Kohtulahend

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises

1.5 tunnistada Tauno Liesment süüdi KarS § 274 lg 1 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 1 aasta; KarS § 68 alusel arvata eelvangistuse aeg 23.-24.10.2011, s.o 2 päeva karistusaja hulka ja lugeda kandmata karistuseks vangistus 11 kuud 28 päeva; KarS § 73 lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud vangistus 11 kuud 28 päeva jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata Tauno Liesmentile katseaeg 3 aastat ning mõistetud vangistust 11 kuud 28 päeva ei pöörata täitmisele, kui Tauno Liesment ei pane katseajal tahtlikult toime uut kuritegu; tühistada Tauno Liesmentile tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld; 1.6 tunnistada Karel Härm süüdi KarS § 274 lg 1 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 1 aasta; KarS § 68 alusel arvata eelvangistuse aeg 23.-24.10.2011, s.o 2 päeva karistusaja hulka ja lugeda kandmata karistuseks vangistus 11 kuud 28 päeva; KarS § 74 lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud vangistus 11 kuud 28 päeva jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata Karel Härmile katseaeg 1 aasta 6 kuud ning mõistetud vangistust 11 kuud 28 päeva ei pöörata täitmisele, kui Karel Härm ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded; määrata Karel Härmile katseajaks KarS § 75 lg 2 alusel käitumiskontrolli ajal kohustusena mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; määrata Karel Härmile käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks xxxxxxxx x xxxxxxxx; tühistada Karel Härmile tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Muud otsustused

2.3 kohtuotsuse jõustumisel asitõendid: 1) CD-plaat, millel Mati Ustavi poolt mobiiltelefoniga tehtud videosalvestis 23.10.2011 Viljandis Lille tänaval toimunust; 2) CD-plaat 23.10.2011 tehtud kõnedega hädaabinumbrile 110 ning Ester raadioside salvestusega jätta kriminaalasja juurde; 2.4 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsjate osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud kulutuste eest osutatud tasu maksta selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaatidele Katrin Tamrele 19,20 eurot ja Otto Preemile 390,39 eurot. Selgitused

ASJAOLUDE KIRJELDUS

võrra ja lõplikuks karistuseks mõista 2 aastat vangistust; KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistus karistusaja hulka ning lugeda karistuse kandmise aja algust alates 23.10.2011; 4) V.D-le mõistetavaks karistuseks KarS § 274 lg 1 järgi vangistus 1 aasta; KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistus 23.10.-24.10.2011 s.o kaks päeva karistusaja hulka ning lõplikuks karistuseks mõista vangistus 11 kuud ja 28 päeva; mõistetud karistust KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel täitmisele mitte pöörata ja tingimisi mitte kohaldada, kui V.D ei pane 1 aasta 6 kuulise katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid alalise elukohaga xxxxx xx xx-xx xxxxxxxxxx ; KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustada V.D käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume; 5) Tauno Liesmentile mõistetavaks karistuseks KarS § 274 lg 1 järgi vangistus 1 aasta, KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistus 23.10.-24.10.2011 s.o kaks päeva karistusaja hulka ning lõplikuks karistuseks mõista 11 kuud ja 28 päeva vangistust; mõistetud karistust KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel täitmisele mitte pöörata ja tingimisi mitte kohaldada, kui Tauno Liesment ei pane 3 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu; 6) Karel Härmile mõistetavaks karistuseks KarS § 274 lg 1 järgi vangistus 1 aasta; KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistus 23.10.-24.10.2011 s.o kaks päeva karistusaja hulka ning lõplikuks karistuseks mõista vangistus 11 kuud ja 28 päeva; mõistetud karistust KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel täitmisele mitte pöörata ja tingimisi mitte kohaldada, kui Karel Härm ei pane 1 aasta 6 kuulise katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid alalise elukohaga xxxxxxx x xxxxxxxx ; KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustada Karel Härmi käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. T.T on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema grupis koos D.N-i, M.H , Tauno Liesmenti, V.D ja Karel Härmiga ründas 23.10.2011 kella 00:10 paiku Viljandi linnas, Lille tn 1 maja ees tänaval ametikohustusi täitvaid Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo Viljandi politseijaoskonna patrullteenistuse patrullpolitseinikke Jüri Eeki, Viktor Tjuškat, Valdur Villemsoni, Anne Semjonovat ja Heget Heili, mis seisnes selles, et ajal mil väljakutsele reageerinud politseiametnikud täitsid oma töökohustusi ja vestlesid avaliku korra tagamiseks T.T , D.N-i ja M.H-ga , lähenes neile T. Liesment ning lükkas jõuga V. Tjuškat õlgadest. Et ennast võimalike rünnete eest kaitsta, võtsid politseiametnikud kätte teleskoopnuiad. Seepeale haaras K. Härm V. Villemsonil seljatagant kinni ning hoidis teda turja piirkonnast. Kui A. Semjonova oli sooritanud nuiaga löögi K. Härmi parema reie piirkonda, et viimane vabastaks oma haardest V. Villemsoni, haaras V.D käsivarrega ümber A. Semjonova kõri, nii et viimane ei saanud hingata, ja vedas teda 5-6 meetrit eemale. D.N , M.H ja V.D ründasid V. Tjuškat, lüües teda korduvalt rusikatega keha piirkonda. Kui V. Tjuška tegi teda füüsiliselt rünnanud T.T , D.N-i , V.D ja M.H suunas 2-4 lööki teleskoopnuiaga, haaras K. Härm V. Tjuškal seljatagant küünarnuki piirkonnast kätega kinni nii, et viimane ei saanud oma käsi kasutada. Sel ajal, kui K. Härm V. Tjuškat kinni hoidis, lõi M.H V. Tjuškat kahel korral rusikaga näo piirkonda, millest esimene löök V. Tjuškat ei tabanud, teine löök tabas V. Tjuškat nina piirkonda. Saadud löögist tundis V. Tjuška füüsilist valu ning löök põhjustas ninaluude murru. Kui V. Tjuška oli ennast K. Härmi haardest vabastanud, haaras M.H kahe käega kinni V. Tjuška teleskoopnuiast ja hakkas seda ära tõmbama, mispeale V. Tjuška kukkus ja nui jäi M.H kätte. Koheselt tegi M.H teleskoopnuiaga 2-3 lööki V. Tjuška suunas, kuid löögid ei tabanud. Samal ajal püüdsid D.N ja T.T korduvalt rusikatega lüüa H. Heili, kuid löögid ei tabanud. T.T lõi V. Villemsonile ühel korral rusikaga vastu põsesarna ja tõukas teda eemale. Saadud löögist tundis V. Villemson füüsilist valu ning tal tekkis silmalau ja silmaümbruse põrutus. Samal ajal püüdis V.D rusikaga lüüa V. Villemsoni, kuid löögid ei tabanud. Ajal mil H. Heil liikus A. Semjonova poole, lõi T.T H. Heili ühel korral rusikaga kukla piirkonda. Saadud löögist tundis H. Heil füüsilist valu. Seejärel hakkas H. Heil kõndima politseisõidukite suunas, T.T, V.D ja D.N liikusid talle järele ning sõimasid teda.

Kui V. Villemson läks olukorda rahustama ning lükkas D.N-i eemale, lõi D.N V. Villemsoni kahel korral rusikaga vastu selga. Kui J. Eek sisenes Lille tn 1 maja hoovi, ründas teda koheselt D.N, kes jooksis talle otsa ning püüdis teda pikali paisata. Seepeale võttis J. Eek D.N-i haardesse, surus pikali ning hoidsin teda kinni. Ajal mil J. Eek hoidis kinni D.N-i, jooksis temast mööda M.H, kes haaras J. Eeki tugevalt vasakust õlast, mille tulemusel haare nõrgenes ning D.N suutis ennast vabastada. Seejärel lõi M.H J. Eeki seljatagant, nii et J. Eek kukkus. Kui J. Eek hakkas maast üles tõusma, lõi M.H teda kahel korral jalaga näo piirkonda, millest esimene löök tabas J. Eeki vastu ülahuult ning teine vastu vasakut õlga. Saadud löökidest tundis J. Eek füüsilist valu ning tal tekkis huule ja suuõõne pindmine vigastus. Mõne aja möödudes tuli M.H politseiautode juurde, kus seisid politseiametnikud. M.H olid süles aiateibad ning ta karjus tänaval viibivatele isikutele, et lööme need raisad maha, kuid rünne jäi lõpule viimata. Kui H. Heil ja V. Villemson seisid politseisõidukite juures, siis püüdis K. Härm neid korduvalt rusikatega lüüa, kuid löögid ei tabanuid. Hetk hiljem, kui politseinikud olid autodesse istunud, püüdis V.D rünnata H. Heili ja V. Villemsoni, kuid rünne jäi lõpule viimata. T.T tegu on talle kvalifitseeritud KarS § 274 lg 1 järgi vägivallana võimuesindaja suhtes seoses tema ametikohustuste täitmisega. 23.10.2011 kella 00:10 kuni 00:30 vahel grupis koos D.N-i , M.H ja Teele Tootsiga tungis valdaja H.M tahte vastaselt, jalgvärava eest äratõstmise teel, sisse xxxxxxxxx xxxxx xx x eramu aiaga piiratud hoovi. T.T tegu on talle kvalifitseeritud KarS § 266 lg 2 p 3 järgi valdaja tahte vastaselt ebaseadusliku tungimisena võõrale piirdega alale grupi poolt. 23.10.2011 kella 00:10 kuni 00:30 paiku, olles tunginud xxxxxxx xxxxxx x maja hoovi, grupis koos D.N-i ja M.H-ga ründasid xxxxxx xx x majast väljunud M.U , A.M ja Ü.R., kes nõudsid nende lahkumist võõralt territooriumilt ja õigusrikkumiste lõpetamist. T.T , M.H ja D.N lõid korduvalt M. U. rusikatega näo piirkonda, lükkasid ta pikali ning lõid samal ajal korduvalt keha piirkonda. Saadud löökidest tundis M. U. füüsilist valu. Kui A. M. küsis: „Mis toimub?“, siis T.T , M.H ja D.N tõukasid A. M.t, lõid teda pea piirkonda, lükkasid pikali ning seejärel lõid teda uuesti pea piirkonda. Löökidest tundis A. M. füüsilist valu. Ajal, mil Ü. R. kõndis xxxxxxxx xxxxxx x maja hoovis, püüdis D.N teda korduvalt rusikatega lüüa, kuid Ü. R. õnnestus löökidest kõrvale põigata. V.D lükkas teda keelama tulnud L.P kätega vastu rinda nii, et L. P . kaotas tasakaalu ja kukkus pikali, lõi pea vastu maad ning kaotas teadvuse. T.T tegu on talle kvalifitseeritud KarS § 263 p 1, 2, 4 järgi rahu ja avaliku korra rikkumine vägivallaga, vastuhakkamisega avalikku korda kaitsvale isikule ja grupi poolt. D.N-i on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema grupis koos T.T , M.H, Tauno Liesmenti, V.D ja Karel Härmiga ründas 23.10.2011 kella 00:10 paiku Viljandi linnas, Lille tn 1 maja ees tänaval ametikohustusi täitvaid Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo Viljandi politseijaoskonna patrullteenistuse patrullpolitseinikke Jüri Eeki, Viktor Tjuškat, Valdur Villemsoni, Anne Semjonovat ja Heget Heili, mis seisnes selles, et ajal mil väljakutsele reageerinud politseiametnikud täitsid oma töökohustusi ja vestlesid avaliku korra tagamiseks T.T , D.N-i ja M.H-ga , lähenes neile T. Liesment ning lükkas jõuga V. Tjuškat õlgadest. Et ennast võimalike rünnete eest kaitsta, võtsid politseiametnikud kätte

teleskoopnuiad. Seepeale haaras K. Härm V. Villemsonil seljatagant kinni ning hoidis teda turja piirkonnast. Kui A. Semjonova oli sooritanud nuiaga löögi K. Härm’i parema reie piirkonda, et viimane vabastaks oma haardest V. Villemsoni, haaras V.D käsivarrega ümber A. Semjonova kõri, nii et viimane ei saanud hingata, ja vedas teda 5-6 meetrit eemale. D.N , M.H ja V.D ründasid V. Tjuškat, lüües teda korduvalt rusikatega keha piirkonda. Kui V. Tjuška tegi teda füüsiliselt rünnanud T.T , D.N-i , V.D ja M.H suunas 2-4 lööki teleskoopnuiaga, haaras K. Härm V. Tjuškal seljatagant küünarnuki piirkonnast kätega kinni nii, et viimane ei saanud oma käsi kasutada. Sel ajal, kui K. Härm V. Tjuškat kinni hoidis, lõi M.H V. Tjuškat kahel korral rusikaga näo piirkonda, millest esimene löök V. Tjuškat ei tabanud, teine löök tabas V. Tjuškat nina piirkonda. Saadud löögist tundis V. Tjuška füüsilist valu ning löök põhjustas ninaluude murru. Kui V. Tjuška oli ennast K. Härmi haardest vabastanud, haaras M.H kahe käega kinni V. Tjuška teleskoopnuiast ja hakkas seda ära tõmbama, mispeale V. Tjuška kukkus ja nui jäi M.H kätte. Koheselt tegi M.H teleskoopnuiaga 2-3 lööki V. Tjuška suunas, kuid löögid ei tabanud. Samal ajal püüdsid D.N ja T.T korduvalt rusikatega lüüa H. Heili, kuid löögid ei tabanud. T.T lõi V. Villemsonile ühel korral rusikaga vastu põsesarna ja tõukas teda eemale. Saadud löögist tundis V. Villemson füüsilist valu ning tal tekkis silmalau ja silmaümbruse põrutus. Samal ajal püüdis V.D rusikaga lüüa V. Villemsoni, kuid löögid ei tabanud. Ajal mil H. Heil liikus A. Semjonova poole, lõi T.T H. Heili ühel korral rusikaga kukla piirkonda. Saadud löögist tundis H. Heil füüsilist valu. Seejärel hakkas H. Heil kõndima politseisõidukite suunas, T.T, V.D ja D.N liikusid talle järele ning sõimasid teda. Kui V. Villemson läks olukorda rahustama ning lükkas D.N-i eemale, lõi D.N V. Villemsoni kahel korral rusikaga vastu selga. Kui J. Eek sisenes Lille tn 1 maja hoovi, ründas teda koheselt D.N, kes jooksis talle otsa ning püüdis teda pikali paisata. Seepeale võttis J. Eek D.N-i haardesse, surus pikali ning hoidsin teda kinni. Ajal mil J. Eek hoidis kinni D.N-i, jooksis temast mööda M.H, kes haaras J. Eeki tugevalt vasakust õlast, mille tulemusel haare nõrgenes ning D.N suutis ennast vabastada. Seejärel lõi M.H J. Eeki seljatagant, nii et J. Eek kukkus. Kui J. Eek hakkas maast üles tõusma, lõi M.H teda kahel korral jalaga näo piirkonda, millest esimene löök tabas J. Eeki vastu ülahuult ning teine vastu vasakut õlga. Saadud löökidest tundis J. Eek füüsilist valu ning tal tekkis huule ja suuõõne pindmine vigastus. Mõne aja möödudes tuli M.H politseiautode juurde, kus seisid politseiametnikud. M.H olid süles aiateibad ning ta karjus tänaval viibivatele isikutele, et lööme need raisad maha, kuid rünne jäi lõpule viimata. Kui H. Heil ja V. Villemson seisid politseisõidukite juures, siis püüdis K. Härm neid korduvalt rusikatega lüüa, kuid löögid ei tabanuid. Hetk hiljem, kui politseinikud olid autodesse istunud, püüdis V.D rünnata H. Heili ja V. Villemsoni, kuid rünne jäi lõpule viimata. D.N-i tegu on talle kvalifitseeritud KarS § 274 lg 1 järgi vägivallana võimuesindaja suhtes seoses tema ametikohustuste täitmisega. 23.10.2011 kella 00:10 kuni 00:30 vahel grupis koos T.T, M.H ja Teele Tootsiga tungis valdaja H.M. tahte vastaselt, jalgvärava eest äratõstmise teel, sisse xxxxxxxxx xxxxxx xx x eramu aiaga piiratud hoovi. D.N-i tegu on talle kvalifitseeritud KarS § 266 lg 2 p 3 järgi valdaja tahte vastaselt ebaseadusliku tungimisena võõrale piirdega alale grupi poolt. 23.10.2011 kella 00:10 kuni 00:30 paiku, olles tunginud xxxxxxxx xxxxx xx x maja hoovi, grupis koos T.T ja M.H-ga ründasid xxxxxx xx x majast väljunud M.U , A.M ja Ü.R., kes nõudsid nende lahkumist võõralt territooriumilt ja õigusrikkumiste lõpetamist. A.

T.T, M.H ja D.N lõid korduvalt M. U t rusikatega näo piirkonda, lükkasid ta pikali ning lõid samal ajal korduvalt keha piirkonda. Saadud löökidest tundis M. U. füüsilist valu. Kui A. M küsis: „Mis toimub?“, siis T.T , M.H ja D.N tõukasid A. M.t , lõid teda pea piirkonda, lükkasid pikali ning seejärel lõid teda uuesti pea piirkonda. Löökidest tundis A. M. U füüsilist valu. Ajal, mil Ü. R kõndis xxxxxxx xxxxxxx x maja hoovis, püüdis D.N teda korduvalt rusikatega lüüa, kuid Ü. R.ul õnnestus löökidest kõrvale põigata. V.D lükkas teda keelama tulnud L.P. kätega vastu rinda nii, et L. P. kaotas tasakaalu ja kukkus pikali, lõi pea vastu maad ning kaotas teadvuse. D.N-i tegu on talle kvalifitseeritud KarS § 263 p 1, 2, 4 järgi rahu ja avaliku korra rikkumisena vägivallaga, vastuhakkamisega avalikku korda kaitsvale isikule ja grupi poolt. M.H on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema grupis koos T.T , D.N-i, Tauno Liesmenti, V.D ja Karel Härmiga ründas 23.10.2011 kella 00:10 paiku Viljandi linnas, Lille tn 1 maja ees tänaval ametikohustusi täitvaid Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo Viljandi politseijaoskonna patrullteenistuse patrullpolitseinikke Jüri Eeki, Viktor Tjuškat, Valdur Villemsoni, Anne Semjonovat ja Heget Heili, mis seisnes selles, et ajal mil väljakutsele reageerinud politseiametnikud täitsid oma töökohustusi ja vestlesid avaliku korra tagamiseks T.T , D.N-i ja M.H-ga , lähenes neile T. Liesment ning lükkas jõuga V. Tjuškat õlgadest. Et ennast võimalike rünnete eest kaitsta, võtsid politseiametnikud kätte teleskoopnuiad. Seepeale haaras K. Härm V. Villemsonil seljatagant kinni ning hoidis teda turja piirkonnast. Kui A. Semjonova oli sooritanud nuiaga löögi K. Härmi parema reie piirkonda, et viimane vabastaks oma haardest V. Villemsoni, haaras V.D käsivarrega ümber A. Semjonova kõri, nii et viimane ei saanud hingata, ja vedas teda 5-6 meetrit eemale. D.N , M.H ja V.D ründasid V. Tjuškat, lüües teda korduvalt rusikatega keha piirkonda. Kui V. Tjuška tegi teda füüsiliselt rünnanud T.T , D.N-i , V.D ja M.H suunas 2-4 lööki teleskoopnuiaga, haaras K. Härm V. Tjuškal seljatagant küünarnuki piirkonnast kätega kinni nii, et viimane ei saanud oma käsi kasutada. Sel ajal, kui K. Härm V. Tjuškat kinni hoidis, lõi M.H V. Tjuškat kahel korral rusikaga näo piirkonda, millest esimene löök V. Tjuškat ei tabanud, teine löök tabas V. Tjuškat nina piirkonda. Saadud löögist tundis V. Tjuška füüsilist valu ning löök põhjustas ninaluude murru. Kui V. Tjuška oli ennast K. Härmi haardest vabastanud, haaras M.H kahe käega kinni V. Tjuška teleskoopnuiast ja hakkas seda ära tõmbama, mispeale V. Tjuška kukkus ja nui jäi M.H kätte. Koheselt tegi M.H teleskoopnuiaga 2-3 lööki V. Tjuška suunas, kuid löögid ei tabanud. Samal ajal püüdsid D.N ja T.T korduvalt rusikatega lüüa H. Heili, kuid löögid ei tabanud. T.T lõi V. Villemson’ile ühel korral rusikaga vastu põsesarna ja tõukas teda eemale. Saadud löögist tundis V. Villemson füüsilist valu ning tal tekkis silmalau ja silmaümbruse põrutus. Samal ajal püüdis V.D rusikaga lüüa V. Villemsoni, kuid löögid ei tabanud. Ajal mil H. Heil liikus A. Semjonova poole, lõi T.T H. Heili ühel korral rusikaga kukla piirkonda. Saadud löögist tundis H. Heil füüsilist valu. Seejärel hakkas H. Heil kõndima politseisõidukite suunas, T.T, V.D ja D.N liikusid talle järele ning sõimasid teda. Kui V. Villemson läks olukorda rahustama ning lükkas D.N-i eemale, lõi D.N V. Villemsoni kahel korral rusikaga vastu selga. Kui J. Eek sisenes xxxxx xx x maja hoovi, ründas teda koheselt D.N, kes jooksis talle otsa ning püüdis teda pikali paisata. Seepeale võttis J. Eek D.N-i haardesse, surus pikali ning hoidsin teda kinni. Ajal mil J. Eek hoidis kinni D.N-i, jooksis temast mööda M.H, kes haaras J. Eeki tugevalt vasakust õlast, mille tulemusel haare nõrgenes ning D.N suutis ennast vabastada. Seejärel lõi M.H J. Eeki seljatagant, nii et J. Eek kukkus. Kui J. Eek hakkas maast üles tõusma, lõi M.H teda kahel korral jalaga näo piirkonda, millest esimene löök tabas J. Eeki vastu ülahuult ning teine vastu vasakut õlga. Saadud löökidest tundis J. Eek füüsilist valu ning tal tekkis huule ja suuõõne pindmine vigastus.

Mõne aja möödudes tuli M.H politseiautode juurde, kus seisid politseiametnikud. M.H olid süles aiateibad ning ta karjus tänaval viibivatele isikutele, et lööme need raisad maha, kuid rünne jäi lõpule viimata. Kui H. Heil ja V. Villemson seisid politseisõidukite juures, siis püüdis K. Härm neid korduvalt rusikatega lüüa, kuid löögid ei tabanuid. Hetk hiljem, kui politseinikud olid autodesse istunud, püüdis V.D rünnata H. Heili ja V. Villemsoni, kuid rünne jäi lõpule viimata. M.H tegu on talle kvalifitseeritud KarS § 274 lg 1 järgi vägivallana võimuesindaja suhtes seoses tema ametikohustuste täitmisega. 23.10.2011 kella 00:10 kuni 00:30 vahel grupis koos T.T, D.N-i ja Teele Tootsiga tungis valdaja H.M tahte vastaselt, jalgvärava eest äratõstmise teel, sisse xxxxxxxx xxxxxxx xx x eramu aiaga piiratud hoovi. M.H tegu on talle kvalifitseeritud KarS § 266 lg 2 p 3 järgi valdaja tahte vastaselt ebaseadusliku tungimisena võõrale piirdega alale grupi poolt. 23.10.2011 kella 00:10 kuni 00:30 paiku, olles tunginud xxxxxxxxx xxxxxxx x maja hoovi, grupis koos T.T ja D.N-iga ründasid xxxxxxxx x majast väljunud M.U , A.M. ja Ü.R. , kes nõudsid nende lahkumist võõralt territooriumilt ja õigusrikkumiste lõpetamist. T.T , M.H ja D.N lõid korduvalt M. U. rusikatega näo piirkonda, lükkasid ta pikali ning lõid samal ajal korduvalt keha piirkonda. Saadud löökidest tundis M. U. füüsilist valu. Kui A. M. küsis: „Mis toimub?“, siis T.T, M.H ja D.N tõukasid A. M ., lõid teda pea piirkonda, lükkasid pikali ning seejärel lõid teda uuesti pea piirkonda. Löökidest tundis A. M. füüsilist valu. Ajal, mil Ü. R. kõndis Viljandis xxxxxx xx x maja hoovis, püüdis D.N teda korduvalt rusikatega lüüa, kuid Ü. R. õnnestus löökidest kõrvale põigata. V.D lükkas teda keelama tulnud L.P kätega vastu rinda nii, et L. P . kaotas tasakaalu ja kukkus pikali, lõi pea vastu maad ning kaotas teadvuse. M.H tegu on talle kvalifitseeritud KarS § 263 p 1, 2, 4 järgi rahu ja avaliku korra rikkumisena vägivallaga, vastuhakkamisega avalikku korda kaitsvale isikule ja grupi poolt. V.D on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema grupis koos T.T , M.H, Tauno Liesmenti, D.N-i ja Karel Härmiga ründas 23.10.2011 kella 00:10 paiku Viljandi linnas, Lille tn 1 maja ees tänaval ametikohustusi täitvaid Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo Viljandi politseijaoskonna patrullteenistuse patrullpolitseinikke Jüri Eeki, Viktor Tjuškat, Valdur Villemsoni, Anne Semjonovat ja Heget Heili, mis seisnes selles, et ajal mil väljakutsele reageerinud politseiametnikud täitsid oma töökohustusi ja vestlesid avaliku korra tagamiseks T.T , D.N-i ja M.H-ga , lähenes neile T. Liesment ning lükkas jõuga V. Tjuškat õlgadest. Et ennast võimalike rünnete eest kaitsta, võtsid politseiametnikud kätte teleskoopnuiad. Seepeale haaras K. Härm V. Villemsonil seljatagant kinni ning hoidis teda turja piirkonnast. Kui A. Semjonova oli sooritanud nuiaga löögi K. Härmi parema reie piirkonda, et viimane vabastaks oma haardest V. Villemsoni, haaras V.D käsivarrega ümber A. Semjonova kõri, nii et viimane ei saanud hingata, ja vedas teda 5-6 meetrit eemale. D.N , M.H ja V.D ründasid V. Tjuškat, lüües teda korduvalt rusikatega keha piirkonda. Kui V. Tjuška tegi teda füüsiliselt rünnanud T.T , D.N-i , V.D ja M.H suunas 2-4 lööki teleskoopnuiaga, haaras K. Härm V. Tjuškal seljatagant küünarnuki piirkonnast kätega kinni nii, et viimane ei saanud oma käsi kasutada. Sel ajal, kui K. Härm V. Tjuškat kinni hoidis, lõi M.H V. Tjuškat kahel korral rusikaga näo piirkonda, millest esimene löök V. Tjuškat ei tabanud, teine löök tabas V. Tjuškat nina piirkonda. Saadud löögist tundis V.

Tjuška füüsilist valu ning löök põhjustas ninaluude murru. Kui V. Tjuška oli ennast K. Härmi haardest vabastanud, haaras M.H kahe käega kinni V. Tjuška teleskoopnuiast ja hakkas seda ära tõmbama, mispeale V. Tjuška kukkus ja nui jäi M.H kätte. Koheselt tegi M.H teleskoopnuiaga 2-3 lööki V. Tjuška suunas, kuid löögid ei tabanud. Samal ajal püüdsid D.N ja T.T korduvalt rusikatega lüüa H. Heili, kuid löögid ei tabanud. T.T lõi V. Villemsonile ühel korral rusikaga vastu põsesarna ja tõukas teda eemale. Saadud löögist tundis V. Villemson füüsilist valu ning tal tekkis silmalau ja silmaümbruse põrutus. Samal ajal püüdis V.D rusikaga lüüa V. Villemsoni, kuid löögid ei tabanud. Ajal mil H. Heil liikus A. Semjonova poole, lõi T.T H. Heili ühel korral rusikaga kukla piirkonda. Saadud löögist tundis H. Heil füüsilist valu. Seejärel hakkas H. Heil kõndima politseisõidukite suunas, T.T, V.D ja D.N liikusid talle järele ning sõimasid teda. Kui V. Villemson läks olukorda rahustama ning lükkas D.N-i eemale, lõi D.N V. Villemsoni kahel korral rusikaga vastu selga. Kui J. Eek sisenes Lille tn 1 maja hoovi, ründas teda koheselt D.N, kes jooksis talle otsa ning püüdis teda pikali paisata. Seepeale võttis J. Eek D.N-i haardesse, surus pikali ning hoidsin teda kinni. Ajal mil J. Eek hoidis kinni D.N-i, jooksis temast mööda M.H, kes haaras J. Eeki tugevalt vasakust õlast, mille tulemusel haare nõrgenes ning D.N suutis ennast vabastada. Seejärel lõi M.H J. Eeki seljatagant, nii et J. Eek kukkus. Kui J. Eek hakkas maast üles tõusma, lõi M.H teda kahel korral jalaga näo piirkonda, millest esimene löök tabas J. Eeki vastu ülahuult ning teine vastu vasakut õlga. Saadud löökidest tundis J. Eek füüsilist valu ning tal tekkis huule ja suuõõne pindmine vigastus. Mõne aja möödudes tuli M.H politseiautode juurde, kus seisid politseiametnikud. M.H olid süles aiateibad ning ta karjus tänaval viibivatele isikutele, et lööme need raisad maha, kuid rünne jäi lõpule viimata. Kui H. Heil ja V. Villemson seisid politseisõidukite juures, siis püüdis K. Härm neid korduvalt rusikatega lüüa, kuid löögid ei tabanuid. Hetk hiljem, kui politseinikud olid autodesse istunud, püüdis V.D rünnata H. Heili ja V. Villemsoni, kuid rünne jäi lõpule viimata. V.D tegu on talle kvalifitseeritud KarS § 274 lg 1 järgi vägivallana võimuesindaja suhtes seoses tema ametikohustuste täitmisega. Tauno Liesmenti on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema grupis koos T.T , M.H , V.D , D.N-i ja Karel Härmiga ründas 23.10.2011 kella 00:10 paiku Viljandi linnas, Lille tn 1 maja ees tänaval ametikohustusi täitvaid Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo Viljandi politseijaoskonna patrullteenistuse patrullpolitseinikke Jüri Eeki, Viktor Tjuškat, Valdur Villemsoni, Anne Semjonovat ja Heget Heili, mis seisnes selles, et ajal mil väljakutsele reageerinud politseiametnikud täitsid oma töökohustusi ja vestlesid avaliku korra tagamiseks T.T , D.N-i ja M.H-ga , lähenes neile T. Liesment ning lükkas jõuga V. Tjuškat õlgadest. Et ennast võimalike rünnete eest kaitsta, võtsid politseiametnikud kätte teleskoopnuiad. Seepeale haaras K. Härm V. Villemsonil seljatagant kinni ning hoidis teda turja piirkonnast. Kui A. Semjonova oli sooritanud nuiaga löögi K. Härmi parema reie piirkonda, et viimane vabastaks oma haardest V. Villemsoni, haaras V.D käsivarrega ümber A. Semjonova kõri, nii et viimane ei saanud hingata, ja vedas teda 5-6 meetrit eemale. D.N , M.H ja V.D ründasid V. Tjuškat, lüües teda korduvalt rusikatega keha piirkonda. Kui V. Tjuška tegi teda füüsiliselt rünnanud T.T , D.N-i , V.D ja M.H suunas 2-4 lööki teleskoopnuiaga, haaras K. Härm V. Tjuškal seljatagant küünarnuki piirkonnast kätega kinni nii, et viimane ei saanud oma käsi kasutada. Sel ajal, kui K. Härm V. Tjuškat kinni hoidis, lõi M.H V. Tjuškat kahel korral rusikaga näo piirkonda, millest esimene löök V. Tjuškat ei tabanud, teine löök tabas V. Tjuškat nina piirkonda. Saadud löögist tundis V. Tjuška füüsilist valu ning löök põhjustas ninaluude murru. Kui V. Tjuška oli ennast K. Härmi haardest vabastanud, haaras M.H kahe käega kinni V. Tjuška teleskoopnuiast ja hakkas seda ära

tõmbama, mispeale V. Tjuška kukkus ja nui jäi M.H kätte. Koheselt tegi M.H teleskoopnuiaga 2-3 lööki V. Tjuška suunas, kuid löögid ei tabanud. Samal ajal püüdsid D.N ja T.T korduvalt rusikatega lüüa H. Heili, kuid löögid ei tabanud. T.T lõi V. Villemsonile ühel korral rusikaga vastu põsesarna ja tõukas teda eemale. Saadud löögist tundis V. Villemson füüsilist valu ning tal tekkis silmalau ja silmaümbruse põrutus. Samal ajal püüdis V.D rusikaga lüüa V. Villemsoni, kuid löögid ei tabanud. Ajal mil H. Heil liikus A. Semjonova poole, lõi T.T H. Heili ühel korral rusikaga kukla piirkonda. Saadud löögist tundis H. Heil füüsilist valu. Seejärel hakkas H. Heil kõndima politseisõidukite suunas, T.T, V.D ja D.N liikusid talle järele ning sõimasid teda. Kui V. Villemson läks olukorda rahustama ning lükkas D.N-i eemale, lõi D.N V. Villemsoni kahel korral rusikaga vastu selga. Kui J. Eek sisenes xxxxx xx x maja hoovi, ründas teda koheselt D.N, kes jooksis talle otsa ning püüdis teda pikali paisata. Seepeale võttis J. Eek D.N-i haardesse, surus pikali ning hoidsin teda kinni. Ajal mil J. Eek hoidis kinni D.N-i, jooksis temast mööda M.H, kes haaras J. Eeki tugevalt vasakust õlast, mille tulemusel haare nõrgenes ning D.N suutis ennast vabastada. Seejärel lõi M.H J. Eeki seljatagant, nii et J. Eek kukkus. Kui J. Eek hakkas maast üles tõusma, lõi M.H teda kahel korral jalaga näo piirkonda, millest esimene löök tabas J. Eeki vastu ülahuult ning teine vastu vasakut õlga. Saadud löökidest tundis J. Eek füüsilist valu ning tal tekkis huule ja suuõõne pindmine vigastus. Mõne aja möödudes tuli M.H politseiautode juurde, kus seisid politseiametnikud. M.H olid süles aiateibad ning ta karjus tänaval viibivatele isikutele, et lööme need raisad maha, kuid rünne jäi lõpule viimata. Kui H. Heil ja V. Villemson seisid politseisõidukite juures, siis püüdis K. Härm neid korduvalt rusikatega lüüa, kuid löögid ei tabanuid. Hetk hiljem, kui politseinikud olid autodesse istunud, püüdis V.D rünnata H. Heili ja V. Villemsoni, kuid rünne jäi lõpule viimata. Tauno Liesmenti tegu on talle kvalifitseeritud KarS § 274 lg 1 järgi vägivallana võimuesindaja suhtes seoses tema ametikohustuste täitmisega. Karel Härmi on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema grupis koos T.T, M.H , V.D , D.N-i ja Tauno Liesmentiga ründas 23.10.2011 kella 00:10 paiku Viljandi linnas, Lille tn 1 maja ees tänaval ametikohustusi täitvaid Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo Viljandi politseijaoskonna patrullteenistuse patrullpolitseinikke Jüri Eeki, Viktor Tjuškat, Valdur Villemsoni, Anne Semjonovat ja Heget Heili, mis seisnes selles, et ajal mil väljakutsele reageerinud politseiametnikud täitsid oma töökohustusi ja vestlesid avaliku korra tagamiseks T.T , D.N-i ja M.H-ga , lähenes neile T. Liesment ning lükkas jõuga V. Tjuškat õlgadest. Et ennast võimalike rünnete eest kaitsta, võtsid politseiametnikud kätte teleskoopnuiad. Seepeale haaras K. Härm V. Villemsonil seljatagant kinni ning hoidis teda turja piirkonnast. Kui A. Semjonova oli sooritanud nuiaga löögi K. Härmi parema reie piirkonda, et viimane vabastaks oma haardest V. Villemsoni, haaras V.D käsivarrega ümber A. Semjonova kõri, nii et viimane ei saanud hingata, ja vedas teda 5-6 meetrit eemale. D.N , M.H ja V.D ründasid V. Tjuškat, lüües teda korduvalt rusikatega keha piirkonda. Kui V. Tjuška tegi teda füüsiliselt rünnanud T.T , D.N-i , V.D ja M.H suunas 2-4 lööki teleskoopnuiaga, haaras K. Härm V. Tjuškal seljatagant küünarnuki piirkonnast kätega kinni nii, et viimane ei saanud oma käsi kasutada. Sel ajal, kui K. Härm V. Tjuškat kinni hoidis, lõi M.H V. Tjuškat kahel korral rusikaga näo piirkonda, millest esimene löök V. Tjuškat ei tabanud, teine löök tabas V. Tjuškat nina piirkonda. Saadud löögist tundis V. Tjuška füüsilist valu ning löök põhjustas ninaluude murru. Kui V. Tjuška oli ennast K. Härmi haardest vabastanud, haaras M.H kahe käega kinni V. Tjuška teleskoopnuiast ja hakkas seda ära tõmbama, mispeale V. Tjuška kukkus ja nui jäi M.H kätte. Koheselt tegi M.H

teleskoopnuiaga 2-3 lööki V. Tjuška suunas, kuid löögid ei tabanud. Samal ajal püüdsid D.N ja T.T korduvalt rusikatega lüüa H. Heili, kuid löögid ei tabanud. T.T lõi V. Villemsonile ühel korral rusikaga vastu põsesarna ja tõukas teda eemale. Saadud löögist tundis V. Villemson füüsilist valu ning tal tekkis silmalau ja silmaümbruse põrutus. Samal ajal püüdis V.D rusikaga lüüa V. Villemsoni, kuid löögid ei tabanud. Ajal mil H. Heil liikus A. Semjonova poole, lõi T.T H. Heili ühel korral rusikaga kukla piirkonda. Saadud löögist tundis H. Heil füüsilist valu. Seejärel hakkas H. Heil kõndima politseisõidukite suunas, T.T, V.D ja D.N liikusid talle järele ning sõimasid teda. Kui V. Villemson läks olukorda rahustama ning lükkas D.N-i eemale, lõi D.N V. Villemsoni kahel korral rusikaga vastu selga. Kui J. Eek sisenes Lille tn 1 maja hoovi, ründas teda koheselt D.N, kes jooksis talle otsa ning püüdis teda pikali paisata. Seepeale võttis J. Eek D.N-i haardesse, surus pikali ning hoidsin teda kinni. Ajal mil J. Eek hoidis kinni D.N-i, jooksis temast mööda M.H, kes haaras J. Eeki tugevalt vasakust õlast, mille tulemusel haare nõrgenes ning D.N suutis ennast vabastada. Seejärel lõi M.H J. Eeki seljatagant, nii et J. Eek kukkus. Kui J. Eek hakkas maast üles tõusma, lõi M.H teda kahel korral jalaga näo piirkonda, millest esimene löök tabas J. Eeki vastu ülahuult ning teine vastu vasakut õlga. Saadud löökidest tundis J. Eek füüsilist valu ning tal tekkis huule ja suuõõne pindmine vigastus. Mõne aja möödudes tuli M.H politseiautode juurde, kus seisid politseiametnikud. M.H olid süles aiateibad ning ta karjus tänaval viibivatele isikutele, et lööme need raisad maha, kuid rünne jäi lõpule viimata. Kui H. Heil ja V. Villemson seisid politseisõidukite juures, siis püüdis K. Härm neid korduvalt rusikatega lüüa, kuid löögid ei tabanuid. Hetk hiljem, kui politseinikud olid autodesse istunud, püüdis V.D rünnata H. Heili ja V. Villemsoni, kuid rünne jäi lõpule viimata. Karel Härmi tegu on talle kvalifitseeritud KarS § 274 lg 1 järgi vägivallana võimuesindaja suhtes seoses tema ametikohustuste täitmisega.

Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009 otsusega koos hilisemate muudatusega on kinnitatud Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord. Süüdistatava T.T kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 57,53 eurot. Süüdistatava D.N-i kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 57,53 eurot. Süüdistatava M.H kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 57,53 eurot. Süüdistatava V.D kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 19,18 eurot. V.D kaitsja Katrin Tamre on esitanud kohtule riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramise taotluse, mille kohaselt on osutatud õigusabi eest taotletav õigusabi tasu suurus 19,20 eurot. Esitatud taotluses märgitud andmed on usaldusväärsed ja vastavuses kehtestatud riigi õigusabi tasumääradega. Riigi õigusabi tasu 19,20 eurot tuleb arvestada advokaat Katrin Tamrele. Süüdistatava Karel Härmi kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 134,33 eurot ja õigusabi osutamisel kantud kulud 51,14 eurot, kokku 185,47 eurot. Karel Härmi kaitsja Otto Preem on esitanud kohtule riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramise taotluse, mille kohaselt on osutatud õigusabi eest taotletav õigusabi tasu suurus 390,29 eurot. Esitatud taotluses märgitud andmed on usaldusväärsed ja vastavuses kehtestatud riigi õigusabi tasumääradega ja riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise määradega. Riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi osutamisel kantud kulud 390,29 eurot tuleb arvestada advokaat Otto Preemile. KrMS § 175 lg 1 p 4 sätestatu kohaselt peab kohus süüdimõistetult väljamõistetavaks menetluskuludeks osutatud õigusabi eest põhjendatud ja vajalikus ulatuses 508,73 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 5 kohaselt on menetluskuluks vastavalt KrMS § 224 lg-le 5 määratud kaitsja poolt 1) kaitsealusele T.T-le kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud – 9,32 eurot; 2) kaitsealusele D.N-ile kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud – 0,45 eurot; 3) kaitsealusele M.H-le kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud – 0,45 eurot; 4) kaitsealusele V.D-le kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud – 0,45 eurot; 5) kaitsealusele Tauno Liesmentile kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud – 0,45 eurot. 6) kaitsealusele Karel Härmile kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud – 0,45 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu – 8,10 eurot. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kes menetluskulud hüvitab ja kui suur on menetluskuludest igaühe osa absoluutsummana või kui see ei ole võimalik, siis murdosana väljendatult ning erikulude suuruse ja erikulud hüvitama kohustatud isiku. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. KrMS § 180 lg 2 kohaselt kui ühes kriminaalasjas mõistetakse süüdi mitu isikut, siis otsustab kulude jaotuse kohus, arvestades iga süüdimõistetu vastutuse ulatust ja varalist seisundit.

Arvestades Karel Härmi varalist seisundit on põhjendatud vähendada temalt väljamõistetavat sundraha. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb T.T-lt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 435 eurot, õigusabi tasu 57,53 eurot ja koopiate tegemise kulu 9,32 eurot - riigieelarve tuludesse. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb D.N-ilt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 435 eurot, õigusabi tasu 57,53 eurot ja koopiate tegemise kulu 0,45 eurot - riigieelarve tuludesse. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb M.H-lt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 435 eurot, õigusabi tasu 57,53 eurot ja koopiate tegemise kulu 0,45 eurot - riigieelarve tuludesse. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb V.D-lt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 435 eurot, õigusabi tasu 38,38 eurot, postikulud 2,70 eurot ja koopiate tegemise kulu 0,45 eurot - riigieelarve tuludesse. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb Tauno Liesmentilt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 435 eurot, postikulud 2,70 eurot ja koopiate tegemise kulu 0,45 eurot - riigieelarve tuludesse. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb Karel Härmilt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 100 eurot, õigusabi tasu 508,73 eurot, postikulud 2,70 eurot ja koopiate tegemise kulu 0,45 eurot - riigieelarve tuludesse. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (KrMS §-de 383 – 392).

ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev. Seoses Karel Härmile KarS § 74 kohaldamisega, tuleb eelvangistuses oldud aeg 2 päeva arvestada kantud karistusena mõistetud vangistuse hulka ja lugeda Karel Härmil kandmata karistuseks vangistus 11 kuud 28 päeva. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.

Kalev Kuningas Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.