B2 Impact osaühingu (endine nimi OK Incure osaühing) hagi Z. C. J. M. vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
1304.19 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja B2 Impact osaühing (endine nimi OK Incure osaühing, registrikood 11542046, asukoht Mustamäe tee 16, 10617 Tallinn); hageja lepinguline esindaja A. V. (B2 Impact osaühing, asukoht Mustamäe tee 16, 10617 Tallinn, e-post XXX); kostja Z. C. J. M. (isikukood xxx; rahvastikuregistrijärgne elukoht puudub; tegelik asukoht teadmata; võimalik elukoht xxx; e-post:xxx).
Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta rahuldamata B2 Impact osaühingu (registrikood 11542046) hagi Z. C. J. M. (isikukood xxx) vastu võlgnevuse nõudes. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja kanda ning määrata, et rahaliselt hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
Edasikaebamise kord
2-24-112100 Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. I Asjaolud
B2 Impact osaühing (endine OK Incure osaühing) esitas 02.04.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võla nõudes. Kohus tegi 03.04.2024 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohtu 26.04.2024 kohtumäärusega anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 487 lg-st 1 kohustas kohus 26.04.2024 määrusega hagejat esitama kohtule oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma hagilt riigilõivu vastavalt TsMS §-le 139. Hageja esitas 17.05.2024 hagiavalduse Z. C. J. M.’i vastu, millega hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlg 1062.02 eurot, intress 124.45 eurot, viivis 82.72 eurot ja võla sissenõudmiskulud 35 eurot, riigilõiv 280 eurot ning viivis väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras. Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks kostja ja Swedbank aktsiaseltsi vahel 09.07.2019 sõlmitud väikelaenuleping 19-068662-VL. Kuna kostja oma laenulepingulisi kohustusi korrapäraselt ei täitnud, ütles Swedbank aktsiaselts lepingu 19.12.2023 üles. Swedbank AS loovutas kostja vastase nõude B2 Impact osaühingule (endine OK Incure osaühing). Swedbank AS on enne väikelaenu lepingu sõlmimist teostanud laenusaaja finantsolukorra analüüsi laenusaaja Swedbanki konto väljavõtte alusel. Maksevõime analüüsil võeti arvesse, et: - laenu väljastamisele eelnenud 6 kuu jooksul laekus laenusaaja Swedbanki kontole sissetulek tööandjalt X OÜ + ühekordne töövõimetushüvitise laekumine, keskmine sissetuleku suurus oli 1001 eurot; - väljaspool Swedbanki laenusaajal krediidikohustusi ei olnud (konto väljavõttelt ei nähtunud maksed teistele krediidiandjatele); Swedbanki ees oli enne kõnealuse lepingu sõlmimist krediidikohustus igakuise maksega ca 29 eurot; - Creditinfo maksehäired laenu väljastamise ajal puudusid; - Olemasoleva krediidikohustuse kuumakse koos sõlmitava väikelaenu lepingu kuumaksega (111.85 eurot) moodustas ca 14% laenusaaja igakuisest keskmise sissetuleku suurusest; - laenusaajal jäi peale krediidikohustuste tasumist igakuisteks (sh majapidamis-) kulutusteks ca 860.15 eurot. Lisaks kontole laekus peretoetus summas 120 eurot ja eraisikult M. Riivo „lastetoetus“ 6 kuu keskmine summa 216 eurot.
2-24-112100 Harju Maakohus võttis 11.09.2024 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse ning kohustas kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. 07.11.2024 kohtumäärusega jättis kohus hageja tõendite kogumise taotluse käiguta. 25.11.2024 loobus hageja tõendite kogumise taotlusest ning esitas kohtule kostja konto väljavõtte. Lisaks hagiavalduse punktis 1.1 välja toodule, täpsustas hageja kostja majapidamiskulusid. Kliendi konto väljavõttest nähtusid igakuiste majapidamis- ja lasteaia kuludena: Konverter OÜ korteri xxx eest maksed keskmiselt ca 587 eurot kuus (üürikulud tasus osaliselt H.L. - 278 eurot kuus); ELISA Eesti AS maksed 6 kuu keskmine 24 eurot; Tallinna Linnakantselei maksed 6 kuu keskmine 132 eurot; Laenusaajal jäi peale krediidi-, majapidamis- ja lasteaia kulude tasumist igakuiseks tarbimiseks ca 453 eurot. Kohtul ei õnnestunud kostjale Z. C. J. M. menetlusdokumente kätte toimetada, kuivõrd kostja elukoht ei ole kohtule teada. Kohus on teinud kõik endast oleneva, et kostja elukohta välja selgitada. Saadud andmed ei ole olnud piisavad kostjale menetlusdokumentide kätte toimetamiseks, mistõttu otsustas kohus 07.11.2024 kohtumäärusega avaliku kättetoimetamise. Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud. II Kohtu põhjendused
2.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: võlaõigusseadus (VÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 kohaselt kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha. TsMS § 444 lg-s 2 on sätestatud, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
2-24-112100
3.Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS § 405 lg-le 1. TsMS § 444 lg 4 järgi võib kohus TsMS § 444 lg-s 3 nimetamata otsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta, kui menetlusosalised on andnud selleks nõusoleku või kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Sel juhul tuleb otsuses märkida, et kohus täiendab otsust TsMS § 448 lg-s 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Kohus selgitab otsuses apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatamata jätmise tagajärgi. Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
4.Kohus on tuvastanud, et hagiavalduses ja selle täienduses on välja toodud faktilised asjaolud järgmiste eelduste osas: krediit on võetud tarbija poolt (VÕS § 402 lg 1); krediidiandja tegutseb majandus- ja kutsetegevuses (VÕS § 402 lg 1); leping on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis; tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ei ületa krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda (VÕS § 4062); tarbija sai laenu kätte või hakkas krediiti kasutama (VÕS § 408 lg 1 ja 2) ja lepingus on toodud kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad andmed ja eeldused (VÕS § 404 lg 21); lepingus on andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse esialgse määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta; lepingus on andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta (kui neid nõutakse või on võlaarvestuses arvestatud); krediidikulukuse määr on lepingus õigesti märgitud; viivis on lepingus väljendatud aasta- ja päevamäärana; kui nõuded on loovutatud, on tarbijat sellest teavitatud (VÕS § 412 lg 1); kohustused on õiges järjekorras täidetuks loetud (VÕS § 415 lg 2): esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks, kolmandas järjekorras intressi katteks, neljandas järjekorras muude kohustuste katteks; lepingus kasutatud tüüptingimused on kehtivad; tehing ei ole heade kommetega vastuolus (TsÜS § 86); krediidiandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7).
5.Kohus leiab, et hageja nõue ei ole õiguslikult põhjendatud ja hagi ei kuulu rahuldamisele. Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7, mistõttu ei ole hageja nõue hagiavalduses märgitud ulatuses õiguslikult põhjendatud.
2-24-112100 Swedbank AS on enne väikelaenu lepingu sõlmimist teostanud laenusaaja finantsolukorra analüüsi laenusaaja Swedbanki konto väljavõtte alusel. Maksevõime analüüsil võeti arvesse, et: - laenu väljastamisele eelnenud 6 kuu jooksul laekus laenusaaja Swedbanki kontole sissetulek tööandjalt X OÜ + ühekordne töövõimetushüvitise laekumine, keskmine sissetuleku suurus oli 1001 eurot; - väljaspool Swedbanki laenusaajal krediidikohustusi ei olnud (konto väljavõttelt ei nähtunud maksed teistele krediidiandjatele); Swedbanki ees oli enne kõnealuse lepingu sõlmimist krediidikohustus igakuise maksega ca 29 eurot; - Creditinfo maksehäired laenu väljastamise ajal puudusid; - Olemasoleva krediidikohustuse kuumakse koos sõlmitava väikelaenu lepingu kuumaksega (111.85 eurot) moodustas ca 14% laenusaaja igakuisest keskmise sissetuleku suurusest; - laenusaajal jäi peale krediidikohustuste tasumist igakuisteks (sh majapidamis-) kulutusteks ca 860.15 eurot. Lisaks kontole laekus peretoetus summas 120 eurot ja eraisikult M. Riivo „lastetoetus“ 6 kuu keskmine summa 216 eurot. 25.11.2024 täpsustas hageja majapidamiskulusid. Kliendi konto väljavõttest nähtusid igakuiste majapidamis- ja lasteaia kuludena: Konverter OÜ korteri XXX eest maksed keskmiselt ca 587 eurot kuus (üürikulud tasus osaliselt H.L.- 278 eurot kuus); ELISA Eesti AS maksed 6 kuu keskmine 24 eurot; Tallinna Linnakantselei maksed 6 kuu keskmine 132 eurot; Laenusaajal jäi peale krediidi-, majapidamis- ja lasteaia kulude tasumist igakuiseks tarbimiseks ca 453 eurot. Krediidiandja lähtus sissetulekute ja kohustuste kontrollimisel laenutaotleja esitatud kinnitustest, tegi päringu maksehäireregistritesse ning kontrollis kostja arvelduskonto väljavõtet. Enne tarbijale laenu andmist välja selgitada vähemalt tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (KAVS § 49 lg 1 p 1-7). Kohtu hinnangul ei olnud kostja krediidivõimeline. Kostja sai keskmiselt palka 1001 eurot, peretoetust 120 eurot ning lastetoetust 216 eurot, kokku 1337 eurot. Laenuandja on tuvastanud, et krediidikohustuste suurus on 29 eurot, kuid arvelduskonto väljavõttest nähtub, et kostja tasus iga kuu laenu 136.24-142.56 eurot ning juunis lisandus laenuleping, osamaksega 151.95 eurot ja juulis tegi kostja lisaks makse 298.54 eurot, selgitusega „Krediidi tagasimaksmine (Credit repayment)“. Seega olid kostja igakuise kohustused üür 587 eurot, Tallinna Linnakantselei maksed 132 eurot, ELISA Eesti AS sideteenus 24 eurot ning krediidikohustused (29 + 142.56 + 151.95 + 298.54) 622.05 eurot, millele lisandus sõlmitava lepingu osamakse 111.85 eurot, kokku 1476.90 eurot. Krediidiandja ei küsinud kostjalt täiendavaid küsimusi olemasolevate krediidikohustuste kohta. Kohtu hinnangul ületasid kostja kohustused tema sissetulekuid. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 403 4 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjel loetakse lepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud määr. Muid tasusid tarbija ei võlgne. Sellisel juhul peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama. Hagiavalduse kohaselt väljastati kostjale laen summas 4200 eurot. Kostja on lepingu alusel teinud tagasimakseid 5443.18 eurot. Peale ümberarvestust on kostja lepingust tulenevad kohustused täitnud.
6.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hageja nõude kostja vastu rahuldamata.
2-24-112100
III Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
7.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (TsMS § 174 lg 2).
8.Kohus leiab, et tulenevalt asjaolust, et hagi jäi rahuldamata, tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kuivõrd kostja ei ole menetluses osalenud, määrab kohus, et hageja poolt kostjale hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.