Tagaseljaotsus Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
Viru Maakohus Angelina Abol 23. detsember 2024, Rakvere 2-24-104770 Aktiva Finance Group OÜ hagi T. H. S. vastu võlgnevuse nõudes Tsiviilasja hind 6900.08 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (RK 10746479; asukoht esindajad: XXX), lepinguline esindaja Ahto Järvela (e-post XXX) Kostja: T. H. S. (IK XXX, elukoht rahvastikuregistris XXX, XXX, menetlusdokumendid kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu) Asja lahendamise viis kirjalik menetlus
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 järgi hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. TsMS § 632 lg 1 alusel esitatakse kaebus Tartu Ringkonnakohtule (aadress Kalevi 1, 51010 Tartu; e-post [email protected]; e-toimik https://etoimik.rik.ee/) 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Viru Maakohtule (aadress Rohuaia 8, 44308 Rakvere; e-post [email protected], e-toimik https://etoimik.rik.ee/) 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte kostjale avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, st TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele. Riigilõivuseaduse § 59 lg 19 kohaselt tasutakse kajalt riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is (viitenumbrita). Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
kostja laenu 5000 eurot. Laen tuli tagastada kokkulepitud maksegraafiku alusel perioodil 15.06.2023-15.05.2026. Kostja ei täitnud maksegraafikust tulenevaid kohustusi, mille tõttu saatis laenuandja kostjale 30.08.2023 tähitud kirjaga lepingu ülesütlemise hoiatuse koos täiendava tähtaja andmisega. Kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, saatis laenuandja kostjale 28.09.2023 tähitud kirjaga lepingu ülesütlemise teatise. Lepingu ülesütlemise seisuga oli kostja võlgnevuses alates 1. osamaksest, s.o 15.06.2023 kuni ülesütlemisele eelnenud 4. osamakseni 15.09.2023. Laenuandja loovutas 29.09.2023 kostja vastase nõude hagejale koos õigusega nõuda intressi, viivist ja muid kõrvalnõudeid. Hageja selgituste põhjal on vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmiseks hinnatud kostja maksevõimelisust kostja taotluse, Maksu- ja Tolliameti andmete (3 kuu keskmine sissetulek 1587 eurot) ja maksehäireregistritest nähtuvate andmete (maksehäired puuduvad) põhjal. Väljaminekuteks arvestati 120 eurot. Laenuandja arvestuse järgi jääb kostjale raha reservi vähemalt 525.83 eurot. Kogutud teabe põhjal jõudis laenuandja veendumusele, et kostja on krediidivõimeline ja lepinguga kokkulepitud osamaksed kostjale jõukohased.
seadus imperatiivselt ei tunnista, ning seetõttu saab kohus tuvastada tehingu tühisuse, sh hinnata tehingu heade kommete vastasust ja muid tühisuse aluseid ka omal algatusel (nt RKTKo 05.04.2017, 3-2-1-17-17, p 20). Kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud VÕS §-st 5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid, millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus on kohtul alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098 p 13).
olemasolu ja suurust. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohustuse eesmärk on hoida tarbijaid võlaorjusesse sattumast. Ebapiisava kontrolli tagajärjeks on see, et tarbijad saavad võtta mitmeid laene erinevatelt krediidiandjatelt, elades selle tulemusena üle oma võimete ning seejuures tihtipeale finantseerides uute laenudega juba olemasolevate laenude tagasimakseid. Kohus selgitab, et krediidiandjat ei vabasta kliendi maksevõime kontrollimisest ka viide kostja esitatud andmete tõesusele tuginemisele. Käesoleval juhul ei ole hageja ka väitnud, et kostja oleks esitanud krediidiandjale laenu taotlemisel ebaõigeid andmeid. Kohtu hinnangul oli seega krediidiandja poolt laenu andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontrollimine ebapiisav ja toimunud vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkudes.
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.