Kohus
Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
29.10.2012, Rakvere kohtumaja
Kohtuasja number
1-08-8648
Kohtunik
Anu Ammer
Kohtuistungi sekretär
Enjar Malm
Tõlk
Tatjana Šibajeva
Prokurör
Enn Pustak
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid ANTON BETŠINi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
Anton Betšin, isikukood: 37903113716, EV kodanik, viibimiskoht: Viru Vangla.
Videokohtuistungi aeg – 19.10.2012
Karistuse kandmise algus 08.03.2011 ja lõpp 08.07.2013
Jätta Anton Betšin vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai või pidi teada saama vaidlustatavast kohtumäärusest. Asjaolud. Viru Vangla esitas 27.09.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Anton Betšini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Anton Betšin on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 30.12.2011 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 1-08-8648 KarS § 200 lg 2 p-de 7 ja 8 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ning teda karistati vangistusega 3 aastat ja 6 kuud. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks määrati 2 aastat ja 4 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 08.03.2011.
Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et isikut on kriminaalkorras karistatud 5 korda, reaalset vanglakaristust kannab kolmandat (3) korda. Kuritegude dünaamika on välja kujunenud varguste, röövimiste ja vägivalla kasutamise näol. Kinnipeetav viibib piiratud liikumisega osakonnas vastuvõturežiimil, mistõttu ei ole talle individuaalset täitmiskava koostatud. Distsiplinaarkaristused kinnipeetaval puuduvad. Vabanemisel tahab asuda elama xxxx, aadressile xxxx, mis kuulub isiku vanematele ning kus ta ka enne vangistust koos ema ja isaga elas. Isikul on põhiharidus, riigikeelt ei valda. Enne vangistust A.Betšin ei töötanud, oli vormistatud xxxx. Materiaalselt kindlustasid vanemad. Kinnipeetava suhtluskonda kuuluvad enamasti kriminaalkorras karistatud isikud ja sõltlased. Enne vangistust kuritarvitas alkoholi, alates aastast 1996 tarvitab narkootikume. Viru Vangla hinnangul on järgneva kahe aasta jooksul peale võimalikku vabanemist korduva mittevägivaldse kuriteo sooritamise tõenäosus 50% ning vägivaldse kuriteo sooritamise tõenäosus 40%. Üldine tõenäosus uue kuriteo sooritamise võimalikkusest on 55%. Eeltoodust tulenevalt ei toeta Viru Vangla kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Maakohtu istung. 19.10.2012 toimunud videoistungil taotles Anton Betšin ise enda enne tähtaegset vabastamist. A.Betšin soovib vanglast vabanedes asuda seadusekuulekalt elama, asuda tööle ning maksta ära kõik rahalised nõudmised. Töötas 2003-2006 ametlikult elektrijaamas, seega töökogemus on tal olemas, kuid garanteeritud töökoht puudub. Perekonda kuuluvad vanemad, endal peret ei ole, suhted vanematega head. Vabanedes hakkavad teda toetama vanemad. Vanglas olles jättis maha suitsetamise, ka alkoholi ja narkootikumide tarvitamine on tema enda sõnul minevik. A.Betšin avaldab kohtule, et viibis piiratud liikumisvõimalustega osakonnas karantiini tõttu, mis lõppes 2 nädalat tagasi. Leiab, et on juba tükk aega vanglas olnud, võrrelnud elu vanglas ja vabaduses ning vanglasse tagasi sattuda ei soovi. Prokurör Anton Betšini ennetähtaegset vabastamist ei toetanud. Kinnipeetavat on viiel korral kriminaalkorras karistatud, reaalset vanglakaristust kannab kolmandat korda. Lisab, et vangla samuti ei toeta isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Maakohtu määruse põhjendused. Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja Anton Betšin tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Vastavalt KarS § 76 lg 3 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vangla saadetud materjalidest nähtub, et kinnipeetaval on vabanedes olemas elukoht, kuid garanteeritud töökoht puudub. Omab põhiharidust, riigikeelt ei valda. On väljendanud soovi vabanedes omandada keevitaja eriala ning õppida riigikeelt. Samas on isiku tööoskused
minimaalsed, puudub väljakujunenud tööharjumus ning enne vangistust vormistatud xxxx. On sooritanud varavastaseid kuritegusid materiaalse kasu saamise eesmärgil. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul tõenäoline, et majanduslike raskuste ilmnemise, lähedaste poolse toetuse kaotamise või suutmatuse korral võlgnevusi tasuda, võib isik majandusliku kasu saamise eesmärgil taas varavastaseid süütegusid toime panna. Tulenevalt asjaolust, et isik on ka varem varavastaseid kuritegusid toime pannud ning vabanemise korral on uue kuriteo toimepanemise tõenäosus kõrge (vangla hinnangul 55%), on kohtu hinnangul kinnipeetava puhul tegemist ühiskonnaohtliku isikuga, kelle vabastamist enne tähtaega peab kohus ennatlikuks. Eeltoodust nähtub, et KarS § 76 lg 3 nimetatud tingimused ei ole täidetud ning sellest tulenevalt ei pea kohus võimalikuks Anton Betšin enne tähtaega vabastada. Antud juhul ei kaalu süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist pooldavad asjaolud üles tema vabastamisest keeldumist põhistavaid asjaolusid. Kohus selgitab, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetu Anton Betšini tingimisi vabastamisega vangistuse kandmisest enne tähtaega. Maakohus juhindus Karistusseadustiku § 76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku § 175 lg 1 p 4, § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent
(allkiri) (allkirjastatud digitaalselt)
Kohtumäärus jõustus 13. novembril 2012. a. Nooremreferent
Anu Ammer Lea Herne Lea Herne
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.