Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Määrata ajutise pankrotihalduri Indrek Lepsoo tasuks 3582,23 eurot (sh käibemaks). Sellest summast 3000 eurot makstakse välja Rävala Büroohoone AS-i poolt 06.11.2024 Rahandusministeeriumi kontole tasutud deposiidist.

Ajutise halduri tasu maksta välja OÜ INC Partner, mille kaudu ajutine haldur tegutseb, arvelduskontole nr xxxx.

kohustuste

täitmist

võib

vastu

võtta

üksnes

Määrata Rävala Büroohoone AS menetluskulud võlgniku kanda. Saata määrus Tartu Maakohtu registriosakonnale pankroti ja halduri kohta äriregistrisse kannete tegemiseks.

Avaldada pankrotiteade väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.

Edasikaebamise kord Võlgnik võib esitada käesolevale määrusele Harju Maakohtu kaudu määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest (PankrS § 32 lg 1). Asjaolud ja ajutise pankrotihalduri seisukohad

Rävala Büroohoone AS (avaldaja) esitas 29.10.2024 Harju Maakohtule avalduse OÜ Milestone (võlgnik) pankroti väljakuulutamiseks. Kohus võttis avalduse menetlusse ja nõudis avaldajalt ajutise halduri tasu katteks deposiidi 3000 eurot tasumist (digitoimiku lk dtl 131). Avaldaja tasus deposiidi (dtl 144). Kohus arutas pankrotiavaldust 11.11.2024 eelistungil (dtl 339). Kohus nimetas 12.11.2024 ajutiseks halduriks Indrek Lepsoo (dtl 370).

Ajutine pankrotihaldur esitas 12.12.2024 aruande, milles leidis, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu (dtl 349). Võlgnikul on raha 25 eurot (aruande p 4.1.1). Muu teadaolev vara koosneb nõuetest kolmandate isikute vastu, mis muutuvad sissenõutavaks 2030.a (p 4.1.3). Kohustusi on vähemalt 5 431 271 eurot (p 4.2 kokkuvõtte). Aktiivset majandustegevust võlgnikul pole (p 5). Võlgnik on ajutisele haldurile selgitanud, et tema tegevuseks on laenutehingute tegemine seotud isikutega (aruande lk 3). Ajutise halduri arvates tuleb kuulutada välja võlgniku pankrot. Indrek Lepsoo on nõus olema pankrotihaldur (lk 16). Ajutine haldur esitas ka tasutaotluse (dtl 368). Ajutine haldur taotles P. K. vande võtmist (lk 16).

Võlgnik ei vaidlustanud ajutise halduri aruandes esitatud faktilisi andmeid, kuid vaidles vastu seisukohale, et võlgnik on maksejõuetu (dtl 375).

Võlgniku taotlusel arutas kohus asja kõigi menetlusosaliste osalemisel 19.12.2024 kohtuistungil.

Kohtu põhjendused

Kohus leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Puudub vaidlus, et avaldajal on võlgniku vastu nõue, mille suurus on üle 5 miljoni euro. Vaidlus käib ainult selle üle, kas nõue on juba muutunud sissenõutavaks (avaldaja arvamus) või muutub sissenõutavaks 31.12.2026 (võlgniku arvamus). Ajutise halduri määramise lahendamisel on kohus leidnud, et avaldaja nõue juba on muutunud

2(4)

2-24-16396 sissenõutavaks. Kohus jääb selle kohta varem esitatud põhjenduste juurde (12.11.2024 määruse p 9, dtl 372). Võlgnikul võib olla sissenõutavaks muutunud kohustus 103 773 euro maksmiseks ka OÜ V ees (ajutise halduri aruande lk 7 ja 12). Võlgnik on nõude kehtivuse vaidlustanud, kuid OÜ V hagi selle nõude maksmapanekuks võlgniku vastu on Harju Maakohtu menetluses (tsiviilasi xxxx). Kasumi teenimist võimaldav majandustegevus võlgnikul ajutise halduri teatel puudub (vt p 2 eespool). Võlgnik pole väitnud teisiti. Jättes kõrvale tühise kontojäägi, on võlgniku ainsaks varaks nõuded kolmandate isikute vastu. Nõuete summa on võlgniku raamatupidamisarvestuste kohaselt 5 344 827 eurot. Nõuded muutuvad sissenõutavaks 2030.a (ajutise halduri aruande p 4.1.3). Nende nõuete koosseisu ja sissenõutavaks muutumise aega pole võlgnik vaidlustanud. Võlgniku väide, et tegemist on tema juhatuse liikme P. K.e mõjuvõimu all olevate isikutega ja võimalik on leppida kokku kohustuste varasem täitmine (hr K. seletus 19.12.2024 istungil) ei ole asjaolu, millele tuginedes saaks kohus otsustada võlgniku maksevõime üle. 2030.a sissenõutavaks muutuvate nõuete hulgas on enam kui 1,5 miljoni suurune nõue OÜ L vastu, mida OÜ L võib oma suva järgi muuta nii, et võlgnikuks saab OÜ V, mis on pankrotis (ajutise halduri aruande p 14, võlgnik pole sellele vastu vaielnud). Selle nõude ulatuses on järelikult ka võlgniku vara tegelik väärtus ebaselge ja võib osutuda seni arvestatust oluliselt väiksemaks. Kui kasvõi üks eelnimetatud nõuetest võlgniku vastu (avaldaja nõue või OÜ V nõue) on juba muutunud sissenõutavaks, on võlgnik püsivalt maksejõuetu pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg-s 2 sätestatu kohaselt (nn likviidsustest). Tulenevalt oma vaieldamatu suurusega võlgnevusest avaldaja ees on aga võlgnik PankrS § 1 lg 3 kohaselt juba praegu püsivalt maksejõuetu ka siis, kui avaldaja nõuded ei ole veel muutunud sissenõutavaks (nn bilansiline test). Hiljemalt 31.12.2026 peab võlgnik maksma avaldajale enam kui 5 miljonit eurot ja hetkel teadaolevate objektiivsete asjaolude põhjal hinnates on ilmne, et võlgnik pole selleks suuteline. Seega on võlgnik igal juhul püsivalt maksejõuetu ja tema pankrot tuleb välja kuulutada. Võlgnikul puudub jooksva tegevusega tulu teenimist võimaldav ettevõte (ajutise halduri aruande lk 3 ja 13). Pankroti väljakuulutamine ei peaks seega iseenesest kahjustama võlgniku huve. Vastuväiteid võlgniku vastu esitatud nõuetele saab ja peabki lahendama ka pankroti väljakuulutamise korral. Pankroti väljakuulutamisega viivitamine võib aga kahjustada võlgniku võimalusi esitada nõudeid juhatuse liikme kohustuste võimalikule rikkumisele tuginedes. Näiteks seetõttu, et võlgnik on laenanud raha sisse palju lühema tagastamise tähtajaga kui on seda raha edasi laenanud. Nimetatud tegevus on põhjustanud võlgniku maksejõuetuse ja on ilmselt käsitatav raske juhtimisveana PankrS § 28 lg 2 tähenduses. Juhatuse kohustuste rikkumine võib esineda ka juhul kui võlgnik on andnud laene piisavate tagatisteta. On ilmne, et võlgniku ainuosanik ja juhataja P. K. ei tegele võlgniku õiguste maksmapanekuga iseenese vastu. Pankroti väljakuulutamisega viivitamine võib vähendada ka võimalusi tehingute tagasivõitmiseks (vt ajutise halduri aruande p 7). Ja tegelikult maksejõuetu äriühingu jätkamine tsiviilkäibes on põhimõtteliselt lubamatu (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 36).

Eelnimetatud põhjustel kuulutab kohus välja Osaühing Milestone pankroti.

Kohus nimetab võlgniku pankrotihalduriks tema nõusolekul Indrek Lepsoo. 3(4)

2-24-16396

PankrS § 31 lg 6 alusel kohus määrab määruse resolutsioonis võlausaldajate esimese üldkoosoleku aja ja koha. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus (PankrS § 153 lg 1 p 3).

Kohus avaldab pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS § 33 lg 1). Pankrotimäärus on kehtiv ja kuulub täitmisele alates selle avalikult teatavaks tegemisest (PankrS § 41).

Kohus kohustab võlgniku juhatajat P. K.t kohtus vandega kinnitama, et andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged (PankrS § 86 lg 1). Halduril tuleb eelnevalt kooskõlastada ja vormistada võlgnikuga kirjalikult andmed, mille kohta võlgnik vande annab. Vande andmisele ilmumata jätmise korral võib kohus trahvida või kohaldada aresti või sundtoomist (PankrS § 89 lg 1 p 3, § 90, § 19 lg 3).

Ajutine haldur palub määrata oma ülesannete täitmise eest tasu 20,25 tunni eest 2936,25 eurot, millele lisandub käibemaks 645,98 eurot, kokku 3582,23 eurot. Haldur palub tasu kanda büroole mille kaudu ta tegutseb. Võlgnik ega avaldaja pole tasunõudele vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et ajutise halduri tasutaotlus kuulub rahuldamisele. Ajutise halduri tasu vastab tehtud töö mahule, keerukusele, kui ka halduri kvalifikatsioonile. Ajutise halduri tunnitasu (145 eurot) ei ületa PankrS§ 23 lg 3 kohast tunnitasu ülemmäära (1/5 kuupalga alammäärast). Ajutisele pankrothaldurile kuulub välja maksmisele tasu 20,25 tunni eest 2936,25 eurot. Kohus määrab ajutise halduri tasu tasumise resolutsioonis näidatud büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb (PankrS § 23 lg 6). Kuivõrd büroo on käibemaksukohustuslane, siis lisandub halduri tasule käibemaks (PankrS § 23 lg 3, 65 lg 11) 645,98 eurot.

Avaldaja on ajutise halduri tasu ja kulude katteks deposiidina tasunud 3000 eurot (dtl 144). Nimetatud summa ulatuses makstakse ajutise halduri tasu välja Rahandusministeeriumi kontol deponeeritud raha arvel. Ülejäänud osas kuulub ajutise pankrotihalduri tasu rahuldamisele pankrotivara arvel (PankrS § 150 lg 2).

Vastavalt PankrS § 150 lg-le 2 määrab kohus menetluskulud võlgniku kanda. Tegemist on pankrotimenetluse kuluga. Menetluskulude suuruse määrab kohus kindlaks pärast menetluskulusid puudutavate avalduste esitamiseks 19.12.2024 istungil määratud tähtpäevade möödumist.

(allkirjastatud digitaalselt) Ants Mailend kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.