Kohtulahend

leiab, et süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine on põhjendatud ning kriminaalhooldus aitaks kaasa tema edasisele õiguskuulekusele suunamisele. Kohtu seisukoht ja põhjendid KarS § 76 lg 2 p 1 alusel võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub karistusseadustiku § 75 lg 2 p-s 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on Igor Kotlyarov ära kandnud enam kui poole temale mõistetud karistusajast ning ta nõustub elektroonilise valve kohaldamisega. Seega on formaalne alus Igor Kotlyarovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega olemas. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Igor Kotlyarovi puhul on positiivne vabanedes kindla elu- ja töökoha ning lähedaste igakülgse toetuse olemasolu. Süüdimõistetu vabastamisjärgne elukoht vastab ka elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks vajalikele tingimustele ning täidetud on kõik muud elektroonilise valve kohaldamiseks vajalikud tingimused. Positiivne on ka see, et süüdimõistetu on vangistuses tegelenud oma uimastisõltuvuse probleemiga, on osalenud Anonüümsete Narkomaanide tugigrupi tegevuse presentatsioonis ja Balti Kriminaalpreventsiooni Instituudi projektis „Inglipuu“ ning käesoleval ajal läbib sotsiaalabiprogrammi „Eluviisitreening“. Samas aga peab kohus arvestama, et Igor Kotlyarovi on kriminaalkorras karistatud kokku seitsmel korral, millest reaalne vangistus on talle mõistetud kuuel korral. Ühel korral on ta varasemalt olnud ka katseajal, kuid karistus on täitmisele pööratud. Seega võib järeldada, et varasemalt mõistetud karistused ei ole süüdimõistetule piisavat mõju avaldanud ning hoolimata temale antud korduvatest võimalustest ennast positiivselt ja seadusekuulekalt tõestada, on ta jätkanud kriminaalset tegevust ja kehtestatud reeglite rikkumist. Kuigi kohus hindab süüdimõistetu positiivseid muutusi käesoleva vangistuse kandmise ajal, ei ole siiski tekkinud piisavalt kindlat veendumust, et käesolev vangistus oleks oma eesmärgi täitnud ning et edaspidiselt suudaks süüdimõistetu vabaduses olles seadusekuulekalt käituda ja kriminaalhoolduse nõudeid järgida, eriti arvestades, et ka käesolevast vangistusest on Igor Kotlyarovil neli kehtivat distsiplinaarkaristust. Kohtule esitatud materjalide ja kohtuistungil avaldatud põhjal võib järeldada, et süüdimõistetu on varasemalt pannud kuritegusid toime peamiselt majandusliku kasu saamise eesmärgil ning et rahuldada oma uimastisõltuvusest tulenevaid vajadusi. Samuti on kuritegude toimepanemise soodusteguriks olnud alkoholi tarvitamine, kuid süüdimõistetu enda sõnul oli see nii pigem varasemate, vägivaldsete, kuritegude puhul. Süüdimõistetu ise on hinnanud peamiseks probleemiks siiski varasemat narkootikumide tarvitamist ja selle varjamist perekonnaliikmete eest. Kuigi käesoleval ajal on süüdimõistetu enda sõnul piisavalt motiveeritud narkootikumidest vabanemisel hoiduma ning ka vangistuses on ta narkosõltuvuse probleemidega tegelenud, siis puudub kohtunikul siiski piisav veendumus, et süüdimõistetu seda ka tegelikult käesoleval ajal vabanemisel teha suudaks ega hakkaks oma tarbimisharjumusi ka edaspidiselt lihtsalt teiste isikute eest varjama. Materjalidest nähtuvalt on süüdimõistetu tarvitanud mitmeid erinevaid narkootikume, sealhulgas süstimise teel, mistõttu võib järeldada, et nendest lõplik loobumine vajab ilmselt ka keskmisest suuremat tahtejõudu ja enesekontrolli oskust. Arvestades seda, et süüdimõistetu on oma vangistuse aegse ja varasema käitumisega näidanud, et tal on kalduvus impulsiivsele ja hetkelise heaolutunde saavutamisele suunatud käitumisele, arvestamata selle tagajärgedega, siis ei ole kohtul piisavat veendumust,

et süüdimõistetu suudaks ennast piisavalt distsiplineerida, et mitte uuesti narkootikume tarvitama ja sellest tulenevalt ka kuritegusid sooritama hakata. Kuigi materjalidest nähtuvalt on süüdimõistetu hinnangul vangistus talle mõju avaldanud ning ta saab aru, et on vabaduses vajalik oma perele ja lapsele, siis ei loo nimetatud asjaolud kohtu jaoks süüdimõistetu suhtes siiski piisavat usaldusväärtust, eriti arvestades seda, et tegemist ei ole süüdimõistetu esimese vangistusega ning perekond ja laps olid tal ka enne käesolevat vangistust olemas. Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et Igor Kotlyarovi katseajaga tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega ei ole käesoleval ajal põhjendatud ja oleks liigselt ennatlik. Kohtul ei ole tekkinud piisavat kindlust, et isik ei jätka vabanedes kuritegude toimepanemist ning suudab nõuetekohaselt täita elektroonilise valve ja suhteliselt pikaajalise kriminaalhoolduse tingimusi. Igor Kotlyarovil tuleks vangistuses näidata, et ta suudab pidada kinni vangla sisekorrast ning on igati motiveeritud oma eluviisi muutma ja uimastitest loobuma. Samuti tuleks tal võimalusel jätkata enesehariduslike ja taasühiskonnastavate tegevustega.

Peet Teidearu Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.