Eevi Pant, Natalja Smirnova, Ingrid Oja, Nadežda Paukson
Prokurör
Natalja Vester
Kriminaalasi
Sergei Sokovi süüdistuses karistusseadustiku (KarS) § 157 3 lg 1, § 3312 ja § 121 lg 2 p 3 järgi üldmenetluses
Süüdistatav
Sergei Sokov: isikukood: 37708190255; elukoht enne kinnipidamist: XXX; käesoleval hetkel viibib XXX aadressil XXX; XXX kodakondsusega; emakeel: XXX; XXX; töökoht enne kinnipidamist: P OÜ; omab kahte kehtivat kriminaalkaristust, viimati karistatud Harju Maakohtu 26.05.2023 otsusega nr 1-23-2839 KarS § 121 lg 2 p 2, § 157 3 lg 1 ja § 3312 järgi KarS § 68 lg 1 alusel vangistusega 1 aasta, 1 kuu ja 20 päeva. KarS § 74 lg 1, 3 alusel karistusest täielikult tingimisi vabastatud käitumiskontrolliga katseajaga 1 aasta ja 10 kuud. Kohtuotsusega kohaldati lähenemiskeeld X suhtes tähtajaga 3 aastat. Kuriteos kahtlustatavana kinni peetud 10.06.2024. Harju Maakohtu 12.06.2024 määrusega nr 1-24-3439 vahistatud kaheks kuuks, s.o kuni 10.08.2024. Vahi all pidamise tähtaega on pikendatud 09.08.2024 määrusega kuni 10.10.2024. 04.10.2024 kohtu alla andmisel jäeti tõkend vahistamine muutmata. 07.04.2025 määrusega tunnistati vahistamise kohaldamine jätkuvalt põhjendatuks Toomas Laanemaa
Süüdi tunnistada Sergei Sokov KarS § 1573 lg 1 ja KarS § 3312 järgi ning juhindudes KarS § 63 lg-st 1 mõista karistuseks 1 aasta vangistust. Süüdi tunnistada Sergei Sokov KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ning mõista karistuseks 2 aastat ja 1 kuu vangistust.
KarS § 64 lg 1 alusel mõista üksikkaristustest raskeima suurendamise teel liitkaristuseks 2 aastat ja 10 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust eelmise, s.o Harju Maakohtu 26.05.2023 kohtuotsusega nr 1-23-2839 mõistetud karistusega, s.o 1 aasta, 1 kuu ja 20-päevase vangistusega ning mõista liitkaristuseks 3 aastat, 11 kuud ja 20 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning karistuse kandmise alguseks lugeda Sergei Sokovi kahtlustatavana kinnipidamise päev, s.o 10.06.2024. Sergei Sokovi suhtes valitud tõkend – vahistamine – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada. Kaitsja taotlus süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamiseks summas 23 302,86 eurot (s.o seisuga 14.05.2025) ning iga järgneva vangistuses viibitud päeva eest summas 68,74 eurot kuni Sergei Sokovi vabastamiseni – jätta rahuldamata. Menetluskulud Välja mõista Sergei Sokovilt määratud kaitsjale makstud tasud kokku summas 3935,24 eurot ning sundraha summas 1329 eurot, s.o menetluskulud kokku summas 5264,24 eurot, mis tuleb tasuda alates kohtuotsuse jõustumisest ositi KrMS § 180 lg 3 alusel 12 kuu jooksul, tasudes esimese 11 kuu jooksul vähemalt 438,68 eurot kuus ja 12. kuul 438,76 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE522200221013264447 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Pank või EE957700771001523585 LHV Pank. Makse tegemisel märkida selgituseks „Menetluskulud kriminaalasjas nr 1-24-5559“ ning viitenumbriks 99925700019380. Viitenumbri märkimine maksekorraldusele on kohustuslik. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Määratud kaitsjale makstud tasu summas 117,12 eurot - jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Apellatsiooniteate esitamise korral on kohtuotsuse terviktekst kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtus tutvumiseks kättesaadav hiljemalt 16. september 2025. Vahistatud või muul alusel kinnipidamisasutuses viibiva menetlusosalise ja kinnipidamisasutuses viibiva süüdistatava kaitsja puhul arvutatakse apellatsioonitähtaega kohtuotsuse kättetoimetamisest kinnipidamiskohas viibivale isikule. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 15 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtule.
SÜÜDISTUSE SISU
1.Sergei Sokovit süüdistatakse § 1573 lg 1, § 3312 ja § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. Nii süüdistatakse teda selles, et tema ajavahemikul 01.10.2023-10.06.2024 otsis korduvalt ja järjepidevalt kontakti oma endise elukaaslase Xga, häirides selliselt oluliselt kannatanut, ja nimelt, vaatamata kannatanu palvele temale mitte läheneda ega temaga kontakteeruda, lähenes kannatanule X, tüütas ja tülitas teda XXX linna avalikus ruumis, avalikes kohtades, varitses kannatanut tema kodu lähedal aadressil XXX, käis kannatanu koduakende all räuskamas ning võttis ühendust erinevate suhtluskanalite kaudu. Sealhulgas ajavahemikul 01.10.2023-10.03.2024 on korduvalt lähenenud kannatanu Xle XXX linna tänavatel, sealhulgas kannatanu elukoha lähedal aadressil XXX, nimelt: * Korduvalt 2023. aasta oktoobri alguses lähenes Sergei Sokov Xle tema elukoha juures aadressil XXX, ning kui kannatanu palus tal eemalduda, ropendas Sergei Sokov vastu ja solvas kannatanut. * Korduvalt 2023. aasta oktoobri teises pooles õhtuti kella 17.00 ajal lasteaed Y juures aadressil XXX, kui X tuli oma noorimale pojale järele, varitses Sergei Sokov ning ootas kannatanut ja kannatanu poega seal, lähenes neile ning solvas ja ropendas kannatanu suunas. * 2023. aasta lõpus ajavahemikul 23.12.2023-26.12.2023 ilmus Sergei Sokov korduvalt X korteriakende alla, karjus, räuskas, ropendas ning näitas Xle läbi akna keskmist sõrme. * Kahel järjestikusel päeval ajavahemikul 15.01.2024-20.01.2024 hommikul kella 08.00 ajal, kui X viis oma noorimat poega lasteaeda, varitses Sergei Sokov neid XXX lähedal asuva pitsakioski juures. Olles märganud Xt, liikus Sergei Sokov sihikindlalt kannatanu vahetusse lähedusse, arendas vestlust ja otsis kannatanuga kontakti ning tülitas kannatanut. * 08.02.2024 kella 17.30 ajal XXX ujula hoone juures aadressil XXX tuli Sergei Sokov X vahetusse lähedusse ning üritas kannatanuga suhelda kannatanu tahtevastaselt. * 13.02.2024 kella 19.00 ajal XXX ujula hoones aadressil XXX, kui X tuli oma noorimale pojale pärast trenni järele, tuli Sergei Sokov kannatanu vahetusse lähedusse, otsis kontakti ja üritas suhelda kannatanuga. Kui kannatanu keeldus, ütles Sergei Sokov ähvardavalt: „Kas sa ei arva, et ükskord mendid ei jõua õigeks ajaks?“ ning seejärel eemaldus. * 13.02.2024 kella 19.20 ajal ootas Sergei Sokov Xt viimase elukoha lähedal, XXX juures. Kui Sergei Sokov nägi kannatanut, lähenes ta Xle ja karjus: „Ma tapan su ära!“ ning takistas X teed, st, et ei lubanud kannatanul mööda minna. Kui kannatanu võttis välja telefoni, et politseisse helistada, jooksis Sergei Sokov minema. * 22.02.2024 kella 19.00-20.00 ajal ilmus Sergei Sokov X korteriakende alla aadressil XXX ning viskas avatud õllepurgi köögiaknasse. * 29.02.2024 kella 17.30 ajal, kui X oli just koju tulnud, sõitis Sergei Sokov X kortermaja juurde köögiakende alla ning seisatas seal korra. Kui Sergei Sokov märkas, et X nägi teda, sõitis Sergei Sokov minema. * Ajavahemikul 01.03.2024-10.03.2024, täpselt tuvastamata kuupäeval, õhtusel ajal ilmus Sergei Sokov X korteriukse taha aadressil XXX, koputas järjepidevalt uksele ning seejärel läks minema ja liikus kannatanu akende all. * 12.03.2024 XXX ujula juures aadressil XXX lähenes ja tülitas Sergei Sokov Xt. * 08.04.2024 kell 16.30 XXX juures trepikoja ees, kuhu X viis oma noorima poja eraõpetaja tundi, ootas Sergei Sokov Xt, kui kannatanu hakkas trepikojast väljuma, millega ehmatas ja oluliselt häiris kannatanut. * 16.04.2024 kella 19.00 ajal XXX ujula fuajees aadressil XXX lähenes Sergei Sokov Xle, üritas kontakti saada ja juttu rääkida ning tülitas kannatanut. * 17.04.2024 kella 16.30 ajal lasteaed Y juures aadressil XXX ootas ja jälgis Sergei Sokov eemalt Xt ning tema noorimat poega ning hakkas neid jälitama, liikudes neile järele umbes 100 meetrit nendest
tagapool. Olles jõudnud mänguväljakule aadressil XXX, liikus Sergei Sokov X vahetusse lähedusse, üritas kannatanuga kontakti saada ja juttu rääkida. Sergei Sokov liikus kannatanule mööda mänguväljakut järele. Kui kannatanu ei soovinud temaga suhelda ja hakkas eemalduma, karjus Sergei Sokov X peale, ropendas ja ütles ebameeldivaid ja häirivaid asju. Samuti karjus Sergei Sokov Xle, et valab ta petrooleumiga üle ja lööb tema korteril aknad sisse. * 08.05.2024 kella 15.00 ajal mänguväljakul aadressil XXX lähenes Sergei Sokov Xle, otsis kannatanuga kontakti, üritas kannatanuga rääkida ja tülitas teda. * 10.06.2024 kella 15.10-15.30 ajal XXX Coop kaupluses aadressil XXX lähenes Sergei Sokov Xle, tulles kannatanu vahetusse lähedusse, karjus, solvas, tüütas ja tülitas kannatanut ning andis lahtise käega laksu vastu X tuharaid. Ajavahemikul 01.10.2023-25.02.2024 helistas Sergei Sokov korduvalt Xle viimase tahtevastaselt ning saatis oma telefoninumbrilt XXX kannatanule sõnumeid, mis olid ropu, solvava, häiriva ja ähvardava sisuga, sealhulgas: * Ajavahemikul 05.02.2024-25.02.2024 helistas vähemalt 156 korda. * Ajavahemikul 30.01.2024-01.03.2024 saatis vähemalt 418 sõnumit, sealhulgas Viberi rakenduse sõnumid. * Ajavahemikul 30.01.2024-06.02.2024 tegi vähemalt 33 Viberi rakenduse häälkõnet. * Ajavahemikul 16.05.2024-19.05.2024 saatis vähemalt 11 sõnumit WhatsApp suhtlusvõrgustikus ning helistas vähemalt 27 korda WhatsApp suhtlusvõrgustiku kaudu Xle. * Ajavahemikul 01.10.23- 10.06.2024 on korduvalt helistanud kannatanu X emale, rääkinud kannatanu kohta inetusi ja häiris ka seeläbi kannatanut. Samuti süüdistatakse Sergei Sokovit selles, et tema ajavahemikul 29.06.2023-10.06.2024 otsis korduvalt ja järjepidevalt kontakti oma alaealise poja C, häirides selliselt oluliselt kannatanut, ja nimelt, vaatamata kannatanu palvele temale mitte läheneda ega temaga kontakteeruda, tüütas ja tülitas Sergei Sokov Ci XXX linna avalikus ruumis, avalikes kohtades, varitses kannatanut tema kodu lähedal aadressil XXX ning võttis kannatanuga ühendust erinevate suhtluskanalite kaudu. Sealhulgas ajavahemikul 29.06.2023-10.06.2024 on korduvalt tülitanud kannatanu Ci XXX linna avalikus ruumis, avalikes kohtades ja varitsenud kannatanut tema kodu lähedal aadressil XXX, nimelt: * Ajavahemikul 01.10.2023-30.11.2023, täpselt tuvastamata päeval, kohtas Sergei Sokov Ci skatepargis aadressil XXX ning karjus ja ropendas kannatanu suunas. * 2024. aasta jaanuaris ootas Sergei Sokov Ci pärast tunde viimase kooli XXX lähedal aadressil XXX, tülitas teda keset tänavat Ci soovivastaselt ning kui C soovis tema juurest ära minna, jooksis Sergei Sokov kannatanule järele. * 2024. aasta jaanuaris kohtas Sergei Sokov korduvalt Ci XXX linnatänavatel. Sergei Sokov solvas ning karjus Cile ja temaga kaasas olnud sõpradele roppuseid. * Ajavahemikul 01.02.2024-08.02.2024 kohtas Sergei Sokov Ci XXX asuva lasteaia juures, kui kannatanu oli tagasiteel koolist koju. Sergei Sokov peatas kannatanut, solvas teda roppude väljenditega, haaras kannatanul käest sooviga teda peatada ning kompas Ci läbi sooviga kannatanu telefon ära võtta. Cil õnnestus ennast lahti rabeleda ning ära joosta. Sergei Sokov järgnes kannatanule joostes, kuid ei saanud kannatanut enam kätte. * Ajavahemikul 01.02.2024-11.03.2024, täpselt tuvastamata kuupäeval, hommikul kella 07.40 paiku ootas Sergei Sokov Ci viimase elukoha lähedal aadressil XXX. Kui kannatanu tuli kodust välja ja liikus koos sõbraga kooli poole, järgnes Sergei Sokov neile autoga ning jälitas Ci. * 13.02.2024 kella 19.30 ajal sõitis Sergei Sokov Cile XXX linna tänavatel järele, karjus ja otsis kannatanuga viimase tahtevastaselt kontakti. * 11.03.2024 kella 08.00 ajal varitses Sergei Sokov Ci XXX lähedal ja jälitas teda.
Ajavahem telefoninumbrile XXX viimase tahtevastaselt, kuid kannatanu kõnedele ei vastanud. Samuti on Sergei
Sokov saatnud oma telefoninumbrilt XXX Cile sõnumeid, mis olid ropu, solvava, häiriva ja ähvardava sisuga vähemalt 108 korda. Sellise tegevusega pani Sergei Sokov toime teise isikuga korduva või järjepideva kontakti otsimise, tema jälgimise või muul viisil teise isiku tahte vastaselt tema eraellu sekkumise, kui selle eesmärk või tagajärg on teise isiku hirmutamine, alandamine või muul viisil oluliselt häirimine, s.o ahistava jälitamise ehk KarS § 1573 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Veel süüdistatakse Sergei Sokovit selles, et tema isikuna, kellele on Harju Maakohtu 26.05.2023 otsusega nr 1-23-2839 kohaldatud lähenemiskeeld X suhtes tähtajaga 3 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest, rikkus korduvalt keeldu läheneda kannatanu X elukohale aadressil XXX lähemale kui 50 meetrit ja läheneda kannatanu Xle isiklikult ja avalikes kohtades lähemale kui 50 meetrit, lähenedes ajavahemikul 01.10.2023-10.03.2024 korduvalt Xle XXX linna tänavatel, sh kannatanu elukoha lähedal aadressil XXX, sealhulgas: * Korduvalt 2023. aasta oktoobri alguses lähenes Sergei Sokov Xle tema elukoha juures aadressil XXX lähemale kui 50 meetrit ning kui kannatanu palus tal eemalduda, ropendas Sergei Sokov vastu ja solvas kannatanut. * Korduvalt 2023. aasta oktoobri teises pooles õhtuti kella 17.00 ajal lasteaed Y juures aadressil XXX, kui X tuli oma noorimale pojale järele, varitses Sergei Sokov ning ootas kannatanut ja kannatanu poega seal, lähenes neile lähemale kui 50 meetrit ning solvas ja ropendas kannatanu suunas. * 2023. aasta lõpus ajavahemikul 23.12.2023-26.12.2023 ilmus Sergei Sokov korduvalt X korteriakende alla, karjus, räuskas, ropendas ning näitas Xle läbi akna keskmist sõrme. Olles kannatanu akende all, asus Sergeri Sokov kannatanule ja tema elukohale lähemal kui 50 meetrit. * Kahel järjestikusel päeval ajavahemikul 15.01.2024-20.01.2024 hommikul kella 08.00 ajal, kui X viis oma noorimat poega lasteaeda, varitses Sergei Sokov neid XXX lähedal asuva pitsakioski juures. Olles märganud Xt, liikus Sergei Sokov sihikindlalt kannatanu vahetusse lähedusse, arendas vestlust ja otsis kannatanuga kontakti ning tülitas kannatanut. * 08.02.2024 kella 17.30 ajal XXX ujula hoone juures aadressil XXX tuli Sergei Sokov X vahetusse lähedusse, lähemale kui 50 meetrit, ning üritas kannatanuga suhelda kannatanu tahtevastaselt. * 13.02.2024 kella 19.00 ajal XXX ujula hoones aadressil XXX, kui X tuli oma noorimale pojale pärast trenni järele, tuli Sergei Sokov kannatanu vahetusse lähedusse, otsis kontakti ja üritas suhelda kannatanuga. Kui kannatanu keeldus, ütles Sergei Sokov ähvardavalt: „Kas sa ei arva, et ükskord mendid ei jõua õigeks ajaks?“ ning seejärel eemaldus. * 13.02.2024 kella 19.20 ajal ootas Sergei Sokov Xt viimase elukoha lähedal, XXX juures. Kui Sergei Sokov nägi kannatanut, lähenes ta Xle ja karjus: „Ma tapan su ära!“ ning takistas X teed, st, et ei lubanud kannatanul mööda minna. Kui kannatanu võttis välja telefoni, et politseisse helistada, jooksis Sergei Sokov minema. * 22.02.2024 kella 19.00-20.00 ajal ilmus Sergei Sokov X korteriakende alla aadressil XXX ning viskas avatud õllepurgi köögiaknasse. * 29.02.2024 kella 17.30 ajal, kui X oli just koju tulnud, sõitis Sergei Sokov X kortermaja juurde köögiakende alla ning seisatas seal korra. Kui Sergei Sokov märkas, et X nägi teda, sõitis Sergei Sokov minema. * Ajavahemikul 01.03.2024-10.03.2024, täpselt tuvastamata kuupäeval, õhtusel ajal ilmus Sergei Sokov X korteriukse taha aadressil XXX, koputas järjepidevalt uksele ning seejärel läks minema ja liikus kannatanu akende all. * 12.03.2024 XXX ujula juures aadressil XXX lähenes ja tülitas Sergei Sokov Xt. * 08.04.2024 kell 16.30 XXX juures trepikoja ees, kuhu X viis oma noorima poja eraõpetaja tundi, ootas Sergei Sokov Xt, kui kannatanu hakkas trepikojast väljuma, millega ehmatas ja oluliselt häiris kannatanut.
* 16.04.2024 kella 19.00 ajal XXX ujula fuajees aadressil XXX lähenes Sergei Sokov Xle, jättes nende vahele umbes 1 meetrise vahemaa, üritas kontakti saada ja juttu rääkida ning tülitas kannatanut. * 17.04.2024 kella 16.30 ajal lasteaed Y juures aadressil XXX ootas ja jälgis Sergei Sokov eemalt Xt ning tema noorimat poega ning hakkas neid jälitama, liikudes neile järele umbes 100 meetrit nendest tagapool. Olles jõudnud mänguväljakule aadressil XXX, liikus Sergei Sokov X vahetusse lähedusse, üritas kannatanuga kontakti saada ja juttu rääkida. Sergei Sokov liikus kannatanule mööda mänguväljakut järele, Sergei Sokovi ja X vaheline vahemaa oli seejuures vähem kui 50 meetrit. Kui kannatanu ei soovinud temaga suhelda ja hakkas eemalduma, karjus Sergei Sokov X peale, ropendas ja ütles ebameeldivaid ja häirivaid asju. Samuti karjus Sergei Sokov Xle, et valab ta petrooleumiga üle ja lööb tema korteril aknad sisse. * 08.05.2024 kella 15.00 ajal mänguväljakul aadressil XXX lähenes Sergei Sokov Xle umbes 5 meetri lähedusse, otsis kannatanuga kontakti, üritas kannatanuga rääkida ja tülitas teda. * 10.06.2024 kella 15.10-15.30 ajal XXX COOP kaupluses aadressil XXX lähenes Sergei Sokov Xle, tulles kannatanu vahetusse lähedusse, karjus, solvas, tüütas ja tülitas kannatanut ning andis lahtise käega laksu vastu X tuharaid. Sergei Sokov rikkus keeldu võtta kannatanu Xga ühendust sidepidamisvahendite (s.o post, telefon, e-post, sotsiaalmeedia ja võimalikud teised suhtlemiskanalid) kaudu, helistades korduvalt ajavahemikul 01.10.2023-25.02.2024 Xle viimase tahtevastaselt ning saates oma telefoninumbrilt XXX kannatanule sõnumeid, mis olid ropu, solvava, häiriva ja ähvardava sisuga, sealhulgas: * Ajavahemikul 05.02.2024-25.02.2024 helistas vähemalt 156 korda. * Ajavahemikul 30.01.2024-01.03.2024 saatis vähemalt 418 sõnumit, sealhulgas Viberi rakenduse sõnumid. * Ajavahemikul 30.01.2024-06.02.2024 tegi vähemalt 33 Viberi rakenduse häälkõnet. * Ajavahemikul 16.05.2024-19.05.2024 saatis vähemalt 11 sõnumit WhatsApp suhtlusvõrgustikus ning helistas vähemalt 27 korda WhatsApp suhtlusvõrgustiku kaudu Xle. Selliselt pani Sergei Sokov toime kohtulahendiga kohaldatud lähenemiskeelu korduva rikkumise ehk KarS § 3312 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Veel süüdistatakse Sergei Sokovit selles, et tema, olles isik, kellel on kehtiv karistus KarS § 121 lg 2 p 2 järgi, tungis 21.04.2024 kella 19.30 ajal XXX asuva XXX territooriumil kallale oma alaealisele pojale Cile, surudes kannatanut kõvasti kehaga aiapiirde vastu, takistades seeläbi kannatanul lahkuda, pigistades teda kõrvast, lükates teda jõuliselt endast eemale ja lüües kannatanule jalaga selga, millega põhjustas Cile füüsilist valu. Sellise teoga pani Sergei Sokov toime teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, kui see on toimepandud korduvalt ehk KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED JA KOHTU SEISUKOHT
2.Esmalt hindab kohus süüdistuse tõendatust S. Sokovile süüdistuses etteheidetud kuritegude osas episoodide kaupa. Seejärel selgitab kohus mõistetud karistuse motiive ja võtab seisukoha menetluskulude osas. X ahistav jälitamine (KarS § 1573 lg 1)
3.Süüdistuse kohaselt otsis S. Sokov, hoolimata kannatanu X palvetest talle mitte läheneda ega temaga kontakteeruda, korduvalt ja järjepidevalt oma endise elukaaslase Xga kontakti perioodil 01.10.2023– 10.06.2024. Nimelt lähenes ta nimetatud perioodil XXX linna avalikus ruumis, avalikes kohtades korduvalt Xle ja tülitas teda, varitses kannatanut viimase kodu lähedal, käis kannatanu koduakende all räuskamas ja võttis ühendust erinevate suhtluskanalite kaudu.
4.Süüdistatav ei tunnistanud oma süüd X ahistavas jälitamises, kuigi ei eitanud, et on Xga kohtunud. Samas selgitas S. Sokov kohtuistungil, et kõik kohtumised, mis on toimunud Xga XXX linna tänavatel, XXX ujulas või lasteaed Y juures, on olnud kantud soovist vestelda kas Q, keda süüdistatav peab oma pojaks või siis kantud murest laste eluolu või tervise üle. Juhuslik oli ka 10.06.2024 XXX Coopis toimunud kohtumine. Ta ei ole käinud kannatanu elukoha vastas asuva maja juurest kannatanu kodu jälgimas – ta möödus kannatanu elukohast või viibis selle läheduses vaid siis, kui külastas oma tuttavat D.F.. Ukse taga koputamas ei ole käinud. Lisaks võttis kannatanu temaga ka vahetevahel ise linnaruumis ühendust ja hakkas rääkima. Süüdistatav on avaldanud, et ta ei ähvardanud kannatanu Xt, ei ropendanud, alandanud ega solvanud kannatanut. Kannatanule helistamise ja sõnumite saatmise põhjuseks oli tema provokatsiooniline käitumine. Kannatanu X provotseeris teda, nt sõitis temast oma uue poiss-sõbraga mööda, näitas süüdistatavale ebanormaalseid asju, itsitas. Süüdistatav tunnistab, et helistas süüdistuses märgatud ajavahemikul kannatanu emale ja rääkis X kohta inetusi, aga mitte alati. Üks kõne oli selline, kus ta rääkis head, teises kõnes halba, siis viis kõnet olid head, üks halb (II kd tl 226d – 226g pöördel).
5.Kriminaalasjas ei ole vaidlust selles, et X ja S. Sokov on endised elukaaslased, kellel on ka üks ühine laps C, kes on samuti käesolevas kriminaalasjas kannatanuks. Koos elasid nad 2009-2011 ja siis uuesti alates 2015. aastast üle viie aasta. Kogutud tõenditest – nii kannatanute X ja Ci kui ka tunnistaja L.P. ütlustest (I kd tl 143-146 pöördel) nähtub, et S. Sokov oli kooselus Xga sageli agressiivne, äkiline ja ka vägivaldne. Kannatanu X sõnul muutus S. Sokov ettearvamatuks siis, kui ta tarvitas alkoholi.
6.Sellest, milline oli S. Sokovi ja X ning laste elu enne süüdistatava ja X lahkuminekut, andis ilmeka ettekujutuse kohtuistungil üle kuulatud XXX-aastane kannatanu C, kelle sõnul ei soovinud ta isaga suhelda seetõttu, et isa solvas, alandas ja peksis teda ning ka sõprade juuresolekul. Lisaks nägi ta siis kui nad veel kõik koos perena elasid, kuidas isa peksis ema tema juuresolekul ja peksis ka Ci ennast. Purjus peaga on isa väga kuri ja halb. Ta jõi tavaliselt reedest alates, nädalavahetus kaasaarvatud. Ja isegi siis, kui ta mõnikord oli Ci vastu hea, siis pärast keeras kõik selle kannatanu vastu. Kannatanu põhjendas ka, miks ta isa vastu on tõre ja tõi põhjusena välja, et ta ei ole isalt saanud lapsepõlves piisavalt hellust. Kannatanu noorema vennaga sai isa palju paremini läbi, hoidis teda rohkem, aga see kannatanu sõnul temas mingit kadedust ei tekitanud (I kd tl 178-182).
7.Ka X ema tunnistaja W kirjelduse kohaselt on S. Sokov raske iseloomuga, rahutu, alatasa juhtub temaga midagi. Ta käis abistas tunnistajat suvilas, kuid pidevalt juhtus nii, et jõi seal. Kui ta oli purjus, hakkasid kõik end peitma. Kui lapsed olid väikesed, siis olid neil S. Sokoviga head suhted, kuid C tegi S. Sokov liiga ka siis, kui nad koos tunnistaja suvilas olid. C väga solvus, jooksis minema.
8.Seega nähtub tunnistaja W ja kannatanu Ci ütlustest, et S. Sokov tarvitas üsna tihti alkoholi. Ka süüdistatav ise ei eitanud seda, kinnitades kohtuistungil (II kd tl 226i pöördel), et tarbib alkoholi iga nädal, võtab pudeli tekiilat, sidrunit. S. Sokovi sõnul oli rõhk selles, et süüa sidrunit, vitamiine saada ning jõi pudeli tühjaks. Või siis jõi näiteks suvepäeval päeva jooksul 6 purki õlut.
9.Tunnistaja W poolt kohtuistungil antud ütlustest nähtuvalt läksid tema tütar X ja süüdistatav lahku seetõttu, et S. Sokov oli X suhtes vägivaldne. Mees jälitas tütart pidevalt ja kui X sai eraldi korteri ja koos lastega ära kolis, jätkus jälitamine ja varitsemine kooli juures. Tütar on talle korduvalt rääkinud, kuidas S. Sokov varitses lasteaia juures, kui X Q lasteaeda järele läks, jälitas teda poes või kui X viis last trenni. Kainena maja juurde ei tulnud, tuli siis kui oli purjus, tahtis õhuaknast sisse vaadata. Oli väga lärmaks, naabrid kaebasid, katsus ka ukse käepidet. X kirjeldas tunnistajale, kuidas tal sellest S. Sokovi tegevusest sageli pea valutas, nad tõmbasid kodus kardinaid ette, sest korter asub esimesel korrusel. Tunnistaja sõnul X kartis S. Sokovit.
10.Kriminaalasjas kogutud tõendite kohaselt tegi S. Sokov Xle pidevalt etteheiteid selles, et viimane ei oska lapsi kasvatada, ei tule sellega toime, kuna on narkosõltlane, ei õpeta, kuidas isa tuleb austada. S. Sokovi poolt kannatanu X suhtes eeltoodud mõtete väljendamist kinnitas kohtuistungil ka tunnistaja S.N. (I kd tl 137 pöördel - 143), kes XXX linnavalitsuse laste heaolu spetsialistina oli perekonnaga kokku puutunud juba 2021. aastast alates, hetkest kui X koos lastega kolis S. Sokovist eraldi. Tunnistaja sõnul oli S. Sokovilt kohtuotsusega täielikult ära võetud ühise lapse Ci hooldusõigus. Vastates kaitsja küsimustele, kinnitas tunnistaja, et S. Sokov tunneb küll huvi nii Ci kui ka teiste, X laste vastu, kuid tema põhiprobleem seisneb selles, et lapsed ei austa teda väidetavalt ja laste ema ei tegele lastega selles suunas piisavalt, et nad oma isa austaksid. Kannatanu X kohta märkis tunnistaja kohtuistungil, et X on väga tubli inimene: ta suudab hoida oma pere koos, kasvatab lapsi selliselt, et sotsiaalosakonda ei ole laste peale tulnud kaebusi ei koolist, lasteaiast ega ka treeningutelt.
11.Et S. Sokovi ja X vahelised suhted ei olnud mingist hetkest enam nii head kui kooselu algul, vaid olid kuidagi pingelised, kinnitas kohtuistungil antud ütlustes ka tunnistaja D.F.. Tunnistaja sõnul ta täpset põhjust ei tea, kuid neil oli mingi konflikt. Tunnistajale helistas isegi X ema W ning palus tunnistajal S. Sokoviga rääkida, et ta ei helistaks tunnistajale kogu aeg. Tunnistaja kinnitusel ütles ta Sokovile, et selline käitumine on ebaterve ja soovitas tal see lõpetada (II kd tl 226-226c).
12.Kannatanu X, kelle ütlused kohus KrMS § 291 lg 1 p 2 ja lg 3 alusel kohtuistungil avaldas, kirjeldas kohtueelses menetluses antud ütlustes, et vaatamata sellele, et 2023. aastal oli kohtu poolt S. Sokovile määratud kriminaalkaristus kannatanu ahistava jälitamise ees ja sh ka lähenemiskeeld, jätkus kõik tasapisi 2023. aasta sügisel. Kannatanu X sõnade kohaselt lähenes S. Sokov talle XXX linna vahel põhiliselt siis, kui ta oli koos oma noorima poja Q.
13.Siinkohal peab kohus vajalikuks märkida, et kuigi kohtuvaidlustes seadis S. Sokovi kaitsja kahtluse alla kannatanu X kohtueelses menetluses antud ütluste tõendina kasutatavuse, siis kohus sellega ei nõustu. Kannatanu X ütluste avaldamine kohtuistungil KrMS § 291 lg 1 p 2 ja lg 3 p-de 1-3 alusel oli seaduslik. X kui kannatanu ütlused olid olulised kriminaalasja kui terviku seisukohast ja ütlused on antud kohtueelses menetluses järgides kriminaalmenetluse norme.
14.S. Sokoviga kohtumisi XXX linna vahel on kohtueelses menetluses videoülekuulamisel kinnitanud ka alaealine tunnistaja Q, kelle ütlused kohtuistungil KrMS § 2901 ja § 291 lg 3 p 1 alusel avaldati (II kd tl 145-164). Qi ütlused kinnitavad kannatanu X sõnu selles, et XXX linnas liikudes lähenes S. Sokov temale põhiliselt siis kui ta oli koos Q. Q on rääkinud XXX (C) isaga kohtumisest mänguväljakul, kui ta emaga väljakule läks. Isa on tulnud ka tema trenni autoga, kuid autost ta välja ei tulnud. On näinud isa nende kodu akna juures õues seismas, ta on lähenenud siis kui nad on koos emaga lasteaiast tulnud ja hakanud emaga rääkima. Tunnistaja sõnul tuli isa ükskord emaga rääkima kui ema oli talle trenni järele tulnud. Nad on XXX isa näinud ka poe juures; nemad tulid emaga poest välja kui isa tuli neile vastu ja hakkas emaga rääkima, kutsus ka tunnistajat endale külla.
15.Asjaolu, et S. Sokov XXX linnaruumis pidevalt kannatanu Xle lähenes ja nö jälgis tema liikumisi ning X oli sellest häiritud, kinnitab asitõendi vaatlusprotokoll 11.06.2024 (II kd tl 178-180). Nimelt helistas X 09.04.2024 kell 10.35 hädaabinumbrile 112 ja uuris, kuidas fikseerida ja teatada uurijale ja prokurörile, kui meesterahvas, kellele on seatud kohtu poolt lähenemiskeeld, seda keeldu rikub.
16.Süüdistuse kohaselt lähenes S. Sokov kannatanu Xle füüsiliselt või varitses kannatanut tema kodu läheduses või käis X kodu akende all. Osaliselt on S. Sokovile esitatud süüdistuses füüsilisel kujul toimepandud ahistav jälitamine piiritletud konkreetse kuupäevaga, osaliselt lühema ajaperioodiga, kuid kannatanuga füüsilise kontakti otsimise ja tema varitsemise periood jääb süüdistusest nähtuvalt ajavahemikku 1. oktoober 2023 kuni 10. juuni 2024.
17.Etteruttavalt märgib kohus, et mitte kõik S. Sokovile süüks pandud füüsilise ahistava jälitamise episoodid ei leidnud kohtuistungitel uuritud tõenditega kinnitust. Seetõttu käsitleb kohus esmalt osategusid, milles süüdistatavale süükspandud käitumine on leidnud tõendamist ning seejärel peatub nendel S. Sokovile etteheidetud osategudel, mis kohtu hinnangul ei leidnud tõendamist. Korduv lähenemine Xle tema elukoha läheduses 2023. aasta oktoobri alguses
18.Kannatanu X kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt (I kd tl 196) hakkas ta alates 2023. aasta oktoobrist S. Sokovit jälle XXX vahel nägema, mitmeid kordi lähenes S. Sokov kannatanule ja temaga kaasas olnud lapsele. Vähemalt kolmel korral lähenes S. Sokov Xle ja lapsele nende elukoha – XXX läheduses. Juhtus see oktoober 2023 alguses. Kannatanu läks noorema poja Q koju ja äkki lähenes neile Sokov, kes võttis kohe lapse sülle. Vaatamata sellele, et kannatanu palus eemale minna, saatis S. Sokov kannatanu ropusti pikalt vene keeles ja ütles et ta tuli lapse juurde.
19.Kannatanu ütluste usaldusväärsust kinnitab oma ütlustes tunnistaja S.N.e, kelle kinnitusel olid talle nii C kui X rääkinud sellest, kuidas S. Sokov on olnud korduvalt kannatanute elukoha (XXX) asuva korteri elutoa vastas asuva teise maja seina ääres ja vaadelnud nende korteri aknaid. Tunnistaja kinnitusel on see vahemaa maksimaalselt 40 inimese sammu. Kannatanud on tunnistajale kirjeldanud S. Sokovi sellise käitumisega kaasnevat hirmu ja ebamugavust. Vastates prokuröri küsimustele selgitas tunnistaja, et S. Sokovi elukoht on XXX tänaval, mis asub hoopis teises suunas, mistõttu puudub S. Sokovil põhjus kas tööle või koju minnes kannatute elukoha ja selle vastas asetseva maja vahelt läbi minna (I kd tl 138).
20.S. Sokov tõi kohtuistungil põhjusena, miks ta lähenes Xle, välja eelkõige mure laste heaolu ja tervise pärast, kuna tema hinnangul oli X halb ema. Kohtu hinnangul on S. Sokovi selline väide ümberlükatud XXX lastekaitseametnikuna töötava tunnistaja S.N.e poolt, kelle sõnul on perekond toimetulev, laste heaolu on tagatud. Lastega suhtlemise osas olid enne 2024. aastat X ja S. Sokovi vahel kokkulepe, et kui C soovib isaga suhelda, siis isal on telefoninumber olemas. Alates 2024. aastast C tunnistajale teadaolevalt enam isaga suhelda ei soovinud. Tunnistajale põhjendas C oma soovimatust isaga suhelda sellega, et on näinud pealt, kuidas isa on emaga olnud vägivaldne. Korduv lähenemine Xle lasteaed Y juures 2023 oktoobri teises pooles
21.Kannatanu X sõnul lähenes S. Sokov, kasutades sama skeemi, mis lähenemisel elukoha juures oktoobri algul, s.o tõi põhjenduseks soovi suhelda lapsega. Lasteaed Y läheduses lähenes S. Sokov neile oktoobri teises pooles. Täpseid kuupäevi kannatanu ei mäletanud, lootes, et need jäävad nö ühepoolseteks aktsioonideks. Ajavahemikul 23.12.2023-26.12.2023 episood
22.Kannatanu X ütlustest nähtuvalt oli S. Sokovil detsembris 2023 tugev joomaperiood ja siis ilmus ta mitu korda X korteri akende alla; karjus, räuskas, näitas keskmist sõrme ja jooksis ära, kui nägi, et kannatanu tuli aknale ja võttis mobiiltelefoni kätte. Detsembris 2023 käis ta kannatanu korteri akende all kahel korral ja see oli pühade ajal.
23.Ka kannatanu Ci kinnitusel käis isa korduvalt nende korteri akende all, korra nädalas kindlasti. Viimati juhtus selline asi 2024. aasta kevadel. Mõnikord oli ema kodus, kui isa akende all käis mõnikord mitte. Kui ema oli kodus ja nägi, et isa on akende all, palus ta kardinad ette tõmmata, sest ta tundis hirmu. Lisaks loopis isa akendesse kive, lumepalle, kui lumi maas oli ja viskas ka nö kingitusi. Tegelikult olid kottides mingid asjad vanast korterist.
24.S. Sokovi käimist X elukoha akende all on videoülekuulamisel kinnitanud ka alaealine tunnistaja Q, kelle sõnade kohaselt viskas isa väikesi kivikesi vastu akent, et saaks emalt küsida, kas ta võib tunnistajale ragulka kinkida. Kivikesi on isa nende akendesse visanud mitu korda (II kd tl 161) Ajavahemikul 15.01.2024-20.01.2024 kahel järjestikusel päeval toimunud episoodid
25.Kannatanu X ütlused selle kohta, et ajavahemikul 15.01.2024-20.01.2024, kahel järjestikusel päeval, hommikul, kui kannatanu viis noorimat poega lasteaeda, nägi ta S. Sokovit pitsakioski juures, mis on kohe kannatanu elukoha juures ümber nurga. Mõlemal korral jalutas S. Sokov sihikindlalt nende poole, üritas arendada vestlust. Kannatanu eemaldus, öeldes, et S. Sokov peaks oma lihase pojaga kontakti taastama, mitte klammerduma tema jaoks võõra lapse külge. Kannatanu sõnul ei öelnud S. Sokov küll nendel kordadel midagi halba, kuid tema jaoks olid need kohtumised ebameeldivad, sest S. Sokovi käitumine on alati ettearvamatu. Kannatanu ütlustest nähtub ka, et ta soovis vältida S. Sokoviga igasugust kontakti, kuna oli juba varasemalt üle elanud temapoolse ahistava jälitamise ning tal oli vastik ja häiriv teda enda lähedal näha.
26.Tunnistaja S.N.e kinnitusel (I kd tl 138) pöördus X 2024. aasta algul, juba jaanuaris, kohalikku omavalitsusse, kuna teda väga häiris, et S. Sokov hommikuti sel ajal, kui tema viib last lasteaeda, pidevalt sõitis mööda tänavat, kus kannatanu koos lapsega liikus. Tunnistaja sõnul töötas S. Sokov sel ajal AS-s L erinevate kergete teehooldusmasinatega, nagu CAT-taolised ja tal oli lihtne mööda tänavat sõita.
27.Siinkohal märgib kohus, et kuigi S. Sokovi töö iseloom tunnistaja sõnadest nähtuvalt oligi seotud teehooldusega, ei ole eluliselt kuigi usutav, et korduvalt sattus ta hommikuti just sel kellaajal, kui X läks last lasteaeda viima, hooldama XXX linna neid tänavaid, mida mööda liikus X koos lapsega. 08.02.2024 episood
28.Kannatanu X ütluste kohaselt (I kd tl 196 pöördel) läks ta 08.02.2024 kella 17.30 ajal noorima pojaga jalgpallitrenni XXX ujula hoonesse. S. Sokov lähenes neile ujula juures halli värvi Peugeotiga, väljus autost. Kannatanu eemaldus koheselt, samal ajal astus Sokov X poja juurde, kallistas teda ja küsis kannatanult, kas tohib lapse kelgutama viia. X, kes viibis enda sõnul umbes 10 sammu eemal, ei reageerinud, kutsus Q enda juurde, mispeale S. Sokov lahkus. 13.02.2024 kell 19.00 episood XXX ujula hoones ning samal õhtul kell 19.20 X elukoha läheduses.
29.Kannatanu X sõnade kohaselt tuli ta 13.02.2024 Q ujulasse järele ja nägi, et ka S. Sokov on seal. Kui trenn lõppes, hakkas kannatanu Q riietama, S. Sokov lähenes ja küsis mida lapsele selga panna. Kannatanu vastas, et nad saavad ise hakkama. Seejärel avaldas S. Sokov soovi jalutada lapsega koju ning
kui kannatanu keeldus, ütles S. Sokov ähvardavalt „Kas sa ei arva, et ükskord mendid ei jõua õigeks ajaks?“ ning läks minema.
30.S. Sokovi lähenemist Xle XXX ujula fuajees ajavahemikul kell 18.45-19.15 kinnitab ka 10.09.2024 asitõendi vaatlusprotokoll (II kd tl 188-189).
31.Samal õhtul kell 19.20 ajal ootas S. Sokov neid kodu läheduses ja karjus kannatanule „Ma tapan su ära! Lähen su vendade juurde kinni istuma!“ Kui kannatanu soovis S. Sokovist mööduda, takistas viimane tal läbipääsu. Kannatanu võttis kätte telefoni, mispeale jooksis S. Sokov minema.
32.Ka tunnistaja Q on videoülekuulamisel antud ütlustes kinnitanud, et ükskord kui ta tuli emaga jalgpallitrennist koju, ootas isa neid kodu juures trepikoja sissepääsu juures, kutsus tunnistajat külla. Siis hakkas rääkima emaga, tülitses temaga ja sõimas ema, kuna ema ei lubanud S. Sokovil Qiga jalutama minna ega Qit külla kutsuda. 22.02.2024 episood
33.Kannatanu X sõnul lendas sel õhtul kella 19.00-20.00 ajal kodus olles aknasse õllepurk. Õlut pritsis sealt välja akna peale. Kannatanu nägi et S. Sokov on akna all. Kui ta nägi kannatanut, läks ta minema.
34.Erinevate esemete viskamisest vastu koduaknaid on rääkinud ka kannatanu C ja ka tunnistaja Q. 29.02.2024 episood ja ajavahemikul 01.03.2024-10.03.2024 asetleidnud episood
35.Kannatanu X sõnul tulid nad lastega kella 17.30 ajal koju ning ta nägi köögiaknast, et S. Sokov sõitis nende maja juurde, seisatas köögiakende all, märkas kannatanut ja sõitis kohe minema. Ka kannatanu Ci ütlustest tuleneb, et 2024. aasta kevadel käis isa S.Sokov nende akende all ja koputas jalgadega uksele. Samuti katsus ukselinki. 08.04.2024 episood
36.Kannatanu X sõnul väljus ta koos poja Q lasteaiast kella 16.30 ajal ja suundus lapsega eraõpetaja juurde eesti keele tundi. Trepikojast väljudes nägi ta S. Sokovit, kes seisis trepikoja ees, prillid udused, nägu higine. Kuna kannatanule tundus, et S. Sokov teda ei näinud, läks ta tagasi õpetaja korterisse ja palus seal istuda kuni tunni lõpuni. Kannatanu arvab, et S. Sokov taas jälitas teda, kuna oli C öelnud, et ema käib kusagil esimesel korrusel. Kannatanu sõnul elab Q eraõpetaja I korrusel.
16.04.2024 episood
37.Kannatanu X sõnul nägi ta 16.04.2024, kui ootas XXX ujula fuajees oma last, kes pidi tulema trennist, kuidas fuajeesse sisenes S. Sokov. Kannatanu sõnul nägi S. Sokov teda, kuid ei lahkunud, hakkas vastupidi kannatanule lähenema. Ta tuli kannatanule väga lähedale, ca 1 meeter ja püüdis taas juttu arendada. Rääkis nagu poleks midagi juhtunud, tavaasjadest. Kannatanu palus tal eemalduda, mispeale mõne aja pärast S. Sokov läkski minema. 17.04.2024 episood
38.Kannatanu X sõnul (I kd tl 200) läks ta 17.04.2024 kella 16.30 ajal järele oma lapsele Q lasteaeda „Y“ ja märkas taas, et S. Sokov seisab lasteaia juures ja jälgib teda ning Q. Kannatanu koos lapsega väljus lasteaiast ning terve tee jälitas neid S. Sokov, käies neil järel. Kannatanu sõnul ei tulnud ta küll lähemale kui 100 meetrit, kuid süüdistatava käitumine tekitas kannatanus hirmu, ebamugavust ja kaitsetuse tunnet. Teel koju läks kannatanu koos pojaga mänguväljakule, S. Sokov järgnes neile ja püüdis taas kannatanuga suhelda. Käis neil mänguväljakul järel, rääkis kõrgendatud hääletoonil ja provotseeris ebameeldivaks vestluseks. Kannatanu sõnul on S. Sokovi käitumismuster selline, et esmalt püüab ta rääkida rahulikult, siis nõuab et kannatanu laseks tal olla lapsega, seejärel sõimab, karjudes enamasti „Mine munni“. Kannatanu selgitustele, et süüdistatava poeg on siiski C, kellega on tal õigus kohtuda, sõimab S. Sokov ka oma poega, karjub tema kohta roppusi, lubab vihahoos kannatanu petrooleumiga üle valada, korteri aknad sisse peksta jne. Täpselt selliselt käitus S. Sokov ka 17.04.2024.
39.Kannatanu sõnu S. Sokovi käitumise kohta 17.04.2024 kinnitab ka kannatanu poolt nimetatud kuupäeval tehtud videoklipp sellest, kuidas S. Sokov ilmub mänguplatsile ja hakkab suhtlema Xga. Videoklippi on vaadeldud 05.09.2024 asitõendi vaatlusprotokollis (II kd tl 199-200).
40.Lisaks on kannatanu nimetatud kuupäeval kell 16.41 helistanud hädaabinumbrile, et fikseerida S. Sokovi viibimine mänguväljakul, kus kannatanu lapsega asus (II kd tl 179). 08.05.2024 episood
41.Kannatanu X ütluste kohaselt ootas ta 08.05.2024 kella 15.00 ajal mänguväljakul oma keskmist poega F. Mingi hetk ilmus välja süüdistatav umbes 4-5 meetri kaugusel ja üritas taas kannatanuga suhelda, öeldes kannatanule „Ksjuhha, vaata kas ma võtsin õige suuruse dressi lapsele ja mine kepi edasi, kus iganes soovid“, X sõnul ta ehmus, kohkus ja hakkas kohe S. Sokovist eemalduma. Samuti helistas lapsele ja käskis koju minna, öeldes, et tulen ise koju. 10.06.2024 episood
42.Kuigi süüdistatav ise väitis, et kohtumine XXX kaupluses Coop oli täiesti juhuslik, nähtub kannatanu X ütlustest ( I kd tl 203-204), et 10.06.2024 kui ta läks XXX Coop kauplusesse ning oli juba kassas, märkas ta, et poodi sisenes S. Sokov. Kannatanut märgates liikus S. Sokov koheselt tema suunas, võttis kannatanu korvi ja hakkas kaupa korvist kassalindile laduma. Samal ajal öeldes las ma aitan sind. X sõnul oli S. Sokov alkoholijoobes, oli tunda alkoholilõhna. Kassiir oli kõik kauba läbi löönud, kannatanu tahtis maksta, kuid S. Sokov ütles, et maksab ise. Kassiir ütles, et ärge segage naist, las ta rahulikult maksab ise. Kannatanu maksis ja läks teisele poole kassat kaupu kotti panema. S. Sokov tuli tema juurde ja hakkas ebatsensuursete sõnadega solvama, kasutades väljendeid „Suka. Pederastka. Selle eest sa veel maksad“ Kannatanu pani kauba kotti, S. Sokov järgnes talle, kannatanu palus eemalduda ja läks tagasi kaupluse müügisaali, lootuses, et S. Sokov lahkub. S. Sokov aga kauplusest ei lahkunud, vaid sisenes uuesti kannatanu järel müügisaali, Kannatanu sõnul kasutas ta jällegi tema suhtes solvavaid ebatsensuurseid väljendeid. S. Sokov oli sel hetkel agressiivse ilmega, kuid kuna ilmselt teadis, et poes on kaamerad, hoidis end tagasi. X helistas vanemale pojale Cile ja palus ettevaatlikult tulla ja võtta kott, sest alkoholijoobes isa on lähedal. Kui S. Sokov nägi, et kannatanu kuhugi helistas, lahkus ta poest enne poja tulekut.
43.Kannatanu solvamist ja kannatanul järel käimist, vaatamata X palvetele eemale minna, kinnitab ka X poolt Häirekeskusele tehtud kõne (II kd tl 179), milles ta teavitab Häirekeskust et talle lähenes jälle S. Sokov, kellele on pandud lähenemiskeeld. Kõne taustal on kuulda, kuidas meesterahvas sõimab teatajat, samal ajal kui teataja palub mehel korduvalt eemale minna ja talle mitte järgneda.
44.Kogu kaupluses toimunu: kannatanu X sisenemine kauplusesse, S. Sokovi lähenemine talle kassalindi juures ning tema ärritunud žestikuleerimine kui X paneb asju kotti, samuti see, kuidas S. Sokov katsub X istmikku ning X teda käega eemale tõukab ja S. Sokovi kannatanul mööda toiduosakonda järel kõndimine, on jäädvustatud kaupluse Coop turvakaamera salvestistel, mida on vaadeldud asitõendina (II kd tl 182-184).
45.Kannatanu X ütlustega haakuvad ka tunnistaja S.A. poolt kohtuistungil antud ütlused (I kd tl 136-137) sellest, et 10.06.2024 oli ta tööl XXX asuvas Coop kaupluses, kus ta töötab müüja-kassapidajana. Tunneb nii süüdistatavat kui kannatanut visuaalselt, kuna XXX on väike linn. Sel kuupäeval tuli X oma ostudega kassase ning tunnistaja nägi kui poesaalist lähenes kannatanule S. Sokov, kes ise midagi ei ostnud, vaid tuli nagu Xga suhtlema. Oli näha, et X ei tahtnud temaga suhelda; tõmbus eemale ja kui süüdistatav pakkus, et maksab kannatanu ostude eest, ütles kannatanu, et saab oma ostudega ise hakkama. Tunnistaja kuulis ka kuidas S. Sokov ütles, et X on paksuks läinud, peaks saali minema, et endale mehi leida ja seejärel lõi süüdistatav kannatanule käelaba tuharatesse kinni. X tasus oma ostude eest, palus S. Sokovil selline käitumine lõpetada ja liikus väljapääsu poole, kuhu S. Sokov talle järgnes. Tunnistaja sõnade kohaselt kuulis ta, kuidas S. Sokov Xt solvas, öeldes et too on kehv naine ja ema ja ei saa lastega hakkama.
46.Kohus märgib, et isegi kui S. Sokov kohtus Xga kaupluses Coop juhuslikult, puudus tal igasugune vajadus minna suhtlema juba kassas ostude eest tasuma hakkava kannatanuga. Nagu nähtus tunnistaja ütlustest, ei ostnud S. Sokov poest midagi, küll aga järgnes koheselt pärast seda, kui X oli ostude eest tasunud, kannatanule ja lahkus poest. Tunnistaja ütlused kinnitavad ka seda, et S. Sokovi käitumine ei olnud kannatanu jaoks meeldiv, ta tõmbus eemale ja palus ka lõpetada vastav käitumine.
47.Tunnistaja S.A., kes on aastaid poes töötades S. Sokoviga kokku puutunud ja näinud teda ka alkoholijoobes poodi tulemas, selgitas kohtuistungil, et kui S. Sokov on alkoholijoobes, on ta väljakutsuva käitumisega, tal on olnud kassiiridega sõnelusi, probleeme, ta on läinud isiklikuks. Neid kordi, kus S. Sokov on tulnud poodi alkoholijoobes, on olnud tunnistaja sõnul üksjagu, ikka üle 10 (I kd tl 137). Kokkuvõtvalt ei ole meeldiv ostleja, vaid probleemne.
48.Kohus leiab, et kannatanu X ja tunnistaja S.A.i omavahel haakuvad ütlused kinnitavad, et süüdistatava eesmärk ei olnud mitte sisseostude tegemine, vaid kannatanu jälitamine ja häirimine.
49.Kohtu hinnangul ei ole leidnud tõendamist KarS § 1573 lg 1 järgi kvalifitseeritud episood, mis oli süüdistuse kohaselt toime pandud 12.03.2024 XXX ujula juures, kus süüdistatav lähenes Xle ja teda tülitas. Kõnealuse sündmuse osas ei ole andnud ütlusi ei X ega ka ükski teine tunnistaja. Ainus tõend, mis peaks kinnitama nimetatud kuupäeval aset leidnut, on X poolt 12.03.2024 uurijale edastatud X enda poolt mobiiltelefoniga tehtud videolõik (II kd tl 185). Siinkohal nõustub kohus kaitsjaga, et kuivõrd selle videolõigu osas puudub igasugune informatsioon, millal see konkreetne lõik on filmitud, S. Sokov on väitnud, et tema seal ujula juures ei ole Xt tülitanud, jääb kõrvaldamata kahtlus sündmuse toimumise aja osas ning see tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks.
50.S. Sokovile esitatud süüdistuse kohaselt seisnes X ahistav jälitamine lisaks kannatanuga füüsilise kontakti otsimisele ka talle korduvas helistamises ja ropu, solvava, häiriva ja ähvardava sisuga sõnumite saatmises perioodil 01.10.2023 – 25.02.2024. Lisaks ka korduvas helistamises X emale ning kannatanu X kohta inetuste rääkimises.
51.Kannatanu X ütluste kohaselt (I kd tl 197) hakkas S. Sokov talle korduvalt helistama alates 2023. aasta oktoobrist. Mõnel päeval võis ta helistada järjepidevalt 15-20 korda. Samuti saatis SMS-e, tuues põhjuseks soovi suhelda C. Kannatanu on enda sõnul S. Sokovil soovitanud selles küsimuses kasutada
lastekaitse abi ja öelnud, et ärgu talle helistagu. Telefoninumber mida S. Sokov on alates sügisest kasutanud, on XXX ja salvestatud kannatanu telefoni kui „Cep 3“. Kuigi kannatanu süüdistatava sõnumitele ei vasta, saadab viimane järjepidevalt ja lõputult erineva sisuga sõnumeid: nt soovib head ööd, õpetab lapsi kasvatama, solvab, ähvardab. Kannatanu sõnul on S. Sokovi poolne ahistamine äärmiselt häiriv, ta nutab tihti, on närviline neil päevil kui on Sokovit näinud.
52.Asjaolu, et S. Sokov Xle helistas ja sõimas, on oma ütlustes kinnitanud ka tunnistaja Q, kes on kuulnud isa telefonis ema peale karjumas.
53.Kannatanu sõnu S. Sokovi poolt järjepidevate telefonikõnede tegemise kohta kinnitab asitõendi vaatlusprotokoll 05.09.2024 (II kd tl 1-3) koos kuvatõmmistega telefoni- ja kõnede logidest, samuti Viber ja WhatsApp rakenduse kõnede ja sõnumite logidest, millised edastas kannatanu X menetlejale 03.03.2024 e-kirjaga (II kd tl 6). Vaatlusprotokolli kohaselt on tehtud Xle ajavahemikul 05.02.202425.02.2024 vähemalt 156 kõnet (vaatlusprotokolli lisa nr 1, II kd tl 7-20). Nendest markantseimateks näideteks on 19 vastamata kõnet nii 23.02.2024 kui 24.02.2024.
54.Asitõendi vaatlusprotokoll kinnitab ka S. Sokovi poolt kannatanu Xle ajavahemikul 30.01.202401.03.2024 vähemalt 418 SMS-sõnumi saatmist:
55.Ajavahemikul 23.02.2024-01.03.2024 vähemalt 112 SMS-i saatmist (vaatlusprotokolli lisa 2, II kd tl 23-46). Et sõnumite saatjaks on S. Sokov, nähtub sõnumite kuvatõmmistelt, kus ülanurgas on nähtav saatja „Cep 3“. Kannatanu ütluste kohaselt oli selliselt tema telefoni salvestatud S. Sokovi telefoninumber. Kohtu hinnangul on mitmete S. Sokovi poolt kannatanu Xle saadetud sõnumite sisu solvav, alandav, ropp ja ähvardav nagu “Oled munni intensiivselt imenud, et isegi rääkida ei saa; Ime minu munni on rohkem mõtet; Sa oled lits Hoia lapsi Imesid hästi; Mida valid, kas boonuse minult 500 eurot või teisel munni imeda laste juuresolekul?; A sa oled ju Okse Ilge Lita; Lammas“.
56.Ajavahemikul 17.02.2024-23.02.2024 vähemalt 134 solvava, häiriva ja ropu sisuga sõnumit (vaatlusprotokolli lisad nr 3 ja 4 , II kd tl 49-61, 64-77), kus S. Sokov pöördub X poole. Mõned näited: „Sina hakkad kannatama, muutud aina väiksemaks. Ma õpetan teid, kuidas peab austama Aadama isa; Sa ei ole kunagi peaga mõelnud! Sa paned sellesse vaid munni, elajas!!!; Peida ennast, nõid; Hoia tagumiku; Minu raha eest lased lakkuda; Kuid nüüd ei saa ma juba sind puhtaks pesta! Teen kõik surnukuuris ära. Lits“.
57.Ajavahemikul 06.02.2024 -14.02.2024 vähemalt 63 solvava, häiriva ja ropu sisuga SMS-sõnumit (vaatlusprotokolli lisa nr 5, II kd tl 80-91), sh on S. Sokov saatnud kannatanu Xle pildi kunstpeenisest ja fotosid endast, kutsudes kannatanut enda juurde seksima. Lisaks sisaldavad vaatlusprotokolli lisas nr 5 olevad sõnumite kuvatõmmised ähvardusi, nagu „ Olen sind hoiatanud, töö on raske, kui närv viskab mul üle, kägistan sind, väänan sind kuivaks nagu kusest kaltsu; Sa oled surnud; Elusana pole mul sind enam vaja; Mendid ei jõua mingi hetk õigeks ajaks ja ongi kõik. Sa mõtle igavese peale see on sul munn põses“.
58.Ajavahemikul 30.01.2024-06.02.2024 vähemalt 100 SMS-sõnumit solvava, häiriva ja ropu sisuga (vaatlusprotokolli lisa nr 6, II kd tl 94-107), vähemalt 9 Viber-rakenduse sõnumit ning 33 vastamata Viber-rakenduse häälkõnet kontaktilt „Cep3“ (vaatlusprotokolli lisa nr 7, II kd tl 110-120) ning ajavahemikul 16.05.2024-19.05.2024 vähemalt 11 WhatsApp suhtlusvõrgustiku sõnumit solvava ja ropu sisuga ning 27 vastamata kõnet blokeeritud numbrilt + 372 XXX, kontakt „Cep 3“ (vaatlusprotokolli lisa nr 8, II kd tl 135-143).
59.Kannatanu X sõnu selle kohta, et S. Sokov saatis talle roppe, solvavaid sõnumeid, kinnitas oma ütlustes ka tunnistaja S.N. (I kd tl 142 pöördel). Tunnistaja märkis, et S. Sokov on ka temale helistanud ja väga ebameeldivate väljenditega kirjeldanud, milline võiks välja näha X seksuaalelu. Tunnistaja on enda sõnul pidanud korduvalt telefonikõne katkestama ja paluma S. Sokovit mitte selliseid väljendeid kasutada.
60.Kohtu hinnangul moodustab ka süüdistuses märgitud järjepidev kannatanule helistamine, häälkõnede tegemine ja sõnumite saatmine suhtlusrakendustes ahistava jälitamise koosseisu. Ajavahemikul 01.10.2023-10.06.2024 korduv helistamine X emale Wle
61.Tunnistaja W sõnade kohaselt helistas S. Sokov talle aastatel 2023-2024 väga tihti, võis helistada isegi öösel, mistõttu hakkas tunnistaja telefoni ööseks välja lülitama. S. Sokov kaebas X ja C peale, et nad ei taha temaga suhelda, kõlasid ka ähvardused X suhtes, näiteks vormistage X nimele kindlustus, sest ma võin ta valada happega üle.
62.Kohtuistungil tunnistajat küsitledes tõi kaitsja vastuoluna välja ja avaldas KrMS § 289 alusel, et kohtueelses menetluses antud ütlustes ei rääkinud tunnistaja mitte happest vaid petrooleumiga ülevalamisest ja põlema panemisest. Vastuolu enda poolt kohtueelses menetluses ja kohtulikul uurimisel antud ütlustes tunnistaja kohtuistungil selgitada ei osanud, märkis vaid, et ei tahtnud uurijale S. Sokovi kohta midagi halba öelda, aga tõde on see, mida ta räägib kohtus.
63.Seadmata kahtluse alla tunnistaja W ütlusi selles, et S. Sokov temale pidevalt helistas ja tema tütart solvas, millest tunnistajalt kuulis ka kannatanu X, märgib kohus, et kuivõrd tunnistaja poolt kohtueelses menetluses ja kohtulikul uurimisel antud ütlused selle kohta, millega lubas S. Sokov kannatanu üle valada, on vastuolulised, ei pea kohus võimalikuks tunnistaja sellekohaseid ütlusi tõendina kasutada ja jätab need tõendikogumist välja. Ci ahistav jälitamine (KarS § 1573 lg 1)
64.Lisaks oma endise elukaaslase X ahistavale jälitamisele otsis S. Sokov süüdistuse kohaselt korduvalt ja järjepidevalt kontakti ka oma alaealise poja Ciga, vaatamata viimase palvele talle mitte läheneda või temaga kontakteeruda. Nimelt tüütas ja tülitas S. Sokov Ci ajavahemikul 29.06.2023-10.06.2024 XXX linna erinevates avalikes kohtades ning varitses teda kodu läheduses. Samuti võttis ühendust erinevate suhtluskanalite kaudu.
65.Süüdistuse kohaselt otsis S. Sokov kannatanu Ciga füüsiliselt kontakti või varitses teda kodu läheduses seitsmel erineval kuupäeval või ajavahemikul.
66.Süüdistatav S. Sokov ei tunnistanud kohtuistungil oma poja Ci ahistavat jälitamist ning selgitas, et tema on pojaga linnaruumis kontakti otsinud vaid seetõttu, et anda pojale kommi, raha, juua, uus tõukeratas. Tahtis küsida, miks poeg ei käi tema juures, et temaga rääkida, välja selgitada, miks ta helistab vanaemale ja valetab. 2024. aasta suve alguses ostis ka pojale mopeedi, millega lubas pojal sõita. Süüdistatava sõnul poeg justkui ignoreerib teda kui neil on konflikt mis vajab lahendamist.
67.Kannatanu Cile solvava, ropu, häiriva ja alandava sisuga sõnumite saatmise kohta selgitas S. Sokov, et võibolla 108-st sõnumist 8 olid solvavad, 100 pigem positiivsed. Ilmselt oli solvavate sõnumite saatmine seotud sellega, et poeg teda eiras.
68.Kohtuistungil ilmnes, et süüdistatava ja tema alaealise poja Ci omavahelised suhted ei ole kõige paremad. Süüdistatav rääkis, et C on tema peale valetanud, samal ajal kui tema on püüdnud poega igati toetada.
69.Alaealine kannatanu C, kes andis ütlusi ka kohtuistungil (I kd tl 178-182), selgitas aga, et pärast seda kui nad (kohtu märkus: X koos lastega) kolisid isa S. Sokovi juurest ära, hakkas isa agressiivselt käituma: alandas ja solvas kannatanut tänaval sõprade juuresolekul. Käis ka kannatanu juures koolis, otsis kontakti tänaval, kirjutas ja helistas kannatanule väga palju. Sõnumites ta ähvardas ja alandas kannatanut. See kestis kuni 2024. aasta talveni, siis vahetas ema kannatanul telefoninumbri välja. Isa poolt saadetud sõnumite sisus olid roppused, ähvardused, solvamised. Kannatanu selgitas, et mõnikord kirjutas ta isale vastu, et ei soovi temaga suhelda. Esimest korda ütles isale, et ei soovi temaga suhelda 2023. aasta juuni alguses, kui nad tänaval kohtusid. Sellest, et isa saatis talle sõnumeid ja helistas, rääkis kannatanu enda sõnul nii emale, vanaemale kui ka sotsiaalpedagoogile.
70.S. Sokovi poolt tänaval kontakti otsimiste osas selgitas kannatanu C, et tavaliselt tuli isa tema juurde ja alustas suhtlemist kurja häälega, sest kannatanu ei vastanud tema kõnedele ja sõnumitele. Iga kord kui ta üritas isa juurest ära joosta, hakkas isa ta peale karjuma ja ropendama, samuti ütles, et kannatanu peab isa austama.
71.Kohtu hinnangul haakub kannatanu Ci selline kirjeldus täielikult X poolt kirjeldatule sellest, milline on S. Sokovi suhtlemisstiil Xga. Lisaks on kannatanu X kohtueelses menetluses antud ütlustes ( I kd tl 196 pöördel) märkinud, et tema vanim poeg C, kes on S. Sokovi lihane laps, ei soovi isaga tegemist teha, kuna ta mäletab väga hästi isa eelmiseid „tempusid“. Teel koju on S. Sokov korduvalt Ci tänavatel kinni püüdnud, füüsiliselt kinni hoidnud, takistanud teed, teiste laste juuresolekul solvanud ja ropendanud. On saatnud Cile roppusi ka telefonis.
72.Ka tunnistaja W sõnul kurtis S. Sokov talle helistades, kuidas C ei taha temaga suhelda ja kui tunnistaja sellest oma lapselapsega rääkis, tunnistas C, et ei taha oma isaga suhelda, kuna isa solvab ja halvustab teda sõprade ees. Isegi kui alustas rahulikult vestlust, läks ikkagi ähvardustele üle.
73.Ci ütluste usaldusväärsust kinnitavad XXX linnavalitsuse lastekaitsespetsialisti S.N.e poolt kohtuistungil tunnistajana antud ütlused (I kd tl 4-15). Tunnistaja sõnul tunneb ta seoses oma tööga nii Xt, Ci kui ka S Sokovit juba 2021. aastast, kui X kolis S. Sokovist eraldi elama. S. Sokov on pöördunud samuti lastekaitse poole seoses pretensioonidega oma lapse Ci vastu: riietumisstiil ei ole tema arvates sobilik, mingil hetkel väitis, et oli lapsele sõitmiseks andnud mopeedi, mida too väidetavalt ei tagastanud, kord ei tagastanud isale mingit summat suuremast rahatähest, kuid sellist probleemi, et ema ei lase lapsega suhelda, ei ole S. Sokov tunnistajale teadaolevalt kurtnud. Mureks on olnud pigem see, et ta tahab lastele viia mingeid asju, kuid ei ole korterisse sisse saanud. Suhelda on S. Sokov soovinud mitte ainult oma lihase lapse, vaid ka X väiksema poja Q, kes ei ole S. Sokovi laps. Ajavahemikul 01.10.2023-30.11.2023 XXX skatepargis toimunud episood
74.Kannatanu Ci ütluste kohaselt 2023. oktoobris või novembris oli ta skateparkis. Isa tuli sinna, hakkas kannatanu peale karjuma, ropendama. Häbistas kannatanut tema sõprade ees. Kannatanu lahkus seejärel skatepargist. Kannatanu sõnul oli selliseid juhtumeid skatepargis rohkem kui üks, aga ta ei mäleta täpsemalt millal ja mitu korda. 2024. aasta jaanuarikuu episood XXXi läheduses
75.Kannatanu Ci sõnul oli intsident, kus isa ootas teda jaanuaris 2024 kooli ees kui kannatanu koolist väljus. Isa tahtis temaga suhelda, kuid kannatanu ei tahtnud, hakkas ära minema, kuid isa jooksis talle järele.
76.Kannatanu Ci sõnu kinnitavad ka tema ema X kohtueelses menetluses antud ütlused (I kd tl 196 pöördel), millistest nähtub, et C rääkis juhtunust koju jõudes ka emale. Korduv lähenemine jaanuaris 2024 XXX linna tänavatel
77.Kannatanu Ci sõnade kohaselt otsis isa temaga kontakti mitte ainult skatepargis ja koolimaja ees, vaid ka XXX linna tänavatel, kodumaja ees. Tahtis kannatanuga suhelda, rääkida. Kuna aga kannatanu ei tahtnud, siis isa karjus, ropendas ja kui kannatanu oli koos sõpradega, siis ta solvas kannatanut ja ka viimase sõpru.
78.Ka nimetatud sündmusest rääkis C oma emale, kelle ütluste kohaselt oli S. Sokov C sõnul karjunud pojale tema sõprade juuresolekul „Pederastid“.
79.Kohus leiab, et puudub alus kahelda kannatanu ütlustes. XXX-aastane kannatanu andis ütlusi kohtuistungil, küll kaugülekuulamisena teisest istungisaalist, kuid ta oli teadlik sellest, et süüdistatav S. Sokov ehk tema isa kuuleb ja näeb teda videosilla vahendusel. Seega on ebatõenäoline, et nii noores eas kannatanu oleks kohtuistungil valetamise korral suutnud kirjeldada paari aasta eest toimunud sündmusi võrdlemisi detailselt. Märkimist väärib, et ütlusi andes ei varjanud kannatanu kaitsja küsimustele vastates näiteks ka seda, et siis kui ta isaga veel normaalselt suhtles, siis on isa talle koju toonud ravimeid. Samuti ei varjanud ta, et kuigi suhted olid alates 2023. aastast läinud halvaks, ei suutnud ta vastu panna, kui isa tegi talle 2024. aasta aprillis ettepaneku mopeediga sõitmiseks. Nagu kannatanu istungil märkis, ta ei loobunud, sest tõepoolest tahtis väga sellega sõita. Rohkem selliseid juhtumeid, kus isa tema peale ei karjunud või temaga ei pahandanud, ei olnud. Kannatanu ei varjanud sedagi, et ta on isalt raha saanud, 10 eurot 2023. aastal klaasiõhtu jaoks. Samuti andis S. Sokov kannatanu sõnul talle 2023 kooliaasta lõpetamise puhul 50 eurot ja palus osta piima, kuid ei öelnud et kannatanu peab ülejäänud raha tagasi andma. Just sellised detailsed ütlused, mis ei sisalda üksnes isa halvustamist, vaid toovad esile ka neid sündmusi, mis ei ole seotud kannatanu jaoks halbade mälestustega, kinnitavad kohtu hinnangul kannatanu ütluste usaldusväärsust.
80.Kohtu hinnangul tõendab asjaolu, et C ei soovinud tõepoolest oma isaga tema poolt esile toodud põhjustel suhelda seegi, et vastuseks kaitsja küsimustele selgitas kannatanu, et ema ei keelanud tal isaga suhelda. Ta lihtsalt ise ei tahtnud seda.
81.Süüdistuse kohaselt on S. Sokovile ette heidetud KarS § 157 3 lg-s 1 sätestatud süütegusid kannatanu Ci suhtes ka ajavahemikel 01.02.2024 - 08.02.2024 XXX asuva lasteaia juures, ajavahemikul 01.02.2024-11.03.2024 täpsustamata kuupäeval aset leidnud episood Ci kodu läheduses kui C liikus kooli, 13.02.2024 kella 19.30 ajal episood XXX linna tänavatel ja 11.03.2024 kella 08.00 ajal XXX lähedal.
82.Kohus, olles hinnanud tõendeid kogumis, leiab et eelnimetatud ajavahemikel ja kuupäevadel väidetavalt toimunud ahistava jälitamise episoodid ei ole leidnud tõendamist.
83.Ajavahemikul 01.02.2024-08.02.2024 XXX asuva lasteaia juures toimunud episoodis on ainsaks tõendiks kannatanu Ci poolt kohtuistungil antud ütlustes kirjeldatu sellest, et oli juhus, kus koolist tulles ootas teda lasteaia juures isa. Kui kannatanu jõudis isani, hakkas viimane läbi otsima tema taskuid. Kannatanu hakkas tema juurest ära jooksma ja isa järgnes talle joostes koduni. Samas ei ole kannatanu
täpsustanud mitte mingitki ajavahemikku, millal selline sündmus aset leidis, süüdistuses on aga märgitud konkreetne 8 päevaga piiritletav ajavahemik. Süüdistatav kõnealuses episoodis oma süüd ei tunnista ning muid tõendeid peale kannatanu Ci ütluste selles episoodis ei ole.
84.Ülejäänud punktis 81 märgitud ajavahemike osas märgib kohus, et kannatanu C on kohtuistungil ütlusi andes üldiselt kirjeldanud küll seda, kuidas isa on talle linnas vastu tulnud, siis kui ta on hommikul kooli läinud või koolist tulnud, aga samas on ta ainsa konkreetse ajana välja toonud 2024. aasta jaanuarikuu, mille osas on ta rääkinud, et isa on oodanud teda pärast tunde kooli juures, kohanud teda linnatänavatel ning karjunud talle ning kaasas olnud sõpradele roppusi. Ühe, konkreetselt jaanuaris 2024 XXXi juures aset leidnud sündmuse osas on ka S. Sokovile esitatud süüdistus, mis kohtu hinnangul on tõendamist leidnud. Kuivõrd kattuva tegevuse osas hilisemal ajaperioodil ei ole kannatanu täpsustavalt mingeid ütlusi andnud, muud tõendid nendel ajavahemikel aset leidnud episoodide osas puuduvad ning S. Sokov oma süüd ei tunnista, siis tõusetub kõrvaldamata kahtlus, mis tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks.
85.Lisaks oma alaealise poja Ciga füüsilise kontakti otsimisele seisnes S. Sokovi tegevus oma poja ahistavas jälitamises kannatanule ajavahemikul 29.06.2023-21.02.2024 korduvas helistamises, aga ka ropu, solvava, häiriva ja ähvardava sisuga sõnumite saatmises vähemalt 108-l korral.
86.Süüdistatava poolt oma pojale Cile korduvat sõnumite saatmist tõendab asitõendi vaatlusprotokoll 05.09.2024, mille lisas nr 7 (II kd tl 110-132) sisalduvad sõnumid on väga ropu sisuga, alaealist selgelt solvavad ja häirivad. Kohtu arvates ei ole kuidagi teisiti võimalik hinnata sõnumeid stiilis: „Jah, sina oled pederast Anna lahing; Sa oled lammas; Kui sa veelkord rääkides toru ära paned, siis ma vannun, et tulen majja, lõhun ukse maha ja annan sulle vastu kõrvu; Humanoid on see, kes sinu ema munniga suhu torgib; Sa pead elama, aga võib-olla ka mitte; Ma ei taha sind enam tunda. Ime munni pede; Homo oled sina Isa on JUMAL; Isa munn sulle suhu. Püüa, rämps; Tükk sitta. Munniga vastu huuli“
87.Nii nagu kannatanu C kirjeldas (vt otsuse p 69), roppude sõnumite saatmine isa poolt kestis seni, kuni ema tal 2024. aasta alguses telefoninumbri välja vahetas.
88.Kokkuvõtvalt märgib kohus, et kohtulikul uurimisel ei ole leidnud tõendamist süüdistatava süü KarS § 1573 lg-s 1 kirjeldatud järgmistes osategudes: kannatanu X ahistav jälitamine 12.03.2024 XXX ujula juures; Ci ahistav jälitamine ajavahemikul 01.02.2024-08.02.2024 XXX asuva lasteaia juures, ajavahemikul 01.02.2024-11.03.2024 täpsustamata kuupäeval kella 07.40 ajal Ci kodu läheduses; 13.02.2024 kella 19.30 ajal episood XXX linna tänavatel ja 11.03.2024 kella 08.00 ajal XXX lähedal.
89.Vaatamata sellele, et kohtu hinnangul ei ole leidnud tõendamist mitte kõik S. Sokovile KarS § 157 3 lg 1 järgi inkrimineeritud kuriteod, ei too see kaasa süüdistatava õigeksmõistmist. Kohtupraktika kohaselt ei tingi jätkuva süüteo osategudest mõne tuvastamata jäämine süüdistatava osalist õigeksmõistmist, sest tegemist on vaid osaga ühest ja samast süüdistatava teost, mille karistatavus tervikuna ära ei lange (vt RKKK nr 1-20-470, p 21-25, 1-20-3910, p 14) Süüdistuses toodud ajavahemikul väidetavalt toimunud mõne osateo tuvastamata jäämine vähendab küll süüdistatava süüd, kuid ei tingi süüdistatava osalist õigeksmõistmist.
90.Ülejäänud ahistava jälitamise episoodide osas märgib kohus, et puudub alus kahelda kannatanute X ja Ci ütlustes, sest need haakuvad nii omavahel kui ka tunnistaja S.A.i ja alaealise tunnistaja Q ütlustega. Kaudselt kinnitavad kannatanute ütluste usaldusväärsust ka kohtus üle kuulatud tunnistajate W ja S.N.e ütlused, mis kinnitavad, et S. Sokov korduvalt ja järjepidevalt sekkus kannatanute tahte vastaselt nende eraellu, alandades, solvates ja hirmutades neid. Soovimatule kontaktile ehk kannatanute tahtevastasusele
S. Sokoviga suhtlemisel viitab ka asjaolu, et kannatanud ei vastanud Sokovi kõnedele ega sõnumitele. X helistas politseisse ja võimalusel filmis S. Sokovit, kui viimane otsis temaga kontakti tema tahte vastaselt.
91.Süüdistatava taotlusel kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud D.F. kinnitas küll süüdistatava sõnu selles, et ükskord kui nemad S. Sokoviga istusid D.F.i kodu juures pingil, möödus neist kannatanu X, kes küsis, et „Mis? Jälle joote“(II kd tl 226c pöördel). Seejärel pööras ringi ja läks edasi, sest see tee viib jaama poole, kannatanu käib seal regulaarselt, kogu aeg kasutab seda teed kas üksi või lastega (II kd tl 226c pöördel). Tunnistaja ütlustest nähtub kohtu arvates, et kannatanu ei tulnud S. Sokoviga suhtlema ning tema poolt esitatud küsimus ei olnud tingitud soovist S. Sokoviga suhelda, vaid pigem kantud soovist ja hirmust, vältida kohtumist alkoholijoobes süüdistatavaga, kes nähtuvalt tunnistajate ja kannatanu enda ütlustest muutus siis agressiivseks ja konfliktseks.
92.Kohtupraktika kohaselt on ahistava jälitamise koosseisuteoks teise isikuga kontakti otsimine, tema jälgimine või tema tahte vastaselt muul viisil tema eraellu sekkumine. Seega on koosseisuteosse puutuvalt keskne küsimus, kas toimija sekkus – kontakti otsides, jälgides või muul moel – teise inimese eraellu või mitte. Kohtupraktika kohaselt ei saa eraellu sekkumisest rääkida siis, kui toimija oli teise inimese mõjutamiseks mingi muu põhjus kui viimase isikust lähtuv. Nii näiteks ei ole tegemist naise eraellu sekkumisega siis, kui mehe suhtluse naisega tingib nende ühine laps. Oluline on aga see, et toimijat see muu põhjus tõepoolest ajendab – ja ta ei kasutata seda pelgalt kattevarjuna: nt mees üksnes viitab soovile kõneleda lapsest, ent tegelikult huvitab teda hoopiski naise isik või naisega suhtlemine kui selline. Niisamuti peakski suhtlemine piirduma vaid selle konkreetse teemaga – kui aga toimija puudutab suhtluse käigus sellesse konkreetsesse teemasse mittepuutuvalt ka oma suhtluspartneri isikut, tuleb kõneleda viimase eraellu sekkumisest. Ka tuleb silmas pidada seda, et kõne alla ei tule mitte igasugused eraellu sekkumised, vaid üksnes sellised, mis on kannatanu tahte vastased.
93.Kohus nõustub prokuröriga, et kõik tegevused ja suhtlemised kannatanutega, nagu Cile ravimite viimine ja raha andmine 2022. aastal ja 2023. aasta mais, samuti Xle raha üleandmine S. Sokovi poolt 2023. aastal, kui oli soe ilm, nagu väitis tunnistaja D.F. (II kd tl 226b-226c), jäävad süüdistuse piiridest väljapoole, kuivõrd kõik need sündmused toimusid kannatanute endi nõusolekul. Sama kehtib sündmuse osas, kus S. Sokov pakkus Cile sõitmiseks mopeedi ning millisest ettepanekust noor poiss kahtlemata ei suutnud loobuda.
94.Kõnealuses kriminaalasjas puudub vaidlus ka selles, et Q ei ole kannatanu ja süüdistatava ühine laps, viimasel on oma bioloogiline isa. See tähendab, et S. Sokovil ei ole õigust ja kohustust osaleda Qi kasvatamises ja igapäevaelu korraldamises, mida S. Sokov nähtuvalt kriminaalasjas kogutud tõenditest järjepidevalt teha tahtis, vaatamata kannatanu X korduvatele palvetele neid rahule jätta.
95.Lähtudes ahistava jälitamise teokirjeldusest, piisab kuriteokoosseisu täitmiseks sellest, kui täidetud on kasvõi üks teoalternatiividest - kas siis teo toimepanija eesmärk hirmutada, alandada või muul viisil teist isikut oluliselt häirida või siis on saabunud nimetatud tagajärg/tagajärjed või ka mõlemad. Käesoleval juhul saab kogutud tõendite pinnalt üheselt järeldada, et täidetud on nii süüdistatava poolne teo toimepanemise eesmärk kui ka saabunud tagajärg.
96.Kõigi koosseisule vastavate tegude puhul on nõutav, et teise isiku eraellu sekkumine peab toimuma teise isiku tahte vastaselt ning ühtlasi korduvalt või järjepidevalt. Nähtuvalt kannatanute ja ka tunnistajate ütlustest oli süüdistatav teadlik sellest, et kannatanud ei soovi temaga suhelda. Soovimatust S. Sokoviga mitte suhelda olid kannatanud väljendanud süüdistatavale verbaalselt, kuid seda asjaolu kinnitavad ka arvukad sõnumite kuvatõmmised, millistest tulenevalt oli põhiliseks sõnumite saatjaks süüdistatav. Kannatanud reageerisid süüdistatava sõnumitele väga harva, pigem eirasid neid.
97.Riigikohus on lahendis 1-24-1235 märkinud, et KarS § 157 3 lg-s 1 on mitteammendav loetelu olulise häirimise viisidest, mille korral on kannatanu eraellu sekkumine selle sätte järgi karistatav. Nendena nimetab seadus kannatanu hirmutamist ja alandamist. Kolleegium leiab, et ka siis, kui kannatanu eraellu sekkumise (sh temaga kontakti otsimise või tema jälgimise) eesmärk või tagajärg on kannatanu oluline häirimine muul moel kui teda hirmutades või alandades, peab häiring olema intensiivsuselt võrreldav hirmutamise või alandamisega.
98.Kõrvutades nimetatud Riigikohtu lahendit S. Sokovi kriminaalasjas kogutud tõenditega, võib kohtu hinnangul järeldada, et kannatanutele saadetud sõnumite sisu oli tulenevalt süüdistatava ropust kõnepruugist eelkõige alandav ja solvav. Samas sisaldas ka hirmutamist ja ähvardusi, mida kannatanutel oli põhjust ka karta, arvestades S. Sokovi varasemat käitumist X suhtes, mis päädis 2023. aasta mais süüdimõistva kohtuotsusega, aga ka Ci ütlusi isa poolt ema suhtes varasemalt kasutatud vägivalla pealt nägemisest. Süüdistatava tegevus kannatanute suhtes, mis väljendus kannatanute füüsilises jälgimises/jälitamises ja järjepidevas sõnumite saatmises/telefonikõnede tegemises, oli ilmselgelt ka kannatanute igapäevaelu oluliselt häiriv ja nende tahte vastane. Kohus märgib ka, et kuigi kannatanu Xl oli süüdistatavaga ühine laps ja ta oli koos Xga kasvatanud ka kannatanu teisi poegi, ei olnud süüdistatava suhtluse eesmärgiks mitte niivõrd laste käekäik, kui kannatanu X isik. Enda poja Ciga suhtlemise viisi, eelkõige kõnepruuki alaealisele lapsele saadetud sõnumites, ei saa kohus kuidagi samastada vanemliku hoolitsusega. Kannatanute suhtes toime pandud ahistav jälitamine kestis üle poole aasta, so võrdlemisi pika perioodi vältel. Süüdistatava teod ületasid sotsiaalselt aktsepteeritava normaalse käitumise ning tema tegude iseloom ja intensiivsus viitavad üheselt ahistavale jälitamisele. Seega on kohtu hinnangul täidetud KarS § 1573 lg-s 1 sätestatud kuriteo objektiivne koosseis.
99.Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav kuritegu tahtlust. Süüteo koosseis on mõlema koosseisualternatiivi puhul täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kannatanu hirmutamine, alandamine või muul viisil oluline häirimine eesmärgina eeldab kavatsetust. Kohtupraktikas on märgitud, et ahistava jälitamise puhul ei ole nõutav tõendada süüdlase tahtlust teo või tagajärje suhtes, kuna sageli on keeruline tõendada just süüdlase tahtlust või kavatsust ohvrile kannatusi põhjustada või teda oluliselt häirida, mistõttu tuleb ahistaval jälitamisel lähtuda keskmise mõistliku isiku kriteeriumist ning hinnata, kas teatud kindlale isikule suunatud korduv või järjepidev soovimatu tegu on väljund sotsiaalselt aktsepteeritava käitumisviisi raamidest ning muutunud keskmise mõistliku inimese jaoks vähemalt oluliselt häirivaks (vt Tartu Ringkonnakohtu 18.04.2019 kohtuotsus asjas nr 1-18-7777). S. Sokovi tegevus on kohtu hinnangul iga keskmise mõistliku inimese jaoks oluliselt häiriv, alandav ja hirmutunnet põhjustav.
100.Kohus leiab, et Ilmselgelt oli S. Sokovi tegevus nii arvukate sõnumite saatmisel, telefonikõnede tegemisel – isegi kui kannatanud ei vastanud tema kõnedele ja ka vahetus kontakti otsimises kantud eesmärgist – häirida X ja Ci eraelu ja see eesmärk S. Sokovil ka õnnestus ehk teisisõnu pani S. Sokov KarS § 1573 lg-s 1 kirjeldatud teod X ja Ci suhtes toime kavatsetusega. Ci kehaline väärkohtlemine (KarS § 121 lg 2 p 3)
101.Süüdistuse kohaselt leidis Ci kehaline väärkohtlemine aset 21.04.2024 kella 19.30 ajal XXX territooriumil.
102.Kohtuistungil antud ütlustes eitas süüdistatav oma süüd ning selgitas, et tol päeval mängis ta mänguplatsil Q ja teiste lastega jalgpalli. Kuskil kella 18 paiku tuli C ja kutsus Q koju. Süüdistatav tegi enda sõnul ettepaneku veidike veel koos jalgpalli mängida. Mängu käigus lõi C venda vastu jalgu, mille peale tegi süüdistatav märkuse. C pahandas, et isa ei ole justkui tema poolel. Mäng lõppes ära, süüdistatav läks enda sõnul poja juurde ja tahtis rääkida. C hakkas rabelema ja lõi talle jalaga kubemesse. C võttis
seljakoti ja süüdistatav lõi teda jalaga seljakoti alla, mitte vastu selga ega tagumikku ja ütles mine tegele oma kasvatamisega.
103.Kannatanu Ci poolt kohtuistungil antud ütluste kohaselt (I kd tl 179 pöördel) läks ta 2024. aasta aprillis jalgpalliplatsile vennale järele. Sinna jõudes nägi ta kuidas vend, teised poisid ja S. Sokov mängisid jalgpalli. Ka kannatanu mängis koos nendega natukene ja siis otsustas vennaga koos koju minna, kuid isa surus ta kehaga vastu seina ja ei lubanud lahkuda. Kannatanu sõnul tahtis ta isa haardest välja saada ja ütles ta isale et too on down. Selle peale lükkas isa ta eemale, lõi jalaga selga, võttis kõrvast kinni ja sülitas kannatanule näkku. Kannatanu ütluste kohaselt tundis ta löögist vastu selga ja kõrvast kinni hoidmisest valu. Pärast oli kõrv ka punane. Seljavalu tundis ta veel umbes kaks nädalat peale juhtunut, näiteks oli selg valus kummardudes. Löömist nägid pealt tema vend ja poisid, kes olid jalgpalliväljakul. Lisaks rääkis ta jalgpalliplatsil juhtunust emale, vanaemale ja ka hiljem sotsiaaltöötajale.
104.Kannatanu Ci ütlustega haakuvad kohtueelses menetluses videoülekuulamisel ütlusi andnud ja sündmust vahetult pealt näinud alaealise Qi ütlused (II kd tl 166-175). Tunnistaja sõnul oli ta XXX juures jalgpallistaadionil koos oma sõbra S. ja D.. Pärast tuli isa, S. läks ära ja natukese aja pärast tuli XXX tunnistajale järele ja ütles, et ema kutsub koju. Kui nad hakkasid ära minema, haaras isa XXX kinni, hoidis teda kätega seina ääres kinni. Tahtis, et nad veel sinna jääksid. Pärast hoidis isa XXX kõrvast kõvasti kinni ja siis lõi jalaga vastu selga ning sülitas näkku. Tunnistaja ja XXX läksid ära koju. Kodus ütles XXX, et tal oli valus, kui isa teda kõrvast kinni hoidis ja ka siis, kui isa teda selga lõi.
105.Vastupidiselt süüdistatava poolt antud ütlustele, väitis kannatanu C, et jalgpalliväljakul ei olnud tal seljas seljakotti ning tema ise isa mingil moel ei löönud, ka mitte kubemesse. Samas ei eitanud kannatanu isale halvasti ütlemist, st ei pehmendanud kuidagi enda käitumist. Ka see näitab kohtu hinnangul kannatanu siirust ütluste andmisel. Ka kohtueelses menetluses üle kuulatud tunnistaja Q ei rääkinud midagi Cil kaasas olnud seljakotist, vaid konkreetselt isa poolt vennale jalaga selga löömisest.
106.Isapoolsest füüsilisest rünnakust rääkis kannatanu C ka oma emale Xle, kelle ütlustest (I kd tl 207 pöördel) nähtuvalt läks C 21.04.2024 vennale Q XXX juures asuvale mänguväljakule järele. Poole tunni pärast tulid pojad koju, C nuttis ja küsis, millal isa vangi pannakse. Ema küsimustele vastuseks selgitas C, et tahtis koos Q koju tulla, kuid S. Sokov tahtis rääkida. C palus end rahule jätta, mille peale surus S. Sokov C oma kehaga vastu aeda ja kui poeg teda seejärel verbaalselt solvas, haaras S. Sokov Ci kõrvast, tutistas ja seejärel lükkas jõuga endast eemale ja sülitas Ci pihta. Solvas poega erinevate koledate ja roppude sõnadega. Kõike seda nägi pealt ka noorem poeg Q.
107.21.04.2024 S. Sokovi poolt Ci füüsiline ründamine on fikseeritud ka asitõendi vaatlusprotokollis (II kd tl 179) vaadeldud Häirekeskuse kõne salvestisega, kus numbrile 112 helistanud X kirjeldab Häirekeskuse töötajale juhtunut täpselt selliselt nagu seda kirjeldas ülekuulamisel kannatanu C.
108.KarS § 121 objektiivne koosseis sisaldab kahte alternatiivset tegu: tervise kahjustamist ning valu tekitavat kehalist väärkohtlemist. Tervise kahjustamine on tegu, mis seisneb organismi anatoomilise terviklikkuse või füsioloogilise funktsiooni häires, haiguses või muus patoloogilises seisundis, seega konkreetses tagajärjes avalduvas vigastuses. Kehaline väärkohtlemine on inimese keha mõjutamine viisil, mis ei ole normaalsetes inimvahelistes suhetes aktsepteeritav, kuid mis olemuselt ei ole selline, mis võiks põhjustada tervisekahjustuse. Kehaline väärkohtlemine moodustab kuriteokoosseisu juhul, kui see põhjustab tagajärjena valu.
109.Valu kui KarS § 121 koosseisulise tunnuse osas on Riigikohus märkinud järgmist. Varasemas praktikas on valu tekitamist põhimõtteliselt peetud sobivaks ja põhiseaduspäraseks kriteeriumiks, mille alusel piiritleda KarS § 121 järgi karistatavat tegu väljapoole karistusõiguse reguleerimisala jäävast
käitumisest. Üldtuntud on asjaolu, et valulävi ehk vähim mõjutaja, mida isik tunneb valuna, on subjektiivne nähtus, mis on eri inimeste puhul erinev ja mis võib muu hulgas sõltuda ka näiteks vanusest, soost, psüühilisest seisundist ja muudest subjektiivset laadi asjaoludest (RKKK 3-1-1-29-15, p 11.1). Valu subjektiivsust silmas pidades tuleb valu tekitava kehalise väärkohtlemise tuvastamiseks kõigepealt kannatanu ülekuulamisel küsida, kas ta tundis valu. [---] Järgmisena tuleb lahendada küsimus sellest, kas siis, kui kannatanu kinnitab valu tundmist, piisab lugemaks tuvastatuks valu tekitava kehalise väärkohtlemise objektiivset koosseisu. Kohtupraktikas valitseva arvamuse kohaselt tuleb sellele küsimusele tulenevalt valu subjektiivsusest vastata eitavalt. Nimelt tuleb kohtupraktika kohaselt käsitletaval juhul täiendavalt hinnata, kas kannatanule valuaistingu tekkimine on süüdistatavale tema teo tagajärjena objektiivselt omistatav. Olukorras, kus objektiivse kõrvalseisja seisukohast ei oleks valu hinnatav süüdistatava teo tüüpilise tagajärjena, tuleb eitada ka valu tekitava kehalise väärkohtlemise objektiivse koosseisu olemasolu. Sellise lisanõude eesmärk on vältida isiku alusetu süüditunnistamine kuriteos olukorras, mil nn sõltumatu kolmanda isiku objektiivne hinnang isikutevahelisele füüsilisele kontaktile eitab karistusõiguslikult relevantse valu tekkimise võimalikkust (RKKK 3-1-1-29-15, p 11.3).
110.Nähtuvalt kriminaalasja materjalidest kinnitas kannatanu C, et isa S. Sokovi jalalöögist selga ja ka kõrvast tirimisest tundis ta valu. Õhtul oli kõrv punane. Löömist pealt näinud tunnistaja Qi sõnul oli vennal arvatavasti valus, samuti kurtis vend õhtul kodus, et tal oli valus kui isa lõi ja kõrvast tiris. Kohtu hinnangul on iga keskmise inimese jaoks arusaadav, et täiskasvanud mehe jalalöök alaealise selga ja kõrvust pigistamine tekitab lapsele füüsilist valu.
111.Seega leiab kohus, et 21.04.2023 S. Sokovi poolt kannatanu Cile valu põhjustanud kehalise väärkohtlemisega on täidetud objektiivne teokoosseis KarS § 121 järgi. Kuna S. Sokovit oli KarS § 121 lg 2 p 2 järgi karistatud 26. mail 2023, on tema tegevus korduv ning õigesti kvalifitseeritud KarS § 121 lg 2 p 3 järgi.
112.Subjektiivsest küljest eeldab KarS § 121 tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohtu hinnangul pani S. Sokov kehalise väärkohtlemise episoodi toime vähemalt otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohtulahendiga kohaldatud lähenemiskeelu korduv rikkumine (KarS § 3312) X suhtes
113.KarS § 3312 objektiivse koosseisu moodustab tsiviilkohtumenetluses või kriminaalmenetluses määratud lähenemiskeelu või muu isikuõiguse kaitse abinõu rikkumine. Täiendavalt peab rikkumine olema korduv või põhjustama ohu elule, tervisele või varale.
114.Korduv lähenemiskeelu vm isikuõiguse kaitse abinõu rikkumine tähendab nii faktilist kui ka juriidilist retsidiivi, sh olukorras, kus korduva rikkumise moodustavad kohtulahenditega kohaldatud lähenemiskeelu või muu isikukaitse abinõu rikkumised.
115.Harju Maakohtu 26.05.2023 kohtuotsusega 1-23-2839 (II kd tl 194-199) kohaldati S. Sokovile VÕS § 1055 ja KrMS § 310 1 alusel lähenemiskeeld X suhtes tähtajaga 3 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest. Lähenemiskeeld sisaldas endas keeldu läheneda Xle isiklikult avalikes kohtades lähemale kui 50 meetrit, läheneda tema elukohale XXX lähemale kui 50 meetrit ja võtta Xga ühendust sidepidamisvahendite (so post, telefon, e-post, sotsiaalmeedia ja võimalikud teised suhtluskanalid) kaudu. Lisaks nähtub kohtulahendist, et kohus selgitas S. Sokovile, kuidas tuleb tal käituda, kui ta satub juhuslikult Xle lähemale kui 50 meetrit – sellisel juhul ei tohi ta suhelda Xga.
116.Süüdistatav ei tunnistanud kohtuistungil oma süüd lähenemiskeelu rikkumises, kuid samas ütlusi andes ta lähenemist Xle nii füüsiliselt kui ka erinevate suhtluskanalite kaudu, ei eitanud. Süüdistatav tunnistas kohtuistungil, et „Ma ei pööranud tähelepanu sellele kohtuotsusele. Arvasin, et sellega peab sotsiaalteenistus tegelema ja kuidagi klaarima selle pere konflikti... Kuna ma teadsin kannatanut halvast küljest, et ta on narkomaan ja varas, siis ma leidsin, et mul on ka õigus poja eest hoolitseda ja oma armastust väljendada.... Coop kaupluses ei saanud oma emotsioone tagasi hoida“ jne. Veel märkis süüdistatav kohtuistungil, et tema sai talle kohtuotsusega pandud lähenemiskeelust aru selliselt, et kui kannatanu on kuskil üksinda, peab ta eemalduma, aga kui seal on teine inimene, siis ma võin tema poole pöörduda, mul on õigus.
117.Süüdistatava sõnul oli tema ainsaks sooviks kannatanule lähenedes suhelda lapsega. Samuti märkis S. Sokov, et kannatanule helistamise ja sõnumite saatmise põhjuseks oli nii kannatanu provokatsiooniline käitumine kui süüdistatava soov laste kasvatamist mõjutada. Samuti väitis Sergei Sokov, et tal ilmselt ei jätku haridust et aru saada, et ei tohi võtta ühendust kannatanuga, kui on kohaldatud lähenemiskeeld.
118.Kohtu hinnangul on kõik süüdistatava selgitused sellest, miks ta lähenes kannatanule, rikkudes sellega kohtu poolt seatud lähenemiskeeldu, otsitud ja ennast õigustavad. Kohus märgib, et lähenemine kannatanule oli ajendatud peamiselt soovist suhelda kannatanu Xga, kellest S. Sokov ei olnud emotsionaalselt lahti lasknud. Sellele viitavad arvukad Xle saadetud sõnumid, kus vaheldumisi on kannatanu roppude sõnadega sõimamine, solvamine ning soov, et kannatanu tuleks tema juurde, läheks temaga SPA-sse, seksiks temaga jne.
119.Harju Maakohtu 26.05.2023 otsusega kohaldatud lähenemiskeeld hõlmas nii füüsilist lähenemist kui suhtlemist erinevate suhtluskanalite kaudu. Kohtu hinnangul on S. Sokovi poolt 26.05.2023 kohtuotsusega seatud lähenemiskeelu rikkumine leidnud tõendamist samas mahus nagu X suhtes toime pandud ahistav jälitamine. Seda kinnitavad tõendid, mida on käsitletud käesoleva kohtuotsuse punktides 3-47 X ahistavat jälitamist puudutavas osas.
120.Kohtuotsusega seatud lähenemiskeelu rikkumine ei ole kohtu hinnangul tõendatud üksnes 12.03.2024 episoodis, kuivõrd ei ole usaldusväärsete tõenditega leidnud kinnitust, et süüdistatav oleks nimetatud kuupäeval kannatanule Xle XXX ujula juures lähenenud. Kuigi ühe osateo toimepanemine KarS § 3312 järgi kvalifitseeritud korduvast lähenemiskeelu rikkumisest ei ole tõendamist leidnud, puudub kõikide teiste episoodide osas vaidlus selles, et S. Sokov on rikkunud talle X suhtes kohtuotsusega määratud lähenemiskeeldu nii füüsiliselt kui ka kannatanuga erinevate suhtluskanalite kaudu ühendust võttes. Kuivõrd lähenemiskeelu rikkumised kattuvad X suhtes toime pandud ahistava jälitamise episoodidega, ei pea kohus vajalikuks KarS § 1573 lg 1 all juba eelnevalt analüüsitud tõendeid üle korrata.
121.Kokkuvõtvalt leiab kohus, et S. Sokov on oma tegevusega realiseerinud KarS § 331 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo objektiivse külje. Kohtu hinnangul näitavad süüdistatava selgitused ilmekalt tema ükskõikset ja üleolevat suhtumist kohtuotsusega kohaldatud lähenemiskeeldu. S. Sokov oli teadlik temale kohtu poolt pandud lähenemiskeelust, ta rikkus seda korduvalt. Lähenemiskeelu olemusest arusaamisele viitab ainuüksi see, et iga kord kui kannatanu X võttis kätte telefoni, et helistada, jooksis S. Sokov kohe minema. S. Sokovi poolt lähenemiskeelu rikkumine oli teadlik ja tahtlik. Subjektiivsest küljest tegutses S. Sokov kavatsetusega.
KARISTUS
122.KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.
123.Kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid (RKKK 1-18-2232, p 71).
124.KarS § 121 lg 2 p 3 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Sanktsiooni keskmääraks on 2 aastat 6 kuud vangistust. KarS § 157 3 lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse, sanktsiooni keskmäär on 6 kuud. KarS § 331 2 alusel on seadusandja sätestanud karistuseks samuti rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. Seega on sanktsiooni keskmäär sama, s.o 6 kuud.
125.S. Sokovi süü suurusele hinnangut andes leiab kohus, et süü on keskmisest suurem ahistavas jälitamises, kuna tegemist on korduvalt ja pika aja vältel kahe kannatanu suhtes toimepandud tegudega. Ka lähenemiskeelu rikkumise puhul on süüdistatava süü keskmisest suurem, kuivõrd tegemist on samuti pika perioodi vältel toime pandud tegudega. Kehalise väärkohtlemise episoodis hindab kohus arvestades saabunud tagajärge, süüdistatava süü keskmiseks, kuid vaatamata sellele on süüdistusest valdava osa moodustava ahistava jälitamise ja lähenemiskeelu tõttu tervikuna süüdistatava süü suur.
126.Süüdistatav ei ole oma süüd tunnistanud, kuigi tervikuna oma seotust süüdistuse sisuks olevate tegudega ei eitanud. Samas ei ole ta ilmutanud vähimatki kahetsust ning tema käitumine kohtumenetluse kestel on näidanud, et ta ei ole teinud toimunust vajalikke järeldusi ega kannatanute käest vabandust palunud. S. Sokovi seisukohad kohtuistungil olid ennast õigustavad ja tema käitumine kohtusaalis äärmiselt impulsiivne, mis kinnitab kohtumenetluse käigus tuvastatut, et S. Sokov on kergesti ärrituv, enesekeskne ja võimetu oma emotsioone kontrollima. Kõik kolm kuritegu on süüdistatav toime pannud kas kavatsetult või otsese tahtlusega.
127.Süüdistatava vastutust kergendavad asjaolud puuduvad. Küll on aga prokurör vastutust raskendavate asjaoludena põhjendatult välja toonud süüteo toimepanemise teadvalt noorema kui 18-aastase isiku suhtes (KarS § 58 p 3), endise ja praeguse pereliikme suhtes (KarS § 58 p 4) ja isikuvastase süüteo toimepanemise alaealise juuresolekul (KarS § 58 p 13).
128.Süüdistatava süüd ja õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad.
129.Karistuse määra valikul tuleb kohtul arvesse võtta eripreventiivseid kaalutlusi ehk võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, samuti üldpreventiivseid kaalutlusi, aga ka õiguskorra kaitsmise huvisid.
130.S. Sokov on toime pannud kolm erinevat süütegu, riivates sellega mitmeid erinevaid õigushüvesid. Selliselt on ta rikkunud KarS §-ga 121 kaitstud õigushüve – inimese tervist, kehalist ja vaimset heaolu ning KarS §-ga 1573 kaitstavat õigushüve, milleks on isiku- ja eraelu puutumatus. KarS § 331 2 kaitstav õigushüve on kohtulahendi täitmine.
131.Eripreventiivsetel kaalutlustel peab S. Sokovile kohaldatav karistus olema selline, mis paneb teda edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma ning ümber hindama oma senise käitumise ja mõtlemise. Igasugune mõjutamine saab toimuda vaid tema hoiakute muutmise kaudu. Üldpreventiivsest kaalutlusest
lähtuvalt peab ühiskonnale olema tagatud õiglustunne, et selliste süütegude toimepanijad saavad riigi poolt selge signaali mõistetava karistuse näol.
132.Karistuse mõistmisel arvestab kohus nii S. Sokovi vastutust raskendavate asjaoludega, kui ka sellega, et S. Sokovit on varem kriminaalkorras karistatud 26.05.2023 Harju Maakohtu otsusega KarS § 1573 lg 1, § 121 lg 2 p 2 ja § 331 2 järgi. Ka toona oli kannatanuks S. Sokovi endine abikaasa X. S. Sokovile süüdistuses etteheidetud teod pani ta toime temale kohtu poolt määratud katseajal. Väheoluline pole ka see, et käesolevas kohtuasjas vahistatuna Tallinna vanglas viibimise ajal alustati S. Sokovi suhtes 16.09.2024 kriminaalmenetlust KarS § 120 lg 1 tunnustel selles, et S. Sokov jätkab vanglas viibides X ja tema laste ähvardamist (I kd tl 184).
133.Kehalise väärkohtlemise eest taotles prokurör S. Sokovile kohtuvaidlustes 2 aasta ja 8 kuu pikkust vangistust, ahistava jälitamise ja lähenemiskeelu rikkumise eest KarS § 63 alusel 1 aasta pikkust vangistust. Liitkaristuseks palus prokurör määrata S. Sokovile 3 aastat ja 6 kuud vangistust, mida suurendada eelmise otsuse ära kandmata osa võrra ning lõplikuks ära kandmisele kuuluvaks karistuseks palus prokurör mõista 4 aastat ja 7 kuud vangistust.
134.Kaitsja palus kohtuvaidlustes S. Sokov kõikides talle inkrimineeritud kuritegudes õigeks mõista.
135.Kohus märgib, et vastavalt kohtupraktikale eeldab iga järgnev samaliigiline karistus riigilt ka rangemat reageeringut. S. Sokovit karistati 26.05.2023 KarS § 121 lg 2 p 2, § 1573 lg 1 ja § 3312 järgi vangistusega, mida kohus pidas võimalikuks tingimuslikult täitmisele mitte pöörata. Teod, mille eest S. Sokov eelmise kohtuotsusega süüdi mõisteti, on kattuvad kõnealuses kohtuasjas arutatud tegudega ning veelgi enam – on toime pandud sama kannatanu suhtes. Oma olemuselt on nad läinud raskemaks veel selle võrra, et on lisandunud teinegi kannatanu – süüdistatava alaealine laps. Kohus märgib, et karistuse eesmärk on suunata inimest seaduskuulekale teele ja kui leebemad meetmed ei ole varasemalt andnud soovitud tulemust, tuleb riigil reageerida jõulisemalt. S. Sokovile oli eelmise kohtuotsusega määratud karistus jäetud tingimuslikult kohaldamata koos KarS § 74 sätestatud kontrollnõuetega. Kohtuotsusega antud katseaega S. Sokov läbida ei suutnud, jätkates samaliigiliste kuritegude toimepanemist vaevalt mõne kuu möödudes eelmisest kohtuotsusest. Sellest tulenevalt peab kohus põhjendatuks määrata S. Sokovile karistusena vangistuse nii ahistava jälitamise, lähenemiskeelu rikkumise kui ka kehalise väärkohtlemise eest. Kuivõrd ahistava jälitamise ja lähenemiskeelu rikkumise realiseeris S. Sokov ühtede tegudega tuleb nende kuritegude eest mõista karistus KarS § 63 lg 1 alusel. S. Sokovit tuleb karistada KarS § 121 lg 2 p 3 järgi vangistusega 2 aastat ja 1 kuu ning §-de 157 3 lg 1 ja 3312 järgi ning KarS § 63 lg 1 alusel vangistusega 1 aasta ja liitkaristuseks KarS § 64 lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 2 aastat ja 10 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendab kohus mõistetud karistust eelmise, so. Harju Maakohtu 26.05.2023 kohtuotsusega nr 1-23-2839 mõistetud ära kandmata karistuse, s.o 1 aasta, 1 kuu ja 20-päevase vangistuse võrra ning liitkaristuseks S. Sokovile jääb 3 aastat, 11 kuud ja 20 päeva vangistust. Karistus hakkab kulgema S. Sokovi kahtlustatavana kinnipidamisest.
136.Kuna S. Sokovi suhtes valiti tõkendiks vahistamine (mille põhjendatust on kohtute poolt korduvalt kontrollitud) tuleb see jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada. Kohtu hinnangul on vahistamine jätkuvalt aktuaalne ning kohus määruste sisu üle kordama ei hakka. S. Sokov peeti kahtlustatavana kinni 10.06.2024, seega tuleb antud kuupäev lugeda tema karistuse kandmise alguseks.
MENETLUSKULUD
137.KrMS § 175 lg 1 p-de 4 ja 9 järgi on käesolevas kriminaalasjas menetluskuludeks määratud kaitsjale määratud tasu kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses ning süüdimõistva kohtuotsusega
kaasnev sundraha käsitletavad menetluskuludena. KrMS § 173 lg 2 kohaselt hüvitab menetluskulud KrMS järgi kohustatud isik menetleja määratud ulatuses.
138.Seadusandja on määranud, et reeglina hüvitab KrMS § 180 lg 1 alusel süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu, kuid KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks määratud kaitsjale Toomas Laanemaale makstud tasud kokku summas 3935,24 eurot ning sundraha summas 1329 eurot, s.o menetluskulud kokku summas 5264,24 eurot, mis tuleb tasuda alates kohtuotsuse jõustumisest ositi KrMS § 180 lg 3 alusel 12 kuu jooksul, tasudes esimese 11 kuu jooksul vähemalt 438,68 eurot kuus ja 12. kuul 438,76 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu summas 117,12 eurot jääb riigi kanda, kuna seda ei olnud märgitud süüdistusaktis nimetatud menetluskuludes. Nimetatud taotluse ja hüvitamise määruse esitas prokurör kohtule alles kohtumenetluse käigus.
139.Vabariigi Valitsuse määruse „Töötasu alammäära kehtestamine“ (vastu võetud 19.12.2024) nr 87 § 1 kohaselt on alates 1. jaanuarist 2025 tunnitasu alammääraks 5,31 eurot ja kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 886 eurot. KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo korral 1,5 kuupalga alammäära, mis on kohtuotsuse tegemise hetke seisuga seega 1329 eurot.
140.Kaitsjatasu suuruse mõistlikkuse üle otsustamisel tuleb silmas pidada nii kaitsja ühe tööühiku hinda (nt õigusabi tunnihind) kui ka osutatud õigusteenuse vajalikkust (vt RKKK 3-1-1-39-13, p 9). Võttes arvesse antud kriminaalasja tehiolusid, samuti kohtumenetluses S. Sokovile määratud kaitsja T. Laanemaa poolt tagatud kaitset, õigusnõustamise mahtu ja ulatust süüdistatavale, leiab kohus, et määratud kaitsja poolt esitatud taotlused kaitsjakulude hüvitamiseks seoses süüdistatava kaitsmisega kriminaalmenetluses on põhjendatud ja esitatud mõistlikus suuruses. Kaitsja T. Laanemaa taotlustes esitatud õigusabikulude summa suurused seonduvad põhjendatud kaitsetoimingutega.
141.Kuna märgitud kulud on tekkinud S. Sokovi õigusvastase käitumise tulemusena, on seetõttu põhjendatud ka nende hüvitamine süüdistatava poolt.
142.On ilmne, et kinnipidamisasutuses on kohtuotsuse täitmine menetluskulusid puudutavas osas S. Sokovil raskendatud, kuna kinnipidamisasutuses viibivate süüdimõistetute töötamise võimalus on piiratud ja kuigi tööhõive vanglas ei pruugi olla kindlustatud, ei saa kohus siiski a priori välistada, et süüdistatavatel osutub võimalikuks teenida tulu ka vanglas viibimise ajal (RKKK 3-1-1-105-12, p 7). Kinnipeetavatele ei ole vangistuse ajal küll igakord tagatud võimalust töötada, kuid sellegi poolest ei saa menetluskulude hüvitamise otsustust tehes juba ette lähtuda sellest, et süüdimõistetud karistuse kandmise ajal kindlasti ei tööta. Juhul kui isikud menetluskulusid õigeaegselt ei tasu, lähtutakse täitemenetluse seadustiku regulatsioonist.
143.Kaitsja on esitanud taotluse S. Sokovile süüteo menetluses tekitatud kahju hüvitamiseks summas 23 302,86 eurot (s.o seisuga 14.05.2025) ning iga järgneva vangistuses viibitud päeva eest summas 68,74 eurot kuni Sergei Sokovi vabastamiseni. Taotlus jääb rahuldamata, kuna kohus mõistab S. Sokovi süüdi ning nimetatud summa väljamõistmiseks puudub alus.
Kohtunik: /allkirjastatud digitaalselt/
Tallinna Ringkonnakohtu 16.12.2025 kohtuotsusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 01.07.2025 kohtuotsus.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.