lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-10-14360/23

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 09.08.2012

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-10-14360/23
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
09.08.2012
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1246
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-10-14360/6Viru Maakohus Rakvere kohtumaja01.11.20101-10-14360/9Viru Maakohus Rakvere kohtumaja17.02.20111-10-14360/14Viru Maakohus Rakvere kohtumaja31.05.20121-10-14360/19Viru Maakohus Rakvere kohtumaja20.07.20121-10-14360/36Tartu Maakohus Tartu kohtumaja10.06.2013

Lahendi tekst

Riigi Teataja

1-10-14360

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

9. august 2012, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-10-14360

Kohtukoosseis

Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 20. juuli 2012 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdimõistetu F.O (F.O) kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Epp Landbergi (Landberg) määruskaebus

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS §-st 390 jätta Viru Maakohtu 20. juuli 2012 määrus muutmata ja süüdimõistetu F.O kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Epp Landbergi määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Maakohtu 01.10.2010 kohtuotsusega mõisteti F.O kokkuleppemenetluses süüdi KarS § 424 järgi ja karistuseks mõisteti 7 kuud vangistust. KarS § 74 alusel jäeti vangistus tingimisi kohaldamata ja määrati katseajaks 18 kuud. Katseajaks allutati F.O kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja teda kohustati katseajal järgima KarS § 75 lg-s 1 toodud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p 2 ja 8 alusel kohustati F.O mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume ning osalema sotsiaalabiprogrammis. Viru Maakohtu 17.02.2011 kohtumäärusega pikendati kriminaalhooldaja erakorralise ettekande alusel katseaega 3 kuu võrra ja KarS § 75 lg 2 p 5 alusel kohustati F.O alluma alkoholismivastasele ravile. 11.05.2012 esitas kriminaalhooldusametnik maakohtule korduva erakorralise ettekande F.O-le mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks, kuna ta ei ilmu registreerimistele. 31.05.2012 määrusega jättis maakohus, kasutades oma kaalutlusõigust, F.O-le mõistetud karistuse täitmisele pööramata, arvestades asjaolu, et F.O on oma rikkumisi tunnistanud ja

lubanud edaspidi kontrollnõudeid järgida. Seega leidis maakohus, et kriminaalhooldust on võimalik jätkata. 04.07.2012 esitas kriminaalhooldusametnik kohtule korduva erakorralise ettekande taotlusega karistuse täitmisele pööramiseks, kuna kriminaalhooldusalune on taas kord rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. 19.07.2012 toimunud kohtuistungil jäi kriminaalhooldusametnik erakorralises ettekandes esitatud taotluse juurde ja taotles karistuse täitmisele pööramist. F.O kinnitas kohtuistungil erakorralises ettekandes toodud asjaolusid, esitamata asjakohaseid põhjendusi kohustuste ja kontrollnõuete jätkuva rikkumise kohta. Karistuse täitmisele pööramise kohta sisulisi vastuväiteid F.O ei esitanud, avaldades vaid, et ei soovi karistust kandma asuda. F.O avaldas, et on lasknud endale Wismari kliinikus 10.07.2012 süsti teha. Pärast 09.02.2011 erakorralist ettekannet käis ta pool aastat psühhiaatri juures alkoholiravil, kuid pereprobleemide tõttu jätkas hiljem siiski alkoholi tarvitamist. Käesoleval juhul rikkus süüdimõistetu alkoholi tarvitamise keeldu, kuna oli endast väljas. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus, tutvunud erakorralise ettekande ja kriminaalasja materjalidega ning kuulanud ära menetlusosaliste arvamuse, asus seisukohale, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud. Esitatud asjaoludel ei saanud maakohtu arvates pidada põhjendatuks ega otstarbekas F.O suhtes muude mõjutusvahendite kohaldamist, kuna ta on rikkunud kontrollnõudeid ja temale pandud kohustust korduvalt, tahtlikult ja ilma mingi mõjuva põhjendusteta. Maakohtul puudus usaldus F.O poolt korduvalt antud paljasõnaliste lubaduste suhtes enam mitte alkoholi tarvitada ning seega temale pandud lisakohustusi mitte rikkuda. F.O on jätkanud temale pandud kohustuse rikkumist vaatamata katseajal läbitud pooleaastasele ravile. Maakohus leidis, et kuna süüdimõistetu on ilmselgelt avaldanud hoolimatust ja soovimatust katseaja positiivseks läbimiseks, kuulub temale mõistetud karistus täitmisele pööramisele. Määruskaebuses esitatud taotluse sisu Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu F.O kaitsja, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja F.O-le mõistetud vangistuse täitmisele pööramata jätmist, pikendades selle asemel temale kohaldatud katseaega. Kaitsja leiab, et antud juhul oleks olnud põhjendatud F.O-le kohaldatud katseaja pikendamine. F.O on toimepandud rikkumist ehk alkoholitarbimist tunnistanud, kuid on teinud sellest ka vastavad järeldused ning asunud probleemiga süvitsi tegelema – 10.07.2012 lasi teha Wismari Haigla AS-s sensibiliseeriva protseduuri, samuti on pöördunud samasse haiglasse psühhiaatri vastuvõtule. F.O on mõistnud, et probleemide kuhjumisel võib ta hakata uuesti alkoholi tarvitama (nagu juhtus ka käesoleval juhul). Kaitsja palub F.O-le mõistetud vangistus jätta täitmisele pööramata, kuna tal on kaks alaealist last – M.L. (sündinud XXX) ja M.L. (sündinud XXX) Lapsevanemana lasub F.O perekonnaseaduse §-st 96 tulenev kohustus lapsi ülal pidada. Kaebuse esitaja töötab XXX OÜ-s alates 02.07.2012, kuhu sai ta tööle pärast pikemaajalist tööotsimist. F.O elab koos elukaaslasega ning tema lastega ning kuna elukaaslane õpib Rakvere Täiskasvanute Gümnaasiumis, siis toetab F.O ka teda rahaliselt. Kaitsja märgib, et vangistuse kandmise alustamisega võivad kaasneda rasked tagajärjed nii F.O-le kui ka tema perekonnaliikmetele ning ülalpeetavatele. Nimelt kaotab ta sellisel juhul töökoha ning sellest tulenevalt rahalised võimalused alaealiste laste ning teiste perekonnaliikmete ülalpidamiseks. Samuti soovib F.O jätkata psühhiaatrilist nõustamist, et vabaneda alkoholisõltuvusest. Süüdimõistetu möönab, et on rikkunud katseaja tingimusi, kuid

lubab, et teeb kõik, et uus kohtu poolt määratav katseaeg mööduks ilma rikkumisteta, et ta saaks jätkata töötamist oma töökohal ning täita ülalpidamiskohustust oma alaealiste laste suhtes. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

1.Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning tuleb jätta muutmata ja esitatud määruskaebus rahuldamata. KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele.
2.Ringkonnakohtule esitatud materjalidest tulenevalt ei ole vaidlust selles, et süüdimõistetu F.O on rikkunud temale Viru Maakohtu 01.11.2010 kohtuotsusega KarS § 75 lg 2 p 2 alusel käitumiskontrolli ajaks kohaldatud kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Nii nähtub kriminaalhooldaja 04.07.2012 koostatud erakorralisest ettekandest, et 02.07.2012 tõi Ida Prefektuuri Rakvere politseijaoskonna piirkonnapolitseinik kriminaalhooldusosakonda F.O kohta koostatud indikaatorvahendi kasutamise protokolli, mille kohaselt tuvastati F.O 02.07.2012 alkoholijoove 1,23 mg/l. Süüdimõistetu F.O on ka ise alkoholi tarvitamist tunnistanud, põhjendades kontrollkohustuse rikkumist sellega, et ta oli enne alkoholi tarvitamist endast välja viidud.
3.Kuna KarS § 74 lg 4 annab kohtule kaalutlusruumi, võimaldades lisaks karistuse täitmisele pööramisele ka täiendavate kohustuste määramist ja katseaja pikendamist kuni ühe aasta võrra, peab kohus karistuse täitmisele pööramist motiveerima. Antud juhul nõustub ringkonnakohus maakohtu sellekohaste põhjendustega ja leiab, et määruskaebuses esile toodud asjaolud ei anna alust vastupidisele seisukohale asumiseks. Ringkonnakohus juhib tähelepanu tõigale, et tegemist ei ole esimese kriminaalhooldaja poolt F.O kohta koostatud erakorralise ettekandega. 09.02.2011 esitas kriminaalhooldusametnik F.O kohta erakorralise ettekande samuti põhjusel, et F.O oli rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu. Sel korral tegi kriminaalhooldaja kohtule ettepaneku pikendada F.O katseaega kolme kuu võrra ning kohustada teda alluma ettenähtud ravile. Erakorraline ettekanne rahuldati Viru Maakohtu 17.02.2011 määrusega. Järgmise erakorralise ettekande esitas kriminaalhooldaja kohtule 11.05.2012 põhjusel, et F.O ei ilmunud korduvalt registreerimisele. Sel korral taotles kriminaalhooldaja karistuse täitmisele pööramist, kuid maakohus jättis taotluse rahuldamata, leides, et kriminaalhooldust oli võimalik jätkata. Seega on F.O-le vaatamata tema poolt korduvale käitumiskontrolli nõuete rikkumisele antud kahel korral võimalus jätkata karistuse kandmist vabaduses. Kuivõrd katseaja pikendamine ja täiendava kohustuse kohaldamine ei andnud tulemusi, leiab ringkonnakohus, et F.O-le mõistetud vangistus tuleb täitmisele pöörata.
4.Määruskaebuses esile toodud asjaolud – F.O on 10.07.2012 lasknud endale teha sensibiliseeriva protseduuri ja pöördunud psühhiaatri vastuvõtule – ei tekita ringkonnakohtus veendumust, et F.O oleks edaspidi suuteline katseaja kontrollnõudeid edukalt järgima. F.O pöördus ka pärast esimest erakorralist ettekannet alkoholiprobleemiga tegelemiseks psühhiaatri vastuvõtule, kuid katseaja edasist kulgu arvestades ei omanud see märkimisväärset mõju. Samuti on F.O käitumiskontrolli ajal läbinud alkoholiprobleeme käsitlevaid sotsiaalprogramme ning vestlusi. Seega ei ole süüdimõistetu suhtes varasemalt kohaldatud meetmed ning korduvalt antud võimalused end parandada suutnud panna teda alkoholi tarvitamisest loobuma, mistõttu süüdimõistetu lubadus edaspidi kontrollnõudeid täita jääb ringkonnakohtu jaoks paljasõnaliseks.
5.Ringkonnakohus möönab, et karistuse täitmisele pööramine mõjutab paratamatult ka süüdimõistetu lähedasi, kuid leiab, et olukorras, kus süüdimõistetu on korduvalt rikkunud temale

käitumiskontrolli ajaks kohaldatud nõudeid, ei anna see alust karistuse täitmisele pööramata jätmiseks. Ringkonnakohus rõhutab, et F.O-le on korduvalt antud võimalusi kanda karistust vabaduses, kuid ta pole kohtu usaldust õigustanud. Süüdimõistetule veel ühe võimaluse andmine oleks ringkonnakohtu hinnangul põhjendamatu.

6.Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et F.O-le mõistetud karistus tuleb täitmisele pöörata ning käesoleval juhul ei ole võimalik määrata F.O-le täiendavaid kohustusi või pikendada katseaega.

Aarne Sarjas

Maarika Kuusk

Mati Kartau

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.