Kohtulahend

Esimese astme kohtu otsuse sisu

Viru Maakohtu 07.03.2012 otsusega mõisteti J. Barkanov süüdi KarS § 121 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 3 kuud vangistust ning KarS § 214 lg 2 p 4 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 2 aastat vangistust, kohaldades KarS § 61 sätteid. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti J. Barkanovile liitkaristuseks 2 aastat 1 kuu vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel jäeti karistus tingimisi kohaldamata ja määrati katseajaks 3 aastat. J. Barkanovit kohustati katseajal järgima KarS § 75 lg-s 1 nimetatud kontrollnõudeid ning KarS § 75 lg 2 p 2 ja p 8 järgi mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume, samuti kohustati J. Barkanovit osalema sotsiaalabiprogrammis. Sama otsusega mõisteti A.E süüdi KarS § 214 lg 2 p 4, mille eest mõisteti talle karistuseks 2 aastat vangistust, kohaldades KarS § 61 sätteid. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jäeti vangistus tingimisi kohaldamata ja määrati katseajaks 3 aastat. A.E kohustati katseajal järgima KarS § 75 lg-s 1 nimetatud kontrollnõudeid ning KarS § 75 lg 2 p 2 ja p 8 järgi mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume, samuti kohustati A.E osalema sotsiaalabiprogrammis. Sama otsusega mõisteti A.U süüdi KarS § 214 lg 2 p 4 järgi, kuid tema süüdimõistmist pole vaidlustatud. J. Barkanovile, A.E-le ja A.U-le oli esitatud süüdistus KarS § 214 lg 2 p 3, 4 järgi varalise kasu üleandmises isikute grupis ja vägivallaga rasket tervisekahjustust tekitades kokkuvõtlikult selles, et 2010 novembri lõpus, täpselt tuvastamata kuupäeval, XXX T E tualettruumis peksid A.E ja lapseealine A.H. J. Barkanovi ja A.U ettepanekul alaealist I.S. selle eest, et viimane ei toonud nende poolt eelnevalt nõutud 100 krooni ning selleks, et mõjutada teda vägivalla kasutamise abil nimetatud summat hiljem siiski tooma. A.E ning A. H. lõid süüdistuse kohaselt kannatanule korduvalt rusikatega kõhtu, selga ja pea piirkonda ning põhjustasid talle eluohtliku tervisekahjustuse - rebenenud põrna kapslialuse verevalumi. Lisaks süüdistati J. Barkanovit KarS § 121 järgi, kuid selles osas ringkonnakohtule apellatsiooni esitatud ei ole. Maakohus leidis, et J. Barkanovi, A.E ja A.U süüdistusest KarS § 214 lg 2 p 3, 4 järgi tuleb välja jätta raske tervisekahjustuse tekitamine KarS § 214 lg 2 p 3 järgi, kuna kriminaalasjas puuduvad usaldusväärsed tõendid selle kohta, millal kannatanule eluohtlik tervisekahjustus, s.o rebenenud põrna kapslialune verevalum, tekitati. Maakohus viitas seejuures kohtuarstliku ekspertiisi aktile ja kannatanu ütlustele, millest tulenevalt esines eluohtliku tervisekahjustuse tekitamise aja suhtes kõrvaldamata kahtlus, mida maakohus tõlgendas süüdistatavate kasuks. Maakohus luges grupis toime pandud väljapressimise süüteo objektiivse süüteokoosseisu olemasolu kõigi süüdistatavate tegevuses tõendatuks eelkõige kannatanu ütlustega. Maakohus viitas kannatanu ütlustele seoses varasema väljapressimisega, kannatanupoolsele väljapressimisepisoodi sündmuste kirjeldusele ning kannatanu ütlustele, mille kohaselt ta viis pärast peksmist J. Barkanovile ja A.U-le nõutud raha. Maakohus hindas kannatanu I.S. käitumist, tema poolt ütluste andmise asjaolusid ja teisi asjas olevaid tõendeid ning luges I.S. ütlused usaldusväärseks tõendiks. Maakohus tõi välja, et kannatanu I.S. ütlused on usaldusväärsed, kuna I.S. ei rääkinud algselt kellelegi enda suhtest toime pandud vägivallast esimeses kuriteoepisoodis ega ka hilisemast väljapressimisega seotud peksmisest ning rääkis vägivallast alles hiljem eluohtliku vigastuse tõttu haiglasse sattudes ja sealgi alles siis, kui arstid ei uskunud tema väiteid kukkumisest. Maakohtu hinnangul on I.S. usutavalt selgitanud, et ei rääkinud kuritegudest koheselt seetõttu, et püüdis sellega ära hoida edasist vägivalda enda suhtes. Maakohus märkis, et I.S. ema H. S. ütlused kinnitavad, et I.S. rääkis rahanõudmisest emale siis, kui ta viimasel kahel korral J. Barkanovile ja A.U-le maksmiseks emalt raha küsis. Maakohus võttis kannatanu ütluste usaldusväärsuse hindamisel aluseks ka tunnistajate R.L. ja H.S. ütluseid ning kohtuarstliku ekspertiisi akti, millest nähtub, et vägivallast hakkas I.S. haiglas rääkima alles pärast tema usutlemist. Maakohtu hinnangul kinnitab I.S. ütluste usaldusväärsust ka asjaolu, et ta pole andnud ennastõigustavaid ütlusi ning

on esimese kuriteoepisoodi kohta enesekriitiliselt tunnistanud, et tema suitsetamine võis kaasa tuua ebameeldivusi kaasõpilastele. Maakohtu otsuse kohaselt leidis kohtuistungil tõendamist, et I.S. vene keele oskus on vilets, kuid maakohtu hinnangul on sellest hoolimata alusetu väita, et I.S. ei saanud aru sellest, et temalt Fuflo mänguga seoses raha nõutakse, eriti olukorras, kus ta eelnevalt juba samadele isikutele samadel asjaoludel raha oli andnud. Maakohus märkis, et I.S. on tunnistanud, et sai mõnedest venekeelsetest sõnadest aru ning et sai ilma tõlkimata aru, et rahast ja peksasaamisest rääkisid J. Barkanov ja A.U vahetult enne seda kui teda WC-s peksma hakati. Maakohus ei pidanud usaldusväärseiks süüdistatavate ennastõigustavaid ütlusi, kuna nende eri aegadel antud ütlused on omavahel vastuolus ning süüdistatavate ütlused on vastuolulised ka omavahel. Maakohus märkis, et ei pea A.E ütlusi usaldusväärseiks, kuna A.E on andnud kohtueelsel menetlusel ja kohtus erinevaid ütlusi, oskamata ütlustes olevaid vastuolusid usutavalt selgitada. Maakohus tõi otsuses välja A.E ja J. Barkanovi ütlustes esinevad vastuolud ning asjaolu, et A.U eitab igasugust seost juhtumiga. Maakohus rõhutas, et kuna kannatanu ütlused on antud asjas olulisemaks tõendiks, hindas kohus neid väga põhjalikult ning leidis, et puuduvad viited selle kohta, et kannatanu oleks süüdistatavate suhtes vaenulikult meelestatud või püüaks anda alusetult süüstavaid ütlusi. Maakohus märkis, et kannatanu on andnud ühesuguseid usutavaid ütlusi, mida kinnitavad tunnistaja R.L. ja H.S. ütlused ja kohtuarstliku ekspertiisi akt ning lisas, et kohtul ei ole alust nendes ütlustes kahelda. Samas on maakohtu hinnangul süüdistatavate ütlused ennastõigustavad, vastuolulised ja üksteisega mitteriimuvad ning neist nähtub soov juhtunu kohta tõeseid ütlusi mitte anda. Maakohus hindas kannatanu ütluste järgi ka süüdistatavate tahtlust ning käsitles süüdistatavate poolt teo toimepanemist koos ühise eesmärgi nimel tegutsemisena. Maakohtu hinnangul said kõik süüdistatavad ühtemoodi aru oma kuritegeliku tegevuse sisust, s.o vägivalla abil raha nõudmisest, nad soovisid sel viisil kannatanult raha saada ja tegutsesid seega vähemalt otsese tahtlusega. Maakohus tuvastas, et süüdistatavate suhtes puudusid õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Karistuse määramisel juhindus maakohus KarS § 2 lg-st 2 ja KarS § 56 lg-st 1 ning võttis arvesse süüdlaste isikut. Maakohus leidis, et J. Barkanovi puhul esineb kergendava asjaoluna süü tunnistamine ühes kuriteoepisoodis, kuid teiste süüdistatavate puhul karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Maakohus arvestas süüdistatavate alaealisust ja asjaolu, et nad on varem kohtu poolt karistamata ning kohaldas süüdistatavate suhtes KarS § 61 sätteid, mõistes A.U-le ja A.E-le karistuseks 2 aastat vangistust ning J. Barkanovile karistuseks 2 aastat 1 kuud vangistust. Maakohus leidis, et karistuse eesmärgid on kõigi süüdistatavate puhul saavutatavad vangistuse tingimisi kohaldamata jätmisega määrates süüdistatavatele maksimaalse katseaja pikkuse ja allutades nad käitumiskontrollile. Apellatsioonides esitatud taotluste sisu J. Barkanovi kaitsja apellatsioon J. Barkanovi kaitsja taotleb maakohtu otsuse osalist tühistamist J. Barkanovi süüdimõistmises KarS § 214 lg 2 p 4 järgi ja J. Barkanovi KarS § 214 lg 2 p 4 järgi õigeksmõistmist. Määruskaebuse kohaselt J. Barkanov ennast KarS § 214 lg 2 p 4 järgi süüdi ei tunnista ning ei nõustu enda süüdimõistmisega grupis toimepandud väljapressimises. J. Barkanovi kaitsja käsitleb määruskaebuses J. Barkanovi, A.E ja A.U ütlusi. J. Barkanovi kaitsja märgib, et maakohus on grupis toime pandud väljapressimise objektiivse süüteokoosseisu olemasolu kõigi süüdistatavate tegevuses lugenud tõendatuks eelkõige kannatanu ütlustega. J. Barkanovi kaitsja hinnangul on maakohtu järeldused ilmses vastuolus kohtulikus uurimises tegelikult kogutud tõenditega, kuna maakohus on hoolimata kannatanu I.S.

viletsast vene keele oskusest leidnud, et I.S. sai ilma tõlkimata aru, et Barkanov ja A.U rääkisid rahast ja peksasaamisest vahetult enne seda kui teda WC-s peksma hakati. Määruskaebuse kohaselt ei ole vaidlust selle üle, et J. Barkanov I.S. peksmises ei osalenud. J. Barkanovi kaitsja märgib, et J. Barkanov oli peksmise ajal küll kooli WC-s, kuid mitte I. S. raha väljapressimise korraldamisega seoses. Kaitsja leiab, et kui J. Barkanov midagi vene keeles kellelegi ütles, siis ei saanud vene keelt mittevaldav I.S. sellest midagi enda kohta välja lugeda. Kaitsja hinnangul on juhul, kui I.S. keelt mittevaldava inimesena seda siiski tegi, tegemist kannatanupoolse oletuse või siis eksitusega, mis põhines mõnel üksikul temale arusaadaval venekeelsel sõnal. Eeltoodust tulenevalt leiab J. Barkanovi kaitsja, et J. Barkanovi süüdimõistmine KarS § 214 lg 2 p 4 järgi ei tugine kriminaalasjas kogutud tõenditel ning ei ole seetõttu põhjendatud. A.E kaitsja apellatsioon A.E kaitsja taotleb maakohtu otsuse osalist tühistamist A.E süüdimõistmises KarS § 214 lg 2 p 4 alusel ning asjas uue otsuse tegemist, millega A.E tunnistatakse süüdi KarS § 121 järgi ja seejuures kergendatakse A.E karistust. A.E kaitsja leiab, et kohus rikkus oluliselt kriminaalmenetlusõigust ja kohaldas seetõttu vääralt materiaalõigust, mis tingis ebaseadusliku süüdimõistva kohtuotsuse tegemise. A.E kaitsja hinnangul on kohtulik uurimine viidud läbi ühekülgselt ja puudulikult. A.E kaitsja toob välja, et antud kaasuses on keskseks küsimuseks, kas vägivald oli seotud varalise kasu saamise eesmärgiga ning kas A.E tegutses väljapressimises kaastäideviijana koos J. Barkanovi ja A.U-ga. Määruskaebuse kohaselt tarvitas A.E kannatanu suhtes vägivalda üksnes isiklikest suhetest ajendatult ning ei teadnud raha nõudmisest midagi. A.E kaitsja viitab kaassüüdistatavate poolt kannatanult raha nõudmise eitamisele ning leiab, et antud asjas ei ole kuriteokoosseisu seisukohalt olulised asjaolud tõendatud. A.E kaitsja käsitleb määruskaebuses tõendite hindamise põhimõtteid ning viitab sellekohastele kriminaalmenetluse seadustiku sätetele ja Riigikohtu lahenditele kriminaalasjades nr 3-1-148-03, 3-1-1-99-04, 3-1-1-85-00, 3-1-1-47-04 ja 3-1-1-8806. A.E kaitsja leiab, et maakohus on tuvastanud KarS § 214 lg 2 p 4 objektiivse teokooseisu olemasolu A.E käitumises meelevaldselt. Kaitsja hinnangul ei ole A.E vaadeldav kaastäideviijatena teiste süüdistatavatega. Määruskaebuse kohaselt on maakohus süüdimõistvat kohtuotsust tehes tuginenud üksnes kannatanu ütlustele ja hinnangule, et konkreetne vägivallaakt oli seotud eelneva Fuflo mänguga ning eiranud A.E süüdimõistmisel KrMS § 7 lg 2 mõttes tekkinud kahtlusi. Kaitsja viitab kannatanu poolt vene keele mitteoskamisele ja asjaolule, et kannatanu pole väitnud, et A.E oleks temalt raha nõudnud. Kaitsja hinnangul pole usutav, et kannatanu sai vägivalla ajal aru teiste isikute kõnest. A.E kaitsja leiab, et kannatanu subjektiivne arvamus sellest, et tema suhtes tarvitati vägivalda seoses raha nõudmisega, ei saa olla süüdimõistva kohtuotsuse aluseks. Määruskaebuse kohaselt puuduvad muud tõendid selle kohta, et A.E oleks raha nõudmisest teadlik olnud, A.E se sõna „raha“ vms ei kasutanud ning seda tegid üksnes A.U ja J. Barkanov. Eeltoodust tulenevalt ei ole kaitsja hinnangul tuvastatav, et A.E tarvitas kannatanu suhtes vägivalda seoses raha nõudmisega.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

Prokurör palus maakohtu otsuse jätta muutmata ja apellatsioonid rahuldamata.

õigeks ajaks raha ära ei toonud. Peksti selga, pea piirkonda ja kõhtu. Löögid olid rusikatega ja neid oli 10 korda ning olid sedavõrd tugevad, et kannatanul hakkas kõhus valus ja ta kükitas maha. Kuna kannatanu hakkas nutma, siis J. Barkanov peatas lõpuks peksmise. Kannatanu on kinnitanud, et peksmise põhjus oli see, et ta J. Barkanovile ja A.U-le raha tähtajaks ära ei viinud. 5.1 Maakohus on käsitlenud ka apellatsioonide ühte põhiküsimust, kas kannatanu sai küllaldaselt oma vene keele oskuse juures aru, mida temalt nõuti. Kaitsjad leiavad, et kuna kannatanu ei saanud süüdistatavate vene keeles öeldud väljenditest aru, siis on ta ekslikult nimetanud öeldut rahanõudmisena. Taoline vastuväide on ümber lükatud kannatanu maakohtus antud põhjalike selgitustega, et ta sai osadest vene keeles öeldud sõnadest nagu „raha“ ja „peksa saamine“ ise aru. Tõlgi ülesannet täitis küll ka vahepeal A. H., selgitades, et kannatanu saab peksa, kuna ei toonud raha (tl 127). 5.2 Süüdistatava A.E kaitsja leiab apellatsioonis, et tema kaitsealune lihtsalt peksis kannatanut ja ei teadnud süüdistuses märgitud rahanõudmisega seonduvast midagi. Kannatanut peksis A.E seetõttu, et kannatanu oli teda solvanud. Kohtu küsimusele solvangu sisu osas, pole A.E teadnud aga midagi täpsemat vastata (tl 138 -139). Samas pole A.E osanud selgitada mis asjaoludel A.H. sattus samal ajal WC olema ja kannatanut peksma. Maakohus on juba põhjalikult motiveerinud miks ei ole võimalik A.E ütlusi pidada usaldusväärseteks. Nimelt on nendes palju vastuolusid ja ta pole osanud nende esinemise põhjust nimetada. Kannatanu ütlustest tulenevalt loeb ringkonnakohus alusetuks apellatsioonis märgitu, et J. Barkanov sattus juhuslikult olema WC-s, kui nägi A.E ja A. H. kannatanut peksmas. Miks aga kannatanu I. S. peksti, väidab J. Barkanov üldse mitteteadvat, samuti ei tea ta midagi rahanõudest kannatanu käest. Ringkonnakohus leiab, et J. Barkanov ise ja apellatsioonis esitatud kaitseversioon eitavad täielikult puutumust kannatanu suhtes toime pandud väljapressimisega, mis on maakohtu otsuses nimetatud tõenditega ümber lükatud. Oma väidetava juhusliku sattumisega WC-sse püüavad süüdistatavatest grupi liikmed eitada üheskoos kuriteo toimepanemist kannatanu suhtes. Maakohus on õigustatult leidnud seega, et käesolevas kriminaalasjas on süüdistatavate süüdistust kinnitavaks oluliseks tõendiks eelkõige kannatanu ütlused, mida kinnitavad tunnistajate R.L. ja H.S. ütlused ning kohtuarstlik ekspertiisiakt.

annab raha üle. Seega oli J. Barkanovil ja A.E vähemalt otsene tahtlus väljapressimise toimepanemiseks.

Tiit Lõhmus

Mati Kartau

Paavo Randma

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.