OÜ Futurtek (hageja) hagi OÜ Rimmi Abi (kostja) vastu kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind
943 eurot 37 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ Futurtek (registrikood 10848045), lepinguline esindaja vandeadvokaat Martin Traat Kostja: OÜ Rimmi Abi (registrikood 16653000), lepinguline esindaja Ingrid Iter
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Mõista OÜ-lt Rimmi Abi OÜ Futurtek kasuks välja 955 eurot 26 senti (s.o kahjuhüvitis 840 eurot ja kohtuotsuse tegemise aja seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 115 eurot 26 senti).
3.Mõista OÜ-lt Rimmi Abi OÜ Futurtek kasuks välja viivis kahjuhüvitiselt (840 eurolt) alates 31. detsembrist 2024 kuni kahjuhüvitise tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Mõista OÜ-lt Rimmi Abi OÜ Futurtek kasuks välja menetluskulud 1820 eurot.
6.Mõista OÜ-lt Rimmi Abi OÜ Futurtek kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1820 eurolt) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
7.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on
antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1.OÜ Futurtek (hageja) esitas 5. oktoobril 2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse OÜ-lt Rimmi Abi (kostjalt) 840 euro saamiseks. Kuivõrd kostja esitas vastuväite, lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 20. novembril 2023 Tartu Maakohtule kostja vastu hagi, milles palub mõista kostjalt enda kasuks välja kahjuhüvitise 840 eurot ja viivise kahjuhüvitiselt alates hagi esitamisest kuni kahjuhüvitise tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled lepingu, millega hageja ostis kostjalt veoautojuhi teenust perioodil 3. märtsist kuni 13. märtsini 2023. Teenuse maksumus oli 1224 eurot. Kõik teenuse osutamiseks vajaliku tagas kostjale hageja. Kostja kohustus tagamata nõuetelevastava veokijuhi. Prantsusmaalt tagasi tulles pidi kostja juht kasutama hageja krediitkaari Belgia teemaksu eest tasumiseks, kuid võttis piiril vale boksi (krediitkaardi boksi asemel ettemaksu boksi). Juht sai veast aru, kuid ei võtnud selle kõrvaldamiseks midagi ette. Juht otsustas, et sõidab Belgia teemaksu tasumata läbi. Juhi rikkumise tõttu sai hageja 500 euro suuruse trahvi. Samuti on hagejal tekkinud 340 euro suurused kohtueelsed õigusabikulud. Kokku on hagejale tekitatud kahju 840 eurot.
3.Kostja vaidleb hagile vastu. Kõik teenuse osutamiseks vajaliku (sh sõidukorras veoauto koos toimiva teemaksuboksiga) pidi tagama hageja. Sõidukisse paigaldatud teemaksuboks pidi automaatselt arvestama ja tasuma kogu läbitaval trassil kehtestatud teemaksud. Belgiale lähenes helistas hageja juhatuse liige kostja juhile ja teatas, et veokisse paigaldatud teemaksuboksis vist ei ole Belgia aktiveeritud, ja võib juhtuda, et see ei arvesta teemaksu. Igaks juhuks käskis hageja võtta juhil Belgia piiril veoautosse teise teemaksuboksi. Juht nii ka tegi. Kuivõrd piiril olid vaid ühesugused boksid, ei vasta tõele väide, et autojuht võttis vale boksi. Belgias sõites märkas juht, et piiril võetud teemaksuboksil süttis põlema punane tuli. Juht helistas korduvalt hageja juhatuse liikmele, kuid viimane ei võtnud kõnesid vastu. Juht helistas ka teemaksuboksi abiliinile, kuid seal vastas ainult automaatvastaja. Arvestades seda, et veok pidi Eestisse jõudma 13. märtsil (esmaspäeval), ja juhtum leidis aset 9. märtsi (neljapäeva) õhtul, samuti seda, et pühapäeval kehtib Saksamaal veoautode sõidukeeld, otsustas juht edasi sõita.
KOHTU SEISUKOHT
4.Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada.
5.Hageja on esitanud kostja vastu kahju hüvitamise nõude. Hageja tugineb sellele, et kostja on rikkunud poolte vahel sõlmitud lepingut, ning sellega tekitanud hagejale kahju. Võlausaldaja võib lepingu rikkumise korral nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused (vt ka Riigikohtu 14. märtsi 2019 otsus tsiviilasjas nr 2-17-1937, p 15):
võlgnik on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1); võlgnik vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1); võlausaldajale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); kahju rikkumise võimaliku tagajärjena võlgnikule lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).
6.Pooled ei vaidle selle üle, et nende vahel on sõlmitud suuline leping, millega hageja ostis kostjalt veoautojuhi teenust perioodil 3. märtsist kuni 13. märtsini 2023. Hageja tasus teenuse eest 1210 eurot (dtl 30). Pooled ei vaidle ka selle üle, et kõik teenuse osutamiseks vajaliku (kütusekaardid, teemaksuboksid jne) pidi kostjale tagama hageja, ning kostja pidi tagama nõuetelevastava veokijuhi (vt ka 15. augusti 2024 kohtunõue). Kohus nõustub hagejaga selles, et poolte vahel on sõlmitud käsundusleping. VÕS § 619 kohaselt kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud.
7.Küll on aga poolte vahel vaidlus selles, kas kostja on lepingut rikkunud. Käsundisaaja peab käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega (VÕS § 620 lg 1). Käsundisaaja peab täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale. Oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja peab lisaks sellele toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel (VÕS § 620 lg 2). Käsundisaaja peab käsundi täitmisel järgima käsundiandja juhiseid. Kui käsundisaaja peab käsundi täitma oma erialastele teadmistele või võimetele tuginedes, ei või käsundiandja anda üksikasjalikke juhiseid käsundi täitmise viisi ega tingimuste suhtes (VÕS § 621 lg 1).
8.Kohus on eelnevalt leidnud, et kõik teenuse osutamiseks vajaliku pidi kostjale tagama hageja. Kohtule ei ole esitatud kirjalikku käsunduslepingut või muid tõendeid selle kohta, et poolte vahel oli kokkulepe selle kohta, et hageja peab tagama teemaksuboksi olemasolu kõikide riikide jaoks. Hageja on välja toonud, et juhil oli olemas hageja DKV krediitkaart teemaksuboksi võtmiseks. Hageja on 5. septembri 2024 menetlusdokumendis selgitanud, et tema veoautos on paljude erinevate riikide teemaksuboksid, kuid mitte Belgia boks, sest Belgia ei ole hageja veokite jaoks tavamarsruut. Hageja on selgitanud ka seda, et tema juhatuse liige informeeris autojuhti, et Belgia teemaks ei ole teemaksuboksile paigaldatud, mistõttu tuleb Belgia piiril võtta eraldi Belgia teemaksuboks. Hageja menetlusdokumendile on lisatud ka hageja juhatuse liikme selgitus (dtl 62 – 64), mida kohus käsitleb praeguses asjas dokumentaalse tõendina (TsMS § 272 lg 1). Ka kostja on vastuses hagile märkinud, et Belgiale lähenedes helistas hageja juhatuse liige juhile ja teatas, et veokisse paigaldatud teemaksuboksis ei ole Belgia aktiveeritud ja võib juhtuda, et see ei
arvesta teemaksu, ning käskis juhil võtta Belgia piiril veoautosse teise teemaksuboksi. Seega oli praegusel juhul nii hagejale kui kostjale teada, et hageja veoautos olev teemaksuboks ei sobinud Belgia teemaksu jaoks ning kostja autojuht pidi Belgia piiril võtma eraldi Belgia teemaksuboksi. Kostja autojuht sai selleks kasutada hageja krediitkaarti. Eelnevat ei mõjuta kohtu hinnangul asjaolu, et hagejal oli võimalik distantsilt paigaldada veoautos olevale teemaksuboksile ka Belgia.
9.Kohtu hinnangul nähtub asja materjalidest see, et kostja autojuht võttis Belgia piiril vale teemaksuboksi - krediit maksemeetodiga boksi asemel ettemaksu maksemeetodiga boksi, mistõttu ei saanud autojuht kasutada hageja krediitkaarti teemaksu eest tasumiseks. Ka kostja ise on vastuses märkinud, et Belgias teel olles süttis autojuhi võetud boksil põlema punane tuli, mis näitab seda, et teemaks ei olnud tasutud. Siinkohal nõustub kohus hagejaga selles, et kostja on majandus- ja kutsetegevuses tegutsev ettevõtja ning tema autojuht peab olema suuteline teemaksuboksidel vahet tegema. Kohus märgib, et olukorras, kus autojuhil ei olnud võimalik neid eristada, oleks ta pidanud küsima täiendavat informatsiooni kas piiril töötavatelt isikutelt, abiliinilt või hageja juhatuse liikmelt. Kostja ei ole välja toonud, et ta oleks seda teinud. Olukorras, kus kostja autojuht pidi Belgia piiril võtma krediit maksemeetodiga teemaksuboksi, kuid võttis selle asemel ettemaksu maksemeetodiga teemaksuboksi ega saanud seetõttu teemaksu maksta, ei ole kostja täitnud hageja juhist ning on seega lepingut rikkunud.
10.Kostja on tuginenud sellele, et pärast punase tule süttimist on ta püüdnud võtta ühendust hageja juhatuse liikme ja Satellici abiliinile, kuid ei saanud hageja juhatuse liikmega ühendust ning abiliinilt vastas vaid automaatvastaja. Kohtu hinnangul ei välista see aga kostja rikkumist või tema vastutust rikkumise eest. Kohus on eelnevalt leidnud, et kostja ei täitnud hageja juhist, kuivõrd ta võttis Belgia piiril vale teemaksuboksi. VÕS § 103 lg 1 teise lause kohaselt eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Kostja ei ole kohtu ette toonud VÕS § 103 lg-s 2 sätetatud asjaolusid vääramatu jõu esinemise kohta.
11.Kohus märgib ka seda, et kostja ei ole tõendanud oma väiteid selle kohta, et ta helistas juhatuse liikmele, kuid ei saanud temaga ühendust. Kostja esitatud kõnede väljavõttest (dtl 46) nähtub vaid 9. märtsi 2023 kl 20:32:37 tehtud kõne kestvusega 3 min 38 sek. Kostja on selgitanud, et kuivõrd hageja juhatuse liikmel ei olnud automaatvastajat, siis ühendust ei tekkinud ning need kõned autojuhi kõnede väljavõttel ei kajastu. Kostja ei ole esitanud ka muid tõendeid oma väite kohta (nt autojuhi kirjalikku selgitust). Hageja on esitanud oma kõnede väljavõtte (dtl 171), millelt ei nähtu kostja autojuhi tehtud kõnedesi. Ka oma selgituses (dtl 62 – 64) on hageja juhatuse liige selgitanud, et kostja autojuht ei ole talle korduvalt helistanud selliselt, et hageja juhatuse liige ei võtnud vastu. Seoses abiliinile helistamisega märgib kohus järgmist. Hageja on esitanud kohtule Satellici abiliini e-kirja (dtl 172 ja selle tõlge dtl 173) selle kohta, et kostja autojuht helistas 9. märtsil 2023, kuid ei jõudnud edasi valikmenüüst, pärast mida ta katkestas kõne.
12.Muude tõendite kohta märgib kohus järgmist. Kohus jätab tähelepanuta hageja menetlusdokumendile lisatud teemaksuboksi töötamis- ja kasutamispõhimõtteid kajastava juhise (dtl 67 – 168). Tegemist on äärmiselt mahuka võõrkeelse dokumendiga, millest on tõlgitud vaid teemaksuboksi illustreerivad pildid (dtl 169 – 170). Kohus on juba 15. augusti 2024 kohtunõudes selgitanud võõrkeelsete dokumentide esitamisega seonduvat. Lisaks sellele ei ole hageja välja toonud, milliseid konkreetseid faktilisi asjaolusid soovib ta selle tõendiga tõendada. Kohus jätab tähelepanuta ka hageja 6. detsembri 2024 menetlusdokumendile lisatud hageja juhatuse liikme täiendava selgituse (dtl 201 – 204) ja Satellic juhise (dtl 205 – 222). TsMS § 330 lg 1 järgi tuleb tõendid esitada enne eelmenetluse lõppemist või kirjalikus menetluses enne taotluste esitamise tähtaja möödumist. Kohus määras 4. novembri 2024 kohtunõudes lõplike seisukohtade esitamise
tähtajaks 6. detsember 2024. Kohus jätab ka tähelepanuta kostja esitatud tõendi hagejale tehtud ettekirjutuse kohta (dtl 50 – 52). Asjaolu, kas hagejal on olnud probleeme teemaksuboksidega või mitte, ei mõjuta praeguse asja lahendamist. Seega ei ole tegemist asjakohase tõendiga (TsMS § 238 lg 5).
13.Esmalt käsitleb kohus hageja kahju seoses trahviga. Kohtu hinnangul on hageja praegusel juhul tõendanud, et kostja rikkumise tõttu on talle tekkinud kahju. Hageja on kohtule esitanud tõendi (dtl 31 – 32; tõlge dtl 174 – 176) selle kohta, et talle on määratud 500 euro suurune trahv seoses
9.märtsil 2023 toime pandud rikkumisega (elektroonilise registreerimise seade oli aktiveerimata). Hageja on esitanud ka tõendi trahvi tasumise kohta (dtl 177). Kostjale kui majandus- ja kutsetegevuses tegutsevale isikule oli teada, et olukorras, kus teemaksuboks ei toimi (isik ei ole tasunud teemaksu), on ametiasutustel võimalik määrata rahatrahv. Kui kostja oleks täitnud hageja juhist, ei oleks hagejale ka kahju tekkinud. Seega leiab kohus, et hagejale tekkinud kahju on hõlmatud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga ning kahju oli rikkumise tagajärjena kostjale ettenähtav, samuti on rikkumise ja kahju vahel olemas põhjuslik seos.
14.Hageja on esitanud ka kohtueelsete õigusabikulude hüvitamise nõude. Kostja ei ole kohtueelsete õigusabikulude osas vastuväiteid esitanud. VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Üldjuhul tuleb pidada professionaalset õigusabi kohtueelses vaidluses mõistlikuks ja tehtud kulusid hiljem hüvitatavateks (vt nt Riigikohtu 9. veebruari 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-13810, p 29). Kohtuvälise õigusabikulude hüvitamisel peab kohus VÕS § 128 lg 3 kohaldamisel kõigepealt hindama, kas õigusabi kasutamine oli mõistlikult võttes vajalik, st kas ilma selleta oleks hageja saanud oma õigusi tõhusalt kaitsta. Juhul kui õigusabi kasutamine oli vajalik, peab kohus hindama, kas hageja kantud kulud on mõistliku suurusega. Õigusabiteenuse korral peab hageja tõendama, mitu tundi talle teenust osutati ning kui suurt tasu ta ühe tunni eest maksis või peab maksma. Juhul kui kostja ei ole nõus hageja esitatud tõenditest nähtuva tasuga, mida hageja peab maksma, peab kostja taotlema VÕS § 139 lg 1 kohaldamist (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu
11.aprilli 2022 otsus tsiviilasjas nr 2-20-16443, p 108).
15.Kohus leiab, et praegusel juhul oli õigusabi kasutamine mõistlikult võttes vajalik. Hageja on transpordiettevõte, kelle juhatuse liikmel ei ole eelduslikult juriidilist haridust. Samas oli poolte vahel vaidlus lepingu rikkumise osas, mis eeldab kohtu hinnangul ka juriidilist analüüsi. Hageja võis mõistlikult eeldada, et pärast nõudekirja saamist võib kostja oma positsiooni muuta, ja selliselt vältida kohtuvaidluse pidamist. Kostja teo (rikkumise) ja hageja kahju (kohtueelsed õigusabikulud) vahel on olemas ka põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).
16.Hageja on esitanud arve nr 20231007 summas 340 eurot (ilma käibemaksuta; dtl 37). Kohus, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu (170 eurot) on mõistliku suurusega ja kooskõlas kohtupraktikaga. Samuti on kohtu hinnangul põhjendatud ka hageja lepingulise esindaja ajakulu (2 tundi). Eelnevat arvestades rahuldab kohus hageja kohtueelsete õigusabikulude nõude summas 340 eurot (2 x 170).
17.Eelneva tõttu mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja kokku 840 eurot (500 + 340).
18.VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral on võlausaldajal õigus nõuda lisaks põhivõlgnevusele ka viivise tasumist. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga
on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on taotlenud viivise väljamõistmist alates hagi esitamisest (20. novembrist 2023) kuni kahjuhüvitise tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohtuotsuse tegemise aja (30. detsembri 2024) seisuga on viivise nõue 115 eurot 26 senti (siinkohal kasutas kohus viivisekalkulaatorit). See summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Lisaks tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja viivis kahjuhüvitiselt (840 eurolt) alates
31.detsembrist 2024 kuni kahjuhüvitise tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
19.Hagi rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
20.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud 1820 eurot (riigilõiv 245 eurot ja lepingulise esindaja kulud 1575 eurot). Praegusel juhul on hagihinnaks 943 eurot 37 senti (kahjuhüvitis 840 eurot ja aastane viivis 103 eurot 37 senti), millelt RLS lisa 1 järgi tuli tasuda riigilõivu 245 eurot. Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest ning seega on tegemist põhjendatud kuluga.
21.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja tunnitasu (175 eurot ilma käibemaksuta) mõistliku suurusega ning kooskõlas kohtupraktikaga. Vaidluse ulatust ja keerukust arvestades on põhjendatud ka hageja lepingulise esindaja ajakulu (kokku 9 h). Kohus arvestab siinkohal seda, et hagejal tuli vastata kohtu 15. augusti 2024 nõudele, samuti seda, et vastaspoole lepingulise esindaja ajakulu on sarnane (7,5 h). Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal tasuda viivist hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1820 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates määruse jõustumisest kuni selle täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Karina Kukkes kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.