Kohtulahend

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

12. november 2012, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-10-9989

Kohtukoosseis

Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Paavo Randma

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 09. oktoobri 2012 määrus Arsen Nikiforovi tingimisi vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Arsen Nikiforovi määruskaebus

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätta Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)

Asjaolud Viru Maakohtu 09.10.2012 jäeti Arsen Nikiforov vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohtu määruse on Viru Vangla kinnipeetav A. Nikiforov allkirja vastu kätte saanud 12.10.2012. A. Nikiforov on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 13.06.2011 otsusega KarS § 184 lg 2 p 2 ja § 25 lg 1, 2 - § 199 lg 2 p 4 järgi ning karistatud KarS § 64 lg 1 ja § 68 kohaldamisega vangistusega 3 aastat 5 kuud alates 05.04.2010 Karistuse kandmise aja algus on 05.04.2010 ja lõpp 05.09.2013.

Esimese astme kohtu määruse sisu

Maakohus märkis, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 3 korda, vanglakaristust kannab ta teist korda. Käesoleval ajal kannab A. Nikiforov karistust muuhulgas raske rahvatervisevastase I astme süüteo toimepanemise eest. Vangistuses on kinnipeetavale määratud 7 distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Kinnipeetav ei suuda isegi vangistuses olles ühiskonnas kehtestatud reegleid järgida. Maakohus leidis, et kuigi kinnipeetavale on vabanemise korral garanteerinud töökoha JK FC T O, nähtub Viru Vangla iseloomustusest, et alates esimesest vangistusest vabanemisest ei ole kinnipeetav enam ametlikult töötanud. Ka vangistuses on ta tööst keeldunud. Seega puuduvad kinnipeetaval tööoskused, -harjumus ja -kogemused. Samuti nähtub Viru Vangla iseloomustusest, et kinnipeetaval on töötamise ajal olnud suhtlemisprobleemid kolleegidega. See kõik kokku ei soodusta alalise töökoha pikaajalist pidamist. Maakohus luges positiivseks sotsiaalprogrammi läbimise ja elukoha olemasolu ema korteris, kuid leidis, et vaid neil alustel ei ole kinnipeetava vabastamine põhjendatud. Viimase kohtuotsuse ärakirjast nähtub, et ka enne vangistust elas kinnipeetav samal aadressil, seega ei suuda alalise elukoha olemasolu ja emaga koos elamine hoida kinnipeetava puhul ära uute kuritegude toimepanemist. Ülaltoodu alusel leidis maakohus, et kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega on käesoleval ajal ennatlik ja ei ole põhjendatud. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, leiab maakohus, et tema vabastamise korral oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Samuti ei ole see kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Uute kuritegude toimepanemise risk on antud kinnipeetava poolt jätkuvalt kõrge. Isik, kes pani korduvalt toime kuriteod, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu talle mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele nad hiljem võiksid toetuda. Kinnipeetav peab aduma, et süüdimõistmisel ei ole tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine talle garanteeritud. Arvestades antud kinnipeetava käitumist enne vangistust ja vangistuse ajal, leidis maakohus, et kinnipeetaval tuleb kogu talle mõistetud karistus ära kanda vangistusena. Määruskaebuses esitatud taotluse sisu A. Nikiforovi määruskaebuses palutakse tühistada Viru Maakohtu määrus ja vabastada ta tingimisi enne tähtaega. Määruskaebuse esitaja leiab, et võimalused vabanedes – töökoht, elukoht, moraalne toetus, aitaksid tema taasühiskonnastamisele paremini kaasa kui vabanemine tähtaegselt. Samuti peab ta kriminaalhooldust piisavalt tugevaks ja autoriteetseks mõjutajaks ja abistajaks.