Kohtulahend

Maakohus tõi välja, et süüdimõistetut on 3 korda kriminaalkorras karistatud. Viru Maakohtu 03.03.2006 otsusega karistati teda KarS § 200 lg 2 p 7, 9, § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi šokivangistusega 6 kuud 27 päeva ning ülejäänud vangistus 1 aasta 5 kuud 3 päeva jäeti täitmisele pööramata tingimisi katseajaga 18 kuud. Viru Maakohtu 22.04.2008 kohtuotsusega tunnistati ta süüdi varguses ning varasem karistus pöörati täitmisele, kuna kuritegu oli toime pandud katseajal. Ta pani katseajal toime ka tapmise, milles ta tunnistati süüdi Viru Maakohtu 27.03.2008 otsusega. Kriminaalhoolduse all olles ei täitnud H.B käitumiskontrollnõudeid ja kohustusi, pani toime uue raske isikuvastase kuriteo ning karistus pöörati täitmisele 26.06.2007 kohtumäärusega. Praegu kannab ta karistust katseajal toime pandud esimese astme isikuvastase kuriteo eest – seega on tema kuritegude dünaamika muutunud raskemaks. Lisaks on karistusregistri teatise kohaselt teda 8 korral väärteokorras karistatud, nendest 5 korral alkoholiseaduse rikkumise eest. Maakohtu hinnangul nähtub eeltoodust, et varem mõistetud karistused ja määratud kriminaalhooldused ei ole H.B puhul täitnud eesmärki hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Maakohus märkis, et vangla esitatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on vangistuse ajal 17 korral karistatud distsiplinaarkorras ning karistused on kehtivad. Karistused on muuhulgas määratud vangla vara lõhkumise, korraldustele mitteallumise, vanglaametniku suhtes ebatsensuursete väljendite kasutamise ja valvuri suunas sülitamise eest. Rikkumiste arv ja iseloom näitab, et vangistuse ajal ei ole H.B oma käitumist ega mõtteviisi muutunud ning säilib oht, et ka vabanedes ei võta süüdimõistetu oma käitumist kontrolli alla. Maakohus viitas ka Riigikohtu lahendile kriminaalasjas nr 3-1-1-91-06, mille kohaselt on vangistatu õiguspärane käitumine vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Maakohus pidas positiivseks, et kinnipeetav on vangistuse jooksul lõpetanud XXXX, edukalt XX XXXX XXXX ja alates 01.09.2011 omandab XXXX eriala ning on lõpetanud XXXX kursused. Maakohtu määruse kohaselt on vabanedes H.B kindel elukoht sugulase korteris, kus elab lisaks tema sugulasele ka viimase noorem poeg. Lisaks garanteerib talle XXXX ametikoha OÜ A P G. Maakohus võttis arvesse, et enne vangistust tarvitas kinnipeetav alkoholi ning tal võib ka edaspidi esineda tagasilanguse perioode, mis samuti suurendavad uue kuriteo toimepanemise riski. Maakohtu hinnangul ei ole süüdimõistetu veel paranemise teele asunud ning arvestades tema poolt toimepandud kuritegude ohtlikkust ja asjaolusid (esimesel korral muuhulgas karistatud röövimise eest ja teisel korral tapmise eest, katseajal pani toime ka varguse, mille eest teda karistati kolmandat korda), korduvaid karistusi ja kuritegude vägivaldsust, tema käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all olles (esimese astme isikuvastase kuriteo toimepanemine katseajal, korduvad väärteod) ja vangistuses viibides (korduvad distsiplinaarkaristused) ja süüdimõistetu võimalusi vabaduses (elu- ja töökoht) ei ole tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Maakohtu hinnangul näitab süüdimõistetu käitumine vanglas, et ta ei ole võimeline hoidma enda käitumist kontrolli all ega vältima uute rikkumiste toimepanemisest isegi vangla režiimis. Maakohus tõi välja, et esimest korda esitas vangla materjalid ennetähtaegsele vabastamisele septembris 2011, pärast seda karistati isikut veel kahel korral distsiplinaarkorras – 06.11.2011 ja 18.11.2011, muuhulgas ka kartserisse paigutamisega ning rikkumine seostus allumatusega. Maakohus leidis, et soovides elada seadusekuulekalt vabaduses, tuleb süüdimõistetul algul hakata käituma seadusekuulekalt vangla režiimi tingimustes. Distsiplinaarkaristuste arvukus pani maakohut kahtlema, kas isik oleks vabaduses võimeline hoidma oma käitumist kontrolli all. Maakohus rõhutas, et H.B on varem juba korra kriminaalhooldusele allutatud, kuid see ei täitnud oma eesmärki, H.B ei täitnud katseajal käitumiskontrollnõudeid ja kohustusi, pani toime raske isikuvastase kuriteo -2-

ning karistus pöörati täitmisele. See näitab, et kriminaalhooldus ei oleks süüdimõistetu resotsialiseerimiseks ja uute kuritegude toimepanemise riski maandamiseks piisav. Maakohtu hinnangul kaalub süüdimõistetu varasem kuritegelik käitumine üle tema võimalused vabaduses. Maakohus tunnustas süüdimõistetu püüdlusi vangistuse ajal: õppimist, sotsiaalprogrammidest osavõttu, elukoha leidmist, kuid märkis, et distsiplinaarkaristuste rohkus näitab, et isiku korrigeerimine toimub raskustega ja positiivsed muutused ei ole niivõrd pöördumatud, et uue kuriteo toimepanemise riskid oleks piisavalt maandatud. Maakohus märkis ka, et ei saa jätta tähelepanuta, et isik kannab karistust ühe raskeima kuriteo toimepanemise eest, mille tagajärjeks oli inimese surm. Maakohtu hinnangul eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo, tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud ning see ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Maakohus märkis, et karistusaja lõpuni on veel üle 2,5 aasta, mis on pikk aeg. Samuti suurendaksid alkoholi tarvitamine ja suured rahalised nõuded (summas 8952,94 eurot) maakohtu hinnangul omakorda uue kuriteo toimepanemise ohtu. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu H.B taotleb maakohtu määruse tühistamist ja enda vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Määruskaebuse kohaselt ei pannud H.B pärast 2011. aasta kohtuistungit distsiplinaarrikkumisi toime, suhtub nüüd vangla ametnikesse lugupidamisega ning tal ei ole tänaseks kehtivaid distsiplinaarkaristusi. H.B märgib, et tema vastu esitatud võlanõuete suurus on 5585.93, mitte 8952.94 eurot. Süüdimõistetu hinnangul näitab vangistuses õppimine ja kursuste läbimine ning vabaduses elu- ja töökoha leidmine, et ta soovib edaspidi seaduskuulekalt elada. H.B märgib, et pole saanud võlgasid tasuda, kuna on seni vanglas õppinud, kuid on nüüd avaldanud soovi vanglas töötada. Samas võimaldab vanglas töötamine väikse töötasu tõttu vaid osaliselt nõudeid rahuldada, samas kui vabaduses töötades õnnestuks see kiiremini. Määruskaebuse kohaselt soovib H.B oma elu uuelt leheküljelt alustada ja edaspidi seaduskuulekalt elada, kavatseb abielluda ja luua perekonna ning palub kohtult uut võimalust. H.B märgib, et kahetseb toimepandud kuritegusid, oli nende toimepanemise ajal noor, halvas seltskonnas ning alkoholi ja narkootikumide poolt mõjutatud, kuid praeguseks ärakantud 5-aastane karistus on mõjunud positiivselt, ning ta on muuhulgas alkoholi ja narkootikumide sõltuvusest vabanenud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

Ringkonnakohus peab tunnustusväärseks, et H.B on vangistuses õppinud, omandanud eriala, läbinud sotsiaalprogramme, tegelenud oma käitumise ja hoiakute muutmisega, otsinud vabanemise puhuks töökoha, soovib edaspidi elada õiguskuulekalt ja tasuda võlgasid ning tal on vabanedes elukoht ja lähedaste toetus, kuid on seisukohal, et H.B varasem elukäik, reegleid rikkuv käitumine karistuse kandmise ajal ja toimepandud kuriteo asjaolud ei võimalda teda praegu vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.

Tiit Lõhmus

Aarne Sarjas

-4-

Maarika Kuusk

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.