2-22-15141/15 - Muud - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

Kõik loetletud võlakohustused on sissenõutavaks muutunud (sundtäitmises). T. S., O. L. ja Bigbank AS nõuetele on usaldusisiku hinnangul võlgnikul võimalik esitada täitmise aegumise vastuväide. Muud tsiviilõiguslikud nõuded aeguksid eelduslikult ajavahemikus 2023 kuni 2040. L. S., V. K., MAXIMA Eesti OÜ, A. B. ja A. J. ei ole käesolevaks hetkeks kohtutäituri poole pöördunud. Juhul, kui isikud otsustavad seda teha, pikeneb vastavate nõuete täitmise aegumistähtaeg. Kui võlgnik edaspidi vanglasse ei sattu, võib kriminaalmenetluse kulude hüvitamise kohustuste täitmise kõige hilisemaks aegumistähtajaks arvestada 2029. Eelpool loetletud võlausaldajate nõuetest 11 518,99 eurot (~ 61%) on sellised, millest on teoreetiliselt võimalik võlgnikku FiMS-s sätestatud kohustustest vabastamise menetluse raames vabastada. Võlausaldajate nõuetest 7237,96 eurot (so kahju hüvitamise nõuded) on aga sellised, millest ei ole võimalik isikut kohustustest vabastamise menetluse raames vabastada. Maksejõuetus Võlgnikul puuduvad maksejõuetusavalduse esitamise seisuga 10.10.2022, usaldusisiku määramise seisuga 23.11.2022 kui ka käesoleva aruande esitamise seisuga 23.12.2022 rahalised vahendid sissenõutavaks muutunud võlakohustuste täitmiseks. Isiku sissetulekud koosnevad käesoleval ajal ainuüksi Eesti Töötukassa poolt makstavast töötu- jms toetustest, millele ei ole TMS § 131 lg 1 p 5 kohaselt võimalik sissenõudeid pöörata. Muud kindlalt prognoositavad ja/või regulaarsed tulud (nt äritegevusest, renditulud jms) isikul teadaolevalt puuduvad. Samuti puudub võlgnikul realiseerimiskõlbulik materiaalne vara. Seega juhul, kui võlgniku elukorralduses lähimal ajal olulisi muutusi ei toimu, ei olegi väljavaateid isiku sissetuleku arvelt teadaolevaid sissenõutavaks muutunud võlakohustusi täita. Usaldusisikule ei ole käesolevaks hetkeks teada asjaolusid, mis viitaks kindlalt võlgniku tulude suurenemisele ja tema majandusliku olukorra paranemisele. Eeltoodut arvestades asub usaldusisik seisukohale, et T. R. ei suuda mõistliku aja jooksul rahuldada kõigi teadaolevate võlausaldajate nõudeid. Võlgnik on usaldusisiku hinnangul püsivalt võimetu täitma oma kohustusi. Täitemenetlusregistri andmetest nähtuvalt on võlgnikul olnud täitmata võlakohustusi viimased 21 aastat ja tema suhtes toimuvad sundtäitmised on olnud suhteliselt edutud (täitemenetlused on lõppenud üldjuhul mitte täitmisega, vaid aegumise tõttu). Võlgnik on omandanud elu jooksul hoiakud, mille tõttu on tal vähemalt seni puudunud eeldused elada stabiilset elu, teenida seaduslikult elatist enesele ning ühtlasi tuua kasu teistele. Võlgnik on pannud toime rohkelt õigusrikkumisi, millega on kaasnenud kahju ning menetluskulude hüvitamise kohustused. Kuritegudes süüdimõistmisele järgnenud vabaduskaotuslikud karistused ei ole soosinud võlgniku poolt püsiva töö vms sissetulekuallika leidmist ning olemasolevate võlakohustustuste mõistliku aja jooksul täitmist.

Eeltoodut arvestades peab usaldusisik võlgniku maksejõuetuse tekkimise olulisimaks põhjuseks võlgniku pikaajalist õigusvastast käitumist ning üleüldist kergemeelset suhtumist oma kohustuste täitmisse. Vaatamata sellele, et suur osa võlgniku varalistest kohustustest on seotud tema toimepandud kuritegudega, ei ole õige väita, et võlgnik on toime pannud ühtlasi karistusseadustiku (KarS) §-s 384 sätestatud teo (füüsilisest isikust võlgniku varalise seisundi teadev kohustustevastane kahjustamine, kui sellega on põhjustatud võlgniku maksevõime oluline vähenemine või maksejõuetus). Usaldusisik on seisukohal, et omaette kuriteona ei saa käsitada seda, kui kuritegude toimepanemine osutub ka kurjategijale enesele kokkuvõttes nii kahjulikuks, et ta muutub maksejõuetuks. Võlgniku suhtes toimub käesoleval ajal 20 täitemenetlust, mis on alanud perioodil 2003 kuni 2022. Ehkki enamikus neist on sissenõudja nõue aegunud ja säilinud on vaid kohtutäituri õigus nõuda tema tasust osa maksmist, on võlgniku vastu siiski suunatud palju rohkem nõudeid, kui ta suudab rahuldada. Usaldusisik on seisukohal, et hetkel teadaolevaid võlgniku sissetulekuid arvestades puudub tal igasugune võimekus juba sissenõutavaks muutunud võlakohustusi täita. Puuduvad andmed, mis võimaldaksid kindlalt prognoosida lähiajal tema majandusliku seisukorra olulist paranemist. Seega on isik püsivalt maksejõuetu. Isiku püsiv maksejõuetus on selliseks asjaoluks, mis välistab tema suhtes võlgade ümberkujundamise menetluse kohaldamise. Võlgniku püsiv maksejõuetus annaks küll aluse kuulutada välja isiku pankrot, kuid tekib küsimus, et kas koos pankroti väljakuulutamisega oleks põhjendatud algatada ka kohustustest vabastamise menetlus. Vangistuse ajal on võlgnikku ülal pidanud riik. Ka vabaduses viibimise ajal on võlgniku toimetuleku taganud peamiselt riigi erinevad toetusmeetmed. Võlgnik on varem töötanud peamiselt lihttöölisena ning suure tõenäosusega ei suuda ka edaspidi teha keerulisemat tööd. Usaldusisikule ei ole teada, mis kasu saaks toimuvast menetlusest võlgniku võlausaldajad või riik või mistahes muu isik peale võlgniku. Sõltumata sellest, kas kohus kuulutab välja võlgniku pankroti või mitte, ei ole isikul sissetulekute (millele saaks sissenõudeid pöörata) puudumist arvestades ette näha võlgniku olemasolevate võlgade tasumist (vähemalt mitte märkimisväärses ulatuses). Isik on viibinud elektroonilise valve all vabaduses väga lühikest aega, mistõttu usaldusisikul ei ole tekkinud võlgnikuga isiklikku kogemust, mille põhjal võiks piisava kindlusega ennustada edasise menetluse perspektiivi. Võlgniku suhtes varasemalt tehtud paljude kriminaalasjade lahendite alusel ei ole usaldusisikul tekkinud veendumust, et võlgniku pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse tulemusena tegelikult saabub olukord, kus võlgnik uusi kuritegusid toime ei pane, elatub iseenese teenitavast sissetulekust ja oma tegevusega panustab olemasolevate võlakohustuste täitmisse. Võlgnikul puuduvad rahalised vahendid menetluskulude katteks, seega saaks võlgniku taotletav menetlus eeldatavalt toimuma järjekordselt riigi kulul. Kohustustest osalise vabastamise perspektiiv võib, kuid ei pruugi võlgnikku motiveerida hoiduma uute kuritegude toimepanemisest ning uute varaliste kohustuste tekitamisest. Usaldusisik ei ole kindel, et riigi raha arvel võlgniku vabastamine tema kohustustest (sh riigi ees) on investeering, mis antud juhul end ühiskonnale ära tasub. Kui isikul ei ole varem olnud võlgade tasumise võimet, seda võimet ei ole tal praegusel ajahetkel ning tõenäoliselt ei saa ka ettenähtavas tulevikus olema, siis ei ole usaldusisiku hinnangul sisuliselt tähtsust, kas isikul on võlad või mitte. Usaldusisiku arvates puudub sellel menetlusel mõistlik perspektiiv. Sel juhul võib otstarbekaim valik olla menetluse lõpetamine, aga kui kohus on teistsugusel seisukohal, aktsepteerib usaldusisik kohtu seisukohta.