Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
17.08.2011. a, Tartu kohtumajas kirjalikus menetluses
Kriminaalasja number
1-09-9049
Kohtunik
Peet Teidearu
Kriminaalasi
Erakorraline ettekanne M.U. suhtes
Taotluse esitaja
Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond, kriminaalhooldusametnik Jana Elken
Taotlus
Kriminaalhooldusalusele M.U. (IK: 39311272736; elukoht:XXXX) täiendava kohustuse kinnitamine
Juhindudes KrMS § 427 lg-st 1 ning § 432 lg-test 1 ja 4, kohtunik
määras: Kinnitada M.U. KarS § 75 lg 4 alusel käitumiskontrolli ajaks täiendav kohustus sooritada üks sada (100) tundi üldkasulikku tööd. Kohtumääruse koopia edastada kriminaalhooldusosakonda.
M.U.
,
tema
seaduslikule
esindajale
A.U.
ja
Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Menetluse käik ja asjaolud Tartu Maakohtu 30.10.2009. a otsusega tunnistati M.U. süüdi KarS § 213 lg 1 järgi ja karistuseks mõisteti 4 kuud vangistust. KarS § 74 alusel määrati, et vangistust ei pöörata täitmisele, kui M.U. ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab
KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p 4 alusel määrati M.U. kohustus jätkata õpinguid omandamaks üldharidust. Tartu Maakohtu 27.05.2010. a määrusega määrati M.U. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel käitumiskontrolli ajaks täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi ja psühhotroopseid aineid. Tartu Maakohtu 26.08.2010. a määrusega pikendati M.U. määratud katseaega 3 kuu võrra ning talle määrati käitumiskontrolli ajaks täiendav kohustus pöörduda erialaspetsialisti poole ja alluda ettenähtud ravile. Tartu Maakohtu 11.01.2011. a määrusega määrati M.U. KarS § 75 lg 2 p 7 alusel täiendav kohustus mitte suhelda katseaja jooksul K.L. ning KarS § 75 lg 4 alusel kinnitati M.U. poolt endale võetud kohustus osaleda Lõuna Prefektuuri poolt korraldatavas kriminaalpreventiivses projektis „Julge olla sina ise“. 01.08.2011. a saabus Tartu Maakohtusse kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne, kuna M.U. ei allu temale käitumiskontrolli ajaks määratud kohustusele mitte tarvitada alkoholi ning on 06.05.2011. a pannud toime alkoholiseaduse § 71 kohase väärteo. Ettekande kohaselt on M.U. kriminaalhooldus olnud küll võrdlemisi problemaatiline, kuid samas on ta ka näidanud ülesse motiveeritust osade kohustuste täitmisel ja saanud nendega hästi hakkama. Samuti väljendab ta arusaamist kohustuste eiramise ja võimalike sanktsioonide suhtes ning on valmis oma eksimuse 100 tunni üldkasuliku tööga heastama. Eeltoodust tulenevalt ja arvestades seda, et üldkasuliku töö tegemine piiraks märkimisväärselt kriminaalhooldusaluse vaba aega ja annaks võimaluse näidata motiveeritust katseaja edukaks läbimiseks, teeb kriminaalhooldusametnik kohtule ettepaneku kinnitada M.U. poolt endale võetud üldkasuliku töö tegemise kohustus. Kohtuniku seisukoht Kohtunik leiab, et kriminaalhooldaja taotlus M.U. tema poolt valitud kohustuse kinnitamiseks on põhjendatud. KarS § 74 lg 4 kohaselt kui süüdimõistetu ei järgi katseajal kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata süüdimõistetule täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. M.U. katseaeg on kulgenud problemaatiliselt, kriminaalhooldaja on tema suhtes korduvalt koostanud erakorralisi ettekandeid, tema katseaega on ühe korra pikendatud ning talle on määratud ka täiendavaid kohustusi. Käesoleva erakorralise ettekande koostamise põhjuseks on olnud asjaolu, et süüdimõistetu on rikkunud alkoholi mittetarvitamise kohustust ning saanud sellega seoses ka väärteokaristuse. Vaatamata eeltoodud probleemidele nähtub aga ettekandest, et süüdimõistetu on näidanud ülesse motivatsiooni temale määratud kohustuste täitmise suhtes ja on enamikke kohustusi ka edukalt täitnud. Ta on lõpetanud põhikooli ja soovib edasi õppida, koolis allus ta XXXX, on osalenud mõnes huvitegevuses ja enda poolt võetud kriminaalpreventiivses programmis ega suhtle enam K.L. . Oma eksimusi süüdimõistetu tunnistab, mõistab nende võimalikke tagajärgi ning soovib neid üldkasuliku tööga heastada. Kriminaalhooldaja ei ole tuvastanud, et süüdimõistetul esineks alkoholi tarvitamiseks vajadus, vaid pigem on see üheks vaba aja veetmise võimaluseks. KarS § 75 lg 4 kohaselt kui süüdimõistetu lubab oma käitumist parandada ja võtab endale KarS § 75 lg 2 loetlemata kohustusi, võib kohus need kohustustena kinnitada. Eeltoodut arvestades leiab kohtunik, et kõige raskema meetme, s.o karistuse täitmisele pööramise kohaldamine ei ole käesoleval juhul vajalik. Kuna M.U. on alles arenemisjärgus isik, tema käitumine on katseaja jooksul üha paranenud ning ta on nõus võtma endale
täiendava kohustuse teha üldkasulikku tööd, mis aitaks tal ka vaba aega tõhusamalt sisustada ja seega ebaseaduslikust tegevusest hoiduda, siis leiab kohus, et talle tuleb anda selleks võimalus ja vastav kohustus kinnitada. Kriminaalhooldusega jätkamisel saab isik tõestada, et soovib edaspidiselt õiguskuulekalt ja vastutustundlikult käituda ning samas on tal olemas ka kriminaalhooldaja toetus ja järelevalve.
Peet Teidearu Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.