Kohtulahend

tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud M. Nikiforov mõisteti süüdi Harju Maakohtu 03.06.2009 otsusega KarS § 185 lg 2 p 2 ja § 184 lg 2 p 2 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks KrMS § 238 lg 2 alusel 2 aastat 20 päeva vangistust, mida KarS § 65 lg 2 alusel suurendati Harju Maakohtu 28.02.2007 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, mõistes M. Nikiforovile liitkaristuseks 6 aastat vangistust. Karistuse kandmise aja algus 13.11.2008 ja lõpp 12.11.2014. Tartu Maakohtu 21.12.2011 määrusega jäeti M. Nikiforov tingimisi ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise valve alla vabastamata. Esimese astme kohtu määruse sisu Kohus leidis, et formaalne alus M. Nikiforovi vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valve alla KarS § 76 lg 2 p 1 alusel on olemas. M. Nikiforovit on 2-l korral karistatud narkootilise aine ebaseaduslikus käitlemises suures ulatuses ja edasiandmise eest alaealistele, kusjuures esimesel korral vabastati ta vangistusest tingimisi kriminaalhooldaja käitumiskontrollile allutamisega, kuid katseajal pani ikkagi toime analoogilised kuriteod. Samuti on teda karistatud alkoholijoobes avalikku kohta ilmumise ja narkootilise aine ebaseadusliku tarvitamise eest. Seega kannab süüdimõistetu käesoleval ajal vangistust rahvatervise vastase kuriteo eest, kusjuures taolise kuriteo on ta toime pannud juba teist korda. Uute kuritegude toimepanemist ei suutnud ära hoida tema allutamine kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ega lähedaste olemasolu. Järelikult pole kriminaalhooldaja käitumiskontrollile allutamine ja lähedaste osa selline, mis suudaks edaspidi tagada süüdimõistetu õiguskuulekat käitumist. Kohus pidas usutavaks vangla iseloomustuses märgitut, et süüdimõistetu on ohtlik ning tema vabastamisega kaasneb risk ühiskonnas. Vangla andmetel on süüdimõistetul olnud probleeme emotsioonide tasakaalus hoidmisega, samuti on tal olnud varem pikaajaline sõltuvus alkoholist, narkootikumidest ja hasartmängudest. Seega saab kohtu hinnangul eelnevast järeldada, et süüdimõistetu on endiselt ohtlik ühiskonnale, kuna võib toime panna uusi kuritegusid narkootilise aine mõju all või sellise aine omandamise eesmärgil või oma kehva majandusliku seisundi tõttu. Uue kuriteo riski tõstavad M. Nikiforovi suured võlgnevused (üle 3200 euro) ning varasemad sõltuvused. Vangistuse kandmise ajal on M. Nikiforovit korduvalt karistatud distsiplinaarkorras, sealhulgas aastal 2011 5-l korral. Antud karistused näitavad, et süüdimõistetu ei ole suutnud alluda isegi range järelevalve tingimustes kehtestatud korrale. Järelikult on tema õiguskuulekus ja allumisvõime ka kriminaalhooldaja käitumisekontrollile jätkuvalt kaheldav. Vaatamata sellele, et süüdimõistetu on vangistuse ajal läbinud mitmed olulised sotsiaalprogrammid ja osalenud tööhõives, tal on vabaduses olemas kindel elukoht, lähedaste toetus, võimalus saada tööd ja soov edaspidi käituda seadusekuulekalt, ei tekkinud kohtul -2-

veendumust, et süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamisega ei kaasne ohtu teistele ühiskonnaliikmetele. Isikut, kes on korduvalt toime pannud rahva, sealhulgas alaealiste tervise vastaseid kuritegusid ning on isegi vanglas korduvalt eiranud kehtestatud korda, ei ole võimalik ega otstarbekas tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada elektroonilisele valvele allutamisega, kuna suure tõenäosusega ei ole ta suuteline katseaega edukalt läbima ega alluma kriminaalhooldusametniku käitumiskontrollile. Seega on süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegne vabastamine ennatlik ning M. Nikiforovil on vaja jätkata vangistuse kandmist. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu M. Nikiforovi kaitsja taotleb maakohtu määruse tühistamist ja M. Nikiforovi tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Kaitsja märgib, et M. Nikiforov kannab reaalset vangistust esmakordselt. Karistuse kandmise ajal on M. Nikiforov läbinud mitmeid sotsiaalprogramme, nagu XXXX, XXXX, XXXX treening ja osalenud XXXX. M. Nikiforov töötab XXXX. Kaitsja hinnangul on need asjaolud äärmiselt positiivsed. Vabanedes on M. Nikiforovil olemas sotsiaalne tugivõrgustik (lähedaste toetus), kindel elukoht, kuhu on võimalik paigaldada elektroonilise valve seadmeid, ja kindel töökoht P OÜs. Kaitsja märgib, et seda ei olegi nii vähe, arvestades, et enamustel ei ole nii häid tingimusi vabaduses tingimisi ennetähtaegsel vangistusest vabanemisel. Kaitsja hinnangul ei nähtu ka kriminaalhooldaja ettekandest asjaolusid, mis ei võimaldaks M. Nikiforovil tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabaneda. Kaitsja möönab M. Nikiforovi varasemat kriminaal– ja distsiplinaarkorras karistatust, kuid leiab, et M. Nikiforovi positiivsem pool peaks need üles kaaluma. Distsiplinaarkaristuste osas peab kaitsja hinnangul arvestama ka vangla eriti range korraga, kus rikkumiseks on niisugused asjad, mis tavaolukorras ei oleks kindlasti taunitav või rikkumine. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

Tiit Lõhmus

Aarne Sarjas

-4-

Maarika Kuusk

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.