Helandi ühiselt ja kooskõlastatult hoida ning sellega kaubelda. Xx 3, Tallinn asuvas angaaris ümberpumbatud vedelkütusega 1000-liitriseid mahuteid hoidsid A. Kriškans, D. Kobyalko, I. Sjutin ja A. Helandi ühiselt ja kooskõlastatult lisaks Xx 3, Tallinn asunud angaarile ka Xx 3, Tallinn territooriumil parkivates haagistes või mootorsõidukites. Selle kütuse kasutamiseks sõitis A. Kriškans ise või A. Helandi haagise või mootorsõidukiga angaari, kus I. Sjutini ja/või D. Kobyalko abiga laadisid nad osa kütusega mahuteid haagisesse või mootorsõidukisse ning seejärel pargiti see Xx 3 territooriumile. Vedelkütust hoidsid nad haagises või mootorsõidukis kuni angaari jäänud kütus otsa sai ja seejärel viidi mahutitega kütus Xx 3, Tallinn asuvasse angaari tagasi, et sellega kaubelda. A. Kriškansi juhtimisel kauplesid Xx 3, Tallinn angaaris hoitud vedelkütusega D. Kobyalko, I. Sjutin ja A. Helandi ning mõnel korral ka A. Kriškans ise. Nad tankisid ebaseaduslikku vedelkütust kriminaalmenetluses tuvastamata klientidele ja võtsid tankimise eest vastu tasu. Samuti andsid D. Kobyalko, I. Sjutin ja A. Helandi jooksvalt A. Kriškansile teada tankimisel esinevatest probleemidest ja tangitud kütuse kogustest, valmistasid angaaris ette tühjad mahutid kütuse jaoks, müüsid kütust A. Kriškansi määratud kütuse hinna järgi sularahas ning andsid A. Kriškansile üle vedelkütuse müügiga teenitud rahasumma. Lisaks korraldasid D. Kobyalko, I. Sjutin ja A. Heland tankimisele sõitvate mootorsõidukite sisse- ja väljasõitu angaari uksel, et neile oleks võimalik vedelkütust müüa. A. Kriškans, D. Kobyalko, I. Sjutin ja A. Helandi käitlesid ühiselt ja kooskõlastatult Xx 3, Tallinn asuvas angaaris vedelkütust kogustes: 1) Paakautoga Scania P124 registreerimismärgiga xxx toodi vedelkütust Xx 3, Tallinn angaari perioodil 2021. aasta detsember kuni 01.08.2022 vähemalt 55 korda ning kokku vähemalt 619 000 liitrit vedelkütust. 2) Perioodil 02.08.2022 – 27.09.2022 vähemalt 70 862 liitrit bensiini. 3) Xx tn 3, Tallinn angaaris 27.09.2022 teostatud läbiotsimise käigus leiti ja võeti ära veel 1978 liitrit bensiini ja 2013,2 liitrit diislikütust. 4) Mootorsõidukis Scania registreerimismärgiga xxx asunud neljas 1000-liitrises mahutis hoiustatud vedelkütust kokku 4022,4 liitrit bensiini. Sellest tulenevalt hoidsid ja kauplesid nad ühiselt ja kooskõlastatult ärilisel eesmärgil aadressil Xx 3, Tallinn ebaseaduslikult kokku vähemalt 697 875,6 liitrit vedelkütusega. Vähemalt alates 2021. aasta detsembrist kuni 27.09.2022 käitlesid süüdistatavad Xx 3, Tallinn angaaris vähemalt 325 271,4 liitrit bensiini ja 372 604,2 liitrit diislit. Vedelkütust on KarS § 121 p 2 alusel suures koguses, kui sellise kütusekoguse keskmine turuhind ületab teo toimepanemise ajal 40 000 eurot. Maksu- ja Tolliameti andmetel on bensiini ja diislikütuse keskmise müügihinna andmed vastavalt vedelkütuse seaduse § 42 lg-le 21 kuude lõikes järgmised:
jaanuar veebruar
bensiin 1,107 1,153
diislikütus 0,929 0,967
märts aprill mai juuni juuli august september
1,316 1,306 1,499 1,602 1,449 1,322 1,253
1,243 1,227 1,257 1,463 1,326 1,261 1,251
detsember
bensiin 1,042
diislikütus 0,851
(andmed: https://emta.ee/ariklient/maksud-ja-tasumine/aktsiisid/vedelkutuse-kaitlemine-jaandmekogud#kutuse-keskmine-muugihind)
Bensiini aritmeetiline keskmine müügihind oli perioodil 2021. aasta detsember kuni 2022. aasta september 1,3049 eurot ja diislikütuse aritmeetiline keskmine müügihind samal perioodil 1,1775 eurot. Sellest tulenevalt käitlesid A. Kriškans, D. Kobyalko, A. Helandi ja I. Sjutin 862 936,09 euro väärtuses (323 293,4 l x 1,3049 eurot = 421 865,55) + (374 582,2 l x 1,1775 eur = 441 070,54) vedelkütust ehk suures koguses vedelkütust. Vedelkütuse seaduse (edaspidi VKS) § 2 lg 1 p 1 kohaselt on vedelkütus vedel põlevaine, mida saab kasutada energiaallikana soojusjõumasinates ja muudes selleks sobivates energiamuundamisseadmetes. Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse (edaspidi ATKEAS) § 1 lg 1 kohaselt maksustatakse aktsiisiga alkohol, tubakatooted, kütus ja elektrienergia (edaspidi koos nimetatuna aktsiisikaup). ATKEAS § 19 lg 1 tulenevalt on kütus ATKEAS mõistes pliivaba bensiin, pliibensiin, lennukibensiin, petrooleum, diislikütus, eriotstarbeline diislikütus, kerge kütteõli, raske kütteõli, põlevkivikütteõli, mootorivedelgaas ja mootorimaagaas (edaspidi koos mootorikütus ja kütteõli), kivisüsi, pruunsüsi, koks ja põlevkivi (edaspidi koos tahkekütus), vedelgaas, maagaas ning kütusesarnane toode. Kütusena käsitatakse ATKEAS mõistes ka mootorikütusest, kütteõlist ja kütusesarnasest tootest erinevat vedelat põlevainet (edaspidi vedel põlevaine) ja biokütust, mida kasutatakse, pakutakse müügiks või müüakse mootorikütuse või kütteainena või mootorikütuse või kütteaine lisandina. ATKEAS § 24 lg 1 kohaselt tekib maksukohustus aktsiisikauba tarbimisse lubamisel. ATKEAS § 41 lg 1 (RT I, 17.11.2021, 2) kohaselt on aktsiisikauba tarbimisse lubamine ajutise aktsiisivabastuse lõpetamine ning tootmine, import või aktsiisiga maksustamata aktsiisikauba valdamine ajutise aktsiisivabastuseta. ATKEAS § 22 lg 1 p 4 ja 7 (RT I, 17.11.2021, 2) kohaselt on aktsiisi maksmise kohustus isikul, kes on rikkunud ATKEAS nõudeid aktsiisikauba tootmisel, maksumärgistamisel, ladustamisel, lähetamisel, vedamisel, valdamisel ja kauba võõrandamisel isikule, kellel ei ole õigust kaupa ajutises aktsiisivabastuses vastu võtta; ning muuhulgas vedela põlevaine käitlejal, kes ei ole aktsiisilaopidajad. VKS § 3 lg 1 kohaselt peavad kütuse käitlemisega tegeleval isikul olema vajalikud tehnilised vahendid ja personal, et tagada VKS-ist tulenevate nõuete täitmine. VKS § 3 lg 3 kohaselt võib kütust müüa äriühing, kes on esitanud Maksu- ja Tolliametile VKS §-s 41 nimetatud tagatise ja kelle osa- või aktsiakapital on vähemalt 31 950 eurot või kellel on kehtiv vastutuskindlustuse leping kindlustussumma alammääraga vähemalt 31 950 eurot, mis on ette nähtud kütuseettevõtja tegevuse tagajärjel kolmandatele isikutele tekkida võiva varalise kahju hüvitamiseks. VKS § 13 lg 1 p 3 kohaselt kütuse müügi osutamise puhul on nõutav tegevusluba.
VKS § 62 kohaselt võib kütuse käitlemise andmekogu kandeta soetatud kütust müüa Maksu- ja Tolliameti loal. VKS § 191 lg 1 ja 2 kohaselt kütuse soetamine müüjalt, kellel puudub tegevusluba kütuse müügiks, on keelatud. Kütuse soetaja on kütuse soetamisel kohustatud majandustegevuse registrist kontrollima kütuse müüja asjaomase tegevusloa olemasolu. Kontroll ei ole nõutav kütuse soetamisel tanklast. Ühiselt ja kooskõlastatult tahtlikult ärilisel eesmärgil suures koguses aktsiisiga maksustamata vedelkütuse ebaseadusliku hoidmise ja sellega kauplemisega panid Antons Kriškans, Denis Kobyalko, Igor Sjutin ja Aleksei Helandi toime KarS § 3762 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Lisaks süüdistatakse Aleksei Helandit selles, et tema juhtis tahtlikult 24.12.2022 kella 14.54 ajal Õismäe tee 101, Tallinn juures mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis, s. o alkoholi 0,99 mg/l väljahingatavas õhus. Liiklusseaduse (RT I, 20.06.2022, 70) § 69 lg 1 kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Korrakaitseseaduse § 36 lg 4 p 1 kohaselt on joobeseisundi liigiks alkoholijoove. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht siis, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis pani Aleksei Helandi toime KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistatavad Antons Kriškans, Denis Kobyalko ja Igor Sjutin end esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud ja keeldusid kohtuistungil ütlusi andmast. Süüdistatav Aleksei Helandi tunnistas end süüdi süüdistusess KarS § 424 järgi ja ülejäänud esitatud süüdistuses end süüdi ei tunnistanud. Kohtuistungil andsid ütlusi süüdistatav Aleksei Helandi ning tunnistaja Jaan M. Kohus võttis prokuratuuri, süüdistatavate ja kaitsja kokkuleppel KrMS § 291 1 alusel tõendina vastu tunnistaja E S kohtueelses menetluses antud ütlused. Kohus uuris järgmisi tõendeid:
A.Kriškansi poolt 28.09.2022 kohtuistungil vahistamise küsiumse arutelul antud ütlused on lubatavad tõendid. Kaitsja Sippari etteheited süüdistuse arusaadavusele ja asjaolule, et süüdistusaktis puudub aktsiisi osas oluline komponent – s.o teave esitamata aktsiisideklaratsioonide kohta, ei ole kohtu hinnangul põhjendatud. Süüdistusest on üheselt arusaadav, et süüdistatavaid süüdistatakse perioodil detsember 2021- 27.09.2022 ebaseaduslikus kütuse käitlemises. Toodud on käideldud kütuse kogused, kütuse orienteeruv maksumus ja väide, et müüdud vedelkütus oli aktsiisiga maksustamata. Sõnade ühend „aktsiisiga maksustamata“ näitabki, et nimetatud kaubalt oli aktsiisimaks tasumata ja seda ei olnud deklareeritud. Samuti on ära toodud viited seadusesätetele, mida rikuti. A.Heiland süüdistuses KarS § 424 lg 1 järgi KarS § 424 sätestab vastutuse mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Nimetatud koosseisu objektiivseks tunnuseks on esmalt mootorsõiduki juhtimine ja teiseks mootorsõiduki juhtimine isiku poolt, kes on joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt määratletakse joobeseisundit kui alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 sätestab, et juht loetakse alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. A.Helandi tunnistab, et peeti joobes autoroolis kinni 24.12.2022. Peale seda ei ole ühtegi rikkumist olnud. Teadvustas, tunnistas ja kahetseb. Oli halb eluline olukord, sellepärast sattus purjus rooli. Antud juhul ei ole vaidlust, et Aleksei Heiland juhtis tahtlikult 24.12.2022 kella 14:54 ajal Tallinnas Õismäe tee 101 juures mootorsõidukit XX XX registreerimismärgiga xxx. Eelnimetatut kinnitavad lisaks süüdistatava enda ütlustele ka tunnistaja ütlused ning 24.12.2022 kahtlustatavana kinnipidamise protokoll. Süüdistatava ütlustest nähtub, et ta sõitis süüdistuses märgitud autoga ja peeti joobes kinni. Antud ütlused on kooskõlas tunnistaja E.S ütlustega, mille kohaselt pidasid ebakindla sõidustiili tõttu kinni XX X5 reg.nr XXX, mida juhtis Aleksei Helandi. Autost väljudes üritas juht ära kõndida. Esialgu isik keeldus indikaatorvahendisse puhumast, hiljem tegi koostööd. Vaidlust ei ole ka selles, et Aleksei Helandi juhtis 24.12.2022 kella 14:54 ajal Tallinnas Õismäe tee 101 juures mootorsõidukit XX XX, olles joobeseisundis. Tunnistaja ütlustest nähtub, et isik oli silmnähtavalt joobes, kõnnak ebakindel, suust tunda alkoholilõhna, koordinatsioon häiritud, kõne segane ja aeglane. Indikaatorvahendi kasutamise protokollist ja joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokollist nähtub, et A. Helandil olid silmnähtavad joobetunnused: silmade punetus, häiritud reaktsioonikiirus, segane kõne ja alkoholi lõhn suus. Vahetult pärast kinnipidamist kontrollis tunnistaja S tema joovet indikaatorvahendiga, mis näitas positiivset tulemust. Tõendusliku alkomeetri näidu väljatrükist nähtuvalt kasutati 24.12.2024 kella 15.22-15.26 ajal A.Helandi seisundi kindlaks tegemiseks tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 7110 EST nr ARDM-0066 (taatlemistunnistuse nr TTRC-24-00091, taadeldud 17.06.2022). Tõendusliku alkomeetri näidud olid esimesel juhul 1,12 mg ja teisel juhul 1,09 mg alkoholi väljahingatava õhu ühe liitri kohta ning laiendmääramatust +/-0,10 mg/l, lõpptulemuseks loetakse 0,99 mg/l. Seega leiab kohus, et alkoholijoove on A.Helandil tuvastatud kooskõlas KorS § 38 lõikega 1. Kohus loeb tuvastatuks ka asjaolu, et alkoholi hulk A.Helandi poolt väljahingatavas õhus vastas LS § 69 lg 2 p-s 1 sätestatud määrale auto juhtimisel. A.Helandi ei ole vaidlustanud temal mõõdetud joobe määra. Samuti kinnitavad tema ütlused, et ta oli halva elulise olukorra tõttu tarvitanud alkoholi. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest nähtuvalt kõrvaldati A.Helandi 24.12.2022 kell 14.57 sõiduki juhtimiselt LS §
91 lg 2 p 2 alusel, s.o kahtluse tõttu, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis. Seega on süüdistatava ja tunnistaja ütluste ning muude kriminaalasjas kogutud dokumentaalsete tõenditega leidnud tõendamist, et Aleksei Heiland juhtis tahtlikult 24.12.2022 kella 14:54 ajal Tallinnas Õismäe tee 101 juures mootorsõidukit XX XX registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis (alkoholijoove – juhul 1,09 mg/l ± 0,10 mg/l s.o 0,99 mg/l, millega ta rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ning lg 2 p 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 nõudeid. Tulenevalt eeltoodust on täidetud KarS § 424 lg 1 süüteokoosseisu objektiivsed tunnused. KarS § 424 lg 1 järgi inkrimineeritava süüteo subjektiivse koosseisu hindamisel tuleb kontrollida süüdistatava tahtlust kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. See tähendab, et süüdlane peab teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit joobeseisundis. A.Helandi objektiivsest käitumisest - tarvitas alkoholi ning istus mootorsõiduki rooli- nähtub, et tegu on toime pandud kavatsetult. KarS § 16 lg 2 sätestab, et isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. A. Helandi teadis, et ta on joobes (kinnitas ise, et halva elulise olukorra tõttu sattus joobes rooli) ja ei tohi sõidukit juhtida. Eeltoodust järeldab kohus, et A. Helandi käitumine oli eesmärgipärane ning teadlik tegevus. Ta suhtus ükskõikselt oma tegevuse tagajärgedesse ning teadis, et süüteokoosseisule vastav asjaolu saabub või vähemalt pidas seda võimalikuks. Asudes sellises seisundis juhtima mootorsõidukit, näitab see, et A. Helandi pani kuriteo toime kavatsetult. Eeltoodust tulenevalt tuleb A.Helandi tegevus 24.12.2022 episoodis kvalifitseerida KarS § 424 lg 1 järgi kui mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei tuvastatud. A. Helandi on süüvõimeline ning KarS 2. ptk.
kütust vähemalt üheteistkümnesse 1000-liitrisesse mahutisse), 19.04.2022 (angaari uksed avas ja sulges D.Kobyalko, paakautost pumbati kütust vähemalt neljateistkümnesse 1000-liitrisesse mahutisse), 22.04.2022 (angaari uksed avas ja sulges D.Kobyalko, paakautost pumbati kütust vähemalt kolmeteistkümnesse 1000-liitrisesse mahutisse), 26.04.2022 (angaari uksed avas ja sulges D.Kobyalko, paakautost pumbati kütust vähemalt üheteistkümnesse 1000-liitrisesse mahutisse), 01.05.2022 (angaari uksed avas ja sulges D.Kobyalko, paakautost pumbati kütust vähemalt kuueteistkümnesse 1000-liitrisesse mahutisse), 04.05.2022 (angaari uksed avas ja sulges D.Kobyalko, paakautost pumbati kütust vähemalt kümnesse 1000-liitrisesse mahutisse), 09.05.2022 (angaari uksed avas ja sulges D.Kobyalko, paakautost pumbati kütust vähemalt neljateistkümnesse 1000-liitrisesse mahutisse, kohal oli ka Kriškans), 12.05.2022 (angaari uksed avas ja sulges Kriškans, paakautost pumbati kütust vähemalt viieteistkümnesse 1000-liitrisesse mahutisse), 16.05.2022 (angaari uksed avas ja sulges Kobyalko, paakautost pumbati kütust vähemalt viieteistkümnesse 1000-liitrisesse mahutisse), 20.05.2022 (angaari uksed avas ja sulges Kobyalko, paakautost pumbati kütust vähemalt kolmeteistkümnesse 1000-liitrisesse mahutisse), 25.05.2022 (angaari uksed avas ja sulges Kobyalko, paakautost pumbati kütust vähemalt kolmeteistkümnesse 1000-liitrisesse mahutisse), 27.05.2022 (angaari uksed avas ja sulges Kobyalko, paakautost pumbati kütust vähemalt kolmeteistkümnesse 1000-liitrisesse mahutisse), 31.05.2022 (angaari uksed avas ja sulges Kobyalko, paakautost pumbati kütust vähemalt kolmeteistkümnesse 1000-liitrisesse mahutisse, 03.06.2022 (angaari uksed avas ja sulges Kobyalko, paakautost pumbati kütust vähemalt kaheteistkümnesse 1000-liitrisesse mahutisse), 07.06.2022 (angaari uksed avas ja sulges Kobyalko, paakautost pumbati kütust vähemalt neljateistkümnesse 1000-liitrisesse mahutisse), 09.06.2022 (angaari uksed avas ja sulges Kobyalko, paakautost pumbati kütust vähemalt kümnesse. 1000-liitrisesse mahutisse), 14.06.2022 (angaari uksed avas ja sulges Kobyalko, paakautost pumbati kütust vähemalt kuude 1000-liitrisesse mahutisse), 16.06.2022 (angaari uksed avas ja sulges Kobyalko, paakautost pumbati kütust vähemalt kolmeteistkümnesse 1000-liitrisesse mahutisse) 24.06.2022 (angaari uksed avas ja sulges Kobyalko, paakautost pumbati kütust vähemalt kaheteistkümnesse 1000-liitrisesse mahutisse), 27.06.2022 (angaari uksed avas ja sulges Kobyalko, paakautost pumbati kütust vähemalt kolmeteistkümnesse. 1000-liitrisesse mahutisse), 30.06.2022 (angaari uksed avas ja sulges Kobyalko, paakautost pumbati kütust vähemalt üheksasse 1000-liitrisesse mahutisse 05.07.2022 (angaari uksed avas ja sulges Kobyalko, paakautost pumbati kütust vähemalt kaheksasse 1000-liitrisesse mahutisse), 11.07.2022 (angaari uksed avas ja sulges Kobyalko, paakautost pumbati kütust vähemalt kuude. 1000-liitrisesse mahutisse), 18.07.2022 (angaari uksed avas ja sulges Kriškans, paakautost pumbati kütust vähemalt kaheteistkümnesse 1000-liitrisesse mahutisse), 22.07.2022 (angaari uksed avas ja sulges Kobyalko, paakautost pumbati kütust vähemalt neljateistkümnesse 1000-liitrisesse mahutisse), 26.07.2022 (angaari uksed avas ja sulges Kobyalko, paakautost pumbati kütust vähemalt kümnesse 1000liitrisesse mahutisse), 01.08.2022 (angaari uksed avas ja sulges Kobyalko, paakautost pumbati kütust vähemalt üheteistkümnesse 1000-liitrisesse mahutisse). Kriškans sõitis rekkaga ja tõstis kahveltõstukiga angaarist haagisesse: 22.12.2021 7 1000 liitrist kütusemahutit, 28.12.2021 12 1000 liitrist kütusemahutit, 03.01.2022 11 1000 liitrist kütusemahutit, 06.01.2022 10 1000 liitrist kütusemahutit, 12.01.2022 8 1000 liitrist kütusemahutit, 15.01.2022 10 mahutit (angaaris oli ka Helandi), 20.01.2022 9 1000 liitrist kütusemahutit, 25.01.2022 8 1000 liitrist kütusemahutit, 28.01.2022 11 1000 liitrist kütusemahutit, 01.02.2022 11 1000 liitrist kütusemahutit, 04.02.2022 11 1000 liitrist kütusemahutit, 08.02.2022 12 1000 liitrist kütusemahutit, 11.02.2022 12 1000 liitrist kütusemahutit, 15.02.2022 11 1000 liitrist kütusemahutit, 25.02.2022 11 1000 liitrist kütusemahutit, 02.03.2022 12 1000 liitrist kütusemahutit, 08.03.2022 6 1000 liitrist kütusemahutit, 09.03.2022 6 1000 liitrist kütusemahutit, 13.03.2022 8 1000 liitrist kütusemahutit (D. Kobyalko oli ka seal), 15.03.2022 vähemalt 14 1000 liitrist kütusemahutit, 16.03.2022 13 1000 liitrist kütusemahutit (A.Helandi oli ka seal), 20.03.2022 vähemalt 10 1000-liitrist kütusemahutit. 25.03.2022 10 1000 liitrist kütusemahutit, 29.03.2022 vähemalt 10 1000 liitrist kütusemahutit (angaaris oli näha 11 mahutit), 31.03.2022 10 1000 liitrist kütusemahutit (D.Kobyalko oli ka seal), 05.04.2022 13 1000 liitrist kütusemahutit, 08.04.2022 10 1000 liitrist kütusemahutit (I.Sjutin liigutas roklaga mahutid paika), 12.04.2022 vähemalt 11 1000 liitrist kütusemahutit (I.Sjutin liigutas roklaga mahutid paika),
14.04.2022 vähemalt 9 1000 liitrist kütusemahutit (I.Sjutin liigutas roklaga mahutid paika), 20.04.2022 vähemalt 13 1000 liitrist kütusemahutit (I.Sjutin liigutas roklaga mahutid paika), 25.04.2022 vähemalt 12 1000 liitrist kütusemahutit (I.Sjutin liigutas roklaga mahutid paika), 27.04.2022 vähemalt 11 1000 liitrist kütusemahutit (I.Sjutin liigutas roklaga mahutid paika); 02.05.2022 vähemalt 12 1000 liitrist kütusemahutit (I.Sjutin liigutas roklaga mahutid paika), 05.05.2022 vähemalt 12 1000 liitrist kütusemahutit (I.Sjutin liigutas roklaga mahutid paika), 10.05.2022 vähemalt 11 1000 liitrist kütusemahutit (I.Sjutin liigutas roklaga mahutid paika), 13.05.2022 vähemalt 10 1000 liitrist kütusemahutit (I.Sjutin liigutas roklaga mahutid paika), 17.05.2022 vähemalt 11 1000 liitrist kütusemahutit (I.Sjutin liigutas roklaga mahutid paika), 23.05.2022 vähemalt 10 1000 liitrist kütusemahutit (I.Sjutin liigutas roklaga mahutid paika, haagises oli ka Kobyalko), 26.05.2022 vähemalt 12 1000 liitrist kütusemahutit (I.Sjutin liigutas roklaga mahutid paika). 01.06.2022 vähemalt 13 1000 liitrist kütusemahutit (D.Kobyalko liigutas roklaga mahutid paika). 06.06.2022 vähemalt 9 1000 liitrist kütusemahutit (Sjutin oli haagises), 07.06.2022 vähemalt 14 1000 liitrist kütusemahutit, 08.06.2022 10 1000 liitrist kütusemahutit (Sjutin oli haagises), 10.06.2022 10 1000 liitrist kütusemahutit (Sjutin oli haagises), 15.06.2022 4 1000 liitrist kütusemahutit (Sjutin oli haagises), 28.06.2022 11 1000 liitrist kütusemahutit (Sjutin liigutas roklaga mahutid paika), 01.07.2022 5 1000 liitrist kütusemahutit, 06.07.2022 5 1000 liitrist kütusemahutit, 12.07.2022 5 1000 liitrist kütusemahutit, 19.07.2022 12 1000 liitrist kütusemahutit, 25.07.2022 11 1000 liitrist kütusemahutit, 27.07.2022 8 1000 liitrist kütusemahutit (Sjutin haagises nihutab mahutid paika) 02.08.2022 6 1000 liitrist kütusemahutit (Sjutin haagises nihutab mahutid paika). 29.05.2022 sõitis rekaga Helandi, kes tõstis kahveltõstukiga haagisele 12 1000 liitrist kütusemahutit. 17.06.2022 sõitis Helandi, kes tõstis kahveltõstukiga haagisele 9 1000 liitrist kütusemahutit, Sjutin abistas. 27.06.2022 sõitis Helandi, kes tõstis kahveltõstukiga haagisesse 8 1000 liitrist kütusemahutit, Sjutin ja Kobyalko abistasid. Samast jälitustoimingu protokollist nähtub ka, et: Xx 3 asuvasse angaari sõitsid erinevad mootorsõidukid, kuhu tangiti vedelkütust ja juhid annavad tankijale midagi üle. 22.12.202123.12.2021, 27.12.2021, 28.12.2021-31.12.2021, 03.01.2022-05.01.2022, 10.01.2022-11.01.2022, 12.01.2022-14.01.2022, 15.01.2022-16.01.2022, 20.01.2022-21.01.2022, 25.01.2022-27.01.2022, 28.01.2022. 31.01.2022, 01.02.2022-03.02.2022. 04.07.2022, 07.02.2022, 08.02.2022-10.02.2022, 11.02.2022, 14.02.2022, 15.02.2022-18.02.2022, 21.02.2022-23.02.2022. 24.02.2022, 25.02.2022, 28.02.2022-01.03.2022, 03.03.2022-04.03.2022, 07.03.2022, 08.03.2022-09.03.2022, 10.03.202211.03.2022, 14.03.2022-15.03.2022, 21.03.2022, 22.03.2022 (sõidukeid tangivad I.Sjutin, A.Helandi ja D.Kobyalko, 99 sõidukit), 23.03.2022-24.03.2022, 25.03.2022, 28.03.2022, 29.03.2022-31.03.2022, 01.04.2022, 04.04.2022, 05.04.2022-07.04.2022, 08.04.2022, 11.04.2022, 12.042022-13.04.2022, 14.04.2022-15.04.2022, 18.04.2022-19.04.2022, 20.04.2022-22.04.2022, 25.04.2022-29.04.2022, 02.05.2022-04.05.2022, 05.05.2022 (sõidukeid tangivad I.Sjutin, A.Helandi ja D.Kobyalko, 197 sõidukit), 06.05.2022, 09.05.2022, 10.05.2022 (sõidukeid tangivad I.Sjutin, A.Helandi ja D.Kobyalko, 205 sõidukit), 11.05.2022-12.05.2022, 13.05.2022 (sõidukeid tangivad I.Sjutin, A.Helandi ja A. Kriškans, 290 sõidukit), 16.05.2022, 17.05.2022 (sõidukeid tangivad I.Sjutin, A.Helandi ja D.Kobyalko, 173 sõidukit), 18.05.2022-20.05.2022, 23.05.2022 (sõidukeid tangivad I.Sjutin, A.Helandi ja D.Kobyalko, 228 sõidukit), 24.05.2022-25.05.2022, 26.05.2022 (sõidukeid tangivad I.Sjutin, A.Helandi ja D.Kobyalko, 198 sõidukit), 27.05.2022, 30.05.2022 (sõidukeid tangivad I.Sjutin, A.Helandi ja D.Kobyalko, 210 sõidukit), 31.05.2022, 01.06.2022 (sõidukeid tangivad I.Sjutin, A.Helandi ja D.Kobyalko, 175 sõidukit), 02.06.2022-03.06.2022, 06.06.2022 (sõidukeid tangivad I.Sjutin, A.Helandi ja D.Kobyalko, 252 sõidukit), 07.06.2022, 08.06.2022 (sõidukeid tangivad I.Sjutin, A.Helandi ja A.Kriškans, 222 sõidukit), 09.06.2022, 07.06.2022, 10.06.2022 (sõidukeid tangivad I.Sjutin, D.Kobyalko ja A.Kriškans, 233 sõidukit), 13.06.2022-14.06.2022, 15.06.2022 (sõidukeid tangivad I.Sjutin, A.Helandi ja A.Kriškans, 241 sõidukit), 17.06.2022 (sõidukeid tangivad I.Sjutin, A.Helandi, D.Kobyalko, 287 sõidukit), 20.06.2022-21.06.2022, 27.06.2022 (sõidukeid tangivad I.Sjutin, A.Helandi, D.Kobyalko, 324 sõidukit), 28.06.2022 (sõidukeid tangivad I.Sjutin, A.Helandi, A.Kriškans, D.Kobyalko, 224 sõidukit), 29.06.2022-30.06.2022, 01.07.2022 (sõidukeid tangivad
A.Helandi, A.Kriškans, D.Kobyalko, 247 sõidukit), 04.07.2022-05.07.2022, 06.07.2022 (sõidukeid tangivad A.Helandi, D.Kobyalko, 162 sõidukit), 07.07.2022-08.07.2022, 11.07.2022, 12.07.2022 (sõidukeid tangivad A.Helandi, D.Kobyalko, 164 sõidukit), 13.07.2022-15.07.2022, 18.07.2022, 19.07.2022 (sõidukeid tangivad I.Sjutin, A.Helandi, D.Kobyalko, 162 sõidukit), 20.07.202222.07.2022, 25.07.2022 (sõidukeid tangivad I.Sjutin, A.Helandi, D.Kobyalko, 195 sõidukit), 26.07.2022-29.07.2022, 02.08.2022-03.08.2022 06.09.2022 jälitustoimingu protokollist nähtub et 21.12.2021 telefonikõnes kell 20.07 ütleb Kriškans Kobyalkole 10-15 minutit ja Kobyalko vastab, et peaaegu kohal. Samasisulised kõned 27.12.2021, 11.01.2022, 19.01.2022, 24.01.2022, 31.01.2022, 10.02.2022, 14.02.2022, 01.03.2022, 07.03.2022, 09.03.2022, 11.03.2022. 24.03.2022, 28.03.2022, 07.04.2022, 11.04.2022, 19.04.2022, 26.04.2022, 01.05.2022, 04.05.2022, 09.05.2022, 20.05.2022, 27.05.2022, 31.05.2022, 03.06.2022, 07.06.2022, 09.06.2022, 14.06.2022, 16.06.2022, 30.06.2022, 05.07.2022, 22.07.2022. Nimetatud kõned haakuvad faktiga, et natuke aega pärast Kriškansi ja Kobyalko kõnesid on Kobyalko Xx 3 angaaris, võtab vastu Scania xxx ja korraldab koos autojuhiga kütuse ümber pumpamise angaaris olevatesse mahutitesse. Tsiteeritud jälitustoimingu protokollid kinnitavad, et aadressile Xx tn 3 Tallinn toodi õhtusel ajal paakautoga kütust, mis pumbati angaaris olevatesse mahutitesse. Jälitustoimingu protokollis kajastatud infot kinnitavad ka D.Kobyalko ütlused, mille kohaselt oli tema ülesandeks võtta vastu kütus, mis toodi angaari. Kriškans helistas, et tuleb auto kütusega. Võta vastu. Nii diislikütust kui bensiini vedas M. Kütuseautost pumpas kütuse ümber ühe tonnistesse mahutitesse. Toodi 8-12 tonni korraga. Angaari jättis kuni 5 tonnist mahutit kütusega, ülejäänud tõstsid järgmisel hommikul haagisesse, mis jäi seisma territooriumile. Mahutid olid 1 tonnised kuubikud. D.Kobyalko ütlused kinnitavad jälitustoimingu protokollis kajastatut, et just A.Kriškans oli enamikul juhtudel see, kes oli roolis kui viisid angaarist haagise ülejäänud mahutitega territooriumile. Helandi ütlused kinnitavad, et kui mahutid olid õhtul tühjad, olid need hommikul täis. Ei tea kuidas mahutid angaari said. Umbes 15 mahutit. Angaaris oli 2 diisliga ja 1 bensiiniga mahuti. Ülejäänud mahutid olid haagises, mis asus parklas territooriumil. Mahutid tõstis tõstukiga haagisesse. Kõik Sjutin, Kobyalko, Kriškans võtsid mahutite tõstmisest osa. Mahutid oli vaja tõsta hagisesse, muidu ei mahtunud kliendid angaari. Seega kinnitavad nii Kobyalko kui Helandi ütlused ja ka 12.09.2022 ja 06.09.2022 jälitustoimingute protokollid, et A. Kriškansi poolt hangiti (ilmselgelt raha eest, ehk siis osteti) vedelkütus ja toimetati aadressil Xx 3, Tallinn asuvasse angaari paakautoga Scania P124 registreerimismärgiga xxx. A. Kriškans andis kütuseauto saabumisest teada D. Kobyalkole, kes saabus kokkulepitud ajal Xx 3, Tallinn angaari juurde ja avas vedelkütust toonud sõidukile angaari uksed ning aitas autojuhil vedelkütuse paakautost ümber pumbata angaaris paiknevatesse 1000-liitrilistesse mahutitesse. Samuti kinnitavad Kobyalko jai Helandi ütlused ning 12.09.2022 jälitustoimingute protokoll, et eelmisel õhtul angaari toodud kütus viidi järgmisel hommikul mahutites osaliselt angaarist välja, et oleks võimalik angaaris autosid tankida. A. Kriškans ise või üksikutel juhtudel A. Helandi sõitsid haagise või mootorsõidukiga angaari, kus I. Sjutini ja/või D. Kobyalko abiga laadisid nad osa kütusega mahuteid haagisesse või mootorsõidukisse ning seejärel pargiti see Xx 3 territooriumile. Vedelkütuse mahuteid hoidsid nad haagises või mootorsõidukis kuni angaari jäänud kütus otsa sai ja seejärel viidi kütusega mahutid Xx 3, Tallinn asuvasse angaari tagasi. Nii Helandi kui Kobyalko ütlused kinnitavad, et Xx 3 angaarist müüdi eraisikutele kütust. Helandi tankis klientidele bensiini. Sjutin ja Kobyalko tankisid diislikütust. Kahe süüdistatava ütlusi kinnitab ka tsiteeritud jälitustoimingu protokoll, millest nähtub, et tööpäeviti tangiti eraisikutele angaaris kütust ja isikud andsid vastu midagi (ilmselgelt raha, kuna Kobyalko ja Helandi ütlused kinnitavad, et kütust tangiti raha eest). Jälitustoimingu protokollist on näha, et neil päevil kui tankimas käinud autod on kokku loetud, on neid autosid olnud 99-324. 06.09.2022 jälitustoimingu protokoll kinnitab, et inimesed helistasid ja tundsid huvi, kas kütust müüakse ja mis hinnaga. Seega ei ole tegemist üksikjuhtumiga vaid väljakujunenud skeemi ehk kütuseäriga. Kütus müügi mahtu kinnitavad ka A.Helandi poolt märkmikusse märgitud müüdud bensiini kogused ja summad (2/108-199).
Jälitustoimingu protokoll ning Kobyalko ja Helandi ütlused kinnitavad, et kütusemüügis osalesid kõik neli süüdistatavat. Nimetatud fakti ei ole keegi ka kohtus vaidlustanud. Aadressile Xx 3 Tallinn Scania xxx koos haagisega toodud kütusekogused on võimalik arvutada kui lugeda kokku mitu 1000 liitrist mahutit täideti kütust tuues. Juhtudel kui need andmed ei ole jälitusprotokollist nähtavad õhtul kütuse toomise hetkel, saab kütuse koguse teada kui vaadata mitu 1000 liitrist mahutit tõsteti järgmisel hommikul või mõnel järgmistest päevadest, kui peale paakauto käimist tööle mindi, Kriškansi või Helandi poolt haagisesse. Jälitustoimingu protokollis kajastatud andmete põhjal saab kokku arvutada, et perioodil 21.12.2021 kuni 01.08.2022 toodi aadressile Xx 3 Tallinna ja täideti 619 mahutit kütusega. Kütusemahutite suurust tõendavad Xx 3, Tallinn läbiotsimisel ja riikliku järelevalve käigus (2/148165, 3/1-55) leitud mahutite suurus, Scania registreerimismärgiga xxx vaatlusel (4/17-28) vaadeldud mahutite suurus ning ekspertiisi vedelkütuse koguse mõõtmise raportid (2/170, 4/159,179), millest nähtuvalt olid Xx 3, Tallinn kasutuses 1 m 3 kuubikud ehk 1000-liitrised mahutid. Seda kinnitavad ka süüdistatava Denis Kobyalko ütlused, mille kohaselt pumpas ta kütuse ümber ühe tonnistesse mahutitesse ja ka süüdistatava Aleksei Helandi ütlused, mille kohaselt olid mahutid tonnised nn kuubikud. Seega on tõendamist leidnud, et mahutid, mida kasutati, olid 1000 liitrised. Kuna jälitustoimingu protokolli kohaselt täideti 619 mahutit, saab öelda, et kokku käideldi perioodil 21.12.2021-01.08.2022 619000 liitrit kütust (619x1000). 12.09.2022 jälitustoimingu protokollist nähtub, et peaaegu igal tööpäeval sõidavad sajad autod Xx 3 angaari ja neid tangitakse. On üldteada asjaoluks, et mootorsõidukites kasutatakse bensiini või diislikütust. Süüdistatavate D. Kobyalko ja A. Helandi ütlused kinnitavad, et angaari toodi vedelkütust, mida müüdi edasi diisli või bensiinina ja tangiti erinevatesse mootorsõidukitesse. Et angaaris hoiustati diislit ja bensiini ehk vedelkütust kinnitavad ka riikliku järelevalve ja kriminaalmenetluses käigus leitud ja äravõetud vedelkütuse ekspertiisi analüüsiaktid (2/168-198, 4/146-207). Kohtuliku uurimise käigus ei ole vaidlustatud ka fakti, et angaaris Xx 3 hoiti ja müüdi ehk käideldi bensiini ja diislit, mida VKS § 2 lg 1p1 kohaselt loetakse vedelkütuseks. Riikliku järelevalve meetme kohaldamise protokollist nähtub, et 22.03.2022 sisenesid MTA ametnikud Xx 3 angaari, kus viibisid A.Helandi, I.Sjutin ja D.Kobyalko ja 2 sõiduautot reisijatega. Kohale tuli ka rentnik A.Kriškans. Angaaris on mahuti, mille pealt avatud kaane august voolikud. Pks voolik ühendatud tankursüsteemiga, millel näidik ja ühendatud tankurpüstol. Tankuri peal A 2 paberileht, millel kirjas numbrid. Teine voolik ühendatud elektripumbaga. Tõkendati ja võeti asitõendina kaasa 7 kanistrit 25 l ja 5 mahutit 1000l. OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskuse Kütusekvaliteedi ja tolliteenuste osakonna raportist ja analüüsiaktidest (2/170-196) nähtub, et 22.03.2022 ära võetud mahutite nr 2,4, 8, 12 proov ei vasta näitajate osas MKM 17.03.2010 määruse nr 16 .... kehtestatud diislikütuse nõuetele. Kütust saab tõenäoliselt kasutad diiselmootoris puhtal kujul vanemates sõidukites ja lahjendades nõuetele vastava diislikütusega kaasaegsetes sõidukites (858.11 liitrit). Mahuti nr 1,3, 5, 6, 7, 9, 10, 11 proov vastab näitajate osas MKM 17.03.2010 määruse nr 16 .... kehtestatud diislikütuse nõuetele. Kütust saab kasutad diiselmootoris puhtal kujul ( 3078,38 liitrit). Seega kinnitavad kõnealused analüüsiaktid, et kütus mida angaaris autodesse diislikütusena tangiti kas vastas nõuetele või ei vastanud nõuetele, kuid oli kõlbulik siiski diiselmootoriga autodes kasutamiseks, ehk siis müüdi/tangiti ostjatele/tankijatele diislikütusena. 13.10.2022 asitõendi vaatlusprotokollis (3/108-199) vaadeldud kalendermärkmikus on tööpäevadel kirjas numbrid, osad neist sulgudes. Laupäeval ja pühapäeval üldjuhul kandeid ei ole. Arvestades jälitustoimingutega tuvastatud kütuse hulgi ostmist ja jaemüügi korras edasimüümist on märkmikus ilmselt märgitud kütusekogused. Et tegemist on müüdud bensiini kogustega, kinnitavad Helandi ütlused, mille kohaselt oli tema see, kes kirjutas märkmikku üles, kui palju bensiini müüdi. Kirjutas märkmikku hommikused ja õhtused arvesti näidud ja summad, mida andis Kriškansile. Diislit ei ole
üles märkinud, tankis ainult bensiini. Igal õhtul esitas andmed Antonile, täitis märkmikku üksinda. Kirjutas üles, et mitte segi ajada arvestite numbreid. 28.10.2022 asitõendi vaatlusprotokollis (3/200-205) on toodud välja märkmikus olnud kogused ja summad. Kohus kontrollis ja leidis, et vaatusprotokollis kajastatud summad vastavad märkmikus märgitud summadele. Seega on võimalik täpselt tuvastada kui palju müüdi ajavahemikul jaanuar 2022 kuni 27.09.2022 Xx 3 angaaris bensiini. Jaanuaris 12307 l, veebruaris 31578 l, märtsis 45502 l, aprillis 37386 l mais 47515 l, juunis 34164 l, juulis 38252 l , augustis 40442 l (s.h 01.08 1705 liitrit) , septembris 32125 l kokku 319271 liitrit. Helandi andis Kriškansile angaaris müüdud bensiini eest kokku üle 449680 euro. 2021 aasta detsembri kuu kohta märkmikus bensiini müügi arvestuse kohta kandeid ei ole. Eeltoodut andmete põhjal saab välja arvutada, et perioodil jaanuar 2022 kuni 01.08.2022 müüdi ehk käideldi angaaris Xx 3 vähemalt 248409 liitrit bensiini. Diislikütust käideldi ja müüdi seega perioodil 21.12.2021-01.08.2022 619000 – 248409 s.o 370591 liitrit. Riikliku järelevalve meetme kohaldamise käigus 22.03.2022 ära võetud kütust ei ole eeltoodud arvutusse juurde lisatud s.t see kogus on sissearvestatud jälitustoimingu protokolli alusel loetud kogusena. Perioodil 02.08.2022 – 27.09.2022 käideldud bensiini kogust tõendab 13.10.2022 asitõendi vaatlusprotokollis (3/108-199) vaadeldud kalendermärkmik, kus on augusti ja septembri kuu kohta kirjas numbrid. Et tegemist on müüdud bensiini kogustega, kinnitavad Helandi ütlused, mille kohaselt oli tema see, kes kirjutas märkmikku üles, kui palju bensiini müüdi. Kirjutas märkmikku hommikused ja õhtused arvesti näidud ja summad, mida andis Kriškansile. 28.10.2022 asitõendi vaatlusprotokollis (3/200-205) on toodud välja märkmikus olnud kogused ja summad. Seega on võimalik täpselt tuvastada kui palju müüdi ajavahemikul 02.08.2022 kuni 27.09.2022 Xx 3 angaaris bensiini. Alates 02.08.2022 augustis 38737 l , septembris 32125 l. Sega kokku käideldi sel perioodil vähemalt 70682 liitrit bensiini. Sel perioodil enam jälitustoimingu protokolli pinnalt kütusekoguseid arvutada ei saa, mistõttu ei ole võimalik teha kindlaks sel perioodil angaari toodud ja edasimüüdud diisli koguseid. 27.09.2022 Xx 3 angaaris toimunud läbiotsimisel (3/11-55) leiti ja võeti ära viies mahutis olnud kütus. OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskuse Kütusekvaliteedi ja tolliteenuste osakonna ekspertiisaktist ja analüüsiaktidest (4/147-162) nähtub, et Xx 3 leiti ja võeti ära mahutites nr 1, 2 ja 3 kütust kogustes 643,6l, 370,1 l, 999,5 kokku 2013, 2 liitrit diislikütust, mille proov vastab näitajate osas MKM 17.03.2010 määruse nr 16 .... kehtestatud diislikütuse nõuetele. Mahutites nr 4 ja 5 olid kütuse kogused 995,0 ja 983,0 kokku 1978 liitrit bensiini, mille proov vastab näitajate osas MKM 17.03.2010 määruse nr 16 .... kehtestatud nõuetele. Soovituslik kood 27101245 kergõlid, mootoribensiin oktaanarvuga 95 ja rohkem kuid alla 98. Tegemist on kogustega, mis päriselt kohapealt leiti ja ära võeti. Jälitustoimingute abil kütuste koguste lugemine lõppes juba 01.08.2022 s.o rohkem kui kuu aega tagasi ning arvestades, et jälitustoimingu protokolli kohaselt toodi kütust angaari mõned korrad nädalas ja ka Helandi poolt märkmikku kantud andmeid, ei ole eluliselt usutav, et tegemist oli sama kütusega, mille kogus juba jälitustoimingutega kokku loeti. Ka Denis Kobyalko ütlused kinnitavad, et kütust toodi juurde vastavalt vajadusele ja siis kui see otsa sai. Seega ei ole eluliselt usutav, et ligi kaks kuud hiljem oleks tegemist olnud sama kütusega, mille kohaletoomine oleks olnud enne 01.08.2022 jälitustoimingutega jäädvustatud ja selle alusel kokku loetud. Seega on tõendamist leidnud, et 27.09.2022 oli/hoiti Xx 3 angaaris 2013, 2 liitrit diislikütust ja 1978 liitrit bensiini. 27.09.2022 asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt leiti mootorsõidukist Scania registreerimismärgiga xxx vedelkütus. Läbiotsimist alustades oli juhipoolne uks lahti. Sõidukist leiti neli 1000 liitrist valget värvi plastmahutit kütuselõhnalise vedelikuga. Mahutitel on mahuskaala numbrites (4/17-28). OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskuse Kütusekvaliteedi ja tolliteenuste osakonna ekspertiisiaktist ja analüüsiaktidest (4/166-182) nähtub neljast mahutist Scania xxx leitud ja äravõetud vedelkütusest oli mahutite nr 1 2,3, ja 4 1021,1 l +1011,7 l, +1013,5 l + 976,1 l kokku 4022,4 liitrit bensiini, mille
puhul mahutite 1 2 ja 4 proovid vastavad ja mahuti nr 3 proov ei vasta näitajate osas MKM 17.03.2010 määruse nr 16 .... kehtestatud nõuetele. Soovituslik kood 27101245 kergõlid, mootoribensiin oktaanarvuga 95 ja rohkem kuid alla 98. Seega on tõendamist leidnud, et 27.09.2022 oli Xx 3 territooriumil pargitud mootorsõidukis Scania 4022,4 liitrit bensiini. Tunnistaja Mi ütluste kohaselt viis Scania xxx Xx 3 remondiks Kriškansi juurde. Läks tollitöötaja kutsel kohale, tegid auto lahti. Autos olid mõned mahutid. Mahutid ei olnud tunnistaja omad. Mahuteid ei olnud autos remonti viies. Arvas, et seal tangiti, aga ei teadnud. Autod käisid seal kogu aeg sõitsid siia sinna. Arvestades tunnistaja J Mi ütlusi, Helandi ütlusi, mille kohaselt osa mahuteid viidi angaarist välja, kuna muidu ei mahtunud tankima ning asjaolu, et jälitustoimingute käigus on tuvastatud, et lisaks Xx 3, Tallinn asunud angaarile hoiti vedelkütust ka angaari lähedal seisnud erinevates mootorsõidukites, siis tõendeid kogumis hinnates on tõendatud, et 27.09.2022 ka mootorsõidukis Scania registreerimismärgiga xxx hoitud kütus, oli tegelikult seal süüdistatavate poolt ajutiselt hoiule pandud, et vajadusel oleks võimalik see kütus kiiresti angaari tagasi tuua ja klientidele edasi müüa. Ka Denis Kobyalko ütlused kinnitavad, et angaari jäeti kuni viis tonnist mahutit kütusega ja ülejäänu tõstsid järgmisel hommikul haagisesse, mis jäi seisma välja territooriumile. Seega 4022,4 liitrit bensiini on kogus, mis 27.09.2022 leiti ja ära võeti ning ka selle koguse puhul ei ole eluliselt usutav see, et tegemist olnud sama kütusega, mille kohale toomine oleks olnud jälitustoimingutega jäädvustatud ja selle alusel kokku loetud. Kui liita kokku kõik eespool välja toodud kogused, siis Xx 3, Tallinn asunud angaaris käideldi perioodil 21.12.2021 kuni 27.09.2022 kokku vähemalt 697 875,6 liitrit vedelkütust, millest vähemalt 325 271,4 liitrit oli bensiini ja ülejäänud 372 604,2 liitrit oli diisel. Kuna diisli hind oli odavam kui bensiini hind, siis on selline arvestus süüdistatavatele soodsam. Maksu- ja Tolliameti kodulehel avaldatud andmete alusel (Vedelkütuse käitlemine ja andmekogud | Maksu- ja Tolliamet) oli bensiini keskmine müügihind perioodil 2022. aasta jaanuar kuni 2022. aasta september (detsembris 2021 bensiini müüki ei ole tõendatud) 1,3341 eurot ja diislikütuse aritmeetiline keskmine müügihind 2021 detsember kuni 2022 september 1,1775 eurot. 1,3341 x 325271,4 = 433944,57 eurot ja 1,1775 x 372 604,2= 438741,45 eurot kokku 872686,01 eurot . Vedelkütust on KarS § 121 p 2 alusel käideldud suures koguses, kui sellise kütusekoguse keskmine turuhind ületab teo toimepanemise ajal 40 000 eurot. Eeltoodust tulenevalt käitlesid A. Kriškans, D. Kobyalko, A. Helandi ja I. Sjutin detsember 202127.09.2022 ca 872686,01euro väärtuses vedelkütust ehk suures koguses vedelkütust. Süüdistatavatele heidetakse ette vedelkütuse ebaseaduslikku hoidmist ja sellega kauplemist. Kütuse hoidmine tähendab valdamist ehk enda käes pidamist. 12.09.2022 jälitustoimingu protokoll kinnitab, et vedelkütust toodi Xx 3, Tallinn angaari mõned korrad nädalas ja paakautost pumbati kütus ümber 1000-liitristesse mahutitesse. Järgmise hommikul (vahel ka mõne päeva pärast) tõsteti osad mahutid ümber erinevatesse mootorsõidukitesse. Ka süüdistatava Denis Kobyalko ütluste kohaselt pumpas ta angaari toodud kütuse ümber mahutitesse ning jättis osad mahutid angaari ja osa tõstsid nad järgmisel hommikul haagisesse. Samuti kinnitas Aleksei Helandi, et angaaris oli korraga 2 diisli ja 1 bensiini mahuti ja ülejäänud mahutid olid haagises. Helandi ütlused kinnitavad, et kõik süüdistatavad aitasid mahuteid sinna tõsta. Neid ütlusi kinnitab ka jälitustoimingu protokoll (1/5-224), millest nähtub ka, et mootorsõidukites olnud mahutid toodi mingi hetk angaari sisse tagasi. Seega on tõendatud, et süüdistatavad pidasid enda käes ehk valdasid ehk hoidsid Xx 3, Tallinn vedelkütust nii angaaris kui ka territooriumil asunud erinevates haagistes ja mootorsõidukites. Helandi ja Kobyalko ütlused kinnitavad, et kütust hoiti seni kuni kliendid kütuse ära ostsid. Kauplemiseks (müügiks) loetakse millegi tasu eest võõrandamist ja müügiks pakkumist. Jälitustoimingu protokoll kinnitab, et angaari sisenesid järgemööda erinevad autod, mida tangiti ja sõidukite juhid andsid tankijale midagi üle. Helandi ütlused kinnitavad, et see oli sularaha. Xx 3, Tallinn angaari läbiotsimisel leiti erinevad esemeid (kütust täis mahutid, tankurid, sularaha,
mündikuhoidjad), mis kinnitavad kütusega kauplemist. Sularahaga kauplemist kinnitas ka Denis Kobyalko. Samuti kinnitasid nii Kobyalko kui Helandi, et Denis Kobylako ja Igor Sjutin müüsid diislit, Aleksei Helandi bensiini ja kütuse organiseeris kohale Kriškans. Kobyalko ja Helandi ütlused ning 12.09.2022 jälitustoimingu protokoll kinnitavad, et angaaris asuv tankla oli klientidele avatud iga tööpäev alates 8.30 kuni 18.00. Jälitustoimingute protokoll kinnitab, et neil päevil kui loendati tankimas käinud autode arvu oli see keskmiselt 200 ringis. Xx 3, Tallinn angaari läbiotsimisel leiti telefon Huawei. 06.12.2022 mobiiltelefon Huawei vaatlusprotokollist (3/60-86) nähtuvad 500 sissetulevat kõnet-sõnumit. Üheksateistkümnes sõnumis küsitakse: „kas sissesõita võib, mis hinnaga bensiin on?, kas kerget on? Tahaks teie juures tankida? miks teil sama kallis bensiin kui tanklas? Kas bensiini on?“ Kuna telefon leiti angaarist, keegi telefoni enda omaks ei tunnista ja sõnumitest saab järeldada, et sellele helistasid kliendid, on alust arvata, et tegemist oli angaaris olnud üldkasutatava telefoniga. Selle telefoni sõnumite sisu kinnitab, samuti, et angaaris müüdi/võõrandati raha eest vedelkütust. Seega on tegemist kütisega kauplemisega. Kuna angaaris ja autodes mahutites hoitud kütust müüdi raha eest, on tegemist kütuse hoidmisega ärilisel eesmärgil. On ilmselge ja eluliselt usutav, et kütust osteti odavamalt ja müüdi kallimalt ning vahesummast said tasu Kriškans, Sjutin, Helandi (on ka tasu saamist kinnitanud) ja Kobyalko. 12.09.2022 jälitustoiming protokollist (1/5-223) nähtub, et Xx 3 territooriumile sõidab õhtuti paakauto Scania. 12.09.2022 jälitustoimingu protokollist (2/119-132) nähtub, et M.S sõidab Scania xxx koos haagisega xxx Xx 3 territooriumile 21., 27. detsembril 2021; 02.,05., 11., 14., 19., 24., 27., 31. jaanuaril; 03., 07., 10., 14., 24. veebruaril 01., 04., 07., 09., 11., 15., 18., 24., 28., 31. märtsil; 04., 07.,04., 11., 13., 19., 22., 26. aprillil; 01.,04., 09., 12., 16., 20., 25.,27., 31 mail; 02., 07., 09.,14., 16., 24., 27., 30. juunil; 05., 11., 18 juulil 2022 . Mitmetele õhtutel sõitis paakautoga teises autos kaasa A K. Teist autot võib pidada pakkauto turvaautoks. 12.09.2022 jälitustoiminu protokollist (3/36-118) nähtuvad järgmised kõned: 20.05.2022 kell 03:40 küsib K Kriškansilt ka täna tuleb sulle tuua? Kui palju? Kriškans ütleb, et veidi hiljem tunnikese pärast, ka 04:20 ütleb Krišans tunni aja pärast. 04:50 Ütleb K Sle, et Koržik ütleb tunni aja pärast kui palju täna. K ütleb M, et ta ütles, et tunni aja pärast ütleb, kui palju võtab. M rääkis, et eilse viis eilse kuupäevaga, kas täna viib ülejäänud. Jutust selgib, et Kriškans võttis eelmisel päeval 2 bensu. 22.05.2022 ütleb K, et kolmapäeval olid tollikad ja me ei läinud. Ütles Koržikule et neljapäeval, reedel 20 viisid talle. Seega kinnitavad kõnealused kõned, et kui K, M ja S räägivad Koršikust, siis peetakse silmas Kriškansit. Omavahelistest vestlustest nähtub, et Koržikule viiakse nii bensiini kui diislit ja kui tolliametnikud on läheduses, siis kütust ei viida. Samuti nähtub isikute pealtkuulamisest, et enne koos M S ja tema paakautoga sõitma hakkamist jälgis A K just politseiametnike ja tolliametnike liikumist: 04.05.2022 „linnas ei ole kedagi“, 05.05.2022 „praegu seal üks läheb mööda“, 09.05.2022 „mendid seisavad seal“, 13.05.2022“seal on mendid“, 16.05.2022“vaatan kas läheduses on maršrutkasid“ ja 18.05.2022 vestlused. 18.05.2022 jäi vedu ära, sest linnas liikus liiga palju „goblineid“, kes 22.05.2022 A Ki ja J M vahel toimunud ütlustest tulenevalt olid tollikad ehk siis tolliametnikud. Kui kütuse transportimisega oleks olnud kõik korras puudunuks vajadus vältida tolliametnikke. Asjaolu, et politseiametnikke ja tolliametnikke oli vaja vältida, kinnitab, et vedelkütusel puudusid saatedokumendid ja päritolusertifikaadid ning kontrolli sattumisel ei oleks olnud võimalik vedelkütuse päritolu tõendada. A Ki pealtkuulamine (2/36-118) kinnitab, et Antons Kriškans andis A Kile üle raha: 09.05.2022 (Koržik andis ära – 22420“), 12.05.2022( „Koržik 23.400 andis ära“) ja 22.05.2022 („Koržik andis mulle siin mingi summa“). Arvestades erinevate vestluste sisu ja asjaolu, et K korraldas Kriškansile kütuse vedu, on eluliselt usutav, et tegemist on rahaga, mida Kriškans maksis K poolt talle saadetud vedelkütuse eest. 06.05.2022 pealtkuulamisest nähtub, et A K käis ka rahal järel („käisin rahal järgi). Asitõendi vaatlusprotokollis (2/133-146) kinnitab, et ajal kui paakauto oli Xx 3, Tallinn angaari
vedelkütust viimas, kohtusid omavahel ka X X (K) ja XX (Kriškans) juhid: 26.04.2022, 04.05.2022, 16.05.2022, 25.05.2022, 07.06.2022. Kohtumine toimus ka 09.05.2022 ehk siis samal päeval kui A K andis tuvastamata isikule teada, et Koržik andis raha üle. Arvestades eeltoodut ja tõendeid kogumis hinnates on eluliselt usutav (vaevalt, et keegi annab regulaarselt tasuta ära suures koguses diislit või bensiini), et Kriškans ja K kohtusid selleks, et Antons Kriškans saaks A Kile vedelkütuse eest raha üle anda. 04.11.2024 Kriškansi sõiduki läbiotsimisel leitud Iphone 6S asitõendi vaatlusprotokollist (lisa 8) nähtub, et telefonist leiti 04.05.2022 sõnum riigiteataja lingiga ja kiri, et sertifikaat kehtib 6 kuud; 23.05.2022 pilt arvutustest 16.05.2022 ja 19.05.2022; 31.05 sõnum bensiini ja diisli hinnast Tartus ja palju ise võib; 14.06 seff tõin 240 vana 07.06.22 eest; mitmeid hinnasõnumeid; arvutuste leht 27.07.2022, mille andmete põhjal võib teha järeldust kütuse hinna ja koguse kohta. Telefonis olevad arvutustega sõnumid kinnitavad kooskõlas teiste tõenditega, et Kriškans maksis Xx 3 angaaris müüdud kütuse eest sularahas. Asjaolu, et telefon kuulus A.Kriškansile ja vestluste teiseks osapooleks oli Antons Kriškans, kinnitab see, et telefon leiti mootorsõidukist, mida Antons Kriškans kasutas. Samuti on lisast number 6 näha telefoninumbrid, kes omavahel suhtlesid ja omaniku numbriks oli XXX, mis oli jälitustoimingu protokolli (2/1-34) kohaselt ka Antons Kriškansi kasutuses. Lisaks ütles Kriškans mobiiltelefoni äravõtmisel, et ei soovi parooli öelda ja peate telefoni ise lahti saama (3/217), mis kinnitab, et see telefon oli Kriškansi kasutuses. Kobyalko ütlustest nähtub, et kütuse müügil ei olnud ühist kassat, mis kinnitab, et tegemist ei olnud tavapärase tanklaga, kus õhtuti võetakse päeva sularaha kassa kokku. Käesoleval juhul nähtub Kobyalko ja Helandi ütlustest, et kütust müüdi ainult sularaha est ja igaüks andis ise tema poolt klientidelt vastu võetud raha Kriškansile. Samuti nähtub Kobyalko ütlustest, et müüdud diislikoguste üle arvestust ei peetud, Müüdud kütuste koguste üle arvestuse pidamata jätmine viitab otseselt ebaseaduslikule müügile. On ju üldteada, et kütust saavad müüa üksnes äriühingud ja neil on raamatupidamise kohustus, mis tähendab ostetava jamüüdava kauba üle arvestuse pidamist. Eeltoodud tõendid kogumis kinnitavad, et A.Kriškans ostis kütust sularaha eest ja kõik süüdistatavad müüsid kütust sularaha eest. Arvestades tuvastatud kütuse koguseid ja fakti, et seda osteti ja müüdi ainult sularaha eest ning puuduvad igasugused dokumendid kütuse päritolu kohta (sertifikaadid, ostumüügi dokumendid, saatelehed) on tõendamist leidnud, et tegemist on vedelkütusega mis ei pärinenud seaduslikust allikast. Kui tegemist oleks olnud seaduslikust allikast pärineva vedelkütusega oleks leitud läbiotsimisel kas või üks kütuse päritolu tõendav saatedokument või sertifikaat. Samuti ei ole süüdistavad ega kaitsjad esitanud kohtule ühtegi tõendit kütuse päritolu kohta. Kui oleks olnud seaduslikust allikast pärinev kütus, oleks Xx 3 angaaris käinud kütuse ostjatel olnud võimalik tasuda kütuse eest ka pangakaardiga ja Kriškans ise oleks enda müüjale tasunud ülekandega. Sellises ulatuses sularaha kasutamine (päevas ca 200 tangitud auto kütuse maksumus) viitab kütuse ebaseaduslikule päritolule. Kuigi Kriškans viimases sõnas väitis, et Xxx soetas 2021-2022 Alexela ja Olerexi kaudu kütust. 2022 juulis äriühing müüdi koos kogu dokumentatsiooniga, ei ole selle väite tõendamiseks esitatud ühtegi dokumenti ega antud ka menetlejale teada, kust selliseid dokumente leida võiks. Lisaks ei soovinud Kriškans oma õigust kasutades, et teda kohtuistungil küsitletaks, et tema ütlused saaksid ristküsitluse kaudu tõendiks. Samuti ei toeta Kriškansi versiooni kütuse ostmise kohta Alexelast või Olerexist 12.09.2022 jälitustoimingu protokollides kajastatud teave, kuidas ja kelle poolt kütus angaari toimetati. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et juhul, mil kohtualune otsustab end kaitsta aktiivselt, peab ta ise esitama tõendid oma väidete õigsuse kinnitamiseks või vähemalt looma menetlejale reaalse võimaluse nende väidete kontrollimiseks. Kui end aktiivselt kaitsev kohtualune jätab esitamata oma väidete õigsust kinnitavad tõendid ega loo reaalset võimalust nende väidete kontrollimiseks, pole alust rääkida süüdistusversiooni suhtes tekkinud kahtlustest, mida tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks (nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 14. detsembri 1999. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-112-99 - RT III 2000, 2, 20; 24 oktoobri 2005. a otsus nr 3-1-1-104-05 - RT III 2005, 36, 350). Seega ei saa
käesoleval juhul väita, et oleks tõusetunud kahtlus, kas kütuse päritolu oli seaduslik või mitte. Kui Kriškans soovis väita, et kütuse eest oli aktsiisimaks tasutud ja kütus oli seaduslik, oleks ta pidanud oma väidete kinnitamiseks esitama kütuse ostudokumendid ja vastavussertifikaadid või andma menetlejale nii palju infot, et menetlejal oleks olnud endal võimalik seda fakti kontrollida. Ilma reaalse võimaluse loomiseta jäävad Kriškansi viimases sõnas toodud vastavad väited paljasõnaliseks ja tõendamata. Ka väärteoasjas (4-20-5209 Kohtulahendite otsingutulemused–Riigi Teataja) puudusid kütuse soetamisedokumendid ja Kriškans väitis nii seda, et tuttav pidi tooma dokumendid hiljem ja pole toonud, kui ka seda, et dokumendid on Lätis. Ühtegi kontrollitavat tõendit menetlusalune isik ja tema kaitsja oma väidete (Alt kütuse ostu kohta) kinnitamiseks ei esitanud. Seega on Kriškansi ütlustes ja käitumises tuvastatav modus operandi (väidab ostudokumentide olemasolu, kuid ei esita neid) ja ei loo ka võimalust nende olemasolu kontrollimiseks . Riigikohus on oma lahendites (nt 3-1-1-8-10) märkinud, et mitte igasugune süüdistusversiooni kummutada püüdev kaitseversioon ei saa evida sellise kahtluse kvaliteeti, mis võiks olla hõlmatud in dubio pro reo põhimõttest. Süüdistatava kasuks tuleb tõlgendada vaid selline kõrvaldamata kahtlus süüdistusversiooni paikapidavuses, mis on konkreetseid asjaolusid arvestades eluliselt usutav. Oluline on aga silmas pidada, et selle nn põhjendatud kahtluse tekkeks (sh ka KrMS § 7 lg 3 tähenduses) peab kriminaalasjas esinema tõsiseltvõetav tõenduslik alus. Põhjendatud või siis ka kõrvaldamata kahtluse nõue ei tähenda seega kindlasti seda, et kohtul tuleks isiku süüküsimuse käsitlemise aluseks võtta süüdistatava jaoks soodsaim versioon olukorras, kus puuduvad igasugusedki kaitseversiooni kinnitavad toetuspunktid. Tõenduslikult tähendab see, et esitatud kaitsetees peab olemuslikult haakuma kriminaalasjas kinnitust leidnud ülejäänud tõendikogumiga. Kui see nii ei ole, on ainetu ka rääkida isiku süüküsimust puudutavast põhjendatud kahtlusest. (3-1-1-77-15). Eeltsiteeritud tõendeid kogumis hinnates ei ole käesoleval juhul eluliselt usutav, et süüdistuse toodud sularaha eest ostetud ja müüdud kütuse kogus oleks seaduslikku päritolu. Ekspertiisiaktid ja analüüsiaktid (2/168-198, 4/146-162, 165-182) kinnitavad, et Xx 3 angaarist võeti ära vedelkütust, mille kaubakoodide algus 2710 19 ja lõpp 46/43/47 või algus 2710 12 ja lõpp 45/41. Maksu- ja Tolliameti kodulehe (vt https://www.emta.ee/ariklient/maksud-ja-tasumine/aktsiisid/kutusja-elektrienergia#kn-koodid) kaubakoodide järgi on ATKEASe mõistes tegemist diislikütuse ja pliivaba bensiiniga. ATKEAS § 19 lg 6,7,8 kohaselt vastavad koodid 2710 19 ja lõpp 46/43/47 nii diislikütusele kui eriotstarbelisele diislikütusele. Kood 2710 19 47 vastab lisaks ka kergele kütteõlile. Jälitustoimingute protokollis (2/1-35) kajastatud kõned kinnitavad, et Xx 3 angaaris müüdi bensiini ja diislit. Näiteks rääkisid 08.12.2021 kell 18.01 ja 18.08 ning 28.04.2022 kell 15.24 toimunud kõnedes Antons Kriškans ja Denis Kobyalko raksemast ja kergemast. Sama tuleneb ka 07.06.2022 kell 14.47 ja 15.16 ning 08.12.2021 kell 20.19 toimunud kõnedest Antons Kriškans ja Aleksei Helandi vahel ning ka 07.06.2022 kell 14.32 toimunud kõnest Antons Kriškansi ja Igor Sjutini vahel. Jutt kergema kohta tuleneb lisaks veel ka Antons Kriškansi ja Denis Kobyalko 26.07.2022 kell 11.22 kõnest ja Antons Kriškansi ja Igor Sjutini 27.12.2021 kell 10.44 kõnest ning jutt raskemast Antons Kriškansi ja Aleksei Helandi 15.06.2022 kell 12.40 kõnest. Seejuures on 07.06.2022 kell 14.47 toimunud kõnest Antons Kriškansi ja Aleksei Helandi vahel aru saada, et süüdistatavad kutsusid omavahel kergemaks bensiini ja sellest tulenevalt on raskema puhul juttu diislist. Samuti kinnitavad Denis Kobyalko ja Aleksei Helandi ütlused, et Xx 3, Tallinn angaaris müüdi bensiini ja diislit, mida tangiti autodesse kui diislikütus või bensiin. Nende ütlustest ei nähtu, et oleks toimunud eraldi kerge kütteõli müük. Xx 3, Tallinn angaari läbiotsimisel leitud telefonist Huawei tuvastatud sõnumistest (vt lk 16 ) ja Denis Kobyalko (5/16-33) kasutuses olnud telefoni sõnumitest et kliendid küsisid infot nii bensiini kui ka diisli kohta. 14.12.2022 asitõendi Xiaomi vaatlusprotokollis nähtub 05.05.2022 Sõnum Edgarilt, kas bensiini ka on? Ja vastus Jah. 16.03.2022 küsib Jevgeni kas diislit ja 98 on ja mis hinnaga? Kobyalko vastab (5/16-33). Seega on tõendeid kogumis hinnates leidnud tõendamist, et vedelkütusena käideldi Xx 3 angaaris diislit ja bensiini, mida tangiti sisepõlemismootoriga autodesse.
Kütuse hoidmine ja sellega kauplemine on ebaseaduslik, kui see toimub VKS-st ning ATKEAS-st tulenevaid nõudeid eirates. Vedelkütuse ebaseadusliku käitlemise all peetakse silmas selle käitlemist ilma loata ja väljaspool aktsiisiladu. ATKEAS § 24 lg 1 kohaselt tekib maksukohustus aktsiisikauba tarbimisse lubamisel. ATKEAS § 41 kohaselt on aktsiisikauba tarbimisse lubamine muuhulgas aktsiisiga maksustamata aktsiisikauba valdamine ajutise aktsiisivabastuseta. ATKEAS § 24 lg 2 kohaselt on maksukohustuse tekkimisel aktsiisimaksja kohustatud arvutama tasumisele kuuluva aktsiisisumma ja maksma selle seaduses sätestatud tähtpäevaks. ATKEAS § 22 lg 1p 4 kohaselt maksab aktsiisi isik, sealhulgas teise liikmesriigi isik, kes on rikkunud samas seaduses sätestatud aktsiisikauba tootmise, maksumärgistamise, ladustamise, lähetamise, vedamise, valdamise, vastuvõtmise või võõrandamise neid nõudeid, millest tuleneb aktsiisi maksmise kohustus; p 7 kohaselt vedela põlevaine käitleja, kes ei ole aktsiisilaopidaja ja p 8 kohaselt muu isik, kellel tekib aktsiisi maksmise kohustus. ATKEAS ei seo aktsiisi maksmise kohustust üksnes juriidiliste isikutega vaid iga isikuga, kellel tekib aktsiisi maksmise kohustus. Ka ATKEAS seletuskirja (458 SE) osas, mis puudutab § 22 lg 1p 4 on märgitud järgmist: Ladustamise puhul tohib aktsiisiga maksustamata kaupa ladustada vaid aktsiisilaos, tollilaos või aktsiisivabastuse loa omaniku tegevuskohas. Muudel juhtudel on aktsiisita kauba ladustamine illegaalne tegevus. Aktsiisikauba veol peab olema vormistatud saateleht aktsiisiseaduse (kui lähetamine aktsiisilaost või liigub teise liikmesriiki või teisest liikmesriigist). Aktsiisiseaduse alusel koostatav saateleht näitab, kas kaup on aktsiisiga maksustatud või maksustamata. Kui puudub saateleht või kui see on fiktiivne ja ei ole teada aktsiisikauba lähetaja, siis võib eeldada, et tegemist on illegaalse veoga. Aktsiisikauba valdamine on legaalne, kui aktsiisita kaup asub näiteks aktsiisilaos või veokis, ning kauba veole on vormistatud nõuetekohane saateleht. Kui näiteks parklas avastatakse veok aktsiisikaubaga ja selle kauba kohta puuduvad dokumendid, sh teave kauba päritolu (kust ja kuhu lähetati, kes on tootja jne) kohta, on tegemist rikkumisega. Aktsiisikauba vastuvõtmisel tuleb see koheselt arvele võtta. Registreeritud kaubasaajal tekib vastuvõtmisel maksukohustus. Aktsiisilaopidaja saab võtta kauba arvele ilma seda aktsiisiga maksustamata (ajutises aktsiisivabastuses). Kui kaupa ei võeta arvele, siis võib tegemist olla aktsiisikohustusest hoidumisega. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et Xx 3 angaar ei ole käsitletav aktsiisilaona. Samuti on leidnud tõendamist, et puudusid kütuse saatelehed ja kütust ei võetud nõuetekohaselt arvele (nähtub Kobyalko ja Helandi ütlustest). Seega kui on rikutud kütuse soetamise, ladustamise ja müümise dokumenteerimise nõudeid loetakse seda rikkumist aktsiisi maksmise kohustusega seotud rikkumiseks ja tegemist on illegaalse kütusega, ehk kütusega, mille puhul ei ole tasutud aktsiis. Sellise kütuse käitlejatel lasub aktsiisi maksmise kohustus. Süüdistatavad hoidsid ja müüsid Xx 3, Tallinn vedelkütust. Seega olid nad ATKEAS § 41 järgi ka aktsiisikauba tarbimisse lubajad ja neil tekkis ATKEAS § 24 lg-st 1 tulenevalt maksukohustus. ATKEAS § 24 lg 2 kohaselt olid süüdistatavad kohustatud vedelkütuse valdamisel arvutama tasumisele kuuluva aktsiisisumma ja maksma selle seaduses sätestatud tähtpäevaks. Seda ei tehtud ja seega rikkusid süüdistatavad aktsiisimaksmise kohustust. Kohtumenetluses ei ole uuritud ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et ajavahemikul 21.12.202127.09.2022 süüdistavate Kobyalko, Kriškans, Helandi ja Sjutin poolt müüdud kütuse eest oleks tasutud seaduses ettenähtud kütuseaktsiis. VKS § 2 lg 1p 3 kohaselt loetakse kütuse käitlemiseks tarbimisse lubatud kütuse müüki või müügiks pakkumist ( müük), vedu, hoiuteenuse osutamist ja ladustamist, VKS § 3 lg 1 alusel peavad olema kütuse käitlemisega tegeleval isikul vajalikud tehnilised vahendid ja personal, et tagada VKS-ist tulenevate nõuete täitmine. VKS § 3 lg 3 kohaselt võib kütust müüa äriühing, kes on esitanud Maksuja Tolliametile seaduse §-s 41 nimetatud tagatise ja kelle osa- või aktsiakapital on vähemalt 31 950 eurot või kellel on kehtiv vastutuskindlustuse leping kindlustussumma alammääraga vähemalt 31 950 eurot, mis on ette nähtud kütuseettevõtja tegevuse tagajärjel kolmandatele isikutele tekkida võiva varalise kahju
hüvitamiseks. Kohtumenetluses uuritud tõendid kinnitasid, et vedelkütuse müügiga tegelesid füüsilised isikud. Bensiini tankijana töötanud Aleksei Helandi ütlused kinnitavad, et ta töötas Antons Kriškansi kui füüsilise isiku jaoks. Denis Kobyalko ütlused kinnitavad, et tema aitas angaaris töötamisega (diisli müümisega) XX Antonsit. Xx 3, Tallinn läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud seadmete koopiafailide vaatlusest nähtub, et alates 01.12.2014 üürib Xx 3 mitteeluruume 461,4 m 2 (ladu) Xxx OÜ, kelle juhatuse liige on A.Kriškans (3/87-107). Ainuüksi lao rentimine ei kinnita, et kütuse müügiga tegeles Xx 3 angaari äriühing Xxx OÜ. Xxx OÜ äriregistri väljavõttest (tegevusaladena märgitud: taksovedu, kaubavedu, jäätmete ja jääkide hulgikaubandus, taara ja pakendite kokkuost, metalline ja metallimaakide hulgimüük) tulenevalt ei ole äriühing mitte kunagi vedelkütuse müügiga tegelenud. Samuti ei leitud ühtegi tõendit selle kohta, et äriühing oleks kütuse ostu-müügi kohta arvestust pidanud. Kriminaalmenetluse raames ei leitud ega uuritud ka ühtegi tõendit selle kohta, et füüsilised isikud oleks kütust müües tegutsenud äriühingu nimel või huvides. Vastupidi kõik faktid viitavad, et tegutseti füüsiliste isikutena A.Kriškansi juhendamisel. Ja kuigi Kriškans oli see, kes ostis kütuse ja organiseeris selle edasimüüki, on tema puhul tegemist füüsilise isikuga ning see fakt oli Kobyalkole, Sjutinile ja Helandile arusaadav. Sjutini tööleping Xxx OÜ-s oli lõpetatud 31.12.2021 (6/27). Seega puudus ka Sjutinil 2022 aastal alus eeldada, et kütust müües tegutseb ta Xxx OÜ töötajana. VKS § 13 lg 1 p 3 kohaselt kütuse müügi ja hoiuteenuse osutamise puhul olemas olema tegevusluba. Seda tegevusluba Xx tn 3, Tallinn asuvasse angaari ega seda angaari rentinud äriühingule OÜ Xxx väljastatud ei olnud. (https://www.emta.ee/ariklient/maksud-ja-tasumine/aktsiisid/tegevusload). VKS § 62 tulenevalt võib ilma andmekogu kandeta soetatud kütust müüa ja lähetada Maksu- ja Tolliameti loal. Kriminaalmenetluse käigus ei tuvastatud, et Xx 3, Tallinn angaaris käideldud vedelkütuse osas oleks tehtud andmekogu kanne või sellele oleks antud eriluba. VKS § 191 lg 1 ja 2 kohaselt on keelatud kütuse soetamine müüjalt, kellel puudub tegevusluba kütuse müügiks ja kütuse soetaja on kütuse soetamisel kohustatud majandustegevuse registrist kontrollima kütuse müüja asjaomase tegevusloa olemasolu. Kriminaalasjas puuduvad tõendid selle kohta, et süüdistatavad oleks seda kohustust täitnud. Kriminaalasjas uuritud tõendite puhul (vt lk 16-17) on alus arvata, et süüdistatavate ostetud vedelkütuse müüjal puudus vajalik tegevusluba ja sellise tegevusloa olemasolu süüdistatavad ei kontrollinud. Kui oleks olnud vastav tegevusluba ja veodokumendid, puudunuks vajadus peatada vedu kui tolliametnikud olid kontrollreidil. Kuigi selle sätte rikkumist süüdistatavatele süüdistusakti kohaselt ette ei heideta, keelab VKS § 8 lg 2 nõuetele mittevastava kütuse käitlemise. Uuritud ekspertiisi analüüsiaktidest (vt lk 13-15) nähtub, et Xx 3 angaaris käideldi osaliselt ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministri määruses kehtestatud nõuetele mittevastavat diislit ja bensiini. Eeltoodust tulenevalt on ajavahemikul 21.12.2021-27.09.2022 Xx 3 angaaris toimunud vedelkütuse käitlemisega rikutud ATKEAS § -de 19 lg 1, 24 lg1, 41 lg 1, 22 lg 2p 4ja 7 ning VKS §-de 3 lg 1 ja 3, 13 lg 1p 3, 62 ja 191 lg 1 ja 2 sätteid. Seega on tõendamist leidnud, et Xx 3 territooriumil toimus suures koguses aktsiisiga maksustamata vedelkütuse ärilisel eesmärgil hoidmine ja sellega kauplemine. Antons Kriškans keeldus ristküsitluse ütlusi andmast ja kohus uuris 28.09.2022 Antons Kriškansi vahistamistaotluse läbivaatamise istungi protokollis kajastatud A.Kriškansi ütlusi, mille kohaselt ta tunnistas, et kahtlustus on põhjendatud, numbrid kosmilised ning kõik on tõendatud ja ilmne. Sellel lool on 10 aastane ajalugu. Kuigi tegemist ei ole sisuliste ütlustega kuriteo asjaolude kohta, on Antons Kriškans nõustunud vahistamistaotluses kajastatud kuriteo põhjendatusega ning ainuke vastuväide oli kütuse koguste osas, mida soovib endale teadvustada. Süüdistuse etteheidetava kuriteo asjaolud on samad, mis vahistamistaotluses esitati, ainult kogused on täpsustunud. Seega on Antons Kriškans vahetult pärast kinnipidamist tunnistanud kuriteo toimepanemist. Miks ta seisukoht kohtuistungil muutus, selle kohta isik selgitusi ei andnud. Arvestades jälitustoimingute protokolli alusel tuvastatud ja läbiotsimisel äravõetud kütuse koguseid ning asjaolu, et igal tööpäeval tangiti üle 100 auto (sellise järelduse võib teha kui võrrelda Helandi
märkmikus olevaid bensiinikoguseid nende päevade kohta, mil autosid loeti, nende päevadega, mil autosid ei loetud), saab väita, et tegemist oli ebaseadusliku tanklaga. Helandi ütluste kohaselt oli Kriškans juhataja, rentis angaari ja tegeles sellega. Ütlesid Kriškansile, et kütus hakkab otsa saama ja siis Kriškans ütles, mida edasi teha. Kui kütust ei olnud, võtsid lahti mingeid asju. Raha andis igal õhtul Kriškansile. Sai töötasuna mingi ebamäärase summas. Antons maksis alates 500 eurost, heal kuul 1000 eurot sularahas. Kütuse hinna ütles Kriškans. Kriškans ütles, et raha võtta ainult sularahas. Kui tankimisel tekkis probleeme, siis helistasid Antonsile, kes tuli kohale. Ta oli tööandja. Kui bensiin hakkas otsa saama teavitas Antonsi. Täitis Antonsi juhtimisel kõiki ülesandeid. D.Kobyalko ütluste kohaselt tegeles Kriškans kütuse tellimisega. Kriškans määras müüdava kütuse hinna. Kütuse eest saadud raha pani taskusse ja õhtul viis Kriškansile kontorisse ja pani lauale. Tsiteeritud Kobyalko ja Helandi ütlused kinnitavad, et kütusmüüki Xx 3 angaaris organiseeris ja korraldas A.Kriškans. Kriškans oli see, kes tellis kütuse, määras kütuse hinna ja kellele anti kütuse müügist saadud raha. Asjaolu, et müügist saadud raha viidi Kriškansile kinnitab, et tema tegeles ka kütuse ostmise ja selle eest maksmisega. Kuigi Kriškans end kohtuistungil süüdi ei tunnistanud, ei ole ta vaidlustanud seda fakti, et ta tegeles angaaris kütuse müügiga. A.Kriškansi poolt vedelkütuse tellimine on tõendatud tema kasutuses olnud telefoni iPhone 6S leitud sõnumite sisust (vt lk 17) nähtub, et Kriškans pidas arvestust kütuse koguste ja summade üle Kriškansi poolt telliti vedelkütus A Kilt ja toimetas kohale M S autoga Scania koostöös A Kiga (vt lk 16-17). Kütuse eest maksis Kriškans Kile, kellega leppis Kriškans kokku ka kütuse transpordi asjaolud (kogused ja aja). Seda kinnitavad jälitustoimingu protokollis (2/136-118) välja toodud suhtlused A Kiga, kus 09.05.2022, 12.05.2022 ja 16.05.2022 A K ja Mihail S leppisid omavahel kokku, et sõidavad välja ning seejärel võttis A K ühendust Antons Kriškansiga ja andis talle edasi info selle kohta, et nad välja sõidavad. Antons Kriškans otsustas, mis koguses kütust Xx 3, Tallinn vaja on. Jälitustoimingu protokollist (2/136-118) nähtub, et 16.05.2022 A K küsis Antons Kriškansilt, et palju täna seal. Kriškans vastas 13 ja 5. Edasi andis A K Mihail Sle teada, et Koržik 13 ja 5. Selline suhtlus, koostoimes teistes jälitustoimingute protokollides (1/5-224, 2/1-35) kajastatud teabega kinnitab, et A.Kriškans ütles diisli ja bensiini koguse, mida ta saada soovib. Seda järeldust kinnitab ka A.Ki ja A.Kriškansi 20.05.2022 vestlus, 11-12kus Antons Kriškans lubas tunni pärast öelda palju vaja talle tuua. Näiteks 16.12.2021 kõnes küsis Denis Kobyalko Antons Kriškansilt kui palju õhtuks taarat vaja valmistada ja Antons Kriškans vastas, et 10. Kuna õhtul toodi kütust, on ilmselge, et jutt on kütuse jaoks mahutite ettevalmistamisest. Samal teemal olid Antons Kriškansil ja Denis Kobyalkol kõned ka 24.02.2022 kell 13.44, kui Antons Kriškans andis Denis Kobyalkole teada, et tuleb 11 ja 7 ning 04.05.2022 kell 17.59, kui Denis Kobyalko küsis, et kui palju panna ja Antons Kriškans vastas, et 13 ja 5. Lisaks ka 31.05.2022 kell 13.43 kui Antons Kriškans ütles Aleksei Helandile, et õhtuks 13 ja 5 ning 07.06.2022 kell 17.59 kui Aleksei Helandi küsis, et mis õhtuks, kas paneme, ei pane ning Antons Kriškans vastas, et 3 ja 15. Jälitustoimingu protokollidest nähtuvalt oli just Denis Kobyalko see, kes umbes 4 – 5 päeva tagant pärast tööpäeva lõppu umbes kell 20 kuni 21 ajal angaaris käis, et avada uks saabunud paakautole ja kütus mahutitesse ümber pumbata. Paakauto saabumise aja teatas Denis Kobyalkole A. Kriškans, kes mõned korrad oli paakauto saabumise ajal ka ise angaaris (12.05.2022, 18.07.2022). 06.09.2022 jälitustoimingu protokollist nähtuvad järgmised kõned: 16.12.2021 küsib Kobyalko Kriškansilt palju õhtuks taarat valmistada ja Kriškans ütleb 10. Hilisemas kõnes ütleb Kobyalko, et mahutas kõik. 20.12.2021 ütleb Kobyalko Kriškansile, et kõik filtrid sitta täis ja midagi ei voola. Kanistri põhjas on nagu lumi. Kriškans käsib keetjasse visata. Need kõned ja lk 11-12 loetletud arvukad kõned Denis Kobyalko ja A.Kriškansi vahel olid kooskõlas Xx 3, Tallinn asuvasse angaari vedelkütuse toomisega (haakub 12.09.2022 jälitustoimingu protokollis
toodud teabega). Seega Denis Kobyalko võttis vedelkütuse Xx 3, Tallinn angaaris vastu vastavalt Antons Kriškansi poolt jagatud ülesandele. Kobyalko ja Helandi ütlused kinnitavad, et kõigest, mis angaaris juhtus anti teada Kriškansile. Seda kinnitavad ka 06.09.2022 jälitustoimingu protokollis kajastatud Kriškansi kõned 20.12.2021 kell 15.28, 19.01.2022 kell 14.51, 07.02.2022 kell 17.23, 01.03.2022 kell 18.25, 16.05.2022 kell 20.34, 07.06.2022, 07.07.2022 kell 12.03, 26.07.2022 kell 11.22, 02.08.2022 kell 16.06 Kobyalkoga; 27.12.2021 kell 10.44, 22.03.2022 kell 11.42, 07.06.2022 kõned Sjutiniga ja 08.12.2021 kell 20.19, 07.06.2022, 15.06.2022 kell 12.40, 04.08.2022 kell 11.43 kõned Helandiga. 19.01.22 kell 14.51 toimunud kõnes andis Kriškans käsu tööd teha ja ütles, et tuleb kontrollima. 31.05.2022 kell 13.43 kõnes Aleksei Helandiga ütles, et kui ta ei jõua, siis Aleksei Helandi võtaks ise sellest kergemat. 16.12.2021, 24.02.2022 kell 13.44, 04.05.2022 kell 17.59, 31.05.2022 kell 13.43, 07.06.2022 kell 17.59 kõned kinnitavad kõik, et just A.Kriškans oli isikuks, kes andis Helandile, Sjutinile ja Kobyalkole juhiseid ja korraldusi (näiteks seoses mahutitega) . Telefonikõnedest nähtub veel, et 27.12.2021 ütleb Kriškans Sjutinile, et kergemat ei tule uue aastani ja hind ei ole muutnud. Sjutnin ütleb, et Circle K-st saab klient keskmiselt 1,2 ja Kriškans lubab mingid päevad sama teha. 22.03.2022 Kriškans küsib Sjutinilt, kas Xt tangiti ja kas see oli kontroll? Lubab kohale tulla. 07.06.2022 ütleb Sjutin Kriškansile, et kergem sai otsa. Kriškans ütleb, et C helistas ja praegu tulevad mendid, viivad kaamerad ära. Kui katusele ilmuvad, saada sakslane, et ta peaks bensuautod kinni ja saadaks tagasi, et need seal sebimise üle ei imestaks. Omavahel seal ettevatlikud. Kui läheb hästi ja kedagi ei ole, siis las Denis läheb vaatab, mis auto seal tuleb. Kas jälitajad või.... Hoiata seal kõiki. Sellised kõned kinnitavad, et süüdistatavate omavahelises suhtluses oli just Kriškans see, kes andis juhiseid ja kõik tanklas töötanud isikud pidid Antons Kriškans juhiste järgi tegutsema. Lk 16-22 tsiteeritud tõendeid kogumis hinnates ja arvestades eelkõige nii 06.09.2022 jälitustoimingu protokollis kajastatud Kriškansi kõnede sisu kui ka Kobyalko ja Helandi ütlusi on tõendamist leidnud, et A. Kriškans organiseeris vedelkütuse tellimist ja ostmist ning leppis kokku vedelkütuse transportimise aadressile Xx 3, Tallinn. A. Kriškans korraldas Xx 3, Tallinn asuvas angaaris toimuva vedelkütuse hoidmist ja sellega kauplemist ning jagas juhiseid Xx 3, Tallinn asuvas angaaris töötanud D. Kobyalkole, I. Sjutinile ja A. Helandile. D. Kobyalko, I. Sjutin ja A. Helandi müüsid (tankisid autod ja võtsid raha vastu) angaaris hoitud vedelkütust. Jälitustoimingu protokollist nähtub mõnel korral tankis ka A. Kriškans ise. Vedelkütust tangiti sadadele kriminaalmenetluses tuvastamata klientidele ning Kobyalko ja Helandi ütlused kinnitavad, et kütuse tankimise eest saadi vastu raha. A. Kriškansi juhtivat rolli kütusemüügis kinnitab ka asjaolu, et just tema määras müüdava kütuse hinna. Nii Kobyalko kui Helandi ütlused kinnitavad, et kütuse hinna määras Kriškans. Seda kinnitab ka 29.06.2022 kell 10.51 kõne Kobyalkoga, kui Antons Kriškans andis teada, et üle minnakse hinnale 1,75. A. Kriškansi juhtivat rolli kinnitab ka asjaolu, et iga probleemi korral helistasid teised süüdistavad talle ja siis tema andis edasised käitumisjuhised. Näiteks 22.03.2022 kõned, ehk päeval kui angaaris käisid tolliametnikud kontrolli tegemas, kell 11.40 kõnes ütleb Kobyalkole, et ta pidurdaks kõike ja kõiki, keelas midagi valada/tankida ja käskis kõik ära koristada. Kell 11.45 ütles Kriškans Kobyalkole, et ta läheks sakslase juurde ja käsiks tal välja minna. Helandi ütlused kinnitavad, et sakslaseks kutsuti teda. Sama kordus ka 07.06.2022, kui politseiametnikud Xx 3 territooriumil kaamerat eemaldamas käisid. Kriškans ütles kell 14.32 Igor Sjutinile, et mendid tulevad ja kui nad katusele ilmuvad, siis tuleb bensuautod kinni pidada ja ettevaatlikult tegutseda. Samuti ütles ta, et kõiki tuleb hoiatada. Kriškansi oli see, kes andis korralduse raskemate ehk diiselautode sisselaskmisega saab ettevaatlikult jätkata ja bensuatod tagasi. D. Kobyalko kell 14.48 ja kell 14.51 ning A. Helandi 15.16 oma kõnedes hoidsid Kriškansit sündmustega kursis. Kõik need kõned kinnitavad, et Kriškans andis teistele süüdistatavate juhiseid nagu tööandja töötajatele või ülemus alluvatele. Kriškansit teavitati ka kõigist ohtudest. Näiteks 15.03.2022 kell 20.25 andis Kobyalko talle teada „mingitest kukkedest“ ja Antons Kriškans andis korralduse, et midagi ei tohi teha. 22.07.2022 kell 20.52 ehk ajal kui toodi paakautoga Xx 3,
Tallinn angaari vedelkütust juurde helistas Kobyalko Kriškansile, et teada anda sellest, et naaber motikaga sõidab. Jälitustoimingute protokoll kinnitab ka, et Kriškans osales ise ka Xx 3, Tallinn angaari toimetatud vedelkütuse mahutite ümbertõstmisel. Koos teiste süüdistatavatega tõsteti tavaliselt järgmisel hommikul peale eelmisel õhtul kütuseauto angaaris käimist kütusemahutid haagisesse. Kriškans sõitis vedelkütuse hoidmiseks kasutatud mootorsõidukiga angaari ja koos teistega paigutati kuubikud sinna. Seda kinnitavad ka Denis Kobyalko ütlused, mille kohaselt oli just Kriškans see, kes juhtis haagist, kui kütusemahuteid ümber paigutati. Jälitustoimingu protokoll kinnitab ka, et lisaks sellele, et Kriškans võttis 12.05.2022 ja 18.07.2022 ise vastu paakauto, mis vedelkütust tõi, tankis ta 13.05.2022, 08.06.2022, 10.06.2022, 15.06.2022, 28.06.2022, 01.07.2022 ise ka mootorsõidukeid ja võttis klientidelt raha vastu. Denyss Kobyalko end süüdi ei tunnistanud ja keeldus ristküsitluse ütlusi andmast ja kohus uuris tema eeluurimisel antud ütlusi. 27.09.2022 toimunud ülekuulamisel tunnistas ta, et on kahtlustuses kirjeldatud teod toime pannud ja 22.12.2022 toimunud ülekuulamisel ütles, et on kuriteo toime pannud osaliselt. Seega on Denys Kobyalko vahetult pärast kinnipidamist tunnistanud kuriteo toimepanemist. Miks ta seisukoht kohtuistungil muutus, selle kohta isik selgitusi ei andnud. Juba eelpool tsiteeritud jälitustoimingu protokollidest (1/5-224, 2/1-35) nähtub, et esimene pealtkuulatud kõne Antons Kriškansi ja Denis Kobyalko vahel oli 08.12.2021. Denis Kobyalko ütlustest tulenevalt töötas ta angaaris alates 2021. aasta oktoobrist või novembrist. Seega on tõendatud, et Denis Kobyalko käitles vedelkütust kogu süüdistuses esitatud perioodi jooksul. Denis Kobyalko ülesandeks oli tavaliselt õhtuti vedelkütuse vastuvõtmine ja ümberpumpamine Xx 3, Tallinn angaaris olnud mahutitesse. Kriškans teatas telefoni teel paakauto saabumise aja ning Kobyalko läks angaari, avas uksed paakautole ja korraldas kütuse mahutitesse ümber pumpamise. Ka Denis Kobyalko ütlused kinnitavad, et tema ülesandeks oli võtta vastu kütus, mis angaari toodi ning selle kohta sai ta infot Antons Kriškansilt. Lisaks vedelkütuse vastuvõtmisele tegeles Denis Kobylako päevasel ajal ka ka tankijana. Jälitustoimingu protokoll kinnitab, et Denis Kobyalko töötas tankijana peaaegu igal tööpäeval. Täpsemalt on lahti kirjutatud: 22.03.2022, 05.05.2022, 10.05.2022, 17.05.2022, 23.05.2025, 26.05.2022, 30.05.2022, 01.06.2022, 06.06.2022, 10.06.2022, 17.06.2022, 27.06.2022, 28.06.2022, 01.07.2022, 06.07.2022, 12.07.2022, 19.07.2022, 25.07.2022. Nendel päevadel on tuvastatud Kobyalko poolt vedelkütuse tankimine ja klientidelt millegi vastuvõtmine. Kobyalko ise kinnitas, et viis saadud sularaha Kriškansile, järelikult võttis ta klientidelt kütuse tankimise eest vastu sularaha. Kobyalko ja Helandi kokkulangevad ütlused kinnitavad, et Kobyalko tankis koos Sjutiniga diislit. Denis Kobyalko ütlused kinnitavad, et tema ülesandeks ka uste sulgemine, kui auto sõitis angaari ja hakati tankima. Denis Kobyalko osales ka angaari saabunud vedelkütuse mahutite ümbertõstmisel näiteks: 31.03.2022, 23.05.2025, 01.06.2022, 27.06.2022. Sellega haakuvad ka Kobyalko enda ütlused, mille kohaselt jäi angaari kuni viis tonnist mahutit kütusega ja ülejäänu tõstsid nad järgmisel hommikul haagisesse. Aleksei Helandi ütlused kinnitavad samuti, et kõik neli süüdistatavat osalesid mahutite haagisesse tõstmises. Jälitustoimingute protokollis kajastatud telefonikõned (vt lk 22-23) kinnitavad, et Denis Kobyalko andis jooksvalt Antons Kriškansile teada, mis angaaris toimub ning täitis teisi Antons Kriškansilt saadud juhiseid ja korraldusi. Igor Sjutin end süüdi ei tunnistanud ja ei ole kordagi ütlusi andnud. Jälitustoimingu protokollid kinnitavad Igor Sjutini osalust Xx 3 angaaris toimunud kütuse müügis. Helandi ja Kobyalko kokkulangevad ütlused kinnitava, et Sjutin müüs koos Kobyalkoga diislikütust. Ei ole tuvastatud, millal täpselt Igor Sjutin tööd Xx 3 angaaris alustas, kuid jälitustoimingu protokollist nähtub esimene vedelkütuse teemaline kõne Antons Kriškansi ja Igor Sjutinin vahel 27.12.2021 kell 10.44, mil räägiti kergemast (ehk bensiinist) ja selle hinnast. Ilmselgelt ei olnud see Igor Sjutin
esimene tööpäev, kuna räägiti, et hind ei ole muutunud, mis viitab, et Igor Sjutinil on juba varasemad kogemused. Samuti nähtub Helandi ütlustest, et tema läks angaari tööle Sjutini kutsel, kes töötas juba varem seal ja hiljem lisandus Kobyalko. Esimene jälitustoimingutega fikseeritud kütuse kogus toodi 21.12.2021. Kobyalkoga on esimesed kõned tuvastatud juba 08.12.2021. Kuna Sjutin töötas angaaris enne Kobyalkot, siis on tõendatud, et Igor Sjutin töötas Xx 3, Tallinn angaaris vähemalt kogu süüdistuses toodud perioodi. Jälitustoimingu protokolli kinnitab, et Igor Sjutin töötas tankijana peaaegu igal tööpäeval. Täpsemalt on lahti kirjutatud: 22.03.2022, 05.05.2022, 10.05.2022, 13.05.2022, 17.05.2022, 23.05.2025, 26.05.2022, 30.05.2022, 01.06.2022, 06.06.2022, 08.06.2022, 10.06.2022, 15.06.2025, 17.06.2022, 27.06.2022, 28.06.2022, 19.07.2022, 25.07.2022. Nendel päevadel on tuvastatud tema poolt vedelkütuse tankimine ja klientidelt millegi vastuvõtmine. Kuna Kobyalko kinnitas, et viis saadud sularaha Kriškansile, siis järelikult võttis Sjutin klientidelt kütuse tankimise eest vastu sularaha. Kobyalko ja Helandi kokkulangevad ütlused kinnitavad, et Sjutin tankis koos Kobyalkoga diislit. Igor Sjutin osales ka angaari saabunud vedelkütuse ümbertõstmisel haagisesse. Seda kinnitab jälitustoimingu protokolli kajastatud teave: 08.04.2022, 12.04.2022, 14.04.2022, 20.04.2022, 25.04.2022, 27.04.2022, 02.05.2022, 05.05.2022, 10.05.2022, 13.05.2022, 17.05.2022, 23.05.2022, 26.05.2022, 06.06.2022, 08.06.2022, 10.06.2022, 15.06.2022, 17.06.2022, 27.06.2022, 28.06.2022, 27.07.2022. Aleksei Helandi ütlused kinnitavad samuti, et kõik neli süüdistatavat võtsid mahutite haagisesse tõstmisest osa. Samuti andis Igor Sjutin A.Kriškansile teada, mis angaaris toimub ning täitis teisi Antons Kriškansilt saadud juhiseid ja korraldusi (vt telefonikõned lk 18-19, 22). Aleksei Helandi end kohtus süüdi ei tunnistanud, kuid kirjeldas milliseid tööülesandeid täitis angaaris tema ja milliseid kaassüüdistatavad. Aleksei Helandi töötas angaaris 2021. aastast, aga ei mäletanud täpset aega. Esimene pealtkuulatud kõne jälitustoimingu protokolli kohaselt oli Antons Kriškansi ja Aleksei Helandi vahel 08.12.2021. Seega on tõendatud, et Aleksei Helandi käitles vedelkütust kogu süüdistuses esitatud perioodi jooksul. Jälitustoimingu protokoll kinnitab, et Aleksei Helandi osales vedelkütuse tankimisel ja klientidelt raha vastuvõtmisel. Protokollis täpsemalt lahti kirjutatud kuupäevadest on näha, et Aleksei Helandi töötas tankijana peaaegu igal tööpäeval: 22.03.2022, 05.05.2022, 10.05.2022, 13.05.2022, 17.05.2022, 23.05.2025, 26.05.2022, 30.05.2022, 01.06.2022, 06.06.2022, 08.06.2022, 15.06.2025, 17.06.2022, 27.06.2022, 28.06.2022, 01.07.2022, 06.07.2022, 12.07.2022, 19.07.2022, 25.07.2022. Nendel päevadel on tuvastatud tema poolt vedelkütuse tankimine ja klientidelt millegi vastuvõtmine. Helandi on ise kinnitanud, et töötas igal tööpäeval, tankis klientidele bensiini, võttis vastu raha, pidas selle kohta oma märkmikus arvestust ja andis raha hiljem Kriškansile. Ka Denis Kobyalko ütlused kinnitavad, et A. Helandi müüs bensiini ja nad töötasid tööpäeviti. Helandi kinnitas enda ütlustes, et osales angaari saabunud vedelkütuse ümbertõstmisel, kuna tema oskas tõstukiga sõita. Tema osalemist kinnitab ka jälitustoimingu protokoll, millest nähtub, et 29.05.2022, 17.06.2022 ja 27.06.2022 sõitis Helandi haagisega. Aleksei Helandi kinnitas, et kõik süüdistatavad osaesid mahutite haagisesse tõstmisel. Samuti andis Aleksei Helandi Antons Kriškansile teada, mis angaaris toimub ning täitis teisi Antons Kriškansilt saadud juhiseid ja korraldusi (vt telefonikõned lk 22). Eeltoodust tulenevalt oli Antons Kriškans Xx 3, Tallinn asuvas angaaris kütusemüügi organiseerijaks ja juhiks (tellis ja organiseeris kütuse toomise angaari ning edastas selle eest müüjale raha). Teistel süüdistatavatel oli igal ühel enda kindel roll ja ülesanded. Igaüks valitses enda osategu ning kütuse hoidmine ja sellega kauplemine sõltus neist kõigist. Kobyalko võttis õhtuti kütuse vastu ja müüs diislikütust ja raha andis Kriškansile. Helandi müüs bensiini ja raha andis Kriškansile ning vajadusel sõitis tõstukiga, et mahuteid angaarist autosse paigutada. Sjutin müüs diislikütust ja aitas mahuteid angaarist autosse paigutada. Nii Sjutin, Helandi kui Kobyalko hoidsid kõik A.Kriškansit kursis angaaris ja selle ümbruses toimuvaga, vastasid klientide kõnedele ning sulgesid angaari ukse, kui klient tuli tankima. Nimetatud asjaolude osas vaidlust ei ole ja need tõendavad, et süüdistatavatel oli
tööjaotus, igal omad ülesanded, kuid tegutseti ühtse plaani järgi ühiselt ja kooskõlastatult. Kui üks süüdistatavatest ei oleks enda ülesannet täitnud (Kobyalko kütust vastu võtnud ja müünud, Helandi bensiini müünud, Sjutin aidanud mahuteid paigaldada ja kütust müünud), siis ei oleks kuriteo toimepanemine selliselt aset leidnud. Kõigi nelja panus oli kuriteo realiseerimise seisukohast sedavõrd kaalukas, et süüdistatavaid saab vedelkütuse ebaseaduslikul hoidmisel ja sellega kauplemisel lugeda kaastäideviijateks. Ühise ja kooskõlastatud tegevust tõendavad jälitustoimingu protokollis kajastatud järgmised asjaolud: 01.06.2022 võtsid tankijad ka üksteise klientidelt raha ehk tankimine ja raha vastuvõtmine oli tankijatel omavahel koordineeritud. Kõik süüdistatavad osalesid korduvalt vedelkütuse ümbertõstmisel (nt 31.03.2022, 08.04.2022 jne) väljaspool angaari hoidmiseks (Vt lk 10-11). Vedelkütuse mahutite ümbertõstmise ülesande teostamine erinevatel päevadel erinevate süüdistatavate poolt, aga mõnikord ka ühiselt, on selgeks viiteks, et tegemist oli süüdistatavate ühise ülesandega, mis nn tankla töökorralduse toimimiseks tuli töötajatel ära teha. Ka Helandi ütlused kinnitavad, et kuna tema oskas tõstukiga sõita, siis tõstis ta mõnikord mahuteid haagisesse ning tema, Igor Sjutin, Antons Kriškans ja Denis Kobyalko võtsid kõik mahutite haagisesse tõstmisest osa. Jälitustoimingu protokollis (2/lk 1-35) kajastatud kõned kinnitavad, et kütuse olemasolu ja hea müük oli ka Helandi, Sjutini ja Kobyalko mureks. Seda kinnitavad kõned 07.02.2022 kell 17.23, mil Kobylako oli mures, et kütust ei jätku. 27.12.2021 kell 10.44 Sjutin ja Kriškans arutavad teise tankla hindade teemal. Seega kuigi Antons Kriškans oli tegevuse organiseerijaks, soovisid ka teised süüdistatavad, et kütuse müük sujuks ja tegutsesid seega Kriškansiga ühiselt ja kooskõlastatult. Kriškans jagas korraldusi kõigile kolmele ka ühiselt, mis samuti näitab, et Helandi, Sjutin ja Kobyalko tegutsesid ühiselt ja kooskõlastatult. Näiteks ütles Kriškans Kobyalkole 22.03.2022 kell 11.40, et ärge midagi valage/tankige ja koristage kõik ära ja 07.06.2022 kell 14.32, et Sjutin ütleks sakslasele edasi, et bensuautod kinni pidada. Samuti ütles ta Igor Sjutinile, et nad asjade käigus vaataks ja ta kõiki hoiataks. Sama moodi hoidsid süüdistatavad Kriškansit kursis ka kaassüüdistavate tegevusega 07.06.2022 kella 14.32 vastas Igor Sjutin, et kergem sai otsa (bensiini müüs Helandi). 26.07.2022 kell 11.22 andis Denis Kobyalko ülevaate nii raskema kui ka kergema hetkeseisust. Eeltoodust tulenevalt on leidnud tõendamist, et süüdistatavad tegutsesid vedelkütust hoides ja müües ühiselt ja kooskõlastatult isikutel oli kokkulepitud tööjaotus ja kõik isikud tegutsesid ühtse eesmärgi s.o vedelkütuse müügi eesmärgil. Igaüks neist andis olulise teopanuse. Kui Kriškans ei oleks kütust organiseerinud ei oleks olnud midagi müüa, kui Kobyalko ei oleks õhtuti kütust vastu võtnud, ei oleks taas olnud midagi müüa. Kui Helandi, Sjutin ja Kobyalko ei oleks ühiselt koos Kriškansiga mahuteid angaarist välja haagisesse viinud, hiljem sisse tagasi toonud ja kütust müünud, ei oleks saadud ka raha. Nähtavad on igaühe konkreetne roll ja tööülesanded on jaotatud (Helandi müüb bensiini, Sjutin ja Kobyalko diislit). Kütusemüük pandi toime läbi teadliku ja soovitud koostegutsemise. Helandi ütlused kinnitavad, et nad Sjutiniga leppisid kokku, mis kellast kellani tööl käima hakkavad. Läbiotsimisprotokollist ja riikliku järelevalve kohaldamise protokollist nähtub, et Xx 3 angaaris olid olemas tankimiseks vajalikud seadmed (Pks voolik ühendatud tankursüsteemiga, millel näidik ja ühendatud tankurpüstol. Teine voolik ühendatud elektripumbaga). Kuigi I.Sjutin ei ole kordagi ütlusi andnud, ei ole vaidlust asjaolus, et kõik süüdistatavad tegelesid Xx 3 angaaris kütusemüügiga ja kütuse hoidmisega nii angaaris kui Xx 3 territooriumil. Sjutini , Kobyalko ja Helandi kaitsja on seisukohal, et nimetatud süüdistatavad tegelesid kütuse käitlemisega, kuid nemad ei teadnud, et tegemist on ebaseadusliku kütuse käitlemisega. A.Kriškans oli ise teadlik, kellelt ja kuidas ta vedelkütust ostis. Ta oli teadlik, et puuduvad vedelkütuse saatedokumendid. Kriškans oli teadlik, et kütuse müügiks ja hoidmiseks puudub Xx tn 3 rentinud äriühingul OÜ Xxx VKS § 13 lg 1 p 3 ettenähtud tegevusluba. Kriškans on enda sõnade kohaselt tegelenud 10 aastat kütuse müügiga (kinnitab ka otsus väärteoasjas 4-20-5209). Kui isik tegutseb nii kaua ühes valdkonnas, eriti veel valdkonnas, kus käideldav kaup on maksustatud aktsiisiga, on isikul kohustus selgeks teha tingimused ja nõuded, mida selles valdkonnas tegutsedes tuleb jälgida. Kriškans
oli teadlik, et ostetud kütus on ebaseaduslik (vt lk 16-17, telefonikõned lk 27 ja 30 ) aktsiis maksmata, tal eraisikuna puudub õigus kütust müüa (VKS § 3 lg 3) ja angaari rentnikuks oleval äriühingul Xxx puudub tegevusluba, kuid sellele vaatamata tegeles ta üheksa kuu vältel nii ebaseadusliku kütuse omandamise, hoidmise kui ka müügiga. Kriškans tegeles sihikindlalt just kütuse edasimüügi eesmärgil. Ta organiseeris Xx 3 angaari kütuse toomise, selle pumpamise mahutitesse, hoidmise nii angaaris kui Xx 3 territooriumil olevates sõidukites ja kütuse müügi. Kriškans oli isikuks, kes palkas kütuse klientidele müügiga tegelevad isikud, kes tankisid ja võtsid raha vastu. Kriškans oli ka isikuks, kes maksis kütuse müüjale kütus eest. Kriškans korraldas kaassüüdistavate tegevust, seega oli tema tegevus suunatud grupis süüteo toimepanemisele. Kriškans andis korraldus peatada kütuse müük kui tolliametnikud või politsei oli läheduses, seega andis Kriškans oma käitumisega kaassüüdistatavatele teada, et vedelkütuse müük on ebaseaduslik. Kogu Kriškansi selline tegevus on olnud teadlikult ja tahtlikult suunatud kütuse käitlemisele. KarS § 16 lg 2 järgi paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Kriškans teadis, et ta müüb ebaseaduslikult vedelkütust ja soovis seda teha, seega pani ta kuriteo toime kavatsetult. Denis Kobyalko ütluste kohaselt toodi kütus Xx tänava angaari ja nad müüsid seda. Kui tangiti kliendiautot, oli tema ülesandeks sulgeda angaari uks. Kütuse eest saadud raha pani taskusse ja õhtul viis Kriškansile kontorisse ja pani lauale. Kliendid maksid ainult sularahas. Ise müüdud kütuse koguse üle arvestust ei pidanud. Ei teadnud, et vedelkütuse müügi tegevusluba puudub. Jälitustoimingu protokollid (1/5-224 ja 2/1-35) kinnitavad, et Kobyalko käis õhtuti Kriškansi telefonikõnes antud korralduse peale angaaris kütust ümber pumpamas. Denis Kobyalko ülesandeks oli paakauto sisse lasta, uksed sulgeda ja vedelkütus ümber pumbata 1000-liitristesse mahutitesse. Iga mõistlik keskmine inimene saab aru, et selliselt tavatanklates vedelkütust ei käidelda. D.Kobyalkol on keskeriharidus, seega on täiesti põhjendatud eeldada, et tema teadmised tanklate kohta on vähemalt keskmise inimese tasemel. Ajakirjanduses kirjutatakse ja räägitakse ka igakord kui muutub kütuse aktsiis, tavaliselt seoses sellega, et kütusehind tõuseb. Seega pidi Kobyalkole olema teada, et bensiin ja diisel, mida nad mootorsõidukitesse tankisid, on aktsiisiga maksutatav kaup. Kobyalko ütlustest nähtub, et kütust sai osta ainult sularaha eest ja mingit arvestust kütuse müügi kohta ei peetud. Üheski ametlikus kütust müüvas tanklas ei saa kütust osta üksnes sularaha eest ja alati on võimalus saada tšekk. Samuti on üldteada asjaolu, et ükskõik millised kauplused ja ka tanklad peavad ostetava ja müüdava kauba üle arvestust. Asjaolust, et Kobyalko ei pidanud ise mingit arvestust kui palju ta päeva jooksul kütust müüs ja viis raha niisama Kriškansile pidi Kobyalko mõistma, et tegemist ei ole tavapärase kütusemüügiga ja müüdud kütuste koguste üle arvestuse pidamata jätmine viitab otseselt ebaseaduslikule müügile. On ju üldteada, et kütust saavad müüa üksnes äriühingud ja neil on raamatupidamise kohustus. D.Kobyalko oli isikuks, kes võttis õhtuti kütust vastu, seega oleks just tema pidanud kütust vastu võttes saama ka kütuse saatelehed ja kontrollima toodud kütuse liigi ja koguste vastavust saatelehele. Seda aga ei toimunud. Seega pidi ainuüksi faktist, et kütusega koos ei liikunud mingeid dokumente, olema D.Kobyalkole arusaadav, et tegemist on ebaseadusliku kütusega. D.Kobyalko ja Kriškansi vahel toimusid mitmed juba eelpool tsiteeritud telefonikõned, mis kinnitavad, et, Denis Kobyalko oli enda tegevuse ebaseaduslikkusest täielikult teadlik. Näiteks: 15.03.2022 kella 20.25 ajal vahetult enne paakauto saabumist andis D. Kobyalko A. Kriškansile teada, et mingid kuked tulid näitama, et mis siin on. Kriškans käskis selle peale kõik maha pidurdada ja oli järgmises kõnes mures, et kas teda nähti ja kas Miša on juba tulnud. Selline vedelkütuse saabumise eel ohust teada andmine ja ka oma tegevuse peatamine, viitavad konspiratiivsele käitumisele ja selle põhjal on võimalik öelda, et Denis Kobyalko oli teadlik ka sellest, et Xx 3, Tallinn saabuv vedelkütus on ebaseaduslik, sest muidu ei oleks ta „mingite kukkede“ tulekust ja kohalolekust Antons Kriškansile teada andnud. Ametlikes tanklates toimub kütuse toomine ka päevasel ajal ja kõigi silme all. 22.03.2022 kell 11.40 andis Kriškans käsu, et kõiki ja kõike tuleb pidurdada ja ärge midagi valage/tankiga ja koristage kõik ära. Tolliametnike liikumine tavalise tankla läheduses ei too kaasa
tankimise peatamist, sest tegevus on seaduslik ja seda ei pea ametiisikute eest varjama. Asjaolu, et angaaris toimuvat tankimist varjati nii politseiametnike kui tolliametnike eest, kinnitab üheselt et osalejatele oli teada oma tegevuse ebaseaduslikkus. Riikliku järelevalve meetme kohaldamise protokolli (2/148-165) kohaselt viidi angaarist ära seal olnud vedelkütus, mistõttu pidi ka kohal viibinud Denis Kobyalkole olema selge, et tolliametnikud olid kohal just kütuse pärast. Tanklaid kontrollides võetakse proovideks kaasa ainult väike kogus, mitte kogu nähtav kütus. Kontrollijatele ei olnud ilmselgelt teada, et ka haagises hoitakse veel vedelkütust. Jälitustoimingu protokollist (1/5-224) nähtuvalt laaditi aga umbes tund pärast tolliametnike lahkumist Xx 3 territooriumil olnud haagisest maha uued mahutid vedelkütusega ja jätkati tankimist. (22.03.2022 sisenesid MTA töötajad kell 11.42 ja väljusid 14.00. Kell 15.00 tagurdas angaari kaubik, millelt tõsteti tõstukiga maha 1 täis mahuti ja kell 15.14 tõsteti haagiselt maha 3 täis mahutit. Kell 15:19 jätkus autode tankimine) Selline käitumine kinnitab, et Kobyalko teadis, et nende poolne kütuse käitlemine on ebaseaduslik. Kaitsja väide, et kui riigile oli juba 22.03.2022 teada ebaseaduslik kütuse äri Xx 3 angaaris, siis miks nad seda kohe ära ei lõpetanud, ei muuda kohtu poolt Kobyalko käitumisele antuvat hinnangut. Kobyalkol oli ka endal võimalik peale 22.03.2022 vahejuhtumit lõpetada kütuse käitlemine grupis koos teiste süüdistatavatega. Denis Kobyalko teadlikkust enda tegevuse ebaseaduslikkusest kinnitab ka tema käitumine, kui 07.06.2022 politseiametnikud tulid Xx 3, Tallinn territooriumil kaamerat maha võtma. Kõnest kell 14.48 nähtub, et Kriškans küsis Kobyalkolt, et miks ta kõik tagasi saadab. Rääkis ka, et varasemalt oli Aleksei Helandi talle teada andnud, et Denis saadab diisliautod ka tagasi. Denis vastas selle peale, et mendid jäid otse värava ees seisma ja selle pärast ütleski nii. See kõne kinnitab üheselt, et Denis Kobyalko oli täiesti teadlik, et nende tegevus vedelkütuse käitlemisel ei tohi politseile silma jääda. Kriškans ütles kella 15.18 ajal kõnes Denis Kobyalkole, et võib jälle sisse lasta, aga kui politsei katusele ronib, siis tuleb kinni pidada, et nad seda jama seal ei näeks. See tähendab, et ka A. Kriškans andis Denis Kobyalkole teada, et nende tegevus ei tohi politseile silma jääda. Selliste juhiste peale ütles Denis Kobyalko lihtsalt okei ja ei küsinud ühtegi lisaküsimust. Nimetatud kõned kinnitavad, et Denis Kobyalko oli teadlik, miks politsei nende tegevust näha ei tohi ja oli seega teadlik enda ja oma kaaslaste tegevuse ebaseaduslikkusest. Jälitustoimingute prokollidest nähtub ka, et kui D.Kobyalko käis õhtuti kütust vastu võtmas pandi angaari uks kütuse mahutitesse pumpamise ajaks kinni. 22.07.2022 kell 20.52 ütles Kriškans, et kui näed, siis teed lahti ja kohe paned kinni. 20 minuti pärast tuli paakauto, mis vedelkütust juurde tõi. Kui kõik oleks toimunud seaduslikult puudunuks vajadus tingimata angaari uks koheselt kinni panna kui kütuse auto sisse sõitis. Asjaolu, et D. Kobyalko jaoks oli salaja (kinnise ukse taga) angaaris kütuse 1000 litritesse mahutitesse pumpamine tavaline, kinnitab, et ta teadis, et selline kütuse käitlemine ei ole seaduslik. Kobyalko väitis, et ei teadnud, et vedelkütuse müügi tegevusluba puudub. Sõltumata sellest, kas Kobyalko tundis huvi tegevusloa olemasolu või puudumise kohta, kinnitab tema eelpool välja toodud käitumine, et ta oli teadlik, et nad käitlevad kaassüüdistatavatega kütust ebaseaduslikult. Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et Denis Kobyalko oli teadlik, et vedelkütuse käitlemine Xx 3, Tallinn angaaris on ebaseaduslik. Sellele vaatamata käitles (eelkõige müüs) D.Kobyalko koos Helandi, Sjutini ja Kriškansiga vähemalt üheksa kuud ebaseaduslikult kütust. KarS § 16 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohtu hinnangul on D.Kobyalko kütuse ebaseadusliku käitlemise pannud toime vähemalt otseses tahtlusega. Ta oli teadlik, et käitleb kütust ebaseaduslikult ja kuigi ta võib olla ei tahtnud kütust ebaseaduslikult käidelda, kuid käitudes eelpool kirjeldatud viisil politsei ja maksuametnike eest tegevust varjates Kobyalko vähemalt möönis, et tema käitumine on ebaseaduslik. Igor Sjutin ütlusi ei ole andnud ja end süüdi ei ole tunnistanud. Kuna isik ütlusi ei ole andnud tuleb küsimus tema tahtlusest lahendada muute tõendite alusel. Vaidlustatud ei ole fakti, et I.Sjutin müüs diislikütust s.t tankis mootorsõidukeid ja võttis vastu raha.
Igor Sjutini on olnud A.Kriškansi ja tema kütuse müügiga seotud juba aastaid. Seda kinnitab ka Harju Maakohtu 18.05.2021 kohtuotsus 4-20-5209 (Kohtulahendite otsingutulemused–Riigi Teataja.) Kuigi I.Sutini ja A.Kriškansi suhtes lõpetati väärteomenetluse ebaseaduslikus kütuse müügis, nähtub kõnealusest otsusest, et Igor Sjutin tegutses koos Antons Kriškansiga 2019 teisel poolaastal. Kohtuotsuses esitatud asjaolude kohaselt võeti Xx 3 angaarist 13.09.2019 ja 04.12.2019 ära vedelkütust, millelt oli aktsiis maksmata, kuid menetlus lõpetati Igor Sjutini suhtes, sest kütuse müük ei leidnud siis tõendamist. Käesolevas asjas on tõendatud, et Igor Sjutin müüs Xx 3 angaaris kütust koos kaassüüdistatavatega. Kuna Igor Sjutinit on varasemalt süüdistatud ebaseaduslikus vedelkütuse müügis, siis pidi ta ka oma isiklikust kogemusest teadma vedelkütuse käitlemisega seotud eriregulatsioonist, s.t ta pidi olema teadlik, et kütuse müüki reguleerivad teatud seaduste sätted, mille järgimine on kohustuslik. Igor Sjutini teadlikkust ebaseaduslikust kütusemüügist kinnitab telefonikõne 07.06.2022 kell 14.32 (2/21-22), kus A. Kriškans hoiatas Sjutinit, et tulevad mendid ja kui nad katusele ilmuvad, siis peab need bensuautod kinni pidama ja tagasi saatma, et nad sebimise üle ei imestaks. Samuti ütles A. Kriškans, et omavahel tuleb ettevaatlikult asjade käigus vaadata ja Igor Sjutin peaks kõiki hoiatama. Selles kõnes andis Kriškans selgelt Igor Sjutinile teada, et nende tegevus ei tohi politseile silma jääda. Selliste juhiste peale ütles Igor Sjutin lihtsalt et ta sai aru ja okei ega küsinud ühtegi lisaküsimust. Igor Sjutin vastustest nähtub, et ta teadis, miks politsei nende tegevust näha ei tohi, vastupidisel juhul oleks ta küsinud selle kohta. Samuti kinnitab fakt, et tegevust tuleb politsei eest varjata ilmselgelt asjaolu, et tegemist on ebaseadusliku tegevusega. Seaduslikku tegevust ei ole vaja politsei eest varjata. Ka politseinikud käivad tanklates autosid tankimas ja see on normaalne, üldiselt aktsepteeritav tegevus. A.Helandi ütlustest nähtub, et teda kutsus angaari tööle I.Sjutin, et tuleks ja räägiks Kriškansiga. Kui Sjutin sellise ettepaneku Helandile tegi, oli talle ilmselgelt teada kütusemüügi suur maht ja, et vaja on inimesi juurde. Tänapäeval on haruldane, et tanklates on inimesed, kes tangivad autosid. Ametlikes tanklates tangivad inimesed ise oma sõidukeid ja tasuda saab nii kaardiga kui sularahas. Klientide sõidukite tankimise ajaks uste sulgemine viitab samuti üheselt, et ei soovitud, et väljaspool angaari keegi tankimist näeks. Selline tegevus ei toimu tavatanklates, mis omakorda kinnitab, et tankimise ajaks uksi sulgedes teadsid kõik süüdistavad s.h I.Sjutin, et tegemist on ebaseadusliku tegevusega. Xx 3, Tallinn asunud tanklas ei olnud avalikkusele näha ühtegi silti, mis annaks teada, et tegemist on tanklaga ja kliendid saaksid tulla vedelkütust tankima. Teadmine sellise tankla olemasolust ja tankimisvõimalus oli seega teada vaid valitud isikutele, mis ei ole kütiuseäris tavapärane käitumine. Kobyalko ja Helandi ütlustest nähtub, et kütust sai osta ainult sularaha eest ja Kobyalko sõnade kohaselt mingit arvestust diislikütuse müügi kohta ei peetud. Üheski ametlikus kütust müüvas tanklas ei saa kütust osta üksnes sularaha eest ja alati on võimalus saada tšekk. Samuti on üldteada asjaolu, et ükskõik millised kauplused ja ka tanklad peavad ostetava ja müüdava kauba üle arvestust. Asjaolust, et diislikütuse müügil ei pidanud Sjutin ja Kobyalko ise mingit arvestust kui palju päeva jooksul kütust müüdi ja raha viidi niisama Kriškansile (raha Kriškansile viimist kinnitavad nii Helandi kui Kobyalko), pidi Sjutin mõistma, et tegemist ei ole tavapärase kütusemüügiga ning müüdud kütuste koguste üle arvestuse pidamata jätmine viitab otseselt ebaseaduslikule müügile. On ju üldteada, et kütust saavad müüvad üksnes äriühingud ja neil on raamatupidamise kohustus. Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et Igor Sjutin oli teadlik, et vedelkütuse käitlemine Xx 3, Tallinn angaaris on ebaseaduslik. Sellele vaatamata käitles (eelkõige müüs) I.Sjutin koos Helandi, Kobyalko ja Kriškansiga vähemalt üheksa kuud ebaseaduslikult kütust. KarS § 16 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohtu hinnangul on I.Sjutin kütuse ebaseadusliku käitlemise pannud toime vähemalt otseses tahtlusega. Ta oli teadlik, et käitleb kütust ebaseaduslikult ja kuigi ta võib olla ei tahtnudki kütust ebaseaduslikult käidelda, kuid käitudes eelpool kirjeldatud viisil politsei ja maksuametnike eest tegevust varjates I.Sjutin vähemalt möönis, et tema käitumine on ebaseaduslik.
A.Helandi kinnitas ise, et käis tööpäeviti Xx 3 angaaris vedelkütust s.o bensiini müümas. Ei tea kas kütuse pealt riigi maksud maksti. Ei tundnud huvi selles osas. Ei tea, kas vedelkütuse müügiks on vaja eriluba. Ei tundnud huvi, kas peab selliseks tegevuseks luba olema, Ei teadnud kas firmal on luba olemas. Ei teadnud, et kütus on ebaseaduslik, sai teada kui MTA pidas nad kinni. Tööandja oli füüsiline isik Antons, kelle juhtimisel täitis ülesandeid. Oli suuline kokkulepe. A.Helandi sellekohased ütlused, et tema ei olnud teadlik, et müüb kütust ebaseaduslikult on ümber lükatud teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega. Ainuüksi asjaolu, et Helandi ei näinud kütuse ostu-müügi dokumente, ei kinnita, et ta ei teadnud, et tegemist on ebaseadusliku kütuse käitlemisega. Helandi teadlikkust ebaseaduslikust kütusemüügist kinnitavad Kriškansi ja Aleksei Helandi vahelised telefonikõned (2/22-24) . 07.06.2022 kella 14.44 ajal teavitas Helandi Kriškansit, et politsei tuli eraautoga ja kahekesti. Kirjeldas, kuidas politsei platsil liikus ja mida nad sellel hetkel tegid, öeldes kaks korda, et tuldi era XX, mis on oluline olukorras kus tegeletakse millegi ebaseaduslikuga. Varasemad kõned Kriškansi ja Helandi vahel sellel teemal puuduvad, seega kandis Helandi enda initsiatiivil ette, mida ja millised politseinikud angaari lähedal teevad. Selline Helandi käitumine kinnitab, et ta oli teadlik, et kütuse käitlemine on ebaseaduslik. Kui Helandil puudunuks kahtlus või teadmine, et tegemist on ebaseadusliku vedelkütuse müügiga, puudunuks tal ka vajadus teavitada Kriškansit läheduses viibivate politseinike tegevusest. Kell 14.47 helistas Helandi uuesti Kriškansile ja kaebas Kobyalko peale, sest ta oli öelnud, et diisliautosid ei tohi ka sisse lasta. Kella 14.49 ajal ütles Kriškans, et tuleb kõik tagasi saata, sest seal on mendid ja Aleksei Helandi vastas, et ah nii, no jah, sain aru ja olen nõus. Kell 15.16 ütles Helandi, et politseinikud on nurga taga ja nad isegi ei näe nende väravat nurga tagant üldse. Ütles palju autosid tagasi keerama saadeti ja uuris, et kas võib nüüd sisse lasta. Nendes kõnedes Helandi kütusemüügi tegevuse peatamise kohta küsimusi ei küsinud, mis näitab, et ta oli teadlik, mis põhjustel politseinike nähes ei tohi kütust tankida. Samuti nähtub neist kõnedest, et Helandil oli soov vedelkütuse müügiga võimalikult kiiresti uuesti alustada. Nimetatud kõned kinnitavad, et Helandi oli teadlik, miks politsei nende tegevust näha ei tohi ja oli seega teadlik enda ja oma kaaslaste tegevuse ebaseaduslikkusest. Samuti kinnitab fakt, et tegevust tuleb politsei eest varjata, ilmselgelt asjaolu, et tegemist on ebaseadusliku tegevusega. Seaduslikku tegevust ei ole vaja politsei eest varjata. Ka politseinikud käivad tanklates autosid tankimas ja see on normaalne, üldiselt aktsepteeritav tegevus. 15.06.2022 kell 12.40 helistas Helandi Kriškansile ja teavitas, et diisliga on klientidel probleeme. Ütles, et tegemist ei olnud tema klientidega (Helandi ise müüs bensiini). See kõne kinnitab, et Helandi ei olnud selline lihttööline, kes täitis pimesi üksnes Kriškansi käske, vaid ta teadis kõigest, mis angaaris toimus ja hoidis ka Kriškansit sellega kursis. Lisaks pidi kehv kütus koostoimes sellega, kuidas seda tonnistes mahutites hoiti, näitama, et tegemist võib olla ebaseadusliku kütuse käitlemisega ja seda veel olukorras, kus tegevust tuli ka politsei eest varjata. Lisaks uudis, et nende müüdud kütusest on klientidel kütusefiltris vesi ja autod seisma jäävad, tekitab igas keskmises inimeses küsimusi müüdava kütuse päritolu ja kvaliteedi kohta. Helandile pidi olema ka selge, et Xx 3, Tallinn asunud tankla ei olnud nö tavatankla ja sealne tegevus oli ebaseaduslik. Helandi enda ütlustest nähtub, et angaaris kütuse nimi, hind, müüja nimi ja tegevusloa number ei olnud nähtavad. Angaaris olnud kütuse dokumente ei ole kunagi näinud. Et tankla nimi, kütuse liik ja hind ei ole klientidele nähtav, ei ole tavapärane. Xx 3, Tallinn angaarist leitud telefonis Huawei on 05.07.2022 saadetud kliendi sõnum, kes küsis, miks on teil sama kallis bensiin nagu tanklas (3/79). Seega olid kliendid teadlikud, et tegemist ei ole tavalise tanklaga, mistõttu on loogiline ja eluliselt usutav, et ka Helandi jt süüdistatavad said aru, et nende tankla erineb tavatanklatest. Klientide sõidukite tankimise ajaks uste sulgemine viitab üheselt, et ei soovitud, et väljaspool angaari keegi tankimist näeks. Selline tegevus ei toimu tavatanklates, mis omakorda kinnitab, et tankimise ajaks uksi sulgedes teadsid kõik süüdistavad s.h Helandi, et tegemist on ebaseadusliku tegevusega. Xx 3, Tallinn asunud tanklas ei olnud avalikkusele näha ühtegi silti, mis annaks teada, et tegemist on
tanklaga ja kliendid saaksid tulla vedelkütust tankima. Teadmine sellise tankla olemasolust ja tankimisvõimalus oli seega teada vaid valitud isikutele. Kütuseäri eesmärgiks on üldjuhul siiski võimalikult suure koguse müümine ja tanklad reklaamivad end sel eesmärgi. Seega oleks olnud loogiline, et ka Xx 3 angaaris asunud nn tankla, oleks ostjate arvu suurendamiseks end võimalikult suurelt reklaamida. Kuid vastupidi tavaloogikale ei olnud Xx 3 asunud angaaril ega selle ümbruses ühtegi silti (kinnitab nii läbiotsimis protokoll kui Helandi ütlused). Denis Kobyalko ja Aleksei Helandi ütlused kinnitavad, et kliendid said maksta ainult sularahas. On ilmselge, et selline kütuse müük ei ole tavapärane, kuivõrd igal pool mujal saab kütuse eest tasuda ka pangakaardiga. Seega pidi kõigile süüdistavatele olema loogiliselt arusaadav ja selge, et tegemist ei saa olla seadusliku kütuse käitlemisega. Asjaolust, et teised peale Helandi kütuse müügi üle arvestust ei pidanud, pidi Helandile koostoimes sularaha eest toimuva müügiga ja politsei eest tegevuse varjamisega tegema arusaadavaks, et tegemist on ebaseadusliku kütuse käitlemisega. Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et Aleksei Helandi oli teadlik, et vedelkütuse käitlemine Xx 3, Tallinn angaaris on ebaseaduslik. Sellele vaatamata käitles (eelkõige müüs) A.Helandi koos Sjutini, Kobyalko ja Kriškansiga vähemalt üheksa kuud ebaseaduslikult kütust. KarS § 16 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohtu hinnangul on A.Helandi kütuse ebaseadusliku käitlemise pannud toime vähemalt otseses tahtlusega. Ta oli teadlik, et käitleb kütust ebaseaduslikult ja kuigi ta võib olla ei tahtnudki kütust ebaseaduslikult käidelda, kuid käitudes eelpool kirjeldatud viisil politsei ja maksuametnike eest tegevust varjates A.Helandi vähemalt möönis, et tema käitumine on ebaseaduslik. Eelnevalt korduvalt tsiteeritud tõendid kinnitasid, et kõik süüdistatavad kooskõlastasid omavahel tegevust ja rollid olid kütuse müügil jaotatud, mistõttu oli kõigi nelja süüdistatava tegevus suunatud just grupis süüteo toimepanemisel. Vedelkütuse hoidmine ja sellega kauplemine on karistatav, kui see on tehtud ärilisel eesmärgil. Jälitustoimingu protokoll (1/5-224) kinnitab, et vedelkütust hoiti seni, kuni see klientidele maha müüdi ja seejärel toodi uus kütus, et saaks edasi müüa. Seega oli kõigi süüdistatavate tegevuse eesmärgiks järjepidevalt klientidele kütuse müügiga tulu teenida. Süüdistatavad said ise kütusemüügi eest Kriškansilt raha (kinnitavad Helandi ütlused), mis on ka eluliselt usutav kuivõrd Helandi, Sjutin ja Kobyalko veetsid peaaegu kõik tööpäevad angaaris kütust müües ja nad vajasid ka isiklikuks eluks vahendeid. Müües tööpäeviti tanklas kütust puudus neil samal ajal võimalus muu tegevuse kaudu raha teenida. Sellest tulenevalt on tõendatud, et kõigi süüdistatavate eesmärk oli äriline. Kõige eeltoodut arvestades on leidnud tõendamist, et Antons Kriškans, Denis Kobyalko, Igor Sjutin ja Aleksei Helandi ühiselt ja kooskõlastatult tahtlikult ärilisel eesmärgil ebaseaduslikult hoidsid ja kauplesid aktsiisiga maksustamata vedelkütusega, millega panid toime KarS § 376 2 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Karistus Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavaid karistada. KarS § 3762 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni viiaastase vangistusega. KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. KarS § 56 lg 1 kohaselt rajaneb karistuse mõistmine süüpõhimõttel. Eelöeldu tähendab, et andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes. Tulenevalt KarS § 56 lg-st 2 peab karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvesse võtma ka süüdistatava isikut. (Riigikohtu otsus 3-11-113-12)
Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt RKKKo 3-1-1-77-11, p 11 ja 3-1-1-52-13, p 19). Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, so võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (vt ka RKKKo 3-1-1-76-12, p 7 ja 3-1-1-52-13, p 19). Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust ja laadi ning süüdistatavate isikuid. Antons Kriškansi karistust kergendavad asjaolud puuduvad. Karistust raskendavaks asjaoluks on omakasu motiiv, kuivõrd kütuse müügi eesmärgiks oli teenida raha. Samuti on karistust raskendavaks asjaoluks süüteo toimepanemine isikute grupis. Kohus arvestab karistuse mõistmisel kuriteo toimepanemise kestvust ja, et riigile tekitati aktsiisimaksu tasumata jätmise tõttu kahju üle 320000 euro (arvutus lk 39). Süüdistatavat iseloomustab asjaolu, et ta ei ole aru saanud oma teo keelatusest ega ühiskonnaohtlikkusest. A.Kriškans on varem kriminaalkorras karistamata, kuid väärteo korras on teda karistatud samaliigilise teo eest MKS § 1552 lg 1 järgi (ebaseaduslikud toimingud aktsiisivabalt sisseveetud mootorikütusega), mis iseloomustab isiku pikaajalist suhtumist kütuseaktsiisi tasumisse (Riigikohtu 15.02.2023 määruse 1-15-1446 p 15 lubab kasutada süüdlase isikut ja varasemat elukäiku kajastava tõendina ka karistusregistri arhiveeritud andmeid). Samuti arvestab kohus karistuse mõistmisel, et A.Kriškansi roll kuriteo toimepanemisel oli oluliselt suurem kui teistel süüdistatavatel. Just A.Kriškans oli see, kes tegeles vedelkütuse hankimisega ja korraldas selle müüki ning juhendas selle raames teisi süüdistatavaid. Lisaks maksis tema teistele süüdistaavatel ka tasu kütuse müügiga tegelemise eest. Kriškansil oli ja on kindel elukoht ja isiku sõnade kohaselt ka töökoht, seega ei olnud kuriteo toimepanemise põhjuseks majanduslik kitsikus. Tegemist on II astme kuriteoga. Kõike eeltoodut arvestades saab A.Kriškansi süüd hinnata keskmisest oluliselt suuremaks. Üldpreventiivsest kaalutlusest lähtudes tuleb ebaseadusliku vedelkütuse käitlemise eest mõistetava karistusega anda ühiskonnale selge signaal, et ka ausa majanduskeskkonna kahjustamisele (mida aktsiisiga maksustamata kütuse käitlemine endaga kaasa toob) järgneb riigi poolt range reaktsioon. A.Kriškansi pikaajalist käitumist (enda sõnade kohaselt kümne aastane ajalugu) ja teo tehiolusid arvestades, tuleb isikule mõista karistuseks sanktsiooni keskmist määra ületav vangistus 4 aastat. Arvestades asjaolu, et isik viibis kohtueelse menetluse ajal vahi all ja peale seda ei ole menetlusesemeks olevast kuriteost alates süüdistatav kohtule teadaolevalt uusi samaliigilisi õigusrikkumisi toime pannud, on kohtu hinnangul võimalik jätta KarS § 74 alusel karistus täitmisele pööramata. Deniss Kobyalko karistust kergendavad asjaolud puuduvad. Karistust raskendavaks asjaoluks on omakasu motiiv, kuivõrd kütuse müügi eesmärgiks oli teenida raha. Samuti on karistust raskendavaks asjaoluks süüteo toimepanemine isikute grupis. Kohus arvestab karistuse mõistmisel kuriteo toimepanemise kestvust ja, et riigile tekitati aktsiisimaksu tasumata jätmise tõttu kahju üle 320000 euro (arvutus lk 39). Süüdistatavat iseloomustab asjaolu, et ta ei ole aru saanud oma teo keelatusest ega ühiskonnaohtlikkusest. D.Kobyalko on varem kriminaalkorras karistamata, kuid väärteokorras karistatud. Samuti arvestab kohus karistuse mõistmisel, et D.Kobyalko roll kuriteo toimepanemisel oli väiksem kui A.Kriškansil, kuid suurem kui I.Sjutinil või A.Helandil, kuivõrd D.Kobyalko oli isikuks, kes lisaks vedelkütuse müügile võttis õhtuti kütust vastu. A.Kobyalkol oli ja on kindel elukoht ja isiku sõnade kohaselt hetkel ka töökoht. Tegemist on II astme kuriteoga. Kõike eeltoodut arvestades saab D.Kobyalko süüd hinnata keskmiseks. Üldpreventiivsest kaalutlusest lähtudes tuleb ebaseadusliku vedelkütuse käitlemise eest mõistetava karistusega anda ühiskonnale selge signaal, et ka ausa majanduskeskkonna kahjustamisele (mida aktsiisiga maksustamata kütuse käitlemine endaga kaasa toob) järgneb riigi poolt range reaktsioon. D.Kobyalko käitumist, rolli ja teo tehiolusid arvestades, tuleb isikule mõista karistuseks vangistus sanktsiooni keskmises määras s.o 2 aasta ja 6 kuud vangistust. Arvestades, et menetlusesemeks olevast kuriteost alates süüdistatav kohtule teadaolevalt uusi samaliigilisi õigusrikkumisi ei ole toime pannud, on kohtu hinnangul võimalik jätta KarS § 73 alusel karistus täitmisele pööramata.
Igor Sjutini karistust kergendavad asjaolud puuduvad. Karistust raskendavaks asjaoluks on omakasu motiiv, kuivõrd kütuse müügi eesmärgiks oli teenida raha. Samuti on karistust raskendavaks asjaoluks süüteo toimepanemine isikute grupis. Kohus arvestab karistuse mõistmisel kuriteo toimepanemise kestvust ja, et riigile tekitati aktsiisimaksu tasumata jätmise tõttu kahju suuruses üle 320000 euro (arvutus lk 39). Süüdistatavat iseloomustab asjaolu, et ta ei ole aru saanud oma teo keelatusest ega ühiskonnaohtlikkusest. I.Sjutin on varem kriminaalkorras karistamata, kuid pärast menetlusesemeks olevat tegu on väärteokorras karistatud tubakatoodete käitlemise korra rikkumise eest, mis ilmselgelt iseloomustab isiku hoolimatut suhtumist ühiskonnas kehtivatesse käitumisnormidesse. Samuti arvestab kohus karistuse mõistmisel, et I.Sjutini roll kuriteo toimepanemisel oli väiksem kui A.Kriškansil või D.Kobyalkol. I.Sjutinil oli ja on kindel elukoht ja isiku sõnade kohaselt töökoht puudub. Tegemist on II astme kuriteoga. Kõike eeltoodut arvestades saab I.Sjutini süüd hinnata keskmiseks. Üldpreventiivsest kaalutlusest lähtudes tuleb ebaseadusliku vedelkütuse käitlemise eest mõistetava karistusega anda ühiskonnale selge signaal, et ka ausa majanduskeskkonna kahjustamisele (mida aktsiisiga maksustamata kütuse käitlemine endaga kaasa toob) järgneb riigi poolt range reaktsioon. I.Sjutini käitumist, rolli ja teo tehiolusid arvestades, tuleb isikule mõista karistuseks sanktsiooni keskmisest määrast veidi väiksem vangistus s.o 2 aasta ja 2 kuud vangistust. Arvestades, et menetlusesemeks olevast kuriteost alates süüdistatav kohtule teadaolevalt uusi kuritegusid ei ole toime pannud, on kohtu hinnangul võimalik jätta KarS § 73 alusel karistus täitmisele pööramata. Aleksei Helandi karistust kergendavad asjaolud puuduvad. Karistust raskendavaks asjaoluks on omakasu motiiv, kuivõrd kütuse müügi eesmärgiks oli teenida raha. Samuti on karistust raskendavaks asjaoluks süüteo toimepanemine isikute grupis. Kohus arvestab karistuse mõistmisel kuriteo toimepanemise kestvust ja, et riigile tekitati aktsiisimaksu tasumata jätmise tõttu kahju üle 320000 euro (arvutus lk 39). Süüdistatavat iseloomustab asjaolu, et ta ei ole osaliselt aru saanud oma teo keelatusest ega ühiskonnaohtlikkusest. A.Helandi on varem kriminaalkorras ja väärteokorras karistamata, kuid käesolevas kriminaalasjas on menetlusesemeks kaks eriliigilist süütegu, millest üks majandusalane ja teine liiklusalane, mis ilmselgelt iseloomustab isiku hoolimatut suhtumist erinevatesse ühiskonnas kehtivatesse käitumisnormidesse. Samuti arvestab kohus karistuse mõistmisel, et A.Helandi roll ebaseadusliku vedelkütuse käitlemise kuriteo toimepanemisel oli väiksem kui A.Kriškansil või D.Kobyalkol. A.Helandil oli ja on kindel elukoht ja isiku sõnade kohaselt ka töökoht. Tegemist on kahe II astme kuriteoga ja kõike eeltoodut arvestades saab A.Helandi süüd hinnata keskmiseks. Üldpreventiivsest kaalutlusest lähtudes tuleb nii mootorsõiduki joobes juhtimise eest kui ebaseadusliku kütuse käitlemise eest mõistetava karistusega anda ühiskonnale selge signaal, et nii liiklusnormide rikkumisele kui ka ausa majanduskeskkonna kahjustamisele (mida aktsiisiga maksustamata kütuse käitlemine endaga kaasa toob) järgneb riigi poolt range reaktsioon. A.Helandi käitumist ja teo tehiolusid arvestades, tuleb isikule mõista karistuseks KarS § 376 2 lg 1 ettenähtud süüteo eest sanktsiooni keskmisest määrast veidi väiksem vangistus s.o 2 aasta ja 2 kuud vangistust ning KarS § 424 lg 1 järgi 1 aasta vangistust ning mõista liitkaristus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel. Arvestades, et menetlusesemeks olevast kuriteost alates süüdistatav kohtule teadaolevalt uusi kuritegusid ei ole toime pannud, on kohtu hinnangul võimalik jätta KarS § 74 alusel karistus täitmisele pööramata. Arvestades mootrosõiduki joobes juhtimisest möödunud aega, 3 aastat, mille vältel ei ole A.Helandi kohtule teadaolevalt uusi samaliigilisi rikkumisi toime pannud, on alust arvata, et tegemist oli juhusliku episoodiga isiku elus, mistõttu kohus ei pea vajalikuks isiku suhtes kohaldada lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist, kuid peab siiski tulevikku silmas pidades vajalikuks kohaldada isikule lisakohustust osaleda kriminaalhooldaja määratud sotsiaalprogrammis, mis aitab Helandil paremini mõista alkoholi tarvitamise ja mootorsõiduki juhtimise kokkusobimatust. Asitõendid
KarS § 83 lg 1 alusel võib kohus konfiskeerida vahendi, mida kasutati või kavatseti kasutada tahtliku süüteo toimepanemiseks, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. Sama paragrahvi lõike 4 alusel konfiskeeritakse aine, vahend või ese, kui selle omamiseks vajalik luba puudub. KarS § 376 lg 3 kohaselt konfiskeerib kohus samas paragrahvis sätestatud süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine või eseme. Kuna riikliku järelevalve meetme kohaldamise käigus 22.03,2022 võeti kaasa vedelkütus ja läbiotsimisel 27.09.2022 võeti samuti kaasa vedelkütus, mille ebaseadusliku käitlemisega (hoidsid aktsiisiga maksustamata kütust kütust selle edasise müügi eesmärgil) süüdistatavad tegelesid, tuleb hoiule võetud kütus kohustuslikus korras konfiskeerida. 27.09.2022 läbiotsimisel ära võetud Dell arvutite kuuluvuse üle saab kohus otsustada üksnes läbiotsimisprotokollis kajastatud Kriškansi väidetest. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. KrMS § 126 lg 3 p 2 kohaselt muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale. KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Juhindudes KarS § 83 lg 1 ja § 376 lg 3 ning KrMS § § 126 lg 3 p-dest 1, 2, 4 otsustab kohus kriminaalasjas olevate asitõenditega järgmist: - CD- ja DVD- plaadid ja kõvaketas SanDisk 4 TB 22366H400526 – jätta kriminaalasja juurde; - Kriminaalasjas loodud koopiafailid: 1) Mobiiltelefonist Huawei (turvakotis G350527) leitud andmetest tehtud konteinerfail nimega Xx3_HuaweiY5.xry; 2) Sülearvuti Dell Inspiron N5040 (turvakotis 5017557) koopia nimega Xx3_DellInspironN5040; 3) Sülearvuti Dell Latitude 6530 (turvakotis 5017555) koopia nimega Xx3_DellLatitudeE6530; 4) Sülearvuti Dell Latitude 6530 (turvakotis 5017556) koopia nimega Xx3_DellLatitudeE6530_2; 5) Sülearvuti Dell Vostro 3490 (turvakotis nr 477640) koopia nimega AKriskans_477640_Laptop_Dell_Vostro_3490; 6) Mobiiltelefon iPhone 6S (turvakotis G597673) koopia nimega A.Kriskans_G597673_iPhone6S; 7) Mobiiltelefon Mjxy (turvakotis nr G597630) koopia nimega AKriskans_G597630_Telefon_Mjxy_SDHC_4GB; 8) Sülearvuti Apple MacBook seerianumbriga XXX (turvakotis 5017558) koopia nimega AKriskans_5017558_MacBook; 9) Mobiiltelefon Xiaomi ja SIM-kaardi (turvakotis 0912251) koopia nimega DKobyalko_XiaomiMi10T.ufdr; 10) Mobiiltelefoni Nokia (turvakotis 3470709) koopia nimega AHelandi_NokiaG20.xry; 11) Mobiiltelefoni Motorola (turvakotis 656532) koopia nimega ISjutin_Motorola.xry ning 12) Mobiiltelefoni Alcatel koopia nimega ISjutin_Alcatel.ufdr (säilitatud Maksu- ja Tolliametis) – hävitada - Riikliku järelevalve meetme kohaldamise käigus (22.03.2022) leitud ja ära võetud vedelkütus kokku 3936,5 liitrit 12 mahutis/kanistris (hoiul Maksu- ja Tolliameti asitõendite laos) – konfiskeerida; - Mootorsõidukist Scania registreerimismärgiga xxx ja haagisest registreerimismärgiga xxx leitud ja äravõetud vedelkütus ja esemed – jätta seisukoha võtmiseks kriminaalasja nr 21930000213 juurde; - Xx 3 Tallinn asuvast angaarist leitud ja äravõetud järgmised esemed: 1) Oranži värvi esikaanega ruuduline märkmik (turvakotis nr G350526); 2) Sinist värvi kaantega ruuduline märkmik (turvakotis nr G350526); 3) 5 paberit (tõkendiga KOV008730); 4) Punast ja rohelist värvi kaantega spiraalköites ruuduline kaustik, üks tühi ümbrik ja 5 paberit (turvakotis nr 9120591); 5) Spiraalköites ruuduline kaustik Student ja kaks paberit (turvakotis G597670); 6) sinist värvi kaantega 2022. aasta kalendrimärkmik ja 4 paberilehte (turvakotis G597640) (asuvad Maksu- ja Tolliametis kriminaalasja 21930000213 juures) – jätta seisukoha võtmiseks kriminaalasja nr 21930000213 juurde; - Xx 3 Tallinn asuvast angaarist leitud ja äravõetud musta värvi mobiiltelefon Huawei ümbriskaanega koos SIM-kaardi ja sedeliga, millele on kirjutatud number 3064 (turvakotis G350527) (asub Maksu- ja Tolliametis) - hävitada
-
-
Xx 3 Tallinn asuvast angaarist leitud ja äravõetud musta värvi sülearvuti Dell seerianumbriga 5XMJBR1 (turvakotis 5017557) – tagastada Igor Sjutinile Xx 3 Tallinn asuvast angaarist leitud ja äravõetud vedelkütus kokku 3991,2 liitrit, mis on hoiul 5 mahutis (hoiul Maksu- ja Tolliameti asitõendite laos) – konfiskeerida; Xx 3 Tallinn asuvast angaarist leitud ja äravõetud kolm kütusetankurit (tõkenditega 001964491 ja 02239702, teibiga asitõend) (hoiul Maksu- ja Tolliameti asitõendite laos) – hävitada Xx 3 Tallinn asuvast angaarist leitud ja äravõetud pump Pius koos filtri ja kahe voolikuga (tõkendiga 001964561) (hoiul Maksu- ja Tolliameti asitõendite laos) – hävitada Xx 3 Tallinn asuvast angaarist leitud ja äravõetud sülearvuti Dell Latitude E6530 kleebisega nr DPNP28X4A00 ja sülearvuti laadija (turvakotis 5017555) (hoiul Maksu- ja Tolliameti asitõendite laos) – tagastada Antons Kriškansile Xx 3 Tallinn asuvast angaarist leitud ja äravõetud sülearvuti Dell kleebisega nr DPN:TJGG3A01 (turvakotis 5017556) (hoiul Maksu- ja Tolliameti asitõendite laos) – tagasta Deniss Kobyalkole Mootorsõidukist Xx Xx registreerimismärgiga xx leitud ja äravõetud mobiiltelefon iPhone 6S turvakotis G597673 (hoiul Maksu- ja Tolliametis) – tagastada Antons Kriškansile Mootorsõidukist XX registreerimismärgiga xx leitud ja äravõetud: 1) mobiiltelefon iPhone 13 Pro (turvakotis G597630), 2) Mjxy (turvakotis G597630), 3) sülearvuti Apple MacBook seerianumbriga XXX (turvakotis 5017558), 4) musta värvi kaantega 2022. a kalendermärkmik (turvakotis G597635) (hoiul Maksu- ja Tolliametis) – tagastada Antons Kriškansile Antons Kriškansi elukohast XXX leitud tahvelarvuti iPad Air seerianumbriga XXX (turvakotis G597666) (hoiul Maksu- ja Tolliametis) - tagastada Antons Kriškansile Mootorsõidukist Scania registreerimismärgiga xxx leitud ja äravõetud vedelkütus kokku 4022,4 liitrit, mis on hoiul 4 mahutis (hoiul Maksu- ja Tolliameti asitõendite laos) – konfiskeerida; Mootorsõidukist Volvo registreerimismärgiga XXX leitud ja äravõetud erinevat marki Eesti Vabariigi maksumärkideta sigaretid kokku 7160 tükki, mis on edastatud väärteomenetluse alustamise otsustamiseks Maksu- ja Tolliametile – seisukoht nende osas võtta väärteoasjas; Mootorsõidukist XX registreerimismärgiga XXX leitud ja äravõetud erinevat marki Eesti Vabariigi maksumärkideta sigaretid kokku 2020 tükki on edastatud väärteomenetluse alustamise otsustamiseks Maksu- ja Tolliametile – seisukoht nende osas võtta väärteoasjase.
Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Eeltoodust tulenevalt jäävad kõik lepinguliste kaitsjate tasud süüdistatavate endi kanda. Kohus mõistab menetluskuludena süüdistatavalt Antons Kriškansilt välja KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 1329 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p-de 3, 4, 6 alusel ekspertiisikulu 3681,45 eurot, kaitsjatasu 3691,28 eurot ja vedelkütuse hoiustamise kulu 874,45 eurot riigituludesse Kohus mõistab menetluskuludena süüdistatavalt Denis Kobyalkolt välja KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 1329 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p-de 3, 4, 6 alusel ekspertiisikulu 3681,45 eurot, kaitsjatasu 2169,2 eurot ja vedelkütuse hoiustamise kulu 874,45 eurot riigituludesse Kohus mõistab menetluskuludena süüdistatavalt Igor Sjutinilt välja KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 1329 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p-de 3, 4, 6 alusel ekspertiisikulu 3681,45 eurot, kaitsjatasu 3010,57 eurot ja vedelkütuse hoiustamise kulu 874,45 eurot riigituludesse Kohus mõistab menetluskuludena süüdistatavalt Aleksei Helandilt välja KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 1329 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p-de 3, 6 alusel ekspertiisikulu 3681,45 eurot ja vedelkütuse hoiustamise kulu 874,45 eurot riigituludesse Ekspertiisi kulu on KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi vaieldamatult üks menetluskulu liik, mis tuleb süüdimõistetul üldjuhul hüvitada. Samas tuleb silmas pidada, et KrMS § 105 lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus. See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme
asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (RKKK 31-1-120-12, p 6). Antud kriminaalasjas olid läbiviidud kütuseekspertiisid vajalikud, selgitamaks välja, milliste füüsikaliste ja keemiliste omadustega vedelikuga süüdistatavad kauplesid ja kas on tegemist vedelkütusega, mistõttu kuuluvad kütuse ekspertiiside maksumused 7905,60 eurot (2/197-198), 3418 ,20 eurot (4/161-162), 3402,00 eurot (4/ 181-182) kokku summas 14725,80 eurot võrdselt välja mõistmisele. Iga süüdistatava osaks on 3681,45 eurot. Teatis asitõendite hoiukulu kohta kinnitab, et kütuse hoiukulud on olnud summas 3497,8 eurot. Kuna kütuse hoiukulud on otseselt seotud kriminaalasjas menetlusesmeks oleva kütuse hoidmisega kuuluvad need kulud süüdistatavatelt võrdsetes osades välja mõistmisele. Iga süüdistatava osaks on 874,45 eurot. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Mõjuva põhjusena, mis takistab isikul kõigi tema menetlusega seotud kulude kandmist, tuleb käsitada sellist takistust, mille tõttu on isikul kas objektiivselt võimatu või ebamõistlikult koormav menetluskulusid kanda. See asjaolu võib lähtuda isikust endast, näiteks raske haigus, mille tõttu pole isik võimeline töötama. Mõjuv põhjus võib aga tuleneda ka isikuvälistest asjaoludest (nt vara kaotus). Ka sissetuleku puudumine võib teatud juhtudel olla mõjuvaks põhjuseks, et taotleda menetluskulude riigi kanda jätmist. Kuid sissetuleku puudumist ei saa käsitada mõjuva põhjusena siis, kui isikul on piisavalt vara, mille arvelt kohustused täita. Mõjuva põhjuse olemasolu tõendamise kohustus lasub isikul, kes taotleb menetluskulude riigi kanda jätmist (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-105-12, p 7). Käesolevas kriminaalasjas ei ole süüdistatavad ega kaitsjad taotlenud menetluskulude riigi kanda jätmist põhjusel, et süüdistatavad ei suuda neid tasuda. Samuti ei nähtu kriminaaltoimiku materjalidest asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et süüdistatavatel esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine neile ilmselt üle jõu. Arvestades väljamõistetavate menetluskulude suurust peab kohus süüdistatavatelt välja mõistetavate sundraha ja menetluskulude osas, juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades, põhjendatuks pikendada süüdistatavatele kohtuotsusega sundraha vabatahtlikuks tasumiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud s.h sundraha saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistatavatel ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid menetluskulude tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile sundraha tasumist, küll aga halvendaks see süüdistatavate majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p-st 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Kuna kohus mõistab süüdistatavad neile esitatud süüdistustes süüdi, puudub alus süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise taotluste rahuldamiseks. Avalik-õiguslik nõudeavaldus Maksu- ja Tolliamet on esitanud 04.01.2023 avalik-õigusliku nõudeavalduse Antons Kriškans, Denis Kobyalko, Igor Sjutin ja Aleksei Helandi vastu. Nõudeavaldust on Maksu- ja Tolliamet täiendanud ja täpsustanud 01.10.2024.
AVÕN-i kohaselt koguti kohtueelses menetluses koguti piisavalt tõendeid, et esitada kahtlustatavate Antons Kriškansi, Denis Kobyalko, Igor Sjutini ja Aleksei Helandi suhtes kahtlustus § 376 2 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemises. KarS § 3762 lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu seisneb suures koguses vedelkütuse ebaseaduslikus tootmises, ärilisel eesmärgil hoidmises. Ladustamises või sellega kauplemises. 1) Perioodil 21.12.2021 kuni 01.08.2022 käitlesid Antons Kriškans ühiselt ja kooskõlastatult koos Denis Kobyalko, Aleksei Helandi ja Igor Sjutiniga aadressil Xx tn 3, Tallinn ebaseaduslikult tulu teenimise eesmärgil eeluurimisel tuvastamata kohast soetatud vedelkütust kokku vähemalt 619 000 liitrit, millest vähemalt 248 409 liitrit oli bensiin. Perioodil 21.12.2021 kuni 01.08.2022 käideldud vedelkütuse tõi Xx tn 3, Tallinn territooriumile Mihail S tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult A Ki ja Juri Mga. M S kasutas vedelkütuse transportimiseks paakautot Scania P124 registreerimismärgiga xxx ja tõi kütust Xx tn 3, Tallinn territooriumile vähemalt 55 korral. 2) Perioodil 02.08.2022 kuni 27.09.2022 käitlesid Antons Kriškans ühiselt ja kooskõlastatult koos Denis Kobyalko, Aleksei Helandi ja Igor Sjutiniga aadressil Xx tn 3, Tallinn ebaseaduslikult tulu teenimise eesmärgil eeluurimisel tuvastamata kohast soetatud vedelkütust kokku vähemalt 74 853,2 liitrit, millest vähemalt 72 840 liitrit oli bensiin ja 2013,2 liitrit diislikütus. 27.09.2022 Xx tn 3, Tallinn angaaris teostatud läbiotsimise käigus leiti ja võeti 74 853,2 liitrist käideldud kütusest ära 1978 liitrit bensiini ning 2013,2 liitrit diislikütust. 3) 27.09.2022 käitlesid Antons Kriškans ühiselt ja kooskõlastatult koos Denis Kobyalko, Aleksei Helandi ja Igor Sjutiniga ebaseaduslikult tulu teenimise eesmärgil aadressil Xx tn 3, Tallinn territooriumile pargitud sõidukis Scania registreerimismärgiga xxx neli 1000-liitrist mahutit vedelkütusega, mis sisaldasid kokku 4022,4 liitrit bensiini, mis võeti ära eelmärgitud kuupäeval Scania registreerimismärgiga xxx osas läbiviidud vaatluse käigus. Seega Antons Kriškans ühiselt ja kooskõlastatult koos Denis Kobyalko, Aleksei Helandi ja Igor Sjutiniga käitlesid ebaseaduslikult tulu teenimise eesmärgil aadressil Xx tn 3, Tallinn kokku vähemalt 697 875,6 liitrit vedelkütust, millest 325 271,4 liitrit käideldi bensiini ja 372 604,2 liitrit käideldi diislikütust. Antons Kriškansilt, Denis Kobyalkolt, Igor Sjutinilt ja Aleksei Helandilt nõutakse sisse aktsiisinõuded summas 321 756,38 eurot, mis on tekkinud suures koguses vedelkütuse ja ärilisel eesmärgil hoidmisel, ladustamisel ja sellega kauplemisel perioodil 21.12.2021 kuni 27.09.2022. Tähtpäevaks tasumata maksusummadelt tuleb tasuda intress kuni maksunõuete kohase täitmiseni, kuid mitte rohkem kui intressi arvestamise aluseks oleva maksunõude suurus. Aktsiisi summa arvutuskäigu kohaselt: ATKEAS § 66 lg-s 6 on fikseeritud diislikütuseaktsiisimäär. Selle kohaselt oli teo toimepanemise ajal diislikütuse aktsiisimäär 372 eurot 1000 liitri kohta. Pliivaba ja pliibensiini aktsiisimäär oli sel ajal ATKEAS § 66 lg 1 ja 2 alusel 563 eurot 1000 liitri kohta. Süüdistatavad käitlesid ebaseaduslikult 697 875,6 liitrit kütust, millest 372 604,2 liitrit on diiselkütus ning 325 271,4 liitrit bensiin. Diislikütuse TARIC kaubakoodiga 2710194790; 2710194690; 2710194390 (lisakood Q001) aktsiisimäär on 372 eurot 1000 liitri diislikütuse kohta, kehtiv alates 01.05.2020. Bensiin kaubakoodiga 2710124100; 2710124500 (lisakood Q013; Q020) aktsiisimäär 563 eurot 1000 liitri kohta.
Bensiini aktsiisi arvutus: kogus 72 875,2 liitrit - kütuseaktsiis bensiinilt 5BT 563 EUR/1000 l s. o 41 028,74 eurot
igasugune mõte. Eeltoodust tulenevalt ei ole põhjendatud tõmmata piir KarS § 376 ja maksusüütegude vahele. Osas, mis puudutab maksumärgiga märgistamata müügipakendis tubakatoodete käitlemist, on KarS § 376 sisuliselt käsitatav maksusüüteona. Selle kuriteokoosseisu paiknemine karistusseadustiku
ajutist aktsiisivabastust (ATKEAS § 41 lg 1 p 2 ja 3). Aktsiisikauba võõrandamine on aktsiisikauba müük, vahetamine või tasuta üleandmine (ATKEAS § 8). ATKEAS ei seo aktsiisi maksmise kohustust üksnes juriidiliste isikutega vaid iga isikuga, kellel tekib aktsiisi maksmise kohustus. Kohus eelpool tuvastas, et A.Kriškans, D.Kobyalko, I.Sjutin ja A.Helandi ühiselt ja kooskõlastatult hoidsid ja kauplesid (ehk müüsid, võõrandasid) vedelkütust s.o bensiini ja diislikütust. Kohus jõudis tõendeid hinnates ka järeldusele, et käideldi vedelkütust, millelt ei olnud aktsiisimaks tasutud (vt lk 9-21) ja puudus ka tegevusluba kütuse müügiks. Väited, et kütusemüügiga tegelesid juriidilised isikud ei ole kohtus leidnud kinnitust. Selle väite tõendamiseks ei ole esitatud ühtegi tõendit. Xx 3 angaari rentnikul Xxx OÜ-l puudus vastav tegevusluba ja kohtule ei ole esitatud andmeid, et äriühing oleks kajastanud kütusemüüki oma raamatupidamises. Kütusemüük ei kuulunud ka äriühingu tegevusalade hulka (5/88-90). Kütuse müügiga tegelesid neli süüdistatavat füüsiliste isikutena. Kriškans teadis ise hästi, et ta ei vormistanud kütuse ostu-müüki ühegi äriühingu nimele. Asjaolu, et Kriškans maksis Sjutinile, Kobyalkole ja Helandile tasu kütusemüügi eest näitab, et Kriškans jagas nendega ebaseaduslikust kütusemüügist saadud tulu. Kobyalkol, Sjutinil ja Helandil oli kõigil võimalik keelduda angaaris töötamast ja seal ostjatele kütuse tankimisest. Tankides kütust mootorsõidukitesse lubasid nad seda kütust ostjatel reaalselt ka kasutada. Kohus eespool (vt lk 26-31 ) tuvastas, et Kobyalko, Sjutini ja Helandi olid kõik teadlikud, et kütuse müük on ebaseaduslik. ATKEAS-ga on Eesti õigusesse üle võetud muuhulgas Euroopa Liidu nõukogu direktiiv 2008/118/EÜ, mis käsitleb aktsiisi üldist korda. Euroopa Kohus leidis kohtuasjas C-279/19 järgmist: 1) direktiivis ei ole määratletud selle isiku mõistet, kelle „valduses“ aktsiisikaup on selle direktiivi art 33 lg 3, art 7 lg 1 ja lg 2 p-i b või art 8 lg 1 p-i b tähenduses; 2) direktiivis ei viidata selle mõiste määratlemiseks liikmesriikide õigusele. See tähendab, et õigusnormi sõnastust tuleb tavaliselt kogu liidus tõlgendada autonoomselt ja ühetaoliselt ning tõlgenduse andmisel tuleb lähtuda väljendi tavakeele tähendusest, võttes arvesse ka sõnastuse kasutamise konteksti ja selle õigusakti eesmärki, milles sõnastust on kasutatud; 3) isiku, kelle „valduses“ kaup on, mõiste tähistab tavakeeles isikut, kelle füüsilises valduses kaup on; 4) tähtsust ei ole sellel, kas asjaomasel isikul on tema valduses oleva kauba suhtes mis tahes õigus või huvi; 5) tähtsust ei ole ka sellel, kas isik oli teadlik või pidanuks olema teadlik aktsiisi sissenõutavusest. Kui liidu seadusandja oleks soovinud, et direktiivis võetakse aktsiisi maksmise eest vastutava isiku kindlaksmääramisel arvesse tahtluse esinemist, oleks ta direktiivis vastavasisulise sõnaselge sätte ette näinud; 6) liidu seadusandja soovis määratleda laialt isikute kategooria, kes vastutavad aktsiisi maksmise eest. See tagab maksu võimalikult suures ulatuses sissenõudmise ja muudab aktsiisi sissenõudmise lihtsamaks. Kui siseriiklik õigus seda võimaldab, siis saab aktsiisi tasunud isik esitada regressinõude. Euroopa Kohtu viidatud otsusest tuleneb, et vaidlusaluse kütuse valdajaks tuleb lugeda isik, kes valdas seda tavatähenduses ehk, kelle füüsilises valduses see oli. Seega tuleb A.Kriškans, I.Sjutin, A.Helandi ja D.Kobyalko lugeda süüdistuses nimetatud kütuse valdajateks ajal, mil kütus oli ümberpumbatud mahititesse ning kütusemahutid olid paigutatud Xx 3 angaari või territooriumil asuvasse sõidukisse kuni selle kütuse müügini üksiktarbijatele. Tartu ringkonnakohus on lahendis 3-21-2680 (Riigikohus ei võtnud kaebust menetlusse, millest võib tuletada, et Riigikohus nõustus ringkonnakohtu seisukohtadega) märkinud, et kohtuasjas nr C-279/19 lahendas Euroopa Kohtus eelotsuse menetluses küsimust direktiivi art 33 lg 3, art 7 lg 1 ja lg 2 p-i b või art 8 lg 1 p-i b tõlgendamisest. Kohus võrdles direktiivi viidatud sätteid direktiivi teiste sätetega ning leidis, et aktsiisi maksmiseks kohustatud isiku määratlemisel ei ole seadusandja art 33 lg 3, art 7 lg 1 ja lg 2 p-i b või art 8 lg 1 p-i b tähenduses soovinud kitsendada kohustatud isikute ringi subjektiivse kriteeriumi „teadis“ või „pidi teadma“ kaudu. Ringkonnakohus mõistab Euroopa Kohtu
seisukohta selliselt, et valduse mõistet ei tohi rakendada selliselt, et see piirab aktsiisi maksmiseks kohustatud isikute ringi. Esikohal on põhimõte, et Euroopa Liidu seadusandja on soovinud laialt määratleda isikute kategooria, kes vastutavad aktsiisi maksmise eest. Ringkonnakohtu seisukohta kinnitab kaudselt ka Euroopa Liidu Nõukogu 13. veebruaril 2022 jõustunud direktiiv 2020/262, mis asendab seni kehtinud direktiivi 2008/118/EÜ. Direktiivi 2020/262 art 6 lg 3 p b järgi eristatakse tarbimisse lubamise juhtudena kauba valdamist ja ladustamist. Säte viitab sellele, et kauba vahetu füüsiline hoidmine ei ole valduse ainus kriteerium ja aktsiisi tasumiseks kohustatud isikute ringi määratlemisel tuleb arvestada isiku tegeliku võimuga kauba üle. Käesoleval juhul oli kõigil neljal süüdistataval tegelik võim kauba üle, nad olid pädevad otsustama selle müügi üle (peatasid müügi kui ametnikud olid lähedal) ja kooskõlastasid oma tegevuse. Süüdistatavad olid süüdistuses nimetatud kütuse valdajaks ja seega vastutavad nad aktsiisi tasumise kohustuse eest ATKEAS § § 24 lg 1 järgi. Lahendis 3-21-2680 märkis kohus veel, et aktsiisi tasumise kohustuse tekkimist ei sea ATKEAS § 24 lg 1 sõltuvusse sellest, kas isik, kelle valduses on kaup, millelt ei ole aktsiisi tasutud, on ise sellest teadlik ega sellestki, kas sellise kauba isiku valdusesse sattumine on isikule endale mingil moel etteheidetav. Seetõttu ei ole asja lahendamisel määrav, et kaebaja ei ole kütuse käitleja vedelkütuse seaduse tähenduses ja talle ei laiene kütuse käitlejale kehtivad nõuded. Olukorras, kus aktsiisi tasumise kohustus tekib objektiivse fakti tuvastamisest, s.o kütuse valdusest, ei ole maksuhalduril tõendamiskoormust nende asjaolude osas, millest ei sõltu maksukohustuse tekkimine. Kaitsja väide, et maksuhaldur peaks tagantjärele tuvastama, millise vedelkütuse liigi ja koguse eest, mis kuupäevaks tuli aktsiis ära tasuda, muudaks hiljem tuvastatud rikkumiste puhul aktsiisi kogumise ebamõistlikult keerukaks. See omakorda avardaks pahatahtlike turuosaliste võimalusi käidelda nõuetekohaselt tarbimisse lubamata kütust, jättes aktsiisi tasumise kohustuse täitmata. Kui tarnija on müünud süüdistatavatele aktsiisiga maksustama vedelkütust ja see toob kaasa kahjuliku tagajärje süüdistatavate jaoks, siis võib süüdistatavatel olla sellest tulenev nõue kütuse müünud isiku vastu. Selline regulatsioon on kooskõlas Euroopa Kohtu seisukohaga asjas nr C-279/19, kes samuti pidas isikule kohaseks ja piisavaks õiguskaitsevahendiks võimalust esitada tagasinõue isiku vastu, kelle tegevuse tõttu aktsiisi tasumise kohustus tekkis. Seega on õige kannatanu seisukoht, et süüdistatavad hoidsid ja kauplesid kütusega, millelt aktsiisi tasumine ei ole tõendatud. Aktsiisi tasumise tõendamiseks ongi kehtestatud kord, kuidas kütust transporditakse s.t saatelehed, vastavussertifikaadid. Need dokumendid võimaldavad kontrollida, kas aktsiis on konkreetse vedelkütuse koguse puhul tasutud või mitte. Vastavate dokumentide puudumisel saab järeldada üksnes seda, et kütuse on teadmata päritolu ja aktsiisimaks on tasumata ning sellise kütuse valdaja on kohustatud tasuma kütuseaktsiisi. MKS § 41 lg 1 ja 2 kohaselt vastutab isik, kes on süüdi mõistetud karistusseadustikus sätestatud maksualase kuriteo toimepanemise eest, tema poolt toime pandud kuriteo tagajärjel tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. Kui lõike 1 alusel vastutab mitu isikut, vastutavad nad kohustuste täitmise eest solidaarselt. Käesolevas kriminaalasjas mõistab kohus süüdi neli isikut, kes kõigest eeltoodust tulenevalt vastutavad kõik solidaarselt maksuvõla ehk tasumata kütuse aktsiisi maksmise eest. Eeltoodust tuleneval tuleb rahuldada MTA avalik- õiguslik nõudeavaldus ning A.Kriškansilt, I.Sjutinilt, A.Helandilt ja D.Kobyalkolt solidaarselt välja mõista Eesti Vabariigi kasuks kütuseaktsiisi maksukohustus summas 321 756,38 eurot. MTA palub välja mõista tähtpäevaks tasumata maksusummadelt intress MKS § 117 lõikes 1, § 168 14 lõikes 2 ja §-s 16816 sätestatud määrades kuni maksunõuete kohase täitmiseni, kuid mitte rohkem kui intressi arvestamise aluseks oleva maksunõude suurus. AVÕN-is ei täpsustada, mis kuupäevadest alates tuleks intressi hakata arvutama.
MKS § 115 lg 1 kohaselt kui maksukohustuslane ei ole tasunud maksu seadusega sätestatud tähtpäevaks, on ta kohustatud arvestama ja tasuma tähtpäevaks tasumata maksusummalt intressi. Intressi arvestatakse alates päevast, mis järgneb päevale, mil maksu tasumine seaduse järgi pidi toimuma, kuni tasumise või tasaarvestamise päevani, viimane kaasa arvatud. § 117 lg 1 kohaselt on intressi määr 0,06 protsenti päevas. Seega tuleb süüdistatavatelt mõista Maksu-ja Tolliameti kasuks välja ATKEAS § 24 lg 1 ja2 kohaselt tähtpäevaks tasumata maksusummadelt intress (MKS § § 115 lg 1 ja 117 lg 1), kuni maksunõuete kohase täitmiseni, kuid mitte rohkem kui intressi arvestamise aluseks olev maksunõude suurus. Täpne tasumisele kuuluv intressisumma selgub maksunõude tasumisel. Harju Maakohtu 10.10.2022 kohtumäärusega nr 1-22-5673 on avalik-õigusliku nõude tagamiseks Antons Kriškansile kuuluvale kinnistule aadressil xxx (katastritunnus xxx), esimesele vabale järjekohale seatud kohtulik hüpoteek summas 157 224 eurot Eesti Vabariigi kasuks. Kuna kohus mõistab A.Kriškansilt solidaarselt koos teiste süüdistatavatega välja Eesti Vabariigi kasuks avalikõigusliku nõudeavalduse summas 321 756,38 eurot pluss intress, tuleb väljamõistetud nõude täitmise tagamiseks jätta kohtulik hüpoteek jõusse kuni avalik-õigusliku nõude rahuldamiseni, seejärel kustutada. Harju Maakohtu 10.10.2022 kohtumäärusega nr 1-22-5732 Igor Sjutinile kuuluval arvelduskontol nr xxx SEB Pank AS olevate rahaliste vahendite summas 14 624,97 eurot suhtes avalik-õigusliku nõude tagamiseks kohaldatud arest Eesti Vabariigi kasuks tuleb jätta jõusse kuni avalik-õigusliku nõude rahuldamiseni, seejärel tühistada. Kuna kohus mõistab I.Sjutinilt solidaarselt koos teiste süüdistatavatega välja Eesti Vabariigi kasuks avalik-õigusliku nõudeavalduse summas 321 756,38 eurot pluss intress, tuleb väljamõistetud nõude täitmiseks Igor Sjutinile kuuluval arvelduskontol nr xxx SEB Pank AS olevad rahalised vahendid summas 14 624,97 eurot kanda Maksu- ja Tolliameti SEB Pank AS kontole EExxx51010052031000004 selgitusega AVÕN kriminaalasjas 1-24-7330. Harju Maakohtu 15.04.2024 kohtumäärusega nr 1-24-518 on arestitud Antons Kriškansile kuuluv sularaha 78 228 eurot, mis kanti Maksu- ja Tolliameti SEB Pank AS kontole xxx. Kuna kohus mõistab A.Kriškansilt solidaarselt koos teiste süüdistatavatega välja Eesti Vabariigi kasuks avalik-õigusliku nõudeavalduse summas 321 756,38 eurot pluss intress, tuleb väljamõistetud nõude täitmiseks Maksuja Tolliameti SEB Pank AS kontol xxx olev summa 78 228 eurot arvata avalik-õigusliku nõude katteks ja kanda Maksu- ja Tolliameti SEB Pank AS kontole xxx selgitusega AVÕN kriminaalasjas 124-7330. Harju Maakohtu 15.04.2024 kohtumäärusega nr 1-24-518 on arestitud Igor Sjutinile kuuluv sularaha 970 eurot, mis kanti Maksu- ja Tolliameti SEB Pank AS kontol xxx. Kuna kohus mõistab I.Sjutinilt solidaarselt koos teiste süüdistatavatega välja Eesti Vabariigi kasuks avalik-õigusliku nõudeavalduse summas 321 756,38 eurot pluss intress, tuleb väljamõistetud nõude täitmiseks Maksu- ja Tolliameti SEB Pank AS kontol xxx olev summa 970 eurot arvata avalik-õigusliku nõude katteks ja kanda Maksu- ja Tolliameti SEB Pank AS kontole xxx selgitusega AVÕN kriminaalasjas 1-24-7330. Juhindudes KrMS § 306, 311- 313, 310 lg 1 kohus otsustas: Süüdi tunnistada Antons Kriškans KarS § 3762 lg 1 järgi ja mõista karistuseks vangistus neli aastat.
KarS § 74 ja 75 sätteid kohaldades määrata, et karistust ei pöörata täitmisele kui Antons Kriškans ei pane 4 aasta ja 2 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks KarS § 74 ja 75 alusel määratud kontrollnõudeid ja kohustusi:
Välja mõista Denis Kobyalkolt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 1329 eurot ja KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p-de 3, 4, 6 alusel ekspertiisikulu 3681,45 eurot, kaitsjatasu 2169,2 eurot ja vedelkütuse hoiustamise kulu 874,45 eurot riigituludesse Kohustada Denis Kobyalkot tasuma väljamõistetud sundraha, ekspertiisikulu, hoiukulu ja kaitsjatasu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 671,175 eurot. Menetluskulud kogusummas 8054,10 eurot tasuda osamaksetena Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE522200221013264447 Swedbank AS-is, EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is või EE957700771001523585 AS-is LHV Pank. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber 99925700034789. Selgitusena võib märkida: „Denis Kobyalko, kriminaalasi 1-24-7330, menetluskulud.“ Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Süüdi tunnistada Igor Sjutin KarS § 3762 lg 1 järgi ja mõista karistuseks vangistus 2 aasta ja 2 kuud. KarS § 73 sätteid kohaldades määrata, et karistust ei pöörata täitmisele kui Igor Sjutin ei pane 2 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistuse täitmisele pööramisel karistusaja hulka kinnipidamise aeg 27.09.2022-29.09.2022, s.o 3 päeva. Välja mõista Igor Sjutinilt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 1329 eurot ja KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p-de 3, 4, 6 alusel ekspertiisikulu 3681,45 eurot, kaitsjatasu 3010,57 eurot ja vedelkütuse hoiustamise kulu 874,45 eurot riigituludesse Kohustada Igor Sjutinit tasuma väljamõistetud sundraha, ekspertiisikulu, hoiukulu ja kaitsjatasu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 741,29 eurot. Menetluskulud kogusummas 8895,47 eurot tasuda osamaksetena Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE522200221013264447 Swedbank AS-is, EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is või EE957700771001523585 AS-is LHV Pank. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber 99925700034792. Selgitusena võib märkida: „Igor Sjutin, kriminaalasi 1-24-7330, menetluskulud.“ Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Süüdi tunnistada Aleksei Helandi KarS § 3762 lg 1 järgi ja mõista karistuseks vangistus 2 aastat ja 2 kuud Süüdi tunnistada Aleksei Helandi KarS § 424 lg 1 järgi ja mõista karistuseks vangistus 1 aasta. KarS § 64 lg 1 alusel suurendada üksikkaristustest raskeimat ning mõista liitkaristuseks vangistus kaks aastat ja kaheksa kuud.
KarS § 74 ja 75 sätteid kohaldades määrata, et karistust ei pöörata täitmisele kui Aleksei Helandi ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks KarS § 74 ja 75 alusel määratud kontrollnõudeid ja kohustusi:
CD- ja DVD- plaadid ja kõvaketas SanDisk 4 TB 22366H400526 – jätta kriminaalasja juurde; Kriminaalasjas loodud koopiafailid: 1) Mobiiltelefonist Huawei (turvakotis G350527) leitud andmetest tehtud konteinerfail nimega Xx3_HuaweiY5.xry; 2) Sülearvuti Dell Inspiron N5040 (turvakotis 5017557) koopia nimega Xx3_DellInspironN5040; 3) Sülearvuti Dell Latitude 6530 (turvakotis 5017555) koopia nimega Xx3_DellLatitudeE6530; 4) Sülearvuti Dell Latitude 6530 (turvakotis 5017556) koopia nimega Xx3_DellLatitudeE6530_2; 5) Sülearvuti Dell Vostro
(turvakotis nr 477640) koopia nimega AKriskans_477640_Laptop_Dell_Vostro_3490; 6) Mobiiltelefon iPhone 6S (turvakotis G597673) koopia nimega A.Kriskans_G597673_iPhone6S; 7) Mobiiltelefon Mjxy (turvakotis
-
-
-
nr G597630) koopia nimega AKriskans_G597630_Telefon_Mjxy_SDHC_4GB; 8) Sülearvuti Apple MacBook seerianumbriga C02WM08RHH25 (turvakotis 5017558) koopia nimega AKriskans_5017558_MacBook; 9) Mobiiltelefon Xiaomi ja SIM-kaardi (turvakotis 0912251) koopia nimega DKobyalko_XiaomiMi10T.ufdr; 10) Mobiiltelefoni Nokia (turvakotis 3470709) koopia nimega AHelandi_NokiaG20.xry; 11) Mobiiltelefoni Motorola (turvakotis 656532) koopia nimega ISjutin_Motorola.xry ning 12) Mobiiltelefoni Alcatel koopia nimega ISjutin_Alcatel.ufdr (säilitatud Maksu- ja Tolliametis) – hävitada; Riikliku järelevalve meetme kohaldamise käigus (22.03.2022) leitud ja ära võetud vedelkütus kokku 3936,5 liitrit 12 mahutis/kanistris (hoiul Maksu- ja Tolliameti asitõendite laos) – konfiskeerida; Mootorsõidukist Scania registreerimismärgiga xxx ja haagisest registreerimismärgiga xxx leitud ja äravõetud vedelkütus ja esemed – jätta seisukoha võtmiseks kriminaalasja nr 21930000213 juurde; Xx 3 Tallinn asuvast angaarist leitud ja äravõetud järgmised esemed: 1) Oranži värvi esikaanega ruuduline märkmik (turvakotis nr G350526); 2) Sinist värvi kaantega ruuduline märkmik (turvakotis nr G350526); 3) 5 paberit (tõkendiga KOV008730); 4) Punast ja rohelist värvi kaantega spiraalköites ruuduline kaustik, üks tühi ümbrik ja 5 paberit (turvakotis nr 9120591); 5) Spiraalköites ruuduline kaustik Student ja kaks paberit (turvakotis G597670); 6) sinist värvi kaantega 2022. aasta kalendrimärkmik ja 4 paberilehte (turvakotis G597640) (asuvad Maksu- ja Tolliametis kriminaalasja 21930000213 juures) – jätta seisukoha võtmiseks kriminaalasja nr 21930000213 juurde; Xx 3 Tallinn asuvast angaarist leitud ja äravõetud musta värvi mobiiltelefon Huawei ümbriskaanega koos SIM-kaardi ja sedeliga, millele on kirjutatud number 3064 (turvakotis G350527) (asub Maksu- ja Tolliametis) - hävitada Xx 3 Tallinn asuvast angaarist leitud ja äravõetud musta värvi sülearvuti Dell seerianumbriga 5XMJBR1 (turvakotis 5017557) – tagastada Igor Sjutinile Xx 3 Tallinn asuvast angaarist leitud ja äravõetud vedelkütus kokku 3991,2 liitrit, mis on hoiul 5 mahutis (hoiul Maksu- ja Tolliameti asitõendite laos) – konfiskeerida; Xx 3 Tallinn asuvast angaarist leitud ja äravõetud kolm kütusetankurit (tõkenditega 001964491 ja 02239702, teibiga asitõend) (hoiul Maksu- ja Tolliameti asitõendite laos) hävitada Xx 3 Tallinn asuvast angaarist leitud ja äravõetud pump Pius koos filtri ja kahe voolikuga (tõkendiga 001964561) (hoiul Maksu- ja Tolliameti asitõendite laos) – hävitada Xx 3 Tallinn asuvast angaarist leitud ja äravõetud sülearvuti Dell Latitude E6530 kleebisega nr DPNP28X4A00 ja sülearvuti laadija (turvakotis 5017555) (hoiul Maksu- ja Tolliameti asitõendite laos) - tagastada Antons Kriškansile Xx 3 Tallinn asuvast angaarist leitud ja äravõetud sülearvuti Dell kleebisega nr DPN:TJGG3A01 (turvakotis 5017556) (hoiul Maksu- ja Tolliameti asitõendite laos)tagastada Deniss Kobyalkole Mootorsõidukist Xx Xx registreerimismärgiga xx leitud ja äravõetud mobiiltelefon iPhone 6S turvakotis G597673 (hoiul Maksu- ja Tolliametis) - tagastada Antons Kriškansile Mootorsõidukist XX registreerimismärgiga xx leitud ja äravõetud: 1) mobiiltelefon iPhone 13 Pro (turvakotis G597630), 2) Mjxy (turvakotis G597630), 3) sülearvuti Apple MacBook seerianumbriga xxx (turvakotis 5017558), 4) musta värvi kaantega 2022. a kalendermärkmik (turvakotis G597635) (hoiul Maksu- ja Tolliametis) - tagastada Antons Kriškansile Antons Kriškansi elukohast Sinilille tee 23, Tiskre leitud tahvelarvuti iPad Air seerianumbriga xxx (turvakotis G597666) (hoiul Maksu- ja Tolliametis)- tagastada Antons Kriškansile Mootorsõidukist Scania registreerimismärgiga xxx leitud ja äravõetud vedelkütus kokku 4022,4 liitrit, mis on hoiul 4 mahutis (hoiul Maksu- ja Tolliameti asitõendite laos) – konfiskeerida;
-
Mootorsõidukist Volvo registreerimismärgiga xxx leitud ja äravõetud erinevat marki Eesti Vabariigi maksumärkideta sigaretid kokku 7160 tükki, mis on edastatud väärteomenetluse alustamise otsustamiseks Maksu- ja Tolliametile – seisukoht nende osas võtta väärteoasjas; Mootorsõidukist XX registreerimismärgiga xxx leitud ja äravõetud erinevat marki Eesti Vabariigi maksumärkideta sigaretid kokku 2020 tükki on edastatud väärteomenetluse alustamise otsustamiseks Maksu- ja Tolliametile - seisukoht nende osas võtta väärteoasjas;
Välja mõista Antons Kriškansilt, Denis Kobyalkolt, Igor Sjutinilt ja Aleksei Helandilt solidaarselt avalik -õiguslik nõudeavaldus summas 321 756,38 eurot Eesti Vabariigi Maksu-ja Tolliameti kaudu kasuks. Välja mõista Antons Kriškansilt, Denis Kobyalkolt, Igor Sjutinilt ja Aleksei Helandilt solidaarselt Eesti Vabariigi Maksu-ja Tolliameti kaudu kasuks ATKEAS § 24 lg1,2 kohaselt tähtpäevaks tasumata maksusummadelt intress (MKS § § 115 lg 1 ja 117 lg 1) kuni maksunõuete kohase täitmiseni, kuid mitte rohkem kui intressi arvestamise aluseks olev maksunõude suurus. Tasumisel kasutada järgmisi kontonumbreid: SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE522200221013264447, Luminor Bank EE401700017002872300 või LHV Pank EE957700771001523585. Selgitusse märkida kriminaalasi 1-24-7330. Harju Maakohtu 10.10.2022 kohtumäärusega nr 1-22-5673 avalik-õigusliku nõude tagamiseks Antons Kriškansile kuuluvale kinnistule aadressil xxx (katastritunnus xxx), esimesele vabale järjekohale seatud kohtulik hüpoteek summas 157 224 eurot Eesti Vabariigi kasuks jätta jõusse kuni avalik-õigusliku nõude rahuldamiseni, seejärel kustutada. Harju Maakohtu 10.10.2022 kohtumäärusega nr 1-22-5732 Igor Sjutinile kuuluval arvelduskontol nr xxx SEB Pank AS olevate rahaliste vahendite summas 14 624,97 eurot suhtes avalik-õigusliku nõude tagamiseks kohaldatud arest Eesti Vabariigi kasuks jätta jõusse kuni avalik-õigusliku nõude rahuldamiseni, seejärel tühistada. Arvelduskontol nr xxx SEB Pank AS olevad rahalised vahendid summas 14 624,97 eurot kanda Maksu- ja Tolliameti SEB Pank AS kontole xxx selgitusega AVÕN kriminaalasjas 1-24-7330. Harju Maakohtu 15.04.2024 kohtumäärusega nr 1-24-518 arestitud Antons Kriškansile kuuluv sularaha 78 228 eurot, mis asub Maksu- ja Tolliameti SEB Pank AS kontol xxx, kanda Maksuja Tolliameti SEB Pank AS kontole xxx selgitusega AVÕN kriminaalasjas 1-24-7330. Harju Maakohtu 15.04.2024 kohtumäärusega nr 1-24-518 arestitud Igor Sjutinile kuuluv sularaha 970 eurot, mis asub Maksu- ja Tolliameti SEB Pank AS kontol xxx, kanda Maksu- ja Tolliameti SEB Pank AS kontole xxx selgitusega AVÕN kriminaalasjas 1-24-7330. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale kirjalikult seitsme päeva jooksul alates resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult kolmekümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, vahistatud süüdistatav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Harju Maakohtule. Kohtuotsus on menetlusosalistele kättesaadav 04.detsembril 2025.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.