Kohtulahend

Kaitsjad

advokaadid Andres Alas, Argo Küünemäe, Nigul Saar, Mati Senkel

RESOLUTSIOON

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.1 T Voogile esitati KarS § 214 lg 2 p 2, 4 - 25 lg 2 järgi süüdistus selles, et ta andis enne 16.08.2009 Andres Rebasele juhised esitada vähemalt 5000.- USD suuruse rahalise tasu eest vabalt valitud vägivallaga ähvardades T Kle nõue, et viimane taganeks talle kuuluva Tallinnas, Vabaduse pst 201 asuva ja 5 miljoni kroonise (319 558,25 €) turuväärtusega kinnistu osas peetavas kohtuvaidluses oma nõuetest. T. Voog näitas T K Andres Rebasele ette, kes andis 2009. a suvel enne 16.08.2009 omakorda Ain Talile edasi T Voogilt saadud juhised ja näitas T K ette Ain Talile. Ain Tali kasutas vastavalt saadud juhistele, s.o. T Voogiga ja Andres Rebasega ühiselt ja kooskõlastatult, seega grupis tegutsedes T K suhtes vägivalda, ähvardades teda täpsemalt tuvastamata revolvrile sarnaneva esemega, s.o. tapmisega, kuid ei jõudnud esitada T Kle nõuet, kuna T K haaras käega Ain Tali käes olevast revolvrist, mille peale A. Tali, väljudes kokkuleppe piirest, tappis T. K. 1.2 Andres Rebasele esitati KarS § 214 lg 2 p 2, 4 - 25 lg 2 süüdistus selles, et ta, olles saanud T Voog käest juhised esitada vähemalt 5000.- USD suuruse rahalise tasu eest vabalt valitud vägivallaga ähvardades T Kle talle kuuluva kinnistu osas peetavas kohtuvaidluses oma nõuetest taganeda, andis T Voogilt saadud juhised Ain Talile edasi ja näitas T K Ain Talile ette. 1.3 Sarnaselt eelnimetatutega süüdistati Ain Tali KarS § 214 lg 2 p 2, 4 - 25 lg 2 järgi. Süüdistuse kohaselt helistas A. Rebase kaudu T. Voogi juhised saanud A. Tali 16.08.2009 kella 09.43 paiku T K mobiiltelefonile ja kutsus T K väljamõeldud ettekäändel Harju maakonda Kuusalu valla ja Jõelähtme valla piiril asuvasse Valkla bussipeatusesse, kust liiguti koos T K ja Ain Tali poolt kaasa kutsud Anti Taliga Harju maakonnas Jõelähtme vallas Peterburi maantee ääres asuvasse Koogi bussipeatusesse. Seal ähvardas Ain Tali täpsemalt tuvastamata revolvrile sarnaneva esemega T Kt tapmisega. Ühtlasi soovis Ain Tali esitada T Kle nõude, et viimane taganeks talle Tallinnas, Vabaduse pst 1 asuva 5 miljoni kroonise turuväärtusega kinnistu osas peetavas kohtuvaidluses oma nõuetest. Oma nõudmist ei õnnestunud Ain Talil aga esitada, kuna T K püüdis ennast kaitsta elule ohtu kujutava vägivalla kasutamise eest, haarates käega Ain Tali käes olevast revolvrist. Seejärel lõi Ain Tali kokkuleppe piirest väljudes T Kt korduvalt revolvrile sarnaneva esemega pea piirkonda, tekitades talle eluohtlikud tervisekahjustused, mille tagajärjel T K suri mitte hiljem kui 16.08.2009. Vastavalt kirjeldatule esitati Ain Talile ühtlasi KarS § 113 järgi süüdistus T. K tapmises. Lisaks eelnevale süüdistati Ain Tali KarS § 202 lg 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos, mis seisnes selles, et A. Tali kinkis T K tapmise tulemusena saadud T Kle kuuluva sõiduki Suzuki Baleno registreerimisnumbriga XXXXXXXXXXXX koos selles olnud esemetega väärtusega kokku 1458 € (22812,74 krooni) K M. Veel süüdistati Ain Tali KarS § 418 lg 2 p 1 järgi selles, et Ain Tali, olles varem laskemoona ebaseadusliku käitlemise toime pannud isikuks, omamata RelvS § 19 lg 3 järgi piiratud tsiviilkäibega relvadele ja neile mõeldud laskemoona soetamise aluseks olevat RelvaS § 32 lg 1 ja 2

3 (11)

sätestatud relvasoetamisluba või § 34 lg 2 sätestatud relvaluba, omandas tuvastamata ajal, isikult ja viisil RelvS § 19 lg 1 p 5 mõistes tsiviilkäibes piiratud käibega tulirelva – jahipüssi IžK kal 16 nr И17697 – ning RelvaS § 19 lg 3 tähenduses piiratud tsiviilkäibega tulirelvale mõeldud laskemoona – ühe 12-kaliibrilise jahipüssipadruni – ning hoidis nimetatud jahipüssi ja padrunit kuni 06.10.2009 oma elukohas. 1.4 Anti Talile esitati KarS § 121 - § 25 lg 2 järgi süüdistus selles, et ta läks Valkla bussipeatusest koos Ain Tali ja T Kga T K löömise, peksmise või valu tekitava muu kehalise väärkohtlemise eesmärgil Harju maakonnas Jõelähtme vallas Peterburi maantee ääres asuvasse Koogi bussipeatusesse, kus aga Ain Tali kokkuleppe piirest väljudes T. K tappis. 1.5 Kaimar Maalepale esitati KarS § 202 lg 1 järgi süüdistus selles, et ta omandas 16.08.2009 Ain Tali käest kinkimise teel Ain Tali poolt T K tapmise tulemusena saadud T Kle kuuluva sõiduki Suzuki Baleno registreerimisnumbriga XXXXXXXXXXXX koos selles olnud esemetega väärtusega kokku 1458 € (22812,74 krooni), teades selle kuritegelikku päritolu, hoidis seda oma elukoha Tapa, Laane 4 lähedal ja lõikas selle 16.-17.08.2009 tükkideks ning seejärel osaliselt hävitas põletamise teel ja osaliselt turustas vanametalli kokkuostu viimise teel, autost võetud puksiirköie omastas.

4 (11)

kaasa, kuivõrd kedagi olevat vaja hoiatada ning hoiatatav olevat füüsiliselt isast tugevam. Seega oli ta valmis osalema koos Ain Taliga T K kehalisel väärkohtlemisel ja täitis oma rolli vastavalt kokkulepitule, tegu jõudis ka Ain Tali tegevuse tõttu katsestaadiumi, kuid kasvas seejärel Ain Tali ekstsessi tõttu üle tapmiseks, ilma et Anti Tali oleks jõudnud asuda Ain Tali kokkulepitu kohaselt abistama, s.o T Kt väärkohtlema asuda. Prokurör leiab apellatsioonis, et kohus on ebaõigesti asunud seisukohale, et tõendatud ei ole, et Ain Tali on Andres Rebaselt või kelleltki kolmandalt saanud raha vähemalt 5 000 USD T Klt väljapressimise eest. Kohus pole arvestanud järgmiste tõenditega. Tunnistaja T S ütluste kohaselt rääkis M K talle, et Anti on seotud kellegi mõrvaga, ta oli koos oma isaga kõrvaldanud 30 000 krooni eest inimese. Tunnistaja M K andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et A ja S R rääkisid, et keegi inimene on kadunud ja Anti isa istub sellega seoses kinni. Anti oli isa käest raha saanud, kuid mille eest, ta ei tea. Lisaks kinnitavad süüdistatavad Maalepp ja Ain Tali, et Ain Tali maksis Maalepale T K auto hävitamise eest 1000 krooni. Ain Tali on seejuures töötu ja sissetulekuid ei omanud. Prokurör leiab, et kohus on alusetult mõistnud T. Voogi õigeks, leides, et viimase seotus väljapressimise katsega ei ole tõendatud. Prokurör leiab, et kohus on jätnud hindamata T. Voogi ja A. Rebase ütluste elulise usutavuse. T Voogi ja Andres Rebane ütlustest nähtub, et T Voog näitas Andres Rebasele T K autot 2007-2008. Andres Rebase ja Ain Tali ütlustest nähtuvalt näitas Andres Rebane Ain Talile T K autot 2009 suvel ehk 1-2 aastat hiljem. Seejuures ei ole Andres Rebane enda kinnitusel T Kt kunagi näinud, nägi üksnes T K autot. Kohus ei ole võtnud seisukohta, kas arvestades pika ajavahemikuga ja asjaoluga, et ei Andres Rebane ega Ain Tali polnud T Kt varem näinud, on usutav T K ettenäitamine väljapressimise täideviijale süüdistatavate kirjeldatud viisil. Kohus on pidanud eluliselt usutavaks süüdistatavate esitatud versiooni, mille kohaselt Andres Rebane märgates koos Ain Taliga viibides tänaval juhuslikult 1-2 aastat varem nähtud T K autoga sarnanevat sõidukit, tegi Ain Talile omal algatusel, ilma T Voogiga kooskõlastamata, ettepaneku hoiatada selle sõiduki juhti, keda ta kunagi näinud ei olnud, et sellisel viisil abistada oma sõpra T Voogi kinnisvaravaidluse lahendamisel. Kohus on ebaõigesti hinnanud asjaolu, et T. Voog ja A. Rebane rääkisid 20.10.2009.a. öösel telefonis Ain Talist ja mõlemad üheselt keeldusid teda edaspidi oma tuttavana tunnistamast. Prokurör toob apellatsioonis välja, et kohus on otsuse põhiosas Ain Tali tahtluse vormina KarS § 113 järgi kvalifitseeritud teo toimepanemisel nimetanud kord kaudset, kord aga otsest tahtlust. Prokuröri hinnangul on õige otsene tahtlus. Karistuse mõistmise puhul on kohus aga märkinud, et Ain Tali pani kuriteod toime tahtlikult, lõi tingimused KarS § 214 ettenähtud kuriteo toimepanemiseks, kuid see jäi lõpule viimata tema tahtest sõltumatutel asjaoludel. Kuivõrd tapmine oli Ain Tali poolne ekstsess, jääb apellandile viimane seisukoht arusaamatuks. Kohus ei ole karistuse mõistmisel järginud Riigikohtu kriminaalasjas nr 3-1-1-77-11 tehtud otsuse punktis 11 toodud seisukohta, mille kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks sanktsioonivahemiku keskmine määr. Süüdistatavale konkreetse karistuse valimiseks tuvastatakse sanktsioonivahemiku keskmisest lähtudes järgnevalt süüd kergendavad ja raskendavad asjaolud ning muud süü suurust määravad asjaolud (nt süüdistatava teojärgne käitumine, kannatanu käitumine jms). Selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt. 3.2 Andres Rebase kaitsja taotleb maakohtu otsuse tühistamist A. Rebase süüdimõistmise osas ja A. Rebase õigeksmõistmist või alternatiivselt kergema karistuse mõistmist tingimisi. Kaitsja leiab, et kohus on rajanud A. Rebase süüdimõistmise mitte tõenditele, vaid kahtlustele, mis on tõlgendatud süüdistatava kahjuks. Tõendatud ei ole, et A. Rebane oleks soovinud kannatanu suhtes kasutada füüsilist või psüühilist vägivalda KarS § 214 tähenduses. A. Rebane pidas

5 (11)

kannatanu hoiatamise all silmas verbaalset hoiatamist. Ta ei teinud seda põhjusel, et T. Voogi sõbrana käis viimasel tihti külas, kus oleks võinud kohata T. Kt ja see oleks T. Voogi ja T. K suhteid veelgi pingestanud. Ta tahtis, et T. Kt hoiataks viimasele tundmatu isik, mis oleks jätnud mulje, et T. K käitumist kinnisvaravaidluses taunivad paljud inimesed. Kohus on alusetult käsitanud sünonüümidena termineid „hoiatama“ ja „välja pressima“. Kohus oleks pidanud hindama Andres Rebase ja Ain Tali ütlused eluliselt usutavateks. Tõendatud ei ole subjektiivne külg. A. Rebase puhul ei saa subjektiivse koosseisu asjaolusid tuvastada tema käitumisest, Ain Tali käitumise alusel ei saa aga A. Rebase subjektiivset külge välja selgitada. Kaitsja leiab, et isikute kokkulepet hilisema kuriteo toimepanemiseks ei saa käsitada kuriteokatsena. Lisaks eelnevale on apellatsiooni kohaselt põhjendamatu reaalse vangistuse mõistmine.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6 (11)

A. Rebane oleks ise T. Kt hoiatanud, oleks ta olnud viimase jaoks hoiatamise hetkel samavõrd võõras isik kui A. Tali. Teiseks on kohtukolleegiumi hinnangul ilmselgelt otsitud ja eluliselt mitteusutav väide, nagu oleks T. K hoiatamine talle tundmatu isiku poolt pidanud jätma viimasele mulje, et tema käitumist taunivad paljud inimesed. Taolise „hoiatamise“ puhul on igal juhul esmaseks mõtteks see, et tegemist on vaidluse vastaspoolega seotud isikuga. 6.1 Kohtukolleegium peab aga vajalikuks KrMS § 340 lg 1 alusel väljuda apellatsiooni piirest, kuna leiab, et maakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust, raskendades süüdistatava olukorda. A. Rebane on mõistetud süüdi KarS 214 lg 2 p 2, 4- § 25 lg 2 järgi, s.o väljapressimise katses, mis on toime pandud grupis ja suures ulatuses. Samas nähtub maakohtu otsusest, et A. Rebane ei täitnud vahetult ühtegi KarS § 214 lg-s 1 nimetatud väljapressimise objektiivse koosseisu tunnust – ta ei esitanud kannatanule ähvardust ega varalise kasu üleandmise nõuet, veelgi enam, ta ei viibinud ajal, kui Ain Tali kannatanut ähvardama asus, üldse sündmuskohal. Tema tegu seisnes üksnes selles, et ta „andis edasi T. Voogi juhtnöörid“, s.o tegi Ain Talile ettepaneku kannatanut „hoiatada“. Karistusseadustik eristab teo täideviijat ja osavõtjat (§ 20), viimaste hulka kuulub ka kihutaja (§ 22 lg 1). Täideviija on KarS § 21 lg 1 kohaselt isik, kes paneb süüteo toime ise või teist isikut ära kasutades. Kuigi teovalitsemise teooria kohaselt, mis on aluseks otsustamisel, kas tegemist on täideviimisega, võib kaastäideviijaks lugeda ka isikut, kes vahetult ühtegi kuriteo objektiivse koosseisu tunnust ei täida, saab isikust kui kaastäideviijast rääkida vaid juhul, kui tema teopanus on oluline ja ta hoiab ühtsest tahtest hõlmatud ja kuriteokoosseisu tunnustele vastava sündmuste kulgemise enda kontrolli all (viimati on Riigikohus kõnealust küsimust käsitlenud 08.06.2011. a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-38-11). Käesolevas asjas ei ole süüdistuses ega maakohtu otsuses näidatud ära ühtegi asjaolu, mis kinnitaks, et A. Rebane oleks kuidagi hoidnud kontrolli all väljapressimise katset, mida vahetult püüdis toime panna Ain Tali. Vastupidi, süüdistuse kohaselt jättis ta Ain Talile täie vabaduse otsustada, kuidas väljapressimine konkreetselt toime panna. Oma ettepanekuga lõi ta üksnes Ain Tali tahtluse konkreetne kuritegu toime panna, ning selline tegu on käsitatav kuriteole kihutamisega KarS § 22 lg 2 tähenduses. Ülal kirjeldatud asjaoludest nähtuvalt soovis A. Rebane, et Ain Tali ähvardaks T. Kt ja esitaks viimasele nõudmise kinnisvara puudutavas kohtuasjas oma nõuetest loobuda. Et väljapressimine jäi katsestaadiumi, vastutab ka A. Rebane väljapressimise katsele kihutamise eest. Kuna A. Rebane ei ole käsitatav väljapressimise katse kaastäideviijana, vaid kihutajana, ei ole KarS § 21 lg-st 2 tulenevalt alust rääkida väljapressimise katse toimepanemisest grupis. 6.2 Ühtlasi leiab kohtukolleegium, et tõendatud ei ole teine väljapressimise kvalifitseeriv tunnus – suur ulatus. Süüdistuses viidatakse T K kinnistu väärtusele, milleks oli 5 miljonit krooni. Samas ei süüdistata Ain Tali nimetatud kinnistu väljapressimise katses, vaid Ain Tali pidi nõudma, et T. K taganeks kinnistu osas peetavas kohtuvaidluses oma nõuetest (muudetud süüdistuse tekst: kd IV tl 127). Seda, millised konkreetselt olid T. K nõuded, millest ta taganema oleks pidanud, ja mis oli nende rahaline väärtus, süüdistuses konkretiseeritud ega kohtumenetluses tõendatud ei ole. Kannatanu H. K (kd IV tl 100 pöördel) ja tunnistaja Ü. K ütluste kohaselt toimus T. Voogi ja T. K vahel kaks kohtuvaidlust, kuid hagejaks oli neis T. Voog, kes nõudis üürilepingu kehtetuks tunnistamist ja 2,5 miljonit krooni ehitusele tehtud parenduste hüvitamist (kd IV; tl 101 pöördel). Seega on olemas tõendid T. Voogi, mitte aga T. K nõuete kohta. Samas tuleneb ka nimetatud tõenditest, et vaidlus ei toimunud kinnistu omandiõiguse üle. Eelnevast tulenevalt tuleb A. Rebase tegu kvalifitseerida KarS § 214 lg 1, § 25 lg 2 ja § 22 lg 2 järgi. 6.3 A. Rebase poolt toime pandud kuriteo kvalifikatsiooni muutmise tõttu tuleb tühistada maakohtu otsus ka mõistetud karistuse osas ja mõista A. Rebasele karistuseks 1 aasta vangistust. Ringkonnakohus peab võimalikuks mõista KarS § 214 lg 2 sanktsiooni alammäära lähedase

7 (11)

vangistuse põhjusel, et A. Rebane, kallutades Ain Talit panema toime väljapressimist, ei määranud ära seda, milline peab olema vägivald, millega kannatanut ähvardatakse. Arvestades aga nii toimepandud tegu kui ka A. Rebase isikuandmeid ei pea ringkonnakohus võimalikuks jätta karistust tingimisi täitmisele pööramata. Nimelt on A. Rebane varem kriminaalkorras karistatud, ta suhtleb samuti kriminaalkorras karistatud isikutega, mis käesoleval juhul soodustas uue kuriteo toimepanemist, lisaks puudub A. Rebasel maakohtu otsuse kohaselt töökoht.

8 (11)

tulenevalt peab ringkonnakohus Ain Talile KarS § 113 järgi põhjendatud karistuseks sanktsiooni keskmisele määrale 10 aastat 6 kuud vastavat vangistust.

9 (11)

õigeksmõistmine maakohtu poolt oli täielikult põhjendatud.

10 (11)

oli kõnekaardi aeg otsa saanud. Kuna kahtlust, et T. Voog sai väljapressimise katsest teada tagantjärele, ei ole võimalik kõrvaldada, tuleb see vastavalt KrMS § 7 lg-le 3 tõlgendada tema kasuks.

Sten Lind

Meelika Aava

Urmas Reinola

11 (11)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.