Otsuse tegemise koht ja aeg Kriminaalasi (number ja menetlus) Menetlus kohtus
Viljandi kohtumaja 25. jaanuar 2012 nr 1-12-770 (kohtueelses menetluses nr 11260102994) riik versus H.N ja D.V kokkuleppemenetlus kohtuistung
Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Prokurör
kohtunik Toomas Lillsaar Irina Meremaa Merike Tikk
Süüdistatav
H.N (isikukood XXX; elukoht xxxxxx xxxxx x xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxxx; kriminaalkaristatust) KarS § 266 lg 2 p 3; § 121 - 22 lg 3 järgi advokaat Raul Tosmann
Süüdistus Kaitsja Süüdistatav Süüdistus Kaitsja
omab
D.V (isikukood XXX; elukoht xxxxx xxx xxxxxxxx xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxxx , ilma kindla töökohata; omab kriminaalkaristatust) KarS § 266 lg 2 p 1, 3; § 121 järgi advokaat Vello Sikut
Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises
xxxxx x xxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxx ; tühistada H.N-ile tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. 1.2 tunnistada D.V süüdi KarS § 266 lg 2 p 1 ja 3 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 5 (viis) kuud; ning tunnistada D.V süüdi KarS § 121 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 10 (kümme) kuud; KarS § 64 lg 1 alusel kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemisega mõista D.V-le liitkaristusena 10 (kümme) kuud vangistust; arvestades käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust 10 (kümmet) kuud vangistust ja Tartu Ringkonnakohtu 11.10.2011 otsusega mõistetud karistust vangistust 5 aastat 5 kuud ja 28 päeva, lugeda KarS § 65 lg 1 alusel kergem karistus raskemaga kaetuks ja mõista D.V-le lõplikuks liitkaristuseks vangistus 5 (viis) aastat 5 (viis) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 5 (viis) aastat 5 (viis) kuud ja 22 (kakskümmend kaks) päeva ning selle kandmise alguseks arvestada 08. september 2011. Muud otsustused
3.4 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS §-de 383 – 392); 3.5 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, mille kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS §-s 318 sätestatud alustel Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.
mõistetud vangistust täielikult täitmisele mitte pöörata, kui H.N 18 (kaheksateist) kuulisel katseajal ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxx xxxxxxxx xxxx xxxxx xxxxx x. 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 2) D.V KarS § 266 lg 2 p 1, 3 järgi ja karistamises vangistusega 5 kuud; KarS § 121 järgi ja karistamises vangistusega 10 kuud; KarS § 64 lg 1 järgi lugeda kergemad karistused kaetuks raskeimaga ning mõista liitkaristuseks 10 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja KarS § 64 lg 1 alusel mõistes liitkaristust ja arvestades, et D.V on Tartu Ringkonnakohtu 11.10.2011 otsusega karistatud vangistusega 5 aastat 5 kuud ja 22 päeva, lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning mõista D.V-le liitkaristuseks vangistus 5 aastat 5 kuud ja 22 päeva. Lugeda karistuse alguseks 08. september 2011.
KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskuluks s üüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o 435 €. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011 määrusest nr 169 ( kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 290 € kuus. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt (RÕS) § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. RÕS § 21 lg 3 kohaselt riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab advokatuuri juhatus. Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009 otsusega on kinnitatud (edaspidi kord). Korras koos hilisemate muudatustega on kehtestatud tasu arvestamise alused ja maksmise kord, tasumäärad ning kulude hüvitamisse ulatus ja kord. Süüdistatava H.N kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 38.40 €. Süüdistatava H.N kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 19.20 €. Süüdistatava D.V kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 19.20 €. Süüdistatava D.V kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 19.20 €. Kaitsjate kohtus esitatud aruanded kaitsjatasudes on usaldusväärsed ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ning kaitsjaid tuleb selles ulatuses tasustada. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kulude hüvitaja ja suurus. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. KrMS § 180 lg 2 kohaselt kui ühes kriminaalasjas mõistetakse süüdi mitu isikut, siis otsustab kulude jaotuse kohus, arvestades iga süüdimõistetu vastutuse ulatust ja varalist seisundit. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb: 1) H.N-ilt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 435 (nelisada kolmkümmend viis) € ja riigi õigusabi tasu 76 (seitsekümmend kuus) € ja 80 senti (38.40 + 38.40 €) riigi kasuks; 2) D.V-lt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 435 (nelisada kolmkümmend viis) € ja riigi õigusabi tasu 38 (kolmkümmend kaheksa) € ja 40 senti (19.20 + 19.20 €) riigi kasuks; Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude sellistes määrades hüvitamine oleks süüdimõistetutel üle jõu käivateks kohustusteks.
Tartu Ringkonnakohtu 11.10.2011 otsusega on D.V-le mõistetud vangistusest 5 aastat 5 kuud ja 28 päeva maha arvestatud eelvangistuse aeg loetud kandmata vangistuseks 5 aastat 5 kuud ja 22 päeva. D.V on kinni peetaud 08. septembril 2011 ja vahistatud 09, septembril 2011. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.
Toomas Lillsaar Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.