Kohtulahend

Tartu Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

26.08.2010. a Tartu kohtumaja

Kriminaalasja number

1-09-9049

Kohtunik

Peet Teidearu

Taotlus

Erakorraline ettekanne kriminaalhooldusalusele A.R-ile määratud katseaja pikendamiseks ja lisakohustuse määramiseks

Taotluse esitaja

Tartu Vangla Tartu maakonna talituse kriminaalhooldusametnik Jana Elken

Kriminaalhooldusalune

A.R (ik: xxx; elukoht: xxx; kriminaalhooldusele määratud Tartu Maakohtu 30.10.2009. a otsusega; kriminaalhoolduse kestus 30.10.2009 – 29.10.2011)

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 427 ja 432, kohtunik

määras: Pikendada A.R-ile Tartu Maakohtu 30.10.2009. a otsusega mõistetud katseaega 3 (kolme) kuu võrra, s.o kuni 29.01.2012. a. Määrata A.R-ile käitumiskontrolli ajaks järgmine lisakohustus: pöörduda erialaspetsialisti poole ning alluda ettenähtud ravile. Kohtumäärus edastada A.R-ile , tema seaduslikule esindajale Annely A.R-ile ja Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu maakonna talitusele. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

PÕHJENDID

Tartu Maakohtu 30.10.2009. a otsusega tunnistati A.R süüdi KarS § 213 lg 1 järgi ja karistuseks mõisteti 4 (neli) kuud vangistust. KarS § 74 alusel määrati, et vangistust ei pöörata täitmisele, kui A.R 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu

ning täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: elab kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda; allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, õppe- või töökoha vahetamiseks. KarS § 75 lg 2 p 4 alusel määrati A.R-ile kohustus jätkata õpinguid omandamaks üldharidust. Käitumiskontrolli ajaks allutati A.R Tartu Vangla Kriminaalhooldusosakonna Tartu talituse kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. 06.05.2010. a saabus Tartu Maakohtusse Tartu Vangla Tartu maakonna talituse kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne, milles taotleti A.R-ile mõistetud karistuse täitmisele pööramist kriminaalhoolduse nõuete ning määratud kohustuse täitmata jätmise tõttu. Tartu Maakohtu 27.05.2010. a määrusega jättis kohus kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande rahuldamata ning pani A.R-ile KarS § 75 lg 2 alusel katseajaks lisakohustuse mitte tarvitada alkoholi ja psühhotroopseid aineid. 06.08.2010. a saabus Tartu Maakohtusse järjekordne kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne, milles kriminaalhooldusametnik taotleb A.R-ile määratud katseaja pikendamist kolme kuu võrra ning temale täiendava kohustuse – pöörduda erialaspetsialisti poole ja alluda ettenähtud ravile – määramist. Erakorralise ettekande kohaselt ei allu kriminaalhooldusalune kohustusele mitte tervitada alkoholi ja narkootikume, teda on katseaja jooksul kolmel korral väärteokorras karistatud, ühel korral KarS § 218 lg 1 alusel ning kahel korral alkoholiseaduse § 71 alusel, viimati 19.06.2009. a, millest aga kriminaalhooldusalune ka ise kriminaalhooldusametnikku teavitas. Kriminaalhooldusalusel on esinenud probleeme koolikohustuse täitmisega, möödunud õppeaastal jäeti ta täiendavale õppetööle, mille võrgustikutöö ja tõhustatud järelevalve tulemusena lõpetas ta kaheksanda klassi. A.R on diagnoositud segatüüpi spetsiifilisi arenguhäireid, kerge vaimne alaareng olulise käitumishäirega, aktiivsus-tähelepanuhäire ja tähelepanematu kasvatusega seotud probleemid, mistõttu on tal vaja stabiilset ja toetavat keskkonda, kuid kodust ta seda ei saa, kuna ema tarvitab alkoholi ning puudub rahulik keskkond. Kriminaalhooldusalune vajab püsimatuse ja afektiivsuse vähendamiseks ravimite tarvitamist, kuid määratud medikamentoossele ravile allub ta ebaregulaarselt. Kriminaalhooldusaluse vaba aeg on otstarbekalt sisustamata ning ta viibib tihti sõprade juures, kus tarvitatakse ka alkoholi. Oma käitumise ja eluviisi parandamisest on kriminaalhooldusalune huvitatud vaid sellel ajal, kui tema käitumist analüüsitakse ning tavapärasesse keskkonda naastes probleemne käitumine jätkub. Kohtumistel kriminaalhooldusametnikuga A.R kinnitab, et mõistab koostöö ja aususe tähtsust, kuid samas esineb tema käitumises ja jutus vastuolusid. Eeltoodu põhjal leiabki kriminaalhooldusametnik, et A.R oleks vaja pöörduda erialaspetsialisti poole, et saada abi ning leida leevendust temal esinevatele probleemidele, mis võivad soodustada kuritegelikku käitumist. Kohus leiab, et kriminaalhooldaja ettepanek A.R-ile määratud katseaja pikendamiseks kolme kuu võrra ning ettepanek määrata A.R-ile lisakohustus – pöörduda erialaspetsialisti poole ning alluda ettenähtud ravile – on põhjendatud ja tuleb rahuldada. KarS § 74 lg 4 kohaselt kui süüdimõistetu ei järgi katseajal kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata süüdimõistetule täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. KarS § 75 lg 2 p 5 kohaselt võib kohus määrata, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdimõistetu isikut, et süüdimõistetu on käitumiskontrolli ajal kohustatud alluma ettenähtud ravile, kui ta on selleks eelnevalt nõusoleku andnud.