1-10-3713/78 - Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja - lahend.ee

Asjaolud Viru Vangla esitas 26.05.2011 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava J.J-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. J.J on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 04.06.2010 otsusega KarS § 274 lg 1 järgi ja karistuseks mõisteti KrMS § 238 lg 2 kohaldamisega 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 07.10.2008.a. otsusega KarS § 200 järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa (vangistus 1 aasta 11 kuud ja 28 päeva) võrra ning liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 3 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistuse karistusaja hulka . Karistuse kandmise algus 10.11.2009 ja lõpp 09.03.2012. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 28.05.2011. Kinnipidamisasutusest J.J-i kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on vangistuse jooksul seitsmel korral distsiplinaarkorras karistatud. Vabanemisel kindel elukoht puudub. Enne vangistust elas abikaasa vanemate juures. Kinnipeetaval on 8.klassi haridust ja eriala puudub. Viru Vanglas õppis 9-s klassis kuid katkestas õpinguid omal soovil. Enne vangistust tegi juhutöid. Vabanemisel garanteeritud töökoht puudub. Tasumata rahalisi nõudeid on 84,32 eurot. Vabanemisfondis on 8,98 eurot. Vanglas resotsialiseeriva tegevusega hõivatud ei ole. Isiku suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikud. Toetav sotsiaalvõrgustik puudub. Nõrga analüüsioskuste tõttu võib isik tunnustuse nimel olla üsna kergesti mõjutatav. Enne vangistust isikul oli probleeme alkoholi kuritarvitamisega (korduvalt karistatud Alkoholiseaduse alusel). Vangistuse ajal sotsiaalprogrammides osalenud ei ole. Vangla toetab J.J-i ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldusametnik ei toeta J.J-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Rahvastikuregistri andmetel J.J puuduvad isikut tõendavad dokumendid ja ka elukoht. Tal puudub sotsiaalselt ja materiaalselt toetav sotsiaalvõrgustik. Abikaasa soovib alustada abielulahutusdprotsessi. Vangla taotluse andmetel vabanemisel J.J töökohta ei oma. J.J on 2 korda kriminaalkorras karistatud ja ta on olnud kriminaalhooldusel ning ta pani katseajal toime uue kuriteo ning karistused liideti. J.J taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. Nüüd isikuttõendav dokument on ta vormistatud ja kätte saadud. Samuti ta osaleb praegu vanglas Eluviisitreeningu programmis. Elada ta võib ema juures, aadressi ei mäleta. Prokurör ei toeta isiku enne tähtaega vabastamist. Isikul puudub vabaduses toetav võrgustik. Süüdismõistetul ei ole iseseisvat sissetulekut. Kuritegu on toime pandud katseajal. See näitab, et kriminaalhooldus ei ole isiku jaoks piisav meede. Kaitsja toetab oma kaitsealust. Süüdimõistetu taustas on positiivseod momente. Ta osaleb sotsiaalprogrammis, dokumendid on vormistatud. See ei ole süüdimõistetu süü, et kriminaalhooldusametnik ei pea vajalikuk välja selgitada, millised võivad olla isiku tulevased elukohad. Ta võib elada ema juures. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud prokuröri, süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamused, leiab, et J.J tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ebaotstarbekas. 2(4)

KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on kaks korda kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab esimest korda. Varasemalt on isikut karistatud varavastaste kuritegu (röövimise) toimepanemise eest tingimusliku karistusega. Katseajal pani toime uue vägivaldse isikuvastase kuriteo. Kuriteo toimepanemisel kasutas nuga, ähvardades kaht politseinikku. Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 6-7) on näha, et J.J on väärteokorras 4 korral karistatud, Alkoholiseaduse rikkumise eest. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused ja määratud kriminaalhooldus J.J-i puhul ei ole täitnud eesmärki - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Vangla koostatud iseloomustusest on näha, et kinnipeetavat on 7 korral distsiplinaarkorras karistatud, mis näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06) vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Positiivseks tuleb tunnistada, et isik osaleb sotsiaalprogrammis Eluviisitreening. Vabanedes ei ole J.J kindlat töökohta ega sissetulekuallikat. Kinnipeetaval on madal haridustase ning puudub tööharjumus ja -kogemused, mis raskendab töö leidmist ja suurendab uute kuritegude toimepanemise riski. Samuti puudub kinnipeetaval vabanedes toetav sotsiaalne võrgustik. Vabaduses puudub J.J elukoht. Elukoha puudumine aga ei võimalda kriminaalhooldusega kaasnevate kontrollnõuete täitmist ega järelevalve teostamist. Kohtule ei ole esitatud andmeid, et peale võimalikku vabanemist võib isik elada vanemate juures. Kriminaalhooldusametnik märgib, et vangla ei esitanud talle süüdimõistetu ema Sxxx Jxxxa kontaktandmeid, kuid süüdimõistetu abikaasa andmetel vanemate korteris ei ole kohta, kuhu elama asuda. Nende andmete põhjal teeb kohus järelduse, et kindla elukoha kohta ei ole kohtule piisavalt andmeid esitatud. Enne vangistust kinnipeetaval oli probleeme alkoholi kuritarvitamisega (korduvalt karistatud Alkoholiseaduse rikkumise eest) ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Kohus leiab, et süüdimõistetu ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega paranemise teele asunud. Arvestades J.J-i poolt toimepandud kuritegude asjaolusid (isiku ja ametikohustusi täitva võimuseindaja suhtes vägivaldne kuritegu noa kasutamisega), korduvat karistust, tema käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all olles (uue kuriteo toimepanemine katseajal) ja vangistuses viibides (korduvad distsiplinaarkaristused) ja süüdimõistetu võimalusi vabaduses (elu- ja töökoha ning toetava lähivõrgustiku puudumine), ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Eksisteerib suur tõenäosus, et süüdimõistetu paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Samas on kinnipeetava suhtlusringkonnas palju kriminaalse taustaga isikuid. Tema vanemad ja vend on kriminaalkorras karistatud ning varasemalt kriminaalhooldusele määratud. Seega kontroll noormehe tegevuse üle lähedaste poolt on olnud tagasihoidlik. Süüdimõistetu on olnud varem määratud kriminaalhooldusele, kuid ta ei ole suutnud 3(4)