Võlaõigus

tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõivu. Kaja riigilõivuna tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohus selgitab, et TsMS § 456 lg 3 kohaselt tagaseljaotsus jõustub, kui selle peale ei esitata kaja ega apellatsioonkaebust või kui kaja jäetakse läbi vaatamata või rahuldamata või kui jõustub ringkonnakohtu lahend apellatsioonkaebuse kohta. Kohtuotsuse põhjendused TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus luges hagimaterjalid kostjale kooskõlas TsMS § 317 lõikega 1 kättetoimetatuks 26.10.2024. Kostja hagiavaldusele ei vastanud. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalide ja tõenditega, leiab, et esialgne laenuandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning hagi on õiguslikult põhjendatud. Kohus selgitab, et kohtul on kohustus omal algatusel kontrollida tarbijaõiguse teatavate sätete võimalikku rikkumist (Euroopa Kohtu otsus C-679/18 p 18, C-495/19 p 17). Krediidiandja ja kostja vahel sõlmiti 17.02.2021 Kostja poolt kauba (audiosüsteem) ostu eest tasumiseks kirjalikus vormis järelmaksulepingu nr 7874610. Krediidiandja on kontrollinud kostja sissetulekut kostja enda poolt esitatud andmete põhjal, mille analüüsi tulemusel selgus, et kostja igakuiseks sissetulekuks on 900 eurot ja igakuisteks kohustusteks on 200 eurot. Laenuandja kontrollis kostja sissetulekut lisaks päringuga Pensioniregistrisse, mis kinnitas kostjal püsiva ja piisava suurusega sissetuleku olemasolu Kostja eest oli viimase lepingueelse 6 kuu jooksul tasutud 2%-lisi kohustusliku pensionikindlustuse makseid keskmises summas 28,92 eurot kuus, mille põhjal arvestatud brutosissetulek palgana moodustas keskmiselt 1446,17 eurot. Arvestanud sellelt maksuvaba osa arvestamata maha tulumaksu 20%, oli kostja tõendatud keskmine netosissetulek palgana vähemalt 1156,93 eurot ehk 256,93 eurot rohkem, kui kostja avaldusse märkinud oli. Kostjale jäi tegelikult igakuiselt vaba taha keskmiselt vähemalt 956,93 eurot. Krediidiandja kontrollis ka kostja võimalikke maksehäireid, tehes selleks päringu maksehäireregistritesse. Krediidiinfo maksehäireraporti ja Krediidiregistri maksehäireraporti kohaselt ei olnud kostjal kehtivaid maksehäireid. Krediidiandja ei teinud kostja osas pangakonto väljavõtet, kuivõrd võetud krediidisumma ja osamakse suurus oli väike. Krediidiandja jõudis järeldusele, et kostja on krediidivõimeline ning kostjal on võimekus tasuda krediiti igakuiste osamaksetena, arvestades siinjuures, et osamakse suurus on 43,29 eurot. Kohus leiab, et krediidiandja ei ole rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohtu hinnangul, arvestades kostja sissetulekuid ja laenumakse suurust, oli kostjal võimekus tagastada laenu vastavalt lepingule. Kohus rahuldab sellisel kujul hagiavalduse. Menetluskulude osas märgib kohus järgmist. Hageja palub mõista välja kostjalt riigilõiv

summas 175 ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Kohus leiab, et riigilõivukulu summas 175 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu summas 20 eurot on põhjendatud. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 175 eurot. Hageja on esitanud taotluse mõista kostjalt hageja kasuks viivis väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses viivisemääras. Kohus rahuldab hageja taotluse. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2). /allkirjastatud digitaalselt/ Ahti Kuuseväli Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.