2.Välja mõista X.D-lt SIA Silver Vein kasuks 5225 eurot.
3.Menetluskuludest 72% jätta kostja kanda ning 28% hageja kanda. Menetluskulude suuruse määrab kohus kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg 2 sätestatud korras. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses (TsMS § 633 lg 7). Selgitus menetlusabi taotlejale Kohus selgitab, et TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See
1.SIA Silver Vein esitas 04.11.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 7260,00 euro saamiseks. Kohus tegi 25.11.2022 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 28.11.2022 aadressil XXX. Võlgnik X.D esitas 02.12.2022 nõudele vastuväite. Pärnu Maakohtu 22.12.2022 määrusega anti nõue X.D vastu üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.10.01.2023 esitas hageja Tartu maakohtule hagiavalduse, milles palub välja mõista X.D-lt (isikukood: XXX) SIA SILVER VEIN (reg kood: LV44103119855) kasuks võlgnevus 7260 eurot ja jätta kõik asjas kujunevad kohtukulud kostja kanda.
3.10.01.2023 hagiavalduse kohaselt sõlmisid SIA Silver Vein ja X.D 2022 suulise töövõtulepingu, mille kohaselt pidi SIA Silver Vein rajama puurkaevu X.D-le kuuluvale xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ning kostja pidi selle eest tasuma arvestusega 55 eurot ühe meetri puurimissügavuse eest. Kuna tööde käigus ilmnes, et puurkaev tuleb rajada algselt eeldatust sügavam, siis kujunes töö maksumuseks 6050 eurot, millele lisandus käibemaks 1210 eurot. SIA Silver Vein tegi kokkulepitud töö ning väljastas tehtud tööde eest 30.septembril 2022 arve nr SV22017 summas 7260 eurot, kuid X.D ei ole seda kuni käesoleva ajani tasunud, olles sellest keeldunud arusaadavaid põhjendusi selgitamata. Pretensioone töö kvaliteedi osas ei ole esitatud. Kostja seisukoht
4.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta hagi rahuldamata. Kostja selgitas, et nii hagiavalduses esitatud faktiväited kui ka nõue on tervikuna alusetud ja tõendamata. Mingit puurkaevu pole hageja kostja kinnistule rajanud. Hageja pole tõendanud ei väidetavate lepinguliste suhete sõlmimist, arve aluseks olevate väidetavate tööde teostamist ja vastuvõtmist kostja poolt ega ka mitte ühtki muud asjas tähtsust omavat asjaolu. Seega on hagi paljasõnaline. 04.04.2023 vastuses selgitab kostja, et pooled sõlmisid 2022. aasta märtsis telefoni teel suulise töövõtulepingu puurkaevu rajamiseks - hageja kohustus rajama kostja kinnistule toimiva puurkaevu ning kostja kohustus tehtud tööde eest tasuma sularahas. Hageja küsis kostjalt kinnistu katastritunnust, et tutvuda kaardirakenduses kinnistu maapõue iseärasustega. Pärast seda leppisid pooled kokku, et puurkaevu rajamise hind on 4500 eurot. Tõele ei vasta hageja väidetu, mille kohaselt leppisid pooled kokku täpses hinnas 55 eurot sügavusmeetri kohta - sellist kokkulepet poolte vahel ei eksisteerinud. Hageja alustas puuraugu puurimist kostja kinnistul 31.08.2022. Enne tööde alustamist ei teinud hageja ühtegi ettepanekut kokkulepitud hinna suurendamiseks majanduskeskkonnast või maapõue sügavusest tulenevatel põhjustel. Töötajad väitsid alles 06.09.2022 kostjale üllatuslikult, et puurkaevu hind on tõusnud 6550 euroni. Kostja väljapakutud uue hinnaga ja hagejapoolse survestamisega lõppkokkuvõttes ei nõustunudki, sest oli arvestanud 2022.a märtsi hinnakokkuleppe siduvusega. Hageja on esitanud hagis VÕS § 635 kohase täitmisnõude, mille rahuldamise eeldused ei ole täidetud (töö ei ole valmis). Vastupidiselt kokkulepitule, hageja ei rajanud kostja kinnistule toimivat puurkaevu koos kaheaastase garantiiga, töö ei ole teostatud,
veel vähem üle antud ja vastu võetud. Isegi kui tasunõue oleks muutunud sissenõutavaks (millega kostja ei nõustu), tuleb hagiavaldus jätta siiski rahuldamata kostja hagivastuse II alternatiivi alusel, st lepingutingimustele mittevastavuse tõttu. Hageja poolt teostatud "töö" ei vasta lepingutingimustele VÕS § 641 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 tähenduses. Toimiva puurkaevu asemel on rajatud vaid üks ebaseaduslik teadmata sügavusega puurauk ning seegi on nõuetekohaselt tamponeerimata. Hageja nõude maksmapanek sellises olukorras on välistatud (vt RKTKo nr 3-2-1-93-15, p-d 11-13). Kostja on kohustatud tellima puuraugu seadustamise ja puurkaevu ehitustööd kolmandatelt isikutelt. Seega on ebaseaduslikult rajatud puurauk põhjustanud kostjale hoopis rohkem ebamugavusi ja kahju kui kasu (nö tagantjärgi seadustamine on vaevarikkam - ja teatud juhtudel ka kallim - protsess võrreldes algusest peale "õigesti" ehitamisega).
MAAKOHTU PÕHJENDUSED
5.Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
6.Käesoleval juhul on SIA Silver Vein esitanud hagiavalduse X.D vastu võlgnevuse 7260 euro nõudes, mis tuleneb pooltevahelisest töövõtulepingust puurkaevu rajamiseks. Hageja nõuab 110 meetri sügavuse ulatuses esitatud arve alusel vaid puurimise maksumust.
7.Kuivõrd pooled sõlmisid töövõtulepingu ja kumbki ei vaidle lepingu olemuse ja sõlmimise fakti üle, saab kohtu hinnangul käsitleda pooltevahelist kokkulepet VÕS § 635 lg 1 mõttes töövõtulepinguna. Leping sõlmiti suuliselt.
8.Vaidlus on esmalt selles, kas leping sõlmiti 2022 aasta märtsis nagu viitab kostja või 2022 aasta augustis nagu leiab hageja. Kostja on menetluses väitnud, et leping sõlmiti 2022 märtsis ning selle sisuks oli, et talle rajatakse puurkaev. Hinna osas on kostja välja toonud, et tegemist oli fikseeritud hinnaga - 4500 eurot (sh nii puurimistööd kui ka seadmed), kokkulepet sügavusmeetri järgi tasumiseks ei olnud. Hageja märkis hinna kokkuleppe kohta, et esialgu räägiti sellest, et kaevu on vaja. SIA Silver Veini esindaja vaatas võimalikke kaardimaterjale, aga lõplik hind pidi kujunema reaalsete tööde tegemisel kui vesi vastu tuleb, sest tegelik sügavus võib plaanimaterjalist erineda. Tööde käigus selgus, et vaja on puurida 110 meetrit ja tekkis vaidlus hinna üle. A. J. küsis 60 eurot meetri kohta, aga siis vaieldi selle üle ja lõpuks lepiti kokku 55 €/m puurimine. Sellele pidi lisanduma pumba ja lisaseadmete maksumus summas 500 €. Hageja on kohtule esitanud telefonikõnede väljavõtted koos osaliste stenogrammidega, millistelt nähtub, et 30.08.2022 helistas hageja juhatuse liige kostjale ning teavitas, et järgmisel päeval tullakse kostja juurde, millele kostja kinnitas, et on kodus. Töödega alustati 31.08.2022. Kohtu hinnangul on 30.08.2022 telefonikõnest tuvastatav, et hiljemalt selleks ajaks oli leping sõlmitud. Kohtule esitatud hageja seadusliku esindaja A. J. ja kostja vahel toimunud 06.09.2022 kl 14.53 telefonikõne nr 2 väljavõttest nähtuvalt avaldab kostja, et eile lepiti kokku neli ja pool ning küsib palju talle tuleb. A. J. vastab, et ei, hind tuleb 55 meetri eest, 4 ja pool, kui rääkisime, et tuleb 80 ja ta arvutas umbkaudselt, aga tuleb välja, et kostjal on 110 meetrit. Kostja küsib, palju tuleb maksta ja hageja vastab, et 55 meetri eest ja 500 pumba eest koos lisadega. Hageja lisab, et 4,5 ütles tema, kui võeti mingid meetrid ja arvas, et 80 tuleb paberite järgi, kuid tuleb rohkem välja. Kostja ütleb, et
hästi, 110 meetrit ja 55, 6050. Antud kõne lõppeb ning mõni minut hiljem kl 14.59 leiab aset telefonikõne nr 3, kui hageja helistab kostjale tagasi. Selles kõnes selgitab hageja, et mehed arvutasid 60 meetri eest kostjale, milles on puhtalt auk iseenesest koos toruga ja 500 läheb pumba eest koos kõigi torudega. Arutletakse ka paigaldatava pumba omaduste üle ning kostja küsib täpsustavalt, kas 55€ maksab meeter. Hageja ütleb, et ei 60. Kostja ütleb, et me leppisime kokku ja võimalik kallinemine ei ole tema probleem. Arutluse lõpus märgib hageja, et jätame 55, las jääb. Kostja küsib, kas 55 on 110 meetrit, millele A. J. vastab jaatavalt. Seepeale arvutab kostja, et kokku tuleb 6050€, mida hageja kinnitab. Seejärel küsib kostja: „ja sinna veel pump 300“. Seepeale selgitab hageja, et mitte 300, 280 on ainult pump, lisanduvad torud, juhtmed, trossid, töö jm, mis kokku läheb 500 €. Kostja küsib mitu korda üle, kas kokku 6550 ning vahepeal parandab hageja veel kostja arvutusi, et summa ei ole mitte 6650, vaid 6550. Seejärel märgib kostja „olgu 6550 ja siis saab mul kõik valmis ja 2 aastat garantiid“, mille peale saab hagejalt jaatava vastuse ning märgib „Hästi, hästi, olgu, leppisime kokku!“. Seejärel hageja veel täpsustab, et 6550 ja 2 aastat garantiid, aga majaga ei saa ühendatud ning sellele vastab kostja jah, ta teeb kõik selle ise, selle kohta me ju leppisime kokku. Viimaks korratakse veel üle, et kõik 6550 (dtl 69-80). Kohtu hinnangul nähtub poolte vestlusest, et varasema hinna osas, so kuni 06.09 telefonikõnedeni kehtinud hinna osas, tehti täpsustus – 06.09.2022 lepiti kokku, et kaevamistööde hind on 55 eurot meetri kohta, millele lisandub pumba maksumus koos selle paigaldamiseks vajalike lisade ja töö hinnaga summas 500€. Vestlusest ei nähtu, et üheski kohas oleks töövõtjat esindanud pool viidanud, et eeltoodud summadele lisandub käibemaks. Seega sai tarbijast tellija pidada puurimise sügavusmeetri hinda 55 eurot tema jaoks lõpphinnaks, so koos käibemaksuga hinnaks, samuti pumba ja selle paigaldamisega seonduvat 500 eurot lõplikuks hinnaks.
9.Vaidlust ei ole, et funktsioneeriva puurkaevu rajamisega lõpule hageja ei jõudnud ja töö ei valminud. Tööde lõpetamise tähtajas pooled kokku ei leppinud. Kostja selgitas, et tööd jäid lõpetamata, kuna 7. septembril tekkis vaidlus raha üle, taheti suuremat summat kui oli kokku lepitud (dtl 128). Kostja helistas hagejale ja palus kinnistult lahkuda 7. septembril (dtl 125). Üldjoontes sama kinnitas ka hageja. Hageja selgitas, et jõuti selleni, et puurimistööd olid valmis. Tekkisid arusaamatused tasumise üle ja 7. septembril X.D teatas A. J. , et mingu kohe tema kinnistult minema. Kui ära ei lähe, siis kutsub politsei, millepeale hageja lahkuski koos oma töötajatega sealt kinnistult ja võttis kaasa ka selle pumba, mis oli plaanis sinna paigaldada (dtl 120). Hageja on seisukohal, et kostja tahteavaldusest ilmneb üheselt, et X.D nõuab hageja viivitamatut lahkumist objektilt, s.t kostja ei soovinud jätkata lepingu täitmist ning nõuab hagejalt, et viimane lõpetaks tegevuse tema kinnistul. Sellist tegevust saab käsitleda lepingu erakorralise ülesütlemisena (dtl 202).
10.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Materjalidest nähtuvalt ei olnud poolte vahel kokkulepet tööde osadena üle andmiseks.
11.Riigikohtu 21.06.2018.a kohtuotsusest tsiviilasjas nr. 2-16-5851 punktist 16 tulenevalt, võivad tasunõude sissenõutavuse eeldusteks esiteks olla töö valmimine ja ülevaatamise võimaluse andmine (VÕS § 637 lg-d 3 ja 5) või teiseks töö vastuvõtmine või vastuvõetuks lugemine (VÕS § 637 lg-d 4 ja 5). VÕS § 637 lg 3 järgi muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Kui aga kokku on lepitud, et tellija
võtab töö vastu, või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi töö vastuvõtmisega või vastuvõetuks lugemisega. Vastuvõtmise erijuht on olukord, mil töö vastuvõtmine ja tasu maksmine on kokku lepitud ositi. Sel juhul tuleb iga osa eest tasuda VÕS § 637 lg 4 teise lause kohaselt vastava tööosa vastuvõtmisel (vt nt Riigikohtu 10. mai 2017. a otsus tsiviilasjas nr 32-1-41-17, p 12.4; vt ka Riigikohtu 14. oktoobri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-9315, p 10; 27. mai 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-15, p 13).
12.VÕS § 655 lg 1 järgi tellija võib töövõtulepingu igal ajal üles öelda. Kui tellija on töövõtulepingu üles öelnud, on töövõtjal õigus nõuda kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud see, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada.
13.Kohtu hinnangul on X.D öelnud poolte vahel sõlmitud ning 06.09.2022 hinna osas täpsustatud tingimustega lepingu üles 07.09.2022 kell 14:59 toimunud telefonikõnes ja samal päeval sellele järgnenud kohtumisel hagejaga kostja kinnistul.
14.TsÜS § 68 lg 3 kohaselt võib tahteavaldus olla antud ka kaudselt, sh väljenduda teos. TsÜS § 69 lg 1 kohaselt kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. TsÜS § 75 lg 1 kohaselt kindlale isikule tehtud tahteavaldust tuleb tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Kui tahteavalduse saaja tahteavalduse tegija tegelikku tahet ei teadnud ega pidanudki teadma, tuleb tahteavaldust tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi.
15.Nii hageja kui kostja selgituste kohaselt nõudis kostja 07.09.2022 hageja lahkumist enda kinnistult (dtl 120, 125). A. J. ja kostja vahel 07.09.2022 kl 14.59 toimunud telefonikõne nr 5 väljavõttest nähtub, et kostja on helistanud hagejale ning käskinud enda territooriumilt lahkuda, lisades veel, et kui viimane ei lahku kutsub politsei (dtl 80). Arutletakse veel rahade üle ning lepitakse kokkusaamine kella viieks samal päeval. Hageja juhatuse liige märgib veel: „Me korjame oma kodinad kokku ja tõmbame siit minema. Mõistad?“. Seejärel lahkuski osaliste avaldatust nähtuvalt SIA Silver Veini seaduslik esindaja A. J. koos töömeeste ning seadmetega kostja kinnistult. Kostja on välja toonud, et palus lahkuda vaid A. J. ja töömehed lahkusid A. J. nõudmisel. Arvestades, et A. J. on isikuks, kes esindas töövõtulepingu teist poolt, saab talle tehtud avaldusi pidada lepingupoolele tehtud avaldusteks. Tellija avaldas käesoleval juhul töövõtjale, et viimane lahkuks tema kinnistult, millel toimub töövõtulepingu täitmine ja mille täitmine on võimalik üksnes kinnistul viibides, teades, et lahkuvad ka tööde teostajad. Seega ei olnud edasine töö faktiliselt kinnistul enam võimalik. Seejuures ei nähtu poolte avaldatust, et oleks sõlmitud kokkuleppeid sama lepingu edasise täitmise osas. Sellise teoga – nõudes töövõtja lahkumist töö ainuvõimaliku teostamise kohast ja keeldudes tasu maksmisest – avaldas kostja kohtu hinnangul tahet pooltevahelise lepingu lõpetamiseks, milleks ta on ka VÕS § 655 lg 1 alusel kuni töö valmimiseni õigus. Kuigi käesoleval ajal on kostja märkinud, et ei ole lepingut üles öelnud, saab 07.09.2022 käitumisest tervikuna seda siiski järeldada ning antud tahteavalduse sai hageja samal päeval ka kätte, mistõttu lõpetas ka kõik tegevused tööde teostamiseks. Ka tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik saab järeldada sellest, kui temalt nõutakse objektilt lahkumist, seega faktiliselt välistades lepingu edasise täitmise, et sõlmitud lepingu täitmist edaspidi enam ei soovita.
Materjalidest ei ilmne, et ka peale 07.09.2022 oleks poolte vahel läbirääkimisi lepingu edasise täitmise osas. Vastupidi, peale seda pöördus kostja teiste Eestis tegutsevate ettevõtete poole puurkaevu rajamise jätkamiseks (dtl 129). 14.12.2023 kohtuistungi toimumise seisuga oli kostjal vaidlusalust SIA Silver Vein puuritud puurauku kasutades rajatud funktsioneeriv puurkaev. Selle seadustamiseks olid kostja kinnitusel kõik taotlused esitatud. Kostja selgitas, et kui SIA Silver Vein ära läks siis tegid 26. septembril taotluse Valga valda, et saada kooskõlastused ebaseaduslikult rajatud puuraugule. Sellele järgnes projekt, et puurauk kasutusele võtta. Selleks peab olema hüdroloogiliste tööde litsentsi omav firma. Valisid välja OÜ Kaevupuurija, kes tuli kohale. Järgmiseks tuli taotleda ehitusluba, maksta riigilõiv ja kõik, edaspidise dokumentide tegemise võttiski enda peale OÜ Kaevupuurija (dtl 129). Seega kinnitab ka kostja käitumine peale 07.09.2022, et ta ei soovinud hagejaga sõlmitud lepingu edasist täitmist hageja poolt.
16.VÕS § 655 lg 2 sätestab, et VÕS § 665 lg 1 sätestatut ei kohaldata, kui tellija on lepingu üles öelnud seetõttu, et töövõtja rikkus lepingut.
17.Poolte selgitustest nähtub, et lõpuni puurkaevu rajamisega ei jõutudki kuna tekkis vaidlus tasu suuruse üle. X.D selgitas, et ootas hagejalt, et viimane puurib puurkaevu, paigaldab pumba ja näitab talle, et tuleb ilus puhas vesi, mitte midagi rohkemat temalt ei tahtnud. Töödega ei jõutud niikaugele, et oleks funktsioneeriv puurkaev, kuna põhimõtteliselt sealt tuli porivesi, ei tulnudki puhast vett (dtl 123-124). Kostja on 04.04.2023 seisukohas välja toonud, et töö ei vasta lepingutingimustele, toimiva puurkaevu asemel on ebaseaduslik teadmata sügavusega puurauk (dtl 93). Kostja selgitas, et asi jäi pooleli ja ajas nad minema kuna üks päev enne tööde lõppemist ütlesid kaks töömeest, et neil on puuritud, kas ta teab palju see maksma läheb, selgitades, et puuriti üle 100 meetri ja kostja arvestas välja, et see oleks 6500, mis tähendaks, et praktiliselt kolmandik küsitakse juurde (dtl 125). Viidatud jutuajamine töömeestega oli 6. septembril, so samal päeval kui telefonikõnede väljavõtetest nähtuvalt hinnakokkuleppe täpsustus. Kinnistult palus kostja lahkuda 7. septembril, seega järgneval päeval. 7. septembri vaidlus tekkiski raha üle, taheti suuremat summat kui oli kokku lepitud (dtl 128). Samas leidis eelpool tuvastamist, et 06.09.2022 lepiti kokku kaevamistööde hinnas on 55 eurot meetri kohta, millele lisandub pumba maksumus koos selle paigaldamiseks vajalike lisade ja töö hinnaga summas 500€. Hageja selgitas, et 7.septembril kell 14:59 telefonikõnes tuli kostjalt korraldus lahkuda tema kinnistult. Üleandmine oleks pidanud toimuma siis kui kõik on valmis, kui on võimalik kontrollida, et tõesti asi töötab. Kuna nii kaugele üldse ei jõutudki, kästi kohe sealt lahkuda, siis ei olnud võimalik töid lõpetada ega neid üle anda nagu oleks pidanud toimuma. Puurimine jõuti lõpule viia (dtl 120-121). Hageja on selgitanud, et kostja ei ole esitanud enne 04. aprilli 2023 kordagi mingeid pretensioone SIA Silver Vein poolt tehtud tööde kvaliteedi või tähtaegsuse kohta. Samuti ei ole ta nõudnud mingite täiendavate tööde tegemist (dtl 106).
18.Kohtumaterjalide hulgas ei ole ühtegi tõendit, mis kinnitaks kostja etteheiteid puuduste kohta. Ka kohtule esitatud telefonikõnede väljavõtetest ei nähtu, et kostjal oleks olnud hagejale töö kvaliteedi osas pretensioone, vaid etteheited puudutavad tasu ja mittemaksmist. Just raha teemast sai 07.09.2024 vaidlus nii hageja kui kostja avaldatu kohaselt alguse. See, et esialgu pumbates ei tulnud puhast vett, ei viita lepingu rikkumisele olukorras, kus enne kui hageja sai tööd lõpetada, nõuti tema
kinnistult lahkumist ja öeldi seega leping üles tulenevalt erimeelsustest tasumisele kuuluva summa osas. Kostja on hagejale ette heitnud ka seda, et hageja ei täitnud oma selgituskohustust ja ei selgitanud kostjale, et puurkaevu rajamiseks on vaja eelnevalt koostada ehitusprojekt ja saada ehitusluba (dtl 94). Hageja on selgitanud, et kooskõlastused ja load pidi hankima kostja ning enne tööde algust oli kostja ka öelnud, et kõik dokumentatsioon on korras ja võib puurima hakata (dtl 122). EhS § 19 lg 1 p 1 kohaselt peab omanik tagama ehitise, ehitamise ja ehitise kasutamise vastavuse õigusaktidest tulenevatele nõuetele, sealhulgas peab omanik tagama ehitamiseks ja ehitise kasutamiseks vajalike lubade olemasolu. Seda, et pooltevahelise lepingu osaks oleks mingid (täitmata) erikokkulepped töödega seonduvate lubade osas, materjalidest ei ilmne. Kohtu hinnangul kuna lubade tagamise kohustus on seadusest tulenevalt omanikul, siis töö puuduseks, mis oleks töövõtjale etteheidetav, lubade puudumist pidada ei saa.
19.Seega ei ole eelkirjeldatut kokku võttes tõendeid selle kohta, et töövõtja oleks lepingut rikkunud. Vastavalt VÕS § 655 lg-le 1 on seega hagejal õigus saada kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud see, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta teistsuguse kasutamisega omandas või oleks omandanud.
20.Hagejal on õigus saada tasu tööde eest, mis ta tegelikkuses oli lepingu ülesütlemise ajaks ära teinud. Käesolevas asjas on selliseks tööks puuraugu puurimine sügavusmeetri hinna arvestuse alusel vastavalt 06.09.2022 kokkulepitule. Hageja nõuab puurimistööde hinda jooksva meetri alusel arvestusega, et puurimise hind on 55€ meetri kohta, ning puuriti 110 meetri sügavusele (dtl 31-32), millele lisandub käibemaks. Kostja on sellele vastu vaielnud ning esitanud ka omapoolse tõendina väljavõtte Keskkonnaregistrisse kantud puurkaevu/puuraugu andmed, millest nähtuvalt on aadressile XXX, xxxxxxxxxxxxxxxxxx rajatud puuraugu sügavus 95 meetrit (dtl 182). Kohus on eelpool tuvastanud, et 06.09.2022 täpsustatud hinnakokkuleppe sisuks oli, et kaevamistööde lõpphind on koos käibemaksuga 55 eurot sügavusmeetri kohta, millele lisandub pumba maksumus koos selle paigaldamiseks vajalike lisade ja töö lõpphinnaga summas 500€.
21.Seda, et midagi juba tasutud oleks töövõtulepingu täitmise eest, välja toodud ei ole. Samuti ei nähtu kohtule, et hageja lepingu ülesütlemise tõttu oleks kokku hoidnud mingit tasust mahaarvatavat hüve. Nõude sisuks on vaid jooksva meetri puurimistööde hind ning ülesütlemise hetkeks olid puurimistööd teatud ulatuses tehtud, kuuludes selles ulatuses ka tasumisele ja täiendavaid summasid, mida hageja ülesütlemise tõttu puurimishinna meetripõhise arvestuse juures kokku oleks hoidnud, antud hinnakokkuleppes ei sisaldunud. Kohtule avaldatust nähtuvalt ei ole nõude sisuks pump koos seadmetega ega selle paigaldamise töö, milleni ei jõutud.
22.Eeltoodust tulenevalt on kohtu arvates tuvastatud, et hagejal on õigus saada tõendatud ulatuses, s.o 95 meetri ulatuses, jooksva meetri puuraugu puurimise eest tasu 55 eurot sügavusmeetri kohta, seega kokku 5225 eurot koos käibemaksuga.
23.Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt summas 5225 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista, ülejäänud osas jääb hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
24.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Käesoleval juhul on kohus hagi rahuldanud osaliselt.
25.Hagiga taotleti kokku välja mõista kostjalt 7260 eurot. Kohus mõistis käesoleva otsusega välja aga 5225 eurot. Seega rahuldas kohus hageja nõudest ligi 72% (5225 x 100 / 7260).
26.Lähtuvalt hagiavalduses esitatud nõude rahuldamise proportsioonist, jätab kohus TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskuludest 72 % kostja kanda ning 28 % hageja kanda.
27.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
28.Kohtupraktikast tuleneb, et maakohus peab menetluskulud uuesti kindlaks määrama juhul, kui otsus kaevatakse edasi ja menetluskulude jaotus selle tulemusel muutub. Poolte vahel on ulatuslikud erimeelsused ning ühisosa puudumine on välistanud ka kompromissini jõudmise. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et menetluskulude suuruse kindlaksmääramine on menetlusökonoomikast tulenevalt mõistlik alles peale lõpplahendi jõustumist. Seega ei määra kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks kohtuotsuses, vaid määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg 2 sätestatud korras.