Isikuvastased süüteod › Eluvastased süüteod

1 (4)

vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Ain Tali on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 08.02.2012. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-10-7205 KarS § 214 lg 2 p 2, 4- § 25 lg 2 järgi ja karistuseks mõistetud 5 aastat vangistust; KarS § 418 lg 2 p 1 järgi ja karistuseks mõistetud 6 kuud vangistust; KarS § 202 lg 1 järgi ja karistuseks mõistetud 3 kuud vangistust; KarS § 113 järgi ja karistuseks mõistetud 9 aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti Ain Talile liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 10 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti Ain Tali eelvangistuses viibitud aeg alates 11.11.2009 karistusaja hulka ning loeti karistusaja alguseks 11.11.2009. Tallinna Ringkonnakohtu 14.05.2012. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-10-7205 tühistati Harju Maakohtu 08.02.2012. a kohtuotsus Ain Tali süüdimõistmises KarS § 214 lg 2 p 2, 4- § 25 lg 2 järgi ning tehti selles osas uus otsus, millega mõisteti Ain Tali süüdi KarS § 214 lg 1§ 25 lg 2 järgi ja mõisteti karistuseks 2 aastat 6 kuud vangistust. Lisaks tühistati Harju Maakohtu otsus Ain Talile KarS § 113 järgi mõistetud karistuse osas. Uue otsusega mõisteti Ain Talile KarS § 113 järgi karistuseks 10 aastat 6 kuud vangistust. Samuti tühistati Harju Maakohtu otsus Ain Talile KarS § 64 lg 1 alusel mõistetud liitkaristuse osas ning uue otsusega mõisteti liitkaristuseks 10 aastat 6 kuud vangistust. Muus osas jäi Harju Maakohtu otsus muutmata. Kohtuotsus jõustus 29.05.2012. Kinnipeetava karistusaeg algas 11.11.2009 ja lõpeb 11.05.2020. KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Võimalus tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes kinnipeetaval 07.01.2018. 03.01.2018 edastas Tartu Vangla kohtule materjalid Ain Tali ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava Ain Tali vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokurör, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega Ain Tali tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks, asus seisukohale, et süüdimõistetut ei peaks vabastatama tingimisi ennetähtaegselt. Prokuröri arvates on positiivne, et Ain Tali on osalenud tööhõives ja sotsiaalprogrammides. Vabanemise korral on tal olemas kindel elukoht ja ka tööle asumise võimalus venna juurde ning lähedaste toetus. Süüdimõistetu puhul on negatiivne tema isik, kuritegude sooritamise asjaolud ja suhtumine sooritatud kuriteosse, samuti kehtiva distsiplinaarkaristuse olemasolu. Arvestades kõiki asjaolusid kogumis, oli prokurör arvamusel, et Ain Tali tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Vaatamata sellele, et süüdimõistetu puhul esineb positiivseid asjaolusid, ei kaalu need üles tema suhtes esinevaid negatiivseid asjaolusid. Ain Tali avaldas, et ta soovib enne tähtaega vabaneda. Ain Tali selgitas, et kannab enda teada karistust tapmise eest, väljapressimine oli lihtsalt katse ja see pandi väidetavalt peale karistuse mõistmisel. Ain Tali kinnitas, et ta on Tallinna Ringkonnakohtu otsust lugenud, kuid ei mõista, miks teised, kes kuriteos osalesid, karistust ei kanna. Kinnipeetav leidis, et kohus võiks teda vabastada, kuna on nii palju istunud, mõelnud selle peale ja karistusest aru saanud. Ta soovib edaspidi elada seaduskuulekalt. Kahjusid on tal hüvitada, vabaduses saaks ta seda kiiremini teha. Vanglas tööd ei ole, vaid majandustöödele saab aastas kolmeks kuuks. Kinnipeetav tunnistas, et vanglas on teda distsiplinaarkorras karistatud. Kinnipeetava sõnul

2 (4)

ootab teda koju 87 aastane ema. Tööle on tal võimalik asuda venna juurde Tapa autobussiparki lukksepaks. Lähedastega on säilinud head suhted.

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Ain Tali temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku, kuid mitte vähem kui neli kuud. Tal on karistust kanda rohkem kui kaks kuud (KarS § 76 lg 3). Seega esinevad formaalsed alused süüdimõistetu tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Karistuse kandmise ajal on tegeletud Ain Tali riskikäitumisega, läbi on viidud vestluseid ja sotsiaalprogramme ning tema käitumine on varasemaga võrreldes paranenud. Kui kohus arutas eelmisel korral süüdimõistetu vabastamist tingimisi enne tähtaega, oli Ain Talil mitmeid distsiplinaarkaristusi, praegu vaid üks. Vabanemise korral oleks Ain Talil olemas elu- ja töökoht. Süüdimõistetu asuks elama vennale kuuluvasse talumajja, kus elab ka tema ema. Töökoha garanteeriks kinnipeetavale vend Tapa Autobussipargis lukksepana. Enne vangistust sai Ain Tali sissetuleku juhutöödest ehitusel ja tuli väidetavalt majanduslikult toime. Vaatamata eeltoodud positiivsetele asjaoludele leiab kohus, et Ain Tali vabastamine karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega ei ole põhjendatud. Ain Tali kannab kolmandat reaalset vangistust ning seda väljapressimise katse, tulirelva ja laskemoona ebaseadusliku käitlemise, süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise ja turustamise ning tapmise eest. Kokku on teda kriminaalkorras karistatud viiel korral, neli karistust on praeguseks kustunud. Vangla iseloomustuse kohaselt tunnistab Ain Tali oma süüd osaliselt. Ka kohtuistungil antud selgituste põhjal sai selles veendudakinnipeetav kannab enda hinnangul karistust vaid tapmise eest mõistmata teiste toimepandud kuritegude sisu, raskust ning taunitavust. Eelnev annab alust järeldada, et ilmselt ei ole karistus oma eesmärki täiel määral täitnud. Ka kehtiva distsiplinaarkaristuse olemasolu kinnitab, et süüdimõistetu ei ole valmis jätkuvalt kehtestatud reeglitele täiel määral alluma. Kokkuvõttes leiab kohus, et kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud (individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevuste läbimine ning õiguskuulekat elu toetavate elutingimuste olemasolu) ei kaalu üle teda negatiivselt iseloomustavad asjaolusid (varasem karistatus ja karistustest järelduste mittetegemine, kuriteo toimepanemise asjaolud, sh raskus ja lisaks ka distsiplinaarkaristuse olemasolu). Kohtu arvates on karistuse eesmärki võimalik saavutada karistuse lõpuni kandmisega. Kõike eelnevat arvesse võttes jätab kohus Ain Tali tingimisi enne tähtaega vabastamata. Menetluskulud Ain Tali tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 05.02.2018. a kohtuistungist määratud korras osa advokaat Valli Murde. Kaitsja esitas 05.02.2018. a kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude

3 (4)

hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 108,72 eurot. Kohus on leidnud, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitanud pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 108,72 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS §-le 43 lg 2 p 1 määrab kaitsja Eesti Advokatuur kohtu taotlusel, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb Ain Talil riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.