Tagaseljaotsus Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
Viru Maakohus Angelina Abol 23. detsember 2024, Rakvere 2-24-104770 Aktiva Finance Group OÜ hagi T. H. S. vastu võlgnevuse nõudes Tsiviilasja hind 6900.08 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (RK 10746479; asukoht esindajad: XXX), lepinguline esindaja Ahto Järvela (e-post XXX) Kostja: T. H. S. (IK XXX, elukoht rahvastikuregistris XXX, XXX, menetlusdokumendid kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu) Asja lahendamise viis kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagiavaldus T. H. S. vastu võlgnevuse nõudes tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Välja mõista T. H. S.-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks:
3.1.põhivõlgnevus 5000 eurot;
3.2.viivis 759.85 eurot;
3.3.viivis põhivõlalt (5000 eurot) alates 24.12.2024 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
3.Jätta resolutsiooni punktis 2 välja mõistetut ületavas osas hageja nõuded kostja vastu rahuldamata.
4.Jätta menetluskulud 92% ulatuses T. H. S. kanda ja 8% ulatuses Aktiva Finance Group OÜ kanda.
6.Välja mõista T. H. S.-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulu 736 eurot (92% 800 eurost) ja viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt alates käesoleva tagaseljaotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
7.T. H. S.-il tuleb Aktiva Finance Group OÜ kasuks väljamõistetud menetluskulud tasuda Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr xxxx viitenumbriga 712653059.
8.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav. 1 (6)
9.Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu.
EDASIKAEBAMISE KORD
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 järgi hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. TsMS § 632 lg 1 alusel esitatakse kaebus Tartu Ringkonnakohtule (aadress Kalevi 1, 51010 Tartu; e-post [email protected]; e-toimik https://etoimik.rik.ee/) 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Viru Maakohtule (aadress Rohuaia 8, 44308 Rakvere; e-post [email protected], e-toimik https://etoimik.rik.ee/) 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte kostjale avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, st TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele. Riigilõivuseaduse § 59 lg 19 kohaselt tasutakse kajalt riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is (viitenumbrita). Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 02.02.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult T. H. S. (kostja) 5737.85 euro saamiseks. Pärnu Maakohus lõpetas 23.02.2024 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 07.05.2024 hagiavalduse kostja vastu põhivõlgnevuse 5000 eurot, intressi 325.22 eurot, haldustasu 6 eurot, sissenõudmiskulude 50 eurot, viivise 573.86 eurot ja lisanduva viivise lepingujärgses viivisemääras 18,90% aastas nõudes. Vastuseks 03.06.2024 määruses esitatud selgitustele taotleb hageja juhul, kui laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, mõista kostjalt hageja kasuks välja lepingu alusel saadud summa 5000 eurot, viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teise lause kohaselt alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o 29.09.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni, ja edasiulatuv viivis hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast, s.o 08.05.2024 VÕS § 113 lg 1 lause 1 kohaselt. Hagiavalduse kohaselt on hageja nõude aluseks kostja ja C AS vahel 20.05.2023 sõlmitud laenuleping nr xxxx, krediidi kulukuse määraga 23,10%, intressiga 18,90%, mille alusel sai 2 (6)
kostja laenu 5000 eurot. Laen tuli tagastada kokkulepitud maksegraafiku alusel perioodil 15.06.2023-15.05.2026. Kostja ei täitnud maksegraafikust tulenevaid kohustusi, mille tõttu saatis laenuandja kostjale 30.08.2023 tähitud kirjaga lepingu ülesütlemise hoiatuse koos täiendava tähtaja andmisega. Kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, saatis laenuandja kostjale 28.09.2023 tähitud kirjaga lepingu ülesütlemise teatise. Lepingu ülesütlemise seisuga oli kostja võlgnevuses alates 1. osamaksest, s.o 15.06.2023 kuni ülesütlemisele eelnenud 4. osamakseni 15.09.2023. Laenuandja loovutas 29.09.2023 kostja vastase nõude hagejale koos õigusega nõuda intressi, viivist ja muid kõrvalnõudeid. Hageja selgituste põhjal on vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmiseks hinnatud kostja maksevõimelisust kostja taotluse, Maksu- ja Tolliameti andmete (3 kuu keskmine sissetulek 1587 eurot) ja maksehäireregistritest nähtuvate andmete (maksehäired puuduvad) põhjal. Väljaminekuteks arvestati 120 eurot. Laenuandja arvestuse järgi jääb kostjale raha reservi vähemalt 525.83 eurot. Kogutud teabe põhjal jõudis laenuandja veendumusele, et kostja on krediidivõimeline ja lepinguga kokkulepitud osamaksed kostjale jõukohased.
3.Hagimaterjalid toimetati kostjale 11.10.2024 määruse alusel kätte 01.11.2024 avalikult väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldatud teatega. Kohus andis kostjale hagile kirjaliku vastuse esitamiseks aega 14 päeva määruse kättetoimetamisest. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.Tsiviilkohtumenetuse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 6 järgi kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja hageja väljatoodud asjaoludega õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu tuleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada osaliselt ja selles osas teha otsus TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendava osata. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jätab kohus hagi TsMS § 407 lg-st 6 juhindudes rahuldamata. Kohus selgitab, et samast lepingust tuleneva rahalise nõude väiksemas summas kostjalt väljamõistmise nõue ei ole käsitatav alternatiivse nõudena TsMS § 370 lg 2 tähenduses, kuivõrd nõude ese on sama ja hageja on sisuliselt esitanud ühe nõude ning n-ö tagumises järjekorras esitatud nõude rahuldamine tähendaks tegelikult hageja nõude osalist rahuldamist. Hageja ei ole ka esile toonud, et ta algsest nõudest loobuks.
5.Hagiavalduse kohaselt on hageja nõude aluseks kostja ja C AS-i vahel 20.05.2023 sõlmitud laenuleping nr xxxx, mille alusel kostja sai laenu 5000 eurot. Puudub vaidlus, et krediidiandja tegutses oma majandus- või kutsetegevuses ja et kostja on tarbija võlaõigusseaduse (VÕS) § 1 lg 5 mõistes. Seega on hageja nõuete aluseks tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes. Laenuandja on menetluses vaidlustamata asjaoludel täitnud lepingujärgse põhikohustuse ning laenu välja maksnud. Kostjal oli kohustus laen tagastada vastavalt graafikule. Samuti puudub vaidlus selles, et laenuandja on hagi aluseks olevast lepingust tulenevad nõuded loovutanud hagejale. Hagiavalduse kohaselt saatis krediidiandja kostjale teatise nõude loovutamise kohta.
6.Riigikohus on selgitanud, et kohus ei saa lahendada asja tehingu alusel, mille kehtivust 3 (6)
seadus imperatiivselt ei tunnista, ning seetõttu saab kohus tuvastada tehingu tühisuse, sh hinnata tehingu heade kommete vastasust ja muid tühisuse aluseid ka omal algatusel (nt RKTKo 05.04.2017, 3-2-1-17-17, p 20). Kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud VÕS §-st 5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid, millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus on kohtul alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098 p 13).
7.Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr alates 01.01.2023 15,31% (s.o on viimane avaldatud krediidi kulukuse määr enne lepingu sõlmimist). VÕS § 406 2 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks oli seega 20.05.2023 lepingu sõlmimise ajal 45,93%. Kostjaga sõlmitud lepingu krediidi kulukuse määr 23,10% ei ületanud seega seadusega kehtestatud piirmäära.
8.VÕS § 4034 lg 1 sätestab, et krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust. Sama paragrahvi kuues lõige sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Riigikohus on selgitanud, et teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta, sh teave tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (RKTKm, 24.11.2023, 2-21-13098, p 18). Kostjal on küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ning krediidiandjate- ja vahendajate seaduse (KAVS) § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta kostjal neid täpsustada (RKTKm, 24.11.2023, 2-21-13098, p 21, RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710, p 29.3).
9.Kohus selgitas tarbijakrediidilepingutele kohalduvaid õigusnorme ja tõendamiskoormist 16.04.2024 ja 03.06.2024 määrustes. Kohus on seisukohal, et hageja väljatoodud asjaolude põhjal ei saa asuda seisukohale, et krediidiandja on kostjale krediidi andmisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja krediidi andmisel kontrollinud kostja esitatud teavet tema kohustuste kohta piisaval määral. Ainuüksi isikul aktiivsete maksehäirete puudumine ei anna alust väita, et kostja finantsvõimekust on kontrollitud ja tema maksevõime on piisav laenukohustuse nõuetekohaseks täitmiseks, kuna maksehäireregister annab teavet vaid juba tekkinud makseraskuste kohta. Samuti Maksu- ja Tolliameti andmetest nähtub üksnes sissetulekute olemasolu, liik ja suurus. Hageja ei tugine sellele, et krediidiandja oleks küsinud kostja pangakonto väljavõtet, kuigi ainuüksi maksehäireregistri andmed ei võimalda isegi mõistlikul määral kontrollida kostjal finants- ja muude kohustuste olemasolu ja suurust. Hageja ei ole välja toonud, et krediidiandja oleks üldse kostjalt tema sissetuleku ja kohustuste kohta mingeid täiendavaid dokumente küsinud või vähemalt teinud ettepaneku neid esitada ning kostja oleks jätnud nõutud teabe esitamata. Kohus leiab, et krediidiandja tehtavates arvutustes juba rahapuhvri võimalike muude kulude katteks arvestamisega ei lange ära kohustus mõistlikult kontrollida tarbijast laenusaajal kohustuste, s.h teiste finantskohustuste 4 (6)
olemasolu ja suurust. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohustuse eesmärk on hoida tarbijaid võlaorjusesse sattumast. Ebapiisava kontrolli tagajärjeks on see, et tarbijad saavad võtta mitmeid laene erinevatelt krediidiandjatelt, elades selle tulemusena üle oma võimete ning seejuures tihtipeale finantseerides uute laenudega juba olemasolevate laenude tagasimakseid. Kohus selgitab, et krediidiandjat ei vabasta kliendi maksevõime kontrollimisest ka viide kostja esitatud andmete tõesusele tuginemisele. Käesoleval juhul ei ole hageja ka väitnud, et kostja oleks esitanud krediidiandjale laenu taotlemisel ebaõigeid andmeid. Kohtu hinnangul oli seega krediidiandja poolt laenu andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontrollimine ebapiisav ja toimunud vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkudes.
10.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Ka vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral tuleb VÕS § 396 kohaselt laenuks saadud rahasumma tagastada. Riigikohus on täpsustanud, et kui hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, saab hagi olla õiguslikult põhjendatud üksnes sissenõutavaks muutunud põhinõude ja maksimaalselt VÕS §-s 94 sätestatud intressi ulatuses (v.a VÕS § 403 4 lg 7 viimases lauses sätestatud erandi korral) ja kohus võib teha tagaseljaotsuse üksnes sissenõutavaks muutunud põhinõude ja lubatud intressi ulatuses. Silmas tuleb pidada, et tagaseljaotsuse tegemine ei ole kohtu kohustus, vaid õigus ning õiguslikult põhjendamatu hagi peab kohus TsMS § 407 lg 6 järgi ka hagile vastamata jätmise korral jätma rahuldamata (RKTKm 03.05.2017, 3-2-1-21-17, p 16; RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098, p 26).
11.Hageja taotleb 01.07.2024 vastuses, et juhul, kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, välja mõista kostjalt tulenevalt ülesütlemise kehtivusest kogu tagastamata laen 5000 eurot ja viivis alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast seadusjärgses määras ja edasiulatuv viivis hagiavaldusele esitamisele järgnevast päevast VÕS § 113 lg 1 lause 1 kohaselt. Kohus leiab, et hageja vähendatud nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, arvestades allpool esitatud selgitusi nõutava viivise kohta.
12.Kostja sai järelmaksulepingu alusel laenu 5000 eurot, mille tagastamiseks ei ole ta teinud ühtegi maksegraafikujärgset makset. Seega oli kostja isegi VÕS § 4034 lg-s 7 sätestatud vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärgedega arvestades osamaksetega viivituses juba alates 1. osamaksest ja lepingu ülesütlemine 28.09.2023 endiselt kehtiv. Lepingu ülesütlemisega muutus põhivõlgnevus tervikuna sissenõutavaks. Kostjalt tuleb seega hageja kasuks välja mõista põhinõue 5000 eurot.
13.Hageja taotleb 01.07.2024 esitatud täiendavas nõudes kostjalt viivise nii seadusjärgses määras (s.o VÕS § 113 lg 1 teises lauses) kui viitega VÕS § 113 lg 1 esimeses lauses (s.o viivisenõude üldine alus) sätestatule. Kohus leiab, et viite esimesele lausele näol on tegemist eksitusega ja hageja taotleb viivise väljamõistmist tervikuna seadusjärgses määras. Kohus rahuldab hageja nõude ning mõistab kostjalt (kooskõlas TsMS § 367 teises lauses sätestatuga) välja alates 29.09.2023 (s.o lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast) käesoleva otsuse tegemiseks ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 759.85 eurot (29.09.-31.12.2023 154.52 eurot, 01.01.-30.06.2024 310.79 eurot, 01.07.-23.12.2024 294.54 eurot) ja lisanduva viivise alates 24.12.2024 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 5 (6)
14.Eeltoodust tulenevalt tuleb mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 5000 eurot, otsuse tegemiseks ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 759.85 eurot ja lisanduva viivise põhivõlgnevuselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
15.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus peab põhjendatuks jaotada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus rahuldab hagi osaliselt, kokku summas 6372.35 eurot (põhinõue 5000 eurot + sissenõutavaks muutunud viivis 759.85 + ühe aasta eest seadusjärgses viivisemääras 12% aastas (s.o 612.50 eurot), mis moodustab esitatud haginõudest hagihinnaga 6900.08 eurot umbes 92%. Seega tuleb jätta menetluskuludest 92% kostja kanda ja 8% hageja kanda.
16.TsMS § 174 lg-te 1, 2, § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse. Hagiavalduse ja lisatud menetluskulude nimekirja järgi on hageja menetluskuludeks riigilõiv 630 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja hageja õigusabikulu 507 eurot (3 h x 169 eurot/h). Kohus leiab, et riigilõiv 630 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot (TsMS § 484 2) on põhjendatud menetluskulud. Kohus leiab, et TsMS § 175 lg 1 alusel ei ole põhjendatud hageja õigusabikulud summas 507 eurot. Kohus arvestab, et tegemist ei ole keerulise asjaga ning hagiavaldus on koostatud tüüpvormil, mida kasutatakse korduvalt samalaadsete nõuete korral ja mis on oma sisult ühetaolised. Kohus leiab, et antud asjas on hagiavalduse koostamise ja esitamise põhjendatud ajakulu kõige enam 1,5 tundi. Kohus selgitab, et kohtupraktikas on juristi õigusteenuse keskmiseks tunnitasuks olnud 80 eurot (tasud jäävad vahemikku 60-100 eurot tunnis, millele vajadusel lisandub käibemaks). Antud juhul ei ole nö tüüphagi esitamiseks, s.o selles vajalike arvutuste tegemine ja konkreetse juhtumi põhiste andmetega asendamine keeruline ega nõua kõrget, seejuures advokaadiga võrreldavat kvalifikatsiooni. Kohus leiab, et asja keerukust ja mahtu arvestades on põhjendatud hageja lepingulise esindaja tunnitasu 100 eurot. Seega on hageja põhjendatud ja vajalikeks menetluskuludeks kokku 800 eurot (630 + 20 + 150). Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 736 eurot (92% 800-st eurost), millele lisanduvad hageja taotlusel viivised. TsMS § 445 lg 1 alusel ja vastavalt menetluskulude nimekirjas esitatud taotlusele määrab kohus kindlaks otsuse täitmise viisi menetluskulude osas.
17.Kuivõrd kostja ei ole hagile vastanud, siis toimiku põhjal kostjal kindlaksmääratavad ja hagejalt väljamõistmisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. (digitaalallkirjaga) Angelina Abol kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.