2-24-112100/13 - Võlaõigus - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

1.B2 Impact osaühing (endine OK Incure osaühing) esitas 02.04.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võla nõudes. Kohus tegi 03.04.2024 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohtu 26.04.2024 kohtumäärusega anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 487 lg-st 1 kohustas kohus 26.04.2024 määrusega hagejat esitama kohtule oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma hagilt riigilõivu vastavalt TsMS §-le 139. Hageja esitas 17.05.2024 hagiavalduse Z. C. J. M.’i vastu, millega hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlg 1062.02 eurot, intress 124.45 eurot, viivis 82.72 eurot ja võla sissenõudmiskulud 35 eurot, riigilõiv 280 eurot ning viivis väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras. Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks kostja ja Swedbank aktsiaseltsi vahel 09.07.2019 sõlmitud väikelaenuleping 19-068662-VL. Kuna kostja oma laenulepingulisi kohustusi korrapäraselt ei täitnud, ütles Swedbank aktsiaselts lepingu 19.12.2023 üles. Swedbank AS loovutas kostja vastase nõude B2 Impact osaühingule (endine OK Incure osaühing). Swedbank AS on enne väikelaenu lepingu sõlmimist teostanud laenusaaja finantsolukorra analüüsi laenusaaja Swedbanki konto väljavõtte alusel. Maksevõime analüüsil võeti arvesse, et: - laenu väljastamisele eelnenud 6 kuu jooksul laekus laenusaaja Swedbanki kontole sissetulek tööandjalt X OÜ + ühekordne töövõimetushüvitise laekumine, keskmine sissetuleku suurus oli 1001 eurot; - väljaspool Swedbanki laenusaajal krediidikohustusi ei olnud (konto väljavõttelt ei nähtunud maksed teistele krediidiandjatele); Swedbanki ees oli enne kõnealuse lepingu sõlmimist krediidikohustus igakuise maksega ca 29 eurot; - Creditinfo maksehäired laenu väljastamise ajal puudusid; - Olemasoleva krediidikohustuse kuumakse koos sõlmitava väikelaenu lepingu kuumaksega (111.85 eurot) moodustas ca 14% laenusaaja igakuisest keskmise sissetuleku suurusest; - laenusaajal jäi peale krediidikohustuste tasumist igakuisteks (sh majapidamis-) kulutusteks ca 860.15 eurot. Lisaks kontole laekus peretoetus summas 120 eurot ja eraisikult M. Riivo „lastetoetus“ 6 kuu keskmine summa 216 eurot.

2-24-112100 Swedbank AS on enne väikelaenu lepingu sõlmimist teostanud laenusaaja finantsolukorra analüüsi laenusaaja Swedbanki konto väljavõtte alusel. Maksevõime analüüsil võeti arvesse, et: - laenu väljastamisele eelnenud 6 kuu jooksul laekus laenusaaja Swedbanki kontole sissetulek tööandjalt X OÜ + ühekordne töövõimetushüvitise laekumine, keskmine sissetuleku suurus oli 1001 eurot; - väljaspool Swedbanki laenusaajal krediidikohustusi ei olnud (konto väljavõttelt ei nähtunud maksed teistele krediidiandjatele); Swedbanki ees oli enne kõnealuse lepingu sõlmimist krediidikohustus igakuise maksega ca 29 eurot; - Creditinfo maksehäired laenu väljastamise ajal puudusid; - Olemasoleva krediidikohustuse kuumakse koos sõlmitava väikelaenu lepingu kuumaksega (111.85 eurot) moodustas ca 14% laenusaaja igakuisest keskmise sissetuleku suurusest; - laenusaajal jäi peale krediidikohustuste tasumist igakuisteks (sh majapidamis-) kulutusteks ca 860.15 eurot. Lisaks kontole laekus peretoetus summas 120 eurot ja eraisikult M. Riivo „lastetoetus“ 6 kuu keskmine summa 216 eurot. 25.11.2024 täpsustas hageja majapidamiskulusid. Kliendi konto väljavõttest nähtusid igakuiste majapidamis- ja lasteaia kuludena: Konverter OÜ korteri XXX eest maksed keskmiselt ca 587 eurot kuus (üürikulud tasus osaliselt H.L.- 278 eurot kuus); ELISA Eesti AS maksed 6 kuu keskmine 24 eurot; Tallinna Linnakantselei maksed 6 kuu keskmine 132 eurot; Laenusaajal jäi peale krediidi-, majapidamis- ja lasteaia kulude tasumist igakuiseks tarbimiseks ca 453 eurot. Krediidiandja lähtus sissetulekute ja kohustuste kontrollimisel laenutaotleja esitatud kinnitustest, tegi päringu maksehäireregistritesse ning kontrollis kostja arvelduskonto väljavõtet. Enne tarbijale laenu andmist välja selgitada vähemalt tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (KAVS § 49 lg 1 p 1-7). Kohtu hinnangul ei olnud kostja krediidivõimeline. Kostja sai keskmiselt palka 1001 eurot, peretoetust 120 eurot ning lastetoetust 216 eurot, kokku 1337 eurot. Laenuandja on tuvastanud, et krediidikohustuste suurus on 29 eurot, kuid arvelduskonto väljavõttest nähtub, et kostja tasus iga kuu laenu 136.24-142.56 eurot ning juunis lisandus laenuleping, osamaksega 151.95 eurot ja juulis tegi kostja lisaks makse 298.54 eurot, selgitusega „Krediidi tagasimaksmine (Credit repayment)“. Seega olid kostja igakuise kohustused üür 587 eurot, Tallinna Linnakantselei maksed 132 eurot, ELISA Eesti AS sideteenus 24 eurot ning krediidikohustused (29 + 142.56 + 151.95 + 298.54) 622.05 eurot, millele lisandus sõlmitava lepingu osamakse 111.85 eurot, kokku 1476.90 eurot. Krediidiandja ei küsinud kostjalt täiendavaid küsimusi olemasolevate krediidikohustuste kohta. Kohtu hinnangul ületasid kostja kohustused tema sissetulekuid. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 403 4 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjel loetakse lepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud määr. Muid tasusid tarbija ei võlgne. Sellisel juhul peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama. Hagiavalduse kohaselt väljastati kostjale laen summas 4200 eurot. Kostja on lepingu alusel teinud tagasimakseid 5443.18 eurot. Peale ümberarvestust on kostja lepingust tulenevad kohustused täitnud.