Kohtulahend

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul arvates 22.11.2011. a. Asjaolud ja kohtu seisukoht Tartu Vangla saatis 18.10.2011. a materjalid kohtusse V.D vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise küsimuse otsustamiseks. V.D tunnistati süüdi Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja 29.01.2009.a otsusega KarS § 118 p 1 järgi, karistus 4 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 järgi vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõisteti 2 aastat 8 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja poolt 12.10.2007.a mõistetud vangistuse 3 kuu 29 päeva võrra ja liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 11 kuud 29 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti ärakantud karistuse hulka eelvangistus 3 päeva ja ärakandmisele kuuluvaks lõplikuks karistuseks mõisteti 2 aastat 11 kuud 26 päeva vangistust. Vanglast esitatud materjalide kohaselt algas kinnipeetava karistusaeg 21.10.2009. a ja lõpeb 17.10.2012. a. Võimalus taotleda ennetähtaegset vabastamist tekkis 19.10.2011. a. Tartu Vanglast saadetud materjalidest selgus, et V.D on täitmisel kaks Pärnu Maakohtu kohtuotsust. Ebaselge oli, kuidas neid kohtuotsuseid täidetakse. Kohus tegi kohtuotsused täitmisele pööranud kohtule järelepärimise. Vastus järelepärimisele anti Pärnu Maakohtu 14.11.2011. a kohtumäärusega. Kohus täpsustas V.D-le kriminaalasjas nr 1-07-2034 Pärnu Maakohtu 19.03.2007.a. otsusega, mis on asendatud 23.10.2009.a. määrusega ja kriminaalasjas nr 1-08-9629 Pärnu Maakohtu 29.01.2009.a. otsusega täitmisele pööratud vangistust, lugedes selleks kogumis vangistuse 3 (kolm) aastat 2 (kaks) kuud 16 (kuusteist) päeva. Kahe kohtulahendi järgi täitmisele pööratud karistuse kandmise algust arvestada alates V.D kinnipidamisest, s.o. 21.oktoobrist 2009.a. Prokurör leiab, et V.D vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise küsimuse arutamiseks ei ole alust, sest kandmata on ettenähtud karistusaeg. Kaitsja on seisukohal, et prokurörile vastuvaidlemiseks ei ole seaduslikku alust. KarS § 76 lg 2 p 1 ja 2 järgi esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega või vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. V.D ei ole taotlenud vangistusest enne tähtaegselt vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Ta kannab Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja 29.01.2009.a otsuse järgi vangistust esimese astme kuriteo eest. Seetõttu tuleb küsimuse arutamisel lähtuda KarS § 76 lg 2 p 2 sätestatud tähtajast. Pärast kohtu järelepärimist, kuidas täidetakse V.D suhtes kahte kohtuotsust, täpsustas kohtuotsused täitmisele pööranud kohus kohtuotsuste järgi kandtava liitkaristuse kestuse ja karistuse kandmise aja alguse. Pärnu Maakohtu 14.11.2011. a määrusega määratud karistusajast ei ole kantud 2/3. Seega ei ole täidetud KarS § 76 lg 2 p 2 järgi nõutav formaalne alus, millal kohtul tekib kohustus lahendada tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimus. Kohus jätab läbi vaatamata V.D vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise küsimuse ja saadab materjalid

vanglale. Muutunud olukorras on vaja arvutada uued tähtajad ja KarS § 76 lg 2 p 2 sätestatud tähtaja saabumisel saata materjalid uuesti kohtule. Kaitsja taotleb menetluskulude tasu 224.71 eurot, mis sialdab põhinõuet 187,26 eurot ja 20 % käibemaksu 37,45 eurot . Taotlus sisaldab järgmist: Ettevalmistus kohtuistungiks 2 pooltundi 2x15,98 eurot = 31,96 eurot; Osavõtt kohtuistungitest 04. ja 21. 11.2011. a 2 pooltundi 2x15,98 eurot = 31,96 eurot; Tasu riigi õigusabi osutamise kohta jõudmiseks 04. ja 21. 11.2011. a (Paide – Tartu vahe 102 km) 2x35,15 eurot = 70,30 eurot; Sõidu- ja majutuskulud (Paide-Tartu-Paide; 2x[(102x2)x0,13] =53.04 eurot. Kaitsjate tasu on põhjendatud asja arutamiseks ettevalmistamise, kohtuistungust osavõtmisele ja riigi õigusabi osutamise kohta jõudmiseks kulunud ajaga, samuti sõidukuludega. Tasu tuleb välja maksta riigieelarvest. Tasu taotluse aluseks on riigi õigusabi seaduse § 21 lg 3 ja Eesti Advokatuuri juhatuse otsusega kinnitatud "Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord" p-d 2, 4, 14, 16, 52, 56 ja 57. Menetluskulude tasu tuleb sisse nõuda süüdimõistetult KrMS §180 lg 1 alusel.

Ene Muts täitmiskohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.