Kohtulahend

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

11. oktoober 2012 Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-12-3242

Kohtukoosseis

Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 12. septembri 2012 määrus süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdimõistetu P.R-i (P.R) kaitsja Toomas Alpi (Alp) määruskaebus

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 390 ringkonnakohus määras: jätta Tartu Maakohtu 12. septembri 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu P.R-i kaitsja Toomas Alpi määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Tartu Maakohtu 07.06.2012 otsusega mõisteti P.R süüdi KarS §-de 274 lg 1, 266 lg 2 p 3 ja 263 p 1, 2 ja 4 järgi ning teda karistati 1 aasta 8 kuulise vangistusega. Karistuse kandmise algus on 23.10.2011 ja lõpp 23.06.2013. Tartu Maakohtu 12.09.2012 määrusega jäeti P.R tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus, hinnates vangla poolt esitatud materjale ja prokuröri kirjalikku arvamust ning kuulates ära kaitsja arvamuse ja süüdimõistetu, leidis, et süüdimõistetu tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist vabastamata. Maakohus märkis, et süüdimõistetut on alates aastast 2000 kriminaalkorras karistatud 13 korral, põhiliselt varavastaste ja vägivallaga seotud kuritegude toimepanemise eest. Maakohtu määruse kohaselt kannab P.R praegu vangistust vägivalla kasutamise eest võimuesindaja suhtes, sissetungimise eest võõrale piirdega alale grupi poolt ning rahu ja avaliku korra rikkumise eest vägivallaga, vastuhakkamisega avalikku korda kaitsvale isikule grupi poolt ning teda on varem korduvalt

vabastatud vangistusest kriminaalhooldaja käitumiskontrollile allutamisega, kuid ta pani selle ajal ikkagi toime uue kuriteo. Maakohtu hinnangul näitab eeltoodu, et süüdimõistetu on käitunud pika ajavahemiku vältel ja korduvalt õigusvastaselt ning tema varasem allutamine kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ei ole andnud positiivset tulemust vaatamata sellele, et tal oli kindel elukoht ja lähedaste toetus. Eeltoodust tulenevalt saab maakohtu hinnangul järeldada, et käitumiskontrollile allutamine ja lähedaste toetus ei ole P.R-i jaoks olnud piisavad, et ära hoida uusi kuritegusid ning tal on kalduvus varavastaste ja vägivallategude toimepanemisele. Maakohus märkis, et vangla iseloomustuse ja kriminaalhooldusametniku arvamuse kohaselt eksisteerib P.R-i puhul endiselt uue kuriteo toimepanemise risk. Maakohus nõustus nimetatud seisukohaga, sest süüdimõistetu on korduvalt käitunud õigusvastaselt, ei mõtle tagajärgedele ning tal ei ole olnud piisavaid oskusi probleemide adekvaatseks lahendamiseks. Samuti on tal maakohtu määruse kohaselt kriminaalse taustaga tutvusringkond, kalduvus alkoholi kuritarvitamisele ja enesekesksed väärtushinnangud. Maakohus leidis, et süüdimõistetu õigusvastase käitumise jätkumise võimalikkust ja allumatust kehtestatud korrale kinnitab ka asjaolu, et teda on vangistuse kandmise ajal 2012. aastal korduvalt distsiplinaarkorras karistatud, sealjuures viimati 13.04.2012 vanglaametniku seadusliku korralduse eiramise eest. Maakohtu hinnangul ei ole määravat tähtsust asjaolul, et kõik distsiplinaarkaristused on P.R-ile määratud enne Tartu Maakohtu 07.06.2012 otsuse tegemist. Maakohtu hinnangul näitavad korduvad distsiplinaarkaristused, et süüdimõistetu ei suuda alluda isegi range järelevalve tingimustes kehtestatud korrale ning tema õiguskuulekus ja allumisvõime ka kriminaalhooldaja käitumisekontrollile on endiselt kaheldavad, vaatamata lähedaste toetusele ning kindlale elukohale ja võimalusele saada tööd. Maakohtu hinnangul on P.R-i risk uute kuritegude sooritamiseks jätkuvalt kõrge ning esineb oht, et süüdimõistetu jätkab perekonnaliikmete toetusest hoolimata uute kuritegude sooritamist raske majandusliku seisundi (võlgnevused üle 8600 euro) või omakasu ajendil või oma agressiivse loomu tõttu. Maakohus oli seisukohal, et korduvalt kuritegusid toimepannud isikut, kes pole varasematest karistustest teinud vajalikke järeldusi ning omab vanglas kehtivaid distsiplinaarkaristusi, ei ole otstarbekas ega õiglane vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega, kui endiselt eksisteerib uue kuriteo toimepanemise oht ja kui esineb suur tõenäosus, et isik ei ole suuteline alluma nõuetekohasele käitumiskontrollile. Maakohus märkis, et ka perekonna, elu- ja töökoha olemasolu ning soov edaspidi elada seadusekuulekalt ei ole sellised asjaolud, mis välistaksid P.R-i puhul kuriteo toimepanemise, mistõttu on tema vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võimatu ning tal on vaja jätkata vangistuse kandmist tähtaja lõpuni. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu P.R-i kaitsja taotleb maakohtu määruse tühistamist ja P.R-i vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Määruskaebuse kohaselt on P.R-i poolt toimepandud kuriteo asjaolud segased ja osaliselt tõendamata. Kaitsja märgib, et P.R lootis kokkuleppemenetluses kriminaalasja lahendamisega, et see soodustab tulevikus tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja kahtleb selles, et P.R-i ennetähtaegse vabastamise küsimust erapooletult lahendati, arvestades tema kohta ajalehes ilmunud artiklit. Kaitsja rõhutab, et vangla toetab P.R-i ennetähtaegset vabastamist ning leiab, et kriminaalhooldaja on arvamuses olnud erapoolik. Määruskaebuse kohaselt ei ole maakohtu määruses piisava põhjalikkusega analüüsitud P.R-i osas vangla poolt koostatud iseloomustust süüdimõistetu riskide ja ohtlikkuse kohta, mille osas on P.R valdavalt iseloomustatud positiivselt. Kaitsja märgib ka, et -2 -