lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-10-3713/25

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 13.10.2010

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-10-3713/25
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Lühimenetlus
Kuulutamise aeg
13.10.2010
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1440
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-10-3713/13Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja04.06.20101-10-3713/78Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja15.06.2011

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

13.oktoober 2010, Tallinn

Kriminaalasja number

1-10-3713

Kohtukoosseis

Eesistuja Ivi Kesküla, liikmed Meelika Aava ja Malle Preimer

Kohtuistungi sekretär

Kea Lemming

Tõlk

Marina Lepiksoo

Kohtuistungi toimumise aeg ja koht

11. oktoober 2010, Tallinn

Kriminaalasi

N.B süüdistuses KarS § 274 lg 1 järgi ja P.V süüdistuses KarS § 121 järgi

Apelleeritud kohtuotsus

Harju

Maakohtu

juuni

aasta

otsus

lühimenetluses Apellatsiooni esitaja

Süüdistatavad N.B ja P.V

Prokurör

Ringkonnaprokuröri abi Kristi Rande

Süüdistatavad

Kaitsjad

N.B, ik: XXX, varem kriminaalkorras karistatud, kinni peetud 10.11.2009, P.V, ik: XXX, varem kriminaalkorras karistatud, kinni peetud 10.11.2009 Vandeadvokaadid Leelo Viil ja Toomas Pilt

RESOLUTSIOON

Jätta Harju Maakohtu 04. juuni 2010 aasta otsus N.B süüdistuses KarS § 274 lg 1 järgi ja P.V süüdistuses KarS § 121 järgi muutmata. Apellatsioonid jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada ringkonnakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul.

SÜÜDISTUS:

1.N.B 02.11.2009.a. kella 20:35 paiku XXXXXXX, XXXXX X asuva maja trepikojas, ähvardas tahtlikult noaga oma ametikohustusi täitvaid politseiametnikke – Põhja PP Ida-Harju PO politseivanemkonstaabel J. K. ja K. K., kes viibisid sündmuskohal seoses peksmisega tehtud väljakutsega; ta ei reageerinud politseiametnike korraldusele - nuga käest ära panna, vaid hakkas agressiivselt ähvardades noaga vehkima nende suunas, mistõttu oli alust karta füüsilist rünnet, peale mida politseinikud ta relvituks tegid, kuid N.B õnnestus põgeneda. Võimuesindaja suhtes vägivalla toimepanemisega seoses tema ametikohustuste täitmisega, pani N.B toime KarS § 274 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. P.V 02.11.2009.a kella 20:00 paiku XXXXXXX XXXXX X - XX asuvas korteris, korteriomaniku A. A. tekkinud sõnalise tüli käigus lõi peaga vastu A. A. nägu, seejärel käega näkku; kui kannatanu oli pikali maas, jätkas viimase peksmist jalgadega, põhjustades A. A.le füüsilist valu ja tervisekahjustusi – kukla piirkonnas haava, ninaseljal haava, laubal nahamarrastuse. Teise inimese tervise kahjustamise ja peksmisega pani P.V toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

HARJU MAAKOHTU OTSUS:

2.Maakohus tunnistas N.B süüdi KarS § 274 lg 1 järgi ja karistas 6 (kuus) kuulise vangistustusega. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendas mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku (2 kuu) võrra ning kandmisele kuuluvaks karistuseks luges 4 (neli) kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendas mõistetavat karistust Harju Maakohtu 07.10.2008.a. otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa (vangistus 1 aasta 11 kuud ja 28 päeva) võrra ning liitkaristuseks mõistis 2 (kaks) aastat 3 (kolm) kuud ja 28 päeva) vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel luges eelvangistuse karistusaja hulka ning mõistetud vangistuse alguseks luges 10. november 2009.a. Maakohus tunnistas P.V süüdi KarS § 121 järgi ja karistas 9 (üheksa) kuulise vangistusega. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendas mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku (3 kuu) võrra ning kandmisele kuuluvaks karistuseks luges 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendas mõistetavat karistust Harju Maakohtu 05.03.2008.a. otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa (3 aastat vangistust) võrra ning liitkaristuseks mõistis 3 aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvas karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aja ning mõistetud vangistuse alguseks luges 10.november 2009.a.

APELLATSIOONID:

3.N.B enda apellatsioonis märgib, et pole nõus otsusega. Enne istungit sõlmis prokuröriga kokkuleppe, kus oli taotletud karistuseks rahaline karistus. Kohtus aga kokkuleppest juttu ei olnud ja prokurör taotles reaalset vangistust. Ta palub tähelepanu pöörata perekonnaseisule, sellele, et on kaua viibinud juba vahi all. Ta õppis kahes koolis.
4.P.V enda apellatsioonis ei nõustu otsusega. Märgib, et kohus ei arvestanud tema süü tunnistamise ja puhtsüdamliku kahetsusega. Teda ei ole selle paragrahvi järgi varem süüdi mõistetud. Ei nõustu mõistetud pikaajalise vangistuse ega ka eelmise otsuse täitmisele pööramisega. Ta täitis kõiki nõudeid. Ta õppis ja otsis tööd. Ta on kaua aega juba vangis ja sellest ajast piisab elus muudatuste tegemiseks. Palub jätta mõistetud karistus täitmisele pööramata ja piirduda karistamisel juba vangistuses viibitud ajaga. Palub määrata uus katseaeg.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS:

5.Apellant- süüdistatav N.B toetab apellatsiooni ja palub otsuse tühistamist mõistetud reaalse vangistuse osas ja uue otsusega tema karistamist rahalise karistusega. Kaitsja toetab rahalise karistuse mõistmise taotlust. Apellant- süüdistatav P.V loobub karistusest tingimisi vabastamise taotlusest, kuid toetab mõistetud karistuse osas otsuse tühistamise taotlust ja palub samuti kergemaliigilise karistuse- rahalise karistuse mõistmist. Kaitsja teotab taotlust. Prokuröri arvamuse kohaselt on otsusega mõistetud karistuse liik ja määr seaduslikud, põhjendatud ning otsuse tühistamiseks seaduslikud alused puuduvad. Palub jätta otsus muutmata ja apellatsioonid rahuldamata. RINGKONNAKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:
6.Kohtukolleegium, tutvunud toimiku materjalidega, apellatsioonide sisudega, ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et maakohtu otsuse tühistamiseks seaduslikud alused puuduvad. Enda seisukohta põhjendab ringkonnakohus järgmiselt. Vaidlustatud kriminaalasjas on N.B-le inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest mõistetud 6 kuuline vangistus ja P.V-le 9 kuuline vangistus. Mõlemaid karistusi on seoses lühimenetluses asja arutamisega ka vähendatud. Liitkaristused, N.B-le 2 aastat 3 kuud ja 28 päeva ja P.V-le 3 aastat 6 kuud vangistust, on saadud seetõttu, et süüdistatavad panid kuriteod toime katseajal, mis kooskõlas KarS § 65 lg-ga 2 toob vältimatult kaasa eelmise otsusega mõistetud kandmata karistuse liitmise. Seega saab ringkonnakohus vaagida vaid kas üksikkaristuste, vastavalt 6 kuulise ja 9 kuulise vangistuse, mõistmise osas esinevad karistuse muutmise alused.

KarS § 56 kohaselt peab kohus pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist, süü suurusest lähtuvalt andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole. Riigikohtu kriminaalkolleegium on selgitanud, et karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja rakendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke/ otsus nr 3-1-1-14-07/. Täiendavalt tuleb karistuse mõistmise juures arvestada õiguskorra kaitsmise huvisid positiivse üldpreventsiooni tähenduses. Kohtukolleegiumi veendumuse kohaselt vastab maakohtu otsus neile nõuetele. Vastavalt KarS § 56 lg-le 2 peab kohus juhul, kui eriosa sanktsioon näeb ette ka rahalise karistuse mõistmise võimaluse, vangistuse mõistmist põhjendama. Vangistust võib mõista vaid siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Ka Riigikohus on korduvalt sedastanud, et kui eriosa koosseisu sanktsioon näeb lisaks vangistusele ette ka kergemaliigilise karistuse, võib vangistust karistusena mõista üksnes olukorras, kus kergemaliigiliste karistuste võimalused on selgelt ebapiisavad või varasemate katsete käigus end ammendanud/ nt otsus nr 3-1-1-24-07/. Antud juhul on maakohus rahalise karistuse kohaldamise mõlema süüdistatava suhtes veenva põhistusega juba välistanud ja kohtukolleegium leiab, et apellatsioonides väidetu maakohtu seisukohti ei kummuta. Kohtukolleegium, nõustudes maakohtu põhjenduste ja järeldustega ei pea vajalikuks neid korrata, piirdub vaid apellantide mõningatele väidetele hinnangu andmisega. Süüdistatavate poolt süü tunnistamist ja puhtsüdamlikku kahetsust on maakohus karistuse mõistmisel arvestanud ja selle uuesti või enamaks arvestamiseks ringkonnakohtu poolt seaduslikud alused puuduvad. Maakohus on rahalise karistuse mõistmise välistanud muuhulgas ka seetõttu, et neil puuduvad kindlad töökohad ja sissetulekud. Kohtukolleegium tõdeb, nagu ka kaitsjad kohtuistungil märkisid, et täisealisel süüdlasel sissetulekuallika puudumine ei ole tema rahalise karistusega karistamise seadusejärgne takistus. Samas aga kindlustamaks rahalise karistuse täitmisele pööramist, peab kohus enne selle mõistmist selgitama, kas süüdlasel on selle tasumine võimalik. Kui süüdlasel puuduvad võimalused rahalise karistuse tasumiseks, tuleks selle mõistmisest hoiduda. Antud juhul on tegemist noorte inimestega, kelledel töökoht ja sisetulek puudub, haridus on vähene ning väärtegude toimepanemiste eest mõistetud rahatrahvid on tasumata. Seega on alust tulla järeldusele, et süüdlaste karistamine rahalise karistusega pole otstarbekas. Peale selle on maakohus välistanud süüdlastele kergemaliigilise karistuse mõistmise ka nende süü suurusega ning on leidnud, et rahaline karistus ei mõjuta neid edaspidi seaduskuulekalt käituma. Kohtukolleegium sellise järeldusega nõustub. Vastavalt tuvastatule lõi P.V temast palju vanemat korteriomanikku peaga ja käega vastu nägu, kui kannatanu oli pikali, jätkas jalgadega tema peksmist. Selline jõhker käitumine näitab üleolevat suhtumist teise inimese tervisesse ja annab seadusliku aluse range karistuse mõistmiseks. Mõistetud 9 kuuline vangistus jääb alla sanktsiooni keskmist määra ning on süü suurust arvestades leebe karistus. N.B poolt oli oma ametikohustusi täitvaid politseitöötajaid rünnatud noaga, püütud neid tabada. Selline agressiivne käitumine annab aluse tema karistamiseks vangistusega. Mõistetud karistuse kestus, 6 kuud, on seaduses ettenähtud vangistuse miinimummäära

ligilähedane ning ringkonnakohtu veendumuse kohaselt teosüüle vastav või isegi leebe karistus. Karistuse mõistmisel, sealhulgas ka karistuse liigi valikul, omab tähendust ka asjaolu, et vaidlustatud kriminaalasjas tuvastatud kuriteod olid mõlema süüdistatava poolt toime pandud katseajal. Karistuse tingimuslikul täitmisele pööramata jätmisel antakse süüdlasele võimalus elada vabaduses ja näidata, et ta on aru saanud kuritegude toimepanemise keelatusest ja korraldada oma elu edaspidi seaduskuulekalt. Antud juhul karistuselt eeldatav positiivne mõju ei realiseerunud. Apellatsioonis esitatud väited kontrollnõuete täitmisest pole antud juhul olulised kuna katseajal uue kuriteo toimepanemine on kõige rängem katseaja tingimuste rikkumine. Maakohus oli karistusliigi valikul nimetatud asjaolu põhistatult arvestanud ning seaduslikult välistanud ka selle alusel kergemaliigilise karistuse mõistmise. Ülaltoodust lähtuvalt kohtukolleegium leiab, et maakohtu poolt mõistetud karistused on piisava selgusega põhjendatud, on kooskõlas KarS § 56 sätestatuga ning kohtukolleegium ei tuvastanud mõistetud karistuse muutmise seaduslikke aluseid.

7.Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 04. juuni 2010 aasta otsuse muutmata ja esitatud apellatsioonid rahuldamata.

IVI KESKÜLA

MEELIKA AAVA

MALLE PREIMER

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.