(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik Maris Kuurberg ja kohtunik Neve Uudelt
Määruse tegemise aeg ja koht 30.12.2024, Tallinn Kohtuasja number
2-24-18041
Kohtuasi
Neticom OÜ hagi Osaühing Linaleo vastu tuvastamaks, et kostja avaldus aktsionäride koosoleku kokku kutsumiseks päevakorraga nõukogu valimine on tühine, keelata kostjal nõuda aktsionäride üldkoosoleku kokkukutsumist või aktsionäride üldkoosoleku otsuse vastuvõtmise korraldamist kirjalikul teel päevakorraga nõukogu valimine kuni kohtuasjas 2-19-19435 on jõustunud ja täidetud kohtulahend
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 05.12.2024 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Neticom OÜ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (määruskaebuse esitaja): Neticom OÜ (registrikood 10650512), lepinguline esindaja vandeadvokaat Heidi Rajamäe-Parik Kostja (vastustaja): Osaühing Linaleo (registrikood 10940483), lepingulised esindajad vandeadvokaat KS ja vandeadvokaat Eve Fink
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 05.12.2024 määrus jätta muutmata, arvestades ka käesoleva määruse õiguslikke põhjendusi.
2.Neticom OÜ määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud ringkonnakohtus jätta määruskaebuse esitaja kanda.
2-24-18041 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Neticom OÜ (hageja) esitas 28.11.2024 Harju Maakohtule hagi Osaühing Linaleo (kostja) vastu, milles palus: - tuvastada, et OÜ Linaleo 12.11.2024 avaldus RÄVALA BÜROOHOONE AKTSIASELTSI juhatusele RÄVALA BÜROOHOONE AKTSIASELTSI aktsionäride koosoleku kokku kutsumiseks päevakorraga nõukogu valimine on tühine; - keelata Osaühingul Linaleo nõuda RÄVALA BÜROOHOONE AKTSIASELTSI juhatuselt RÄVALA BÜROOHOONE AKTSIASELTSI aktsionäride üldkoosoleku kokkukutsumist või aktsionäride üldkoosoleku otsuse vastuvõtmise korraldamist kirjalikul teel päevakorraga nõukogu valimine kuni kohtuasjas 2-19-19435 on jõustunud ja täidetud kohtulahend, millega lahendatakse Neticom OÜ haginõuded Osaühingu Linaleo vastu (1) kohustamaks Osaühingut Linaleo esitama oma väärtpaberikonto kontohalduri kaudu NASDAQ poolt peetavale Eesti väärtpaberite keskregistrile väärtpaberite ülekandekorraldus (tahteavaldus) 100 000 RÄVALA BÜROOHOONE AKTSIASELTSI aktsia omandiõiguse ülekandmiseks Neticom OÜ-le ning (2) kohtuotsusega Osaühingu Linaleo tahteavalduse nimetatud RÄVALA BÜROOHOONE AKTSIASELTSI aktsiate osas omaniku kande muutmiseks nimetatud viisil asendamiseks.
1.1.Hagiavalduse kohaselt on hageja, kostja ja OÜ Viker (pankrotis) RÄVALA BÜROOHOONE AKTSIASELTSI (edaspidi RBH, registrikood 10179460) aktsionärid. Igale aktsionärile kuulub 100 000 aktsiat. Hageja on RBH võrdne aktsionär, kuid on oma RBH aktsiate omandi kirje väärtpaberiregistris kaotanud 06.12.2019 kostjale ja selle üle toimub kohtuvaidlus kohtuasjas 2-19-19435, milles Harju Maakohus on 23.05.2023 otsusega hageja hagi rahuldanud ning Tallinna Ringkonnakohus on 04.09.2024 otsusega (jõustumata) jätnud nimetatud maakohtu otsuse hagejale kuuluvate RBH aktsiate omandikuuluvuse osas jõusse. Kostjat kohustati esitama oma väärtpaberikonto kontohalduri kaudu NASDAQ poolt peetavale Eesti väärtpaberite keskregistrile väärtpaberite ülekandekorraldus (tahteavaldus) 100 000 RBH aktsia omandiõiguse ülekandmiseks hagejale ja asendati kostja vastav tahteavaldus kohtuotsusega.
1.2.Hagejale kuuluvad 1/3 osakaaluga RBH 100 000 aktsiat on käesoleval ajal kostja nimel, kuid kohtuasjas 2-19-19435 on need arestitud hagi tagamise korras Harju Maakohtu 13.12.2019 määrusega ning kostjal on keelatud teostada vaidlusalustest aktsiatest tulenevaid õigusi, sh osaleda hääleõigusega aktsionäride üldkoosolekul. Hageja aktsiatega ei saa aktsiaseltsi tegevuse juhtimisel osaleda keegi ning see seis on kestnud ligi 5 aastat. Kuivõrd
2-24-18041 ülejäänud aktsionäridel: kostjal ja OÜ-l Viker on võrdne arv aktsiaid (kummalgi 100 000 tk), siis moodustavad RBH hääletamiskõlbulikud aktsionäride hääled vahekorra 50-50%. Aktsiaseltsi teise kahe aktsionäri OÜ Viker ja kostja vahel on seega häälte patiseis. Aktsionäride huvid on sügavas konfliktis.
1.3.Aktsionäride patiseisu tõttu on Harju Maakohus 11.03.2020 määrusega (jõustunud) määranud RBH-le 3-liikmelise nõukogu kohtuasjas 2-20-666 koosseisus kostja kandidaat EH, kolmanda aktsionäri OÜ Viker kandidaat JR ning kolmandana aktsionäridest sõltumatu asjatundjana vandeadvokaat AP. AP ja JR on tänagi RBH nõukogu liikmed. Kostja huve esindama määratud RBH nõukogu liige EH lahkus omal soovil kohtu poolt määratud nõukogust, maakohus nimetas tema asemele kostja kandidaadina KS, kes on jällegi omal soovil lahkunud. Kostja ei ole esitanud kohtuasjas 2-20-666 avaldust tema huvide eest seisva kohtu poolt määratud nõukogu liikme asendamiseks.
1.4.Nimetatud Harju Maakohtu 11.03.2020 määruses kohtuasjas 2-20-666 põhjendustes toodult: Olukorras, kus aktsiaseltsil on kaks hääleõiguslikku aktsionäri, kes on kumbki huvitatud oma aktsiatest tulenevate õiguste teostamisest nõukogu liikmete valimiseks ning kes sellele suunatult ka aktiivselt tegutsevad, ei ole võimalik saavutada nõukogu liikmete valimist aktsionäride poolt ilma üldkoosoleku pidamise korda või hea usu põhimõtet (VÕS § 6) rikkumata. Tegemist on seega patiseisuga, millest väljumine pole Neticomile kuulunud aktsiate omandiõiguse kuuluvuse vaidluse lahendamiseni võimalik ilma kohtu sekkumiseta nõukogu asendusliikmete määramise kaudu. ÄS § 309 lg 1 kohaselt valib juhatuse nõukogu. Nõukogu olemasolu probleemi lahendamine on järelikult vajalik juhatuse olemasolu lahendamiseks. Nõukogu olemasolu on vajalik RBH seadusliku esindaja olemasolu tagamiseks ja tema üle järelevalve teostamiseks. Kohus nõustub ka avaldaja seisukohaga, et nõukogu olemasolu on vajalik RBH varaliste huvide kaitse korraldamiseks seoses tehinguga, millega PK korraldas RBH majandustegevuse keskmeks olnud Rävala pst 2 Tallinn kinnisasja võõrandamise tema enda kontrolli all olevale kolmandale isikule. Nõukogul on õigus saada juhatuselt teavet aktsiaseltsi juhtimise kohta ning nõukogu otsustab õigusvaidluste pidamise juhatuse liikmetega (ÄS § 317 lg 6 ja 7). Kriminaalmenetluse alustamine selle tehingu uurimiseks kinnitab vajadust nõukogu olemasoluks, et tagada juhatuse olemasolu ning korraldada RBH huvide kaitse kinnisasja võõrandamistehingusse puutuvalt. Asjaolu, et kinnisasi on kriminaalasjas arestitud, ei tähenda seda, et RBH ei peaks tegelema aktiivselt edasi oma varaliste huvide võimalike rikkumiste väljaselgitamisega ning sellega seotud õiguste teostamisega. Käesoleva määrusega ametisse nimetatavate nõukogu liikmete volitused kehtivad kuni ajani, mil on selgunud Neticomile kuulunud aktsiatest tulenevate õiguste teostamise õigust omav isik, millele järgnevalt saavad aktsionärid vastavalt ÄS § 319 lg-le 1 korraliselt nõukogu koosseisu kindlaks määrata. Uue nõukogu moodustamine on igal ajal võimalik juhul, kui Viker ja Linaleo selles aktsionäridena kokku lepivad. Viimati nimetatud juhul peavad Viker ja Linaleo siiski arvestama riskiga, et nende otsustuse kehtivust võib vaidlustada isik, kellele kuuluvad Neticomile kuulunud aktsiad.
1.5.Nagu toodud Harju Maakohtu 11.03.2020 määruses kohtuasjas 2-20-666 (jõustunud) korraldas kostja juhatuse liige ja 100% tulusaaja PK 17.02.2020 RBH majandustegevuse keskmeks olnud Rävala pst 2 Tallinn kinnisasja võõrandamise tema enda kontrolli all olevale kolmandale isikule OÜ-le Nordland Kapital. RBH-le kohtu poolt nimetatud nõukogu ja selle nõukogu poolt valitud juhatuse liige on saanud üldiselt toimida RBH-le kahjuliku olukorra taastamise, kahju hüvitamise jt juriidilistel teemadel. Seda kõike on aga saatnud kostja ja seotud isikute initsiatiivil esitatud avaldused ja kohtuvaidlused äriregistrikannete, aktsiaseltsi juhtorganite jne teemadel ning vastav kulu. Kostja ja temaga seotud äriühingute (kellele kostja on mh aktsiaseltsi vara/õigused loovutanud) poolt on alustatud ca 20 erinevat tsiviilkohtu- ja
2-24-18041 registrimenetlust selle kohta, et tegelikkuses ei ole kohtu poolt määratud nõukogu või selle poolt valitud juhatuse liikme volitused erinevatel põhjustel kehtivad. Enamik neist kulukatest vaidlustest on RBH-l seljataga, osad lahendatud ka Riigikohtu tasemel. Aktsiaseltsi ja kostja vahelised huvid on sügavas konfliktis ja kostja tegutseb järjepidevalt selle nimel, et vältida õigusemõistmist tema ja RBH vahelistes õigusvaidlustes. Kostja ja tema ainuosanik on teinud mitmeid katseid RBH juhtimine ebaseaduslikult enda kätte võtta. Kostja poolne RBH õigusi rikkuv käitumine on süsteemne ja kestev. Viie aasta jooksul kostja ja tema tulusaaja PKe katsed haarata RBH juhtimist isetehtud aktsionäride üldkoosolekutega (3-l korral) ebaõnnestusid.
1.6.Ilmselt nendest asjaoludest ajendatult on kostja otsustanud seega proovida nö tavalisel teel RBH nõukogu kontrolliva enamuse enda kätte saamist. Kostja esitas 12.11.2024 RBH juhatuse liikmele Jüri Leppikule taotluse RBH aktsionäride üldkoosoleku kokkukutsumiseks nõukogu valimise küsimuses.
1.7.Aktsionäri õigus kutsuda kokku aktsionäride üldkoosoleku tuleneb ÄS § 292 lg 1 p-st 2, mille kohaselt juhatus kutsub kokku erakorralise üldkoosoleku põhikirjas ettenähtud juhtudel, samuti siis, kui seda nõuavad aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/10 aktsiakapitalist. Nimetatud avalduse alusel oleks RBH juhatusel kohustus RBH aktsionäride koosolek kokku kutsuda kuu aja jooksul ja kui RBH juhatus seda ei tee, tekib kostjal õigus kutsuda aktsionäride üldkoosolek kokku ise (ÄS § 292 lg 2). RBH juhatusel ei ole (esmapilgul) alust jätta RBH aktsionäride üldkoosolek kostja 12.11.2024 avalduse alusel kokku kutsumata ja vastavat otsustust ei ole õige jätta kohtu poolt määratud nõukogu ja selle nõukogu poolt valitud juhatuse liikme kanda.
1.8.Harju Maakohtu 11.03.2020 määrusega kohtuasjas 2-20-666 RBH-le määratud nõukogu liikmete volitused kehtivad määruses märgitult kuni aktsionäride poolt nõukogu valimiseni, mis põhineb ÄS § 319 lg 6 teises lauses sätestatul. Seega, kui RBH aktsionärid, kellel on praegu hääleõigus, valivad uue nõukogu, mida kostja on taotlenud, ei saa kohtu poolt määratud RBH nõukogu edasi tegutseda.
1.9.Nagu toodud, patiseis ei ole lahenenud ja kohtu poolt 11.03.2020 määrusega nõukogu määramise elulised põhjused muutunud ei ole. Endiselt on kehtiv maakohtu 11.03.2020 määruse punktis 17 toodu, et nõukogu liikmete valimist RBH aktsionäride üldkoosolekul ilma üldkoosoleku pidamise korda või hea usu põhimõtet rikkumata ei ole võimalik saavutada. Samuti ei ole muutunud teine 11.03.2020 määruse p 18 toodud põhjus et RBH-l on vajalik nõukogu määramine kohtu poolt selleks, et teostada RBH õigusi seonduvalt kinnistu omandi väljaviimise küsimusega. Kui RBH nõukogu valiv üldkoosolek vastavalt kostja 12.11.2024 avaldusele organiseeritakse, siis on ette teada, et iga (nii kostja kui OÜ Viker poolt seatud) nõukogu liikme kandidaat saab kas ühe või teise aktsionäri hääled (st võrdselt hääli), mida tuleb otsustada liisu heitmise teel (ÄS § 299 lg 2). Olenemata tulemusest vaidlustab embkumb aktsionär üldkoosoleku otsuse kohtus, paludes esialgset õiguskaitset jne, esitatakse hagi(d) nõukogu liikmete kohtupoolseks tagasikutsumiseks, RBH kohtuasjade lahendamine heal juhul seiskub, halvimal juhul jäetakse nõuded läbi vaatamata jne. Kui valituks osutuvad enamuses kostja seatud kandidaadid, oleks RBH kogu vara, mis peamiselt koosneb kostja ja temaga seotud äriühingute vastu esitatud nõuetest, kostja juhtimise all. Sellisel juhul valitaks kohe kostja-meelne juhatus, kes esitab kõikides RBH poolt kohtutesse esitatud nõuetes tagasivõtmise avaldused, mida on RBH hagide/avalduste menetlustes tehtud pidevalt, viimati OÜ Milestone pankrotimenetluses kohtuasjas 2-24-16396.
2-24-18041
1.10.Hageja leiab, et kostja 12.11.2024 avaldus RBH juhatuse liikmele RBH aktsionäride üldkoosoleku kokkukutsumiseks nõukogu valimise küsimuses on tühine vastuolu tõttu heade kommetega ning RBH juhatus ei peaks sellele reageerima. Hageja palub nimetatud avalduse vastuolu heade kommetega ja tühisuse tuvastada käesolevas menetluses. Samuti, kuna kostja võib teha korduvaid samasisulisi taotluseid, siis palub hageja kohtul nende tegemise keelata VÕS § 1055 lg 1 alusel. Riigikohus on leidnud, et VÕS § 1055 lg 1 alusel võib nõuda rikkumisest hoidumist, kui võib eeldada, et rikkumine toimub tulevikus. Seejuures esineb juba toimunud (esmakordse) rikkumise korral eelduslikult oht, et rikkumine võib korduda (3-2-1104-09, p 15). Hageja esitas koos hagiga ka selle tagamise taotluse.
2.Harju Maakohus küsis enne hagi menetlusse võtmist selle osas seisukohta kostjalt.
3.Kostja oli seisukohal, et hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda, kuna tegemist on perspektiivitu hagiga. Hageja nõuab kostjalt aktsiaid tagasi tsiviilasjas 2-19-19435, milles jõustunud kohtuotsust ei ole. Samas asjas nõuab kostja hagejalt võla summas ca 1 000 000 eurot tasumist. Kui kohus otsustab, et aktsiad tuleb kostjal hagejale tagastada, suureneb hageja kohustus veel 1 000 007 euro ja sellest arvestatud viiviste võrra. Kostja on esitanud tsiviilasjas nr 2-19-19435 kassatsioonkaebuse, mis on Riigikohtus menetlusse võtmise ootel. Hageja õigused on juba tagatud tsiviilasjas 2-19-19435, milles on vaidlusalused aktsiad kostja väärtpaberikontol arestitud ja vaidlusaluste aktsiatega seotud hääled ära võetud. Hagile lisatud Tallinna Ringkonnakohtu 20.03.2020 määrusest tsiviilasjas 2-19-19435 nähtub, et hageja hagis kostja vastu aktsiate omandiõiguse tagastamiseks on hagi tagatud nii, et kostja väärtpaberikontol asuvad vaidlusalused 100 000 aktsiat on arestitud ja nendest aktsiatest tulenevaid õigusi on kostjal keelatud kasutada. Juba tagatud hagis vaidlusalaste aktsiatega seotud vaidluses on püüdnud hageja RBH otsuste tegemist veelkordselt kallutada. Tsiviilasjas 2-19-19435 on hageja taotlenud Riigikohtult hagi täiendavat tagamist ning 28.10.2024 määrusega on Riigikohus jätnud hageja hagi tagamise taotluse rahuldamata, kuna hageja ei ole välja toonud asjaolusid, mis õigustaks hagi täiendavat tagamist kassatsiooniastmes, maakohtu kohaldatud hagi tagamise abinõud vastavad hageja taotletule, hagejale pidi juba hagi tagamise taotlust esitades olema ettenähtav, et kostja väärtpaberikontol olevate aktsiate blokeerimine ja nendest tulenevate õiguste teostamise keelamine loob ilmselt olukorra, kus RBH aktsionäride üldkoosolek ei ole otsusevõimeline ning hääleõiguse jagunemine 3 aktsionäri asemel 2 aktsionäri vahel mõjutab iga aktsionäri otsustusõiguse kaalu. Maakohtu määrus ja põhjendused
4.Harju Maakohus jättis 05.12.2024 määrusega hageja hagi kostja vastu menetlusse võtmata ning menetluskulud hageja kanda.
5.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt võib kohus TsMS § 371 lg 2 p 2 järgi jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
6.Kohus leidis, et hageja nõue, milles ta palub tuvastada, et kostja avaldus aktsionäride koosoleku kokku kutsumiseks (päevakorraga nõukogu valimine) on tühine ja keelata kostjal aktsionäride üldkoosoleku kokkukutsumine või aktsionäride üldkoosoleku otsuse vastuvõtmise korraldamise nõudmine kirjalikul teel päevakorraga nõukogu valimine kuni kohtuasjas 2-19-19435 on jõustunud ja täidetud kohtulahend – on õiguslikult perspektiivitu ja selle menetlusse võtmisest tuleb keelduda.
2-24-18041
7.ÄS § 290 lg 1 kohaselt, aktsionärid teostavad oma õigusi aktsiaseltsis aktsionäride üldkoosolekul, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus leidis, et seadusest ei tulene võimalust nõuda, et kohus tuvastaks erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumise avalduse tühisuse. Kohus saab tuvastada üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumise korral koosolekul tehtud otsuste tühisuse, kuid kohus ei saa tuvastada, et avaldus koosoleku kokkukutsumiseks on tühine. Niisamuti ei tulene seadusest võimalust keelata aktsionäril üldkoosoleku kokkukutsumine või aktsionäride üldkoosoleku otsuse vastuvõtmise korraldamise nõudmine kirjalikul teel kuniks teises asjas on kohtulahend täidetud. Kohus ei saa sekkuda aktsionäri õiguste teostamisse ja keelata aktsionäril esitada avaldusi üldkoosoleku kokkukutsumiseks või kirjalikuks hääletamiseks. Hagejal on võimalik selle vastuvõtmisel vaidlustada talle sobimatu otsus.
8.Kuna kohus ei võta hagi menetlusse, siis ei lahenda kohus ka hageja taotlust hagi tagamiseks. Kohus jättis menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul päras menetlust lõpetava määruse jõustumist. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
9.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning saata asi tagasi maakohtule menetlusse võtmise ja hagi tagamise otsustamiseks.
9.1.Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei nõustu hageja, et tema esimene nõue on perspektiivitu. Kohtusse võib pöörduda oma subjektiivsete õiguste rikkumise korral (TsMS § 3 lg 1). Hageja on hagis põhjendanud, kuidas hagi esemes nimetatud rikuvad tema subjektiivseid õigusi Äriseadustikus puudub õigusnorm, mis piirab kohtumõistmist enne aktsionäride üldkoosoleku otsuse tegemist toimunud tahteavalduste üle. Asjaolu, et äriseadustik lubab taotleda aktsionäride üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamist või kehtetuks tunnistamist, ei saa tõlgendada selliselt, et see keelaks kohtumõistmise enne neid otsuseid toimuva kahju tekitamise, tühiste tahteavalduste/tehingute vmt üle. Hageja on esitanud hagis väga erandlikud asjaolud ning põhistanud, et hagis kirjeldatud olukorras aktsionäride üldkoosoleku korraldamine nõukogu liikmete valimise küsimuses ei saa ühelgi juhul olla heade kommetega kooskõlas ja heade kommetega kooskõlas on üksnes see, et RBH säilitab kohtu poolt määratud nõukogu.
9.2.TsMS § 369 lubab hagi esitamist enne nõude sissenõutavaks muutumist, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Tulevikus sissenõutavaks muutuva nõude eelduse aluseks on esmajoones varasem rikkumine aga ka muud asjaolud, mis annavad alust eeldada, et kohustatud isik keeldub suure tõenäosusega oma kohustuste täitmisest (vt 3-2-137-11). Sarnaselt oleks lubatav ka nõuda tulevikus toimuva üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamist olukorras, milles on teada, et üldkoosolek teatud päevakorrapunktiga saab toimuma ja igal juhul oleks mistahes otsused antud päevakorrapunkti raames tühised. Seega, mis puudutab hagi esimest, tühisuse tuvastamise nõuet, peab hagejal esinema tuvastushuvi. Riigikohus on leidnud, et isik saab tehingu tühisusele tugineda juhul, kui tal on tühisuse tuvastamise vastu õigustatud huvi ja tehingu kehtivusest sõltuvad tema õigused ja kohustused (2-16-9415 p 14).
9.3.TsÜS § 32 kohaselt juriidilise isiku osanikud, aktsionärid või liikmed, samuti juriidilise isiku juhtorganite liikmed peavad omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. ÄS § 289 lg 1 kohaselt aktsionär vastutab aktsionärina aktsiaseltsile, teisele aktsionärile või kolmandale isikule süüliselt tekitatud kahju eest. ÄS §
2-24-18041 289 lg 2 kohaselt aktsionär ei vastuta tekitatud kahju eest, kui ta ei ole võtnud osa kahju tekitamise aluseks olnud üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisest või kui ta hääletas otsuse vastu. ÄS § 272 kohaselt aktsionäre tuleb võrdsetel asjaoludel kohelda võrdselt. Nimetatud sätetest tuleneb, et aktsionäril on subjektiivne õigus nõuda kaasaktsionärilt kahjustavast tegevusest hoidumist ja järelikult vastavat õiguskaitset.
9.4.Ka hageja teine nõue ei ole perspektiivitu. VÕS § 1055 lg 1 kohaselt kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist. Hageja on hagi ptk III põhjalikult esile toonud selle, et tema poolt esitatud keelamise nõue tugineb VÕS § 1055 sätestatud kohtu pädevusele keelata kahjustav tegevus. Riigikohus on antud seadusesättesse puutuvalt leidnud, et kohtu poolt keelatav tegevus peab olema piiritletud ja kohtuotsuse resolutsioonis selgelt välja toodud; kohus saab kindlasti tulevikus keelata nt samasuguse kostja tegevuse, mis on juba õigusvastaseks tunnistatud (3-2-1-4-06, p 54). Kui kohus leiab, et käesoleva asja hagi esimene nõue kuulub rahuldamisele, on ta tunnistanud analoogse tegevuse õigusvastaseks ja saab keelata ka samad tuleviku-tegevused VÕS § 1055 lg 1 alusel ehk rahuldada teise nõude.
9.5.Hageja palus määruskaebuse ka tagada, keelates: 1) kostjal RBH aktsionäride üldkoosoleku päevakorraga RBH nõukogu valimine kokku kutsumise nõudmine RBH juhatuselt ja selle ise kokku kutsumine (mh kostja 12.11.2024 avalduse RBH juhatusele RBH aktsionäride koosoleku kokku kutsumiseks päevakorraga nõukogu valimine alusel) ja eelnimetatud küsimuses aktsionäride kirjaliku hääletamise nõudmine RBH juhatuselt või vastava kirjaliku hääletamise korraldamine; 2) RBH juhatusel kostja 12.11.2024 avalduse või muude kostja avalduste alusel RBH aktsionäride koosoleku kokku kutsumine või pidamine päevakorraga RBH nõukogu valimine või eelnimetatud küsimuses kirjaliku hääletamise korraldamine.
10.Kostja leidis, jäädes oma varasemate seisukohtade juurde, et määruskaebus ning selle tagamise taotlus tuleb jätta rahuldamata. Kostja lisas uue asjaoluna, et tsiviilasjas nr 2-1919435 on Riigikohus võtnud kostja kassatsioonkaebuse menetlusse. Võimalik lahend kostja kasuks tähendaks seda, et kostja on jätkuvalt 2/3 RBH aktsionär ja hagejale ei kuulu ühtegi RBH aktsiat. Nii esialgse hagi tagamise taotluse abinõu kui ka määruskaebuse tagamise taotluse abinõu sisaldab keeldu RBH juhatusele, kes ei ole käesolevas tsiviilasjas menetlusosaline ja kellega suhtes nõuet esitatud ei ole.
11.Harju Maakohus jättis määruskaebuse tagamata ja rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Kohus leidis jätkuvalt, et hageja nõuetele vastavat nõudeõigust seadusest ei tulene. Lisaks nõustus kohus kostjaga, et taotletud abinõu sisaldab keeldu RBH juhatusele, kes ei ole käesolevas tsiviilasjas menetlusosaline ja kellega suhtes nõuet esitatud ei ole.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
12.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ning tuginedes TsMS § 657 lg 1 p-le 1, §-le 659 ja §-le 667 leiab, et määruskaebuses esitatud väited ei anna Harju Maakohtu määruse tühistamiseks alust. Kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja § 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 alusel maakohtu määruses toodud
2-24-18041 põhjendustega ning sellest tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
13.Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel selle perspektiivituse tõttu õigesti keeldunud.
14.Hagi õiguslikku perspektiivikust tuli maakohtul hinnata hagiavalduses esitatud asjaolude, mitte hagile lisatud tõendites sisalduva info järgi (vt RKTKm 12.06.2024, 2-23-11584, p 9).
15.Hagiavaldusest nähtuvalt on hageja tuginenud sellele, et kostja 12.11.2024 avaldus RBH juhatusele RBH aktsionäride koosoleku kokku kutsumiseks päevakorraga nõukogu valimine, on tehinguks TsÜS § 67 mõttes ning selle vastuolu tõttu heade kommetega TsÜS § 86 lg 1 alusel tühine. TsMS § 363 lg 1 p 2 kohaselt tuli hagejal hagiavalduses esile tuua kõik hagi aluseks olevad faktilised asjaolud ning TsMS § 235 kohaselt oma väited ka põhistada.
16.Hageja tugineb sellele, et RBH aktsionäridel on endiselt patiseis ja kui RBH nõukogu valiv üldkoosolek vastavalt kostja 12.11.2024 avaldusele organiseeritakse, siis on ette teada, et iga (nii kostja kui OÜ Viker poolt seatud) nõukogu liikme kandidaat saab kas ühe või teise aktsionäri hääled (st võrdselt hääli), mida tuleb otsustada liisu heitmise teel vastavalt ÄS § 299 lg-le 2 ning olenemata tulemusest vaidlustab emb-kumb aktsionär üldkoosoleku otsuse kohtus, paludes esialgset õiguskaitset. Lisaks toetub hageja sellele, et 11.03.2020 määruses kohtuasjas nr 2-20-666 selgitas kohus, et ametisse nimetatavate nõukogu liikmete volitused kehtivad kuni ajani, mil on selgunud Neticomile kuulunud aktsiatest tulenevate õiguste teostamise õigust omav isik, kuid uue nõukogu moodustamine on igal ajal võimalik juhul, kui Viker ja Linaleo selles aktsionäridena kokku lepivad, kes peavad arvestama riskiga, et nende otsustuse kehtivust võib vaidlustada isik, kellele kuuluvad Neticomile kuulunud aktsiad.
17.TsÜS § 86 lg 1 kohaselt on heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing on tühine. Kohtupraktikas on sedastatud, et heade kommetega võivad tehingud olla vastuolus erinevatel põhjustel, mida ühiskonnas valitsevate arusaamade järgi võib pidada ebamoraalseteks ja taunitavateks (vt RKTKo, 06.11.2019, 2-16-11216, p 19). Tehing on vastuolus heade kommetega, kui see eksib ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse üldpõhimõtete vastu tehingu tegemise ajal (vt RKTKo, 31.01.2018, 2-14-21710, p-d 46 ja 47). Tehingu heade kommete vastasus võib tuleneda kas tehingu eesmärgi heade kommete vastasusest või ühe poole ebamoraalsest käitumisest tehingu tegemise eesmärgil (vt RKTKo, 30.10.2013, 3-2-1-106-13, p 20).
18.Ringkonnakohtu hinnangul ei võimalda hageja esile toodud asjaolud jaatada kostja 12.11.2024 avalduse heade kommetega vastuolu. Hagejale pidi olema maakohtu 11.03.2020 määrust arvestades arusaadav, et kohtu määratud RBH aktsiaseltsi nõukogu ametiaeg ei ole tähtajatu ega tingimata seotud tsiviilasjas nr 2-19-19435 tehtava lahendi jõustumise ajaga. Kuigi ÄS § 319 lg 6 esimene lause sätestab, et mõjuval põhjusel väljalangenud nõukogu liikme asemele võib uue liikme määrata kohus juhatuse või nõukogu, aktsionäri või muu huvitatud isiku nõude, tuleneb nimetatud sätte teisest lausest, et kohtu poolt määratud nõukogu liikme volitused kestavad kuni uue nõukogu liikme valimiseni või määramiseni.
19.Ka kohtupraktikas on sedastatud, et kohtus nõukogu asendusliikme määramise eelduseks on mõjuv põhjus, eelkõige vajadus tagada aktsiaseltsi juhtimine, ja kui asendusliikme määramise põhjustanud asjaolu on ära langenud ning valitud või määratud on uus nõukogu liige, siis lõpeb asendusliikme ametisuhe automaatselt (vt RKTKm, 07.02.2024, 2-20-13187, p 11). Selliselt on seadusandja ringkonnakohtu hinnangul ette näinud võimaluse, et patiseisus
2-24-18041 olev ühing saab oma tegevust iseseisvalt, st ilma edaspidise kohtuliku korraldamiseta jätkata niipea, kui aktsionärid oma erimeelsused ületavad.
20.Hageja väidetest lähtuvalt tuleb kostja avalduse alusel peetaval üldkoosolekul nõukogu liikmete koosseis nii või teisiti otsustada liisu heitmise teel. Ringkonnakohus saab sellest aru nõnda, et seega selgub nii RBH nõukogu koosseis, kui ka see, kas tegemist saab olema ühingu jätkuva patiseisuga või mitte, alles otsuse (kui see üldse tehakse) vastuvõtmise järgselt. Aktsiaseltsi aktsionäride üldkoosoleku otsus on tehing TsÜS § 67 lg 1 mõttes (RKTKo, 01.03.2011, 3-2-1-157-10, p 12), mille vaidlustamiseks on ette nähtud erikord ÄS §-s 302.
21.Eeltoodule tuginedes leidis maakohus vaidlustatud määruses hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumisel põhimõtteliselt õigesti, et kohaseks õiguskaitsevahendiks on otsuse vaidlustamine ning kohus ei saa aktsionäri õiguste teostamisse sekkuda ega keelata aktsionäril esitada üldkoosoleku kokkukutsumiseks või kirjalikuks hääletamiseks (tahte)avaldusi.
22.Määruskaebuse esitaja tuginemine väitele, et analoogia korras on hagi esitamine TsMS §le 369 tuginedes lubatav, on arusaamatu. Ringkonnakohus selgitab, et tegemist on erialusega tulevase nõude täitmise hagi esitamiseks enne nõude sissenõutavaks muutumist, juhul kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Ringkonnakohtule 16.12.2024 esitatud määruskaebuse tagamise taotluses on hageja esile toonud, et RBH aktsionäride koosolek toimub kostja 12.11.2024 avalduse alusel 14.01.2025.
23.Hagiavaldusest nähtuvalt peab hageja end RBH aktsionäriks, kuid samas märkinud, et on omandi aktsiatele kaotanud ning vaidlus nende kuuluvuse üle on pooleli. Kostja on selgitanud, et Riigikohus on tema kassatsioonkaebuse menetlusse võtnud. Seega puuduvad käesolevalt hagejal RBH aktsiatest tulenevad õigused ÄS § 226 mõttes. Kohtupraktikas on TsMS § 368 lg 1 järgse tuvastushagi esitamise õigust jaatatud (vaid) aktsionäri puhul (RKTKo, 30.09.2015, 3-2-1-82-15, p 13). Seega puudub ringkonnakohtu hinnangul hagejal õigustatud huvi tühisuse tuvastamiseks, kuna hageja õigused ja kohustused ei saa kostja 12.11.2024 (tahte)avaldusest sõltuda. Seega jääb hageja tuginemine ka TsÜS §-le 32, ÄS § 289 lg-tele 1 ja 2 ning §-le 272 tagajärjetuks.
24.Kuivõrd hageja esimene nõue on eespool toodud seisukohti arvestades õiguslikult perspektiivitu, on seda ka hageja teine nõue, mistõttu jääb määrukaebus rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Menetluskulude jaotus ja edasikaebeõigus
25.Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad selle menetlemisega seotud kulud TsMS § 171 lg-st 1 tulenevalt määruskaebuse esitaja kanda. Kuna maakohus ei määranud menetluskulusid kindlaks, ei tee seda ka ringkonnakohus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus vastavalt TsMS §-le 177.
26.Määrusele võib tulenevalt TsMS § 178 lg 1 esimesest lausest, § 372 lg-st 5 ja § 696 lg 3 esimesest lausest esitada määruskaebuse.
27.Vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi kohtukoosseisu liiget Mati Maksingut kohtunik Neve Uudelt.
tööjaotusplaanile
asendab
(allkirjastatud digitaalselt)
2-24-18041 /kohtunik, kohtunik, kohtunik/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.