I.U ja L.S-i hagi Ateljee Houses OÜ vastu võla ja viivise väljamõistmiseks ning Ateljee Houses OÜ vastuhagi I.U ja L.S-i vastu lepingu alusel üleantu tagastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 8. jaanuari 2024 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Ateljee Houses OÜ apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
74 345,04 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja I: I.U (isikukood XXX) Hageja II: L.S (isikukood XXX) Hagejate lepingulised esindajad vandeadvokaadid Valeria Arsjuta ja Lada Riisna Kostja: Ateljee Houses OÜ (registrikood 16128452), seaduslik esindaja juhatuse liige F.L
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Keelduda Ateljee Houses OÜ ning I.U ja L.S-i poolt apellatsioonimenetluses esitatud tõendite vastuvõtmisest.
2.Tühistada Pärnu Maakohtu 8. jaanuari 2024 otsus ja saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks.
3.Rahuldada Ateljee Houses OÜ apellatsioonkaebus.
2-22-19302 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
1.I.U ja L.S (hagejad) esitasid 27.12.2022 Pärnu Maakohtule hagi Ateljee Houses OÜ (kostja) vastu, milles palusid mõista kostjalt hagejate kasuks välja 74 220 eurot ja sellelt arvestatud viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast kuni kohustuse täitmiseni. Menetluskulud palusid hagejad jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 18.11.2021 töövõtulepingu, millega hagejad tellisid kostjalt liimprussmaja LAUGA hinnapaketiga „Comfort“. Leping sisaldas järgimisi töid ja materjale: plaatvundament kommunikatsioonidega (sisaldab materjale ja ehitust); katuse paigaldus (terasprofiil, tuulekast, soojustus); elektri- ja vee-kanalisatsiooni trasside väljaehitus (sisaldab materjale); õhk-vesi soojuspumba paigaldus (sisaldab materjale); viimistlusmaterjalid (sisevoodrilaud, kipsplaat, keraamiline plaat, põrandakatted, sise- ja välisseinte puidukaitse viimistlusmaterjalid) (lepingu p 1.4). Hagejad pidid tasuma kostjale 88 440 eurot (lepingu p 1.2). Tasu aluseks oli kostja 23.08.2021 hinnapakkumine 5008-5. Lepingu p 2.1 järgi tuli 50% tasust maksta pärast lepingu sõlmimist kolme tööpäeva jooksul ja 50% vahetult pärast kauba (materjali) peale laadimist tootjatehases Venemaal, orienteeruvalt 01.03.2022. Esimene osamakse tasuti 22.11.2021.
3.Kostja 16.11.2021 kirja kohaselt pidi maja puitosa, kui see kahe nädala jooksul ära tellida, valmima kolme kuu jooksul. Hinnapakkumise järgi pidi maja paigaldamiseks kuluma 3–4 nädalat. Seega pidi maja olema valmis hiljemalt 2022. a aprilli lõpuks.
4.Maja puitosa ei saabunud kolme kuu jooksul. Kostja selgituste kohaselt ei olnud Venemaal asuval tehasel enam võimalik puitosa valmistada Venemaa poolt 24.02.2022 algatatud sõja tõttu. Kostja lubas proovida tellida maja puitosa mõnelt teiselt tootjalt. 26.04.2022 tegi kostja ettepaneku töövõtulepingu lisa sõlmimiseks, kuid seda ei allkirjastatud. Samas nõustusid hagejad sellega, et maja saabub suvel, kuna lepingust taganemise asemel oli mõistlikum anda kostjale täiendav tähtaeg kohustuse täitmiseks.
5.Kostja esitas hagejatele 14.04.2022 arve 3004-5 44 220 eurole ja pooled leppisid kokku, et kui hageja tasub sellest 10 000 eurot, alustab kostja ehitustegevusega, eelkõige maja vundamendi rajamisega. Hagejad tasusid 10 000 eurot 25.04.2022, kuid kostja vundamendi ehitamisega ei alustanud ja palus hagejatel tasuda ka ülejäänud summa. Hagejad keeldusid sellest, kuna kostja oli lepingust tuleneva kohustuse, s.o puitmaja tarnimise, täitmata jätnud.
2-22-19302 Lisaks ei olnud kostja alustanud ehitustegevusega, kuigi oli saanud maja eest juba 54 200 eurot. Hagejad ei pidanud tasuma teist osamakset enne kui maja puitosa on valmis ja see laetakse sõidukile. 10.05.2021 seisuga ei olnud kostja maja puitosa veel tellinudki. Et asjaga edasi liikuda, leppisid pooled kirjalikult kokku, et hagejad tasuvad kostjale veel 20 000 eurot ja kostja alustab ehitustöödega. Ülejäänud 14 220 eurot pidid hagejad tasuma siis, kui maja seinad on püsti. Hagejad tasusid 20 000 eurot 10.06.2022 ja kostja ehitas maja vundamendi, kuid maja seinu ei püstitanud. Samuti ei olnud saabunud maja puitosa.
6.Hagejad küsisid kostjalt 25.10.2022 infot ja dokumente selle kohta, millele hagejate tasutud 74 220 eurot on kulunud ja miks ei too kostja maja puitosa kokkupanemiseks ette nähtud materjale kohale. 10.11.2022 lubas kostja kõik maja püstitamiseks vajaliku (sh kinnitused, katuse, aknad ja uksed) hagejate kinnistule tuua, kuid ei toonud.
7.Hagejad esitasid kostjale 25.11.2022 taganemisavalduse ja nõudsid kostjale makstud summade tagastamist. 28.11.2022 vastuskirjas lubas kostja muuhulgas tarnida kinnistule materjale, kuid ka siis seda ei teinud. Samuti ei tagastanud kostja hagejatele raha. Kostja vastuväited hagiavaldusele
8.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda.
9.Pooled sõlmisid 18.11.2021 ostu-müügilepingu, mitte töövõtulepingu. Leping sõlmiti teadmises, et liimprussmaja tellitakse Venemaalt. Lepingu kohaselt pidid hagejad kandma kogu kauba hinna enne majakarbi tarnimist objektile. Lepingu täitmise käigus ilmnes vääramatu jõud – algas Vene-Ukraina sõda ja Venemaalt liimprussmaja kättesaamine muutus võimatuks. Kostja teavitas hagejaid, et uus majakarp on tellitud Ukrainast. Maja puitosad tarniti hagejatele 07.11.2022. Hagejad on lepingust taganemisel käitunud pahauskselt.
10.Õige ei ole väide, nagu ei oleks maja puitosad mais 2021 veel tellitud. Maja puitosa telliti Venemaa tehasest novembris 2021.
11.Hagejad tekitasid ise olukorra, kus kostja ei saanud töid õigeaegselt alustada. Pooled ei ole sõlminud kokkulepet, et kostja nõustub alustama ehitustegevusega, eelkõige maja vundamendi rajamisega, kui hagejad tasuvad arvest 3004-5 10 000 eurot. Pooled kohtusid 14.04.2022 objektil, kostja tegi ülevaate, millisest tehasest on võimalik liimprussmaja saada ja jutuks tuli, et tasuda tuleb lepingujärgne teine osamakse. Kostja esitaski selle kohta arve. Hagejad selgitasid aga, et ei tea, millal nad raha saavad ja tasusid sellest vaid 10 000 eurot. Kostjal oli lepingupartner, kes pidi vundamendi tegema alates 02.05.2022. Kuna arve jäi tasumata, jäi töö tellimata. Kostja täitis kõik lepingujärgsed kohustused, mis selleks hetkeks olid tekkinud.
12.Kokkulepet, et pärast 20 000 euro laekumist alustab kostja ehitustöödega, ei olnud. Hagejad tasusid 20 000 eurot ja kostja hakkas otsima vundamenditöödeks uut ehitajat. Vundament valmis septembris 2022 hagejate enda tuttavate tegevuse tõttu. Tõendamata on väide, nagu oleksid pooled kokku leppinud, et 14 220 eurot tasutakse pärast maja seinte püstitamist. Vastuhagi
13.Kostja esitas 11.05.2023 hagejate vastu vastuhagi, milles palus kohustada hagejaid andma kostjale üle lepingu alusel saadud maja puitosa komplekti ja hüvitama kostjale vundamendi ja
2-22-19302 eelprojekti maksumuse 19 147,44 eurot või tasaarvestada see hagejate nõudega kostja vastu. Menetluskulud palus kostja jätta hagejate kanda.
14.Vastuhagi kohaselt peavad hagejad lepingust taganemise korral tagastama kostjale lepingu alusel saadu või selle väärtuse. Hageja soovib maja puitosa komplekti tagastamist ning vundamendi ja eelprojekti hüvitamist.
15.Kostja kulutused on seoses hagejate majaga olnud järgmised. Vundament 18 047,44 eurot, maja puitosa komplekt 38 575 eurot, selle transport Ukrainast Eestisse 2800 eurot ja eelprojekti maksumus 1100 eurot, kokku 60 522,44 eurot. Kostja tehtud kulutusi vundamendile ja maja puitosale tõendavad arved.
16.Kostja esitas 21.11.2023 menetlusdokumendi, milles täpsustas vastuhagi nõuet ja palus tuvastada kahju tekitamine hagejate poolt kostja maja puitosa komplektile selle ebaõige ladustamise ja hoidmise tõttu ning määratleda kahju suurus järgmise tehtega: majakomplekti soetamismaksumusest lahutatakse maha nende müügihind, mis laekub kohtutäiturile pärast nende müüki. Nimetatud summa tasaarvestada hagejate nõudega kostja vastu.
17.Liimprusslaudadest majakomplekt oli selle hagejate krundile mahalaadimisel täiskomplektne ja pakitud. Kohtutäituri akti kohaselt on pakendid aga kahjustatud ja hagejad ei võtnud midagi ette selleks, et puitu ilmastikutingimuste eest kaitsta. Hagejad peavad hüvitama kostjale sellega tekitatud kahju. Vastus vastuhagile
18.Hagejad võtsid omaks kohustuse tagastada kostjale maja puitosa ja hüvitada maja eelprojekti (1100 eurot) ning vundamendi (10 900 eurot) väärtuse, kui kostja tagastab hagejatele lepingu alusel saadud raha ning tunnistasid selles osas vastuhagi nõuet. Muus osas vaidlesid hagejad vastuhagile vastu ja palusid jätta menetluskulud kostja kanda või alternatiivselt poolte endi kanda, kuna hagejad on kostja nõuet algusest peale tunnistanud.
19.Maja puitosa on maakohtu 10.05.2023 hagi tagamise määruse alusel arestitud ja see müüakse kohtutäituri kontrolli all.
20.Kostjal ei ole õigust nõuda vundamendi eest 18 047,44 eurot, kuna lepingu kohaselt oli vundamendi hind 10 900 eurot. Igal juhul on tõendamata kostja väited vundamendi ehitamiseks kulunud summa kohta. Esitatud arved kostja väiteid ei tõenda.
21.Hagejad vaidlesid vastu vastuhagi täpsustusele. Kostjal ei ole õiguslikku huvi tuvastusnõude esitamiseks. Sellist tuvastusnõuet ei saagi esitada. Kahju hüvitamise nõuet ja selle aluseks olevaid asjaolusid kostja ei esitanud. Kostja väited ei ole ka õiged. Kostja tõi puitprussid hagejate krundile täpselt selliselt pakendatuna, nagu see nähtub kohtutäituri aktist. Kostja teistsugused väited on tõendamata. Hagejatel ei ole kohustust tagada kostja vara säilimine. Kostja ise ei ole vara säilimise vastu huvi üles näidanud. Maakohtu otsus ja põhjendused
22.Pärnu Maakohus rahuldas hagi ja vastuhagi osaliselt. Kohus mõistis kostjalt hagejate kasuks välja 62 220 eurot ja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 28.12.2022 kuni põhivõla tasumiseni ning kohustas hagejaid tagastama kostjale puitprussid, mis asuvad hagejale I kuuluval kinnistul asukohaga Vanasaksa, Atsalama küla, Alutaguse vald, Ida-Viru maakond. Maakohus keeldus menetlusse võtmast kostja nõuet tuvastada kahju
2-22-19302 tekitamine hagejate poolt maja puitosa komplektile ning määratleda kahju suurus. Maakohus jättis 28.12.2022 kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda ja mõistis kostjalt hagejate menetluskulude hüvitamiseks välja 12 067,77 eurot ning kohustas kostjat tasuma menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni. Lisaks mõistis kohus kostjalt Eesti Vabariigi kasuks välja 1540 eurot ja kohustas teda tasuma sellelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
23.Maakohus tuvastas, et hagejad ja kostja sõlmisid 18.11.2021 lepingu, mille eesmärk oli hagejate kinnistule puitmaja ehitamine „võtmed kätte“ lahenduse põhimõttel. Kostja koostas maja eelprojekti, rajas hageja kinnistule vundamendi ja tarnis maja puitosa; kogu puitmaja maksumus oli 88 440 eurot, millest hagejad tasusid 74 220 eurot; hagejad esitasid kostjale 25.11.2022 taganemisavalduse ja kostja sai selle kätte; hagejad on nõus tagastama kostjale maja puitosa, hüvitama eelprojekti 1100 eurot ja vundamendi väärtuse.
24.Maakohus kvalifitseeris pooltevahelise lepingu töövõtulepinguks VÕS § 635 lg 1 tähenduses, kuna kostja peamine lepinguline ülesanne oli ehitustööde tegemine, mitte üksnes liimprusspalkide müük.
25.Hagejate 25.11.2022 lepingust taganemise avaldus kehtib. Vaidlust ei ole, et kostja sai taganemisavalduse kätte. Samuti ei ole vaidlust, et kostja ei andnud maja hagejatele tähtaegselt üle. Taganemisavalduse esitamise ajal oli valmis vaid maja vundament ja kinnistule oli tarnitud maja puitosa. Kostja on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud, kostja rikkumine ei olnud vabandatav ja seda ei põhjustanud hagejad.
25.1.Lepingu ja hinnapakkumise kohaselt pidi kostja tarnima maja ehitusmaterjalid 5 kuud pärast ettemaksu laekumist ja paigaldama maja 3–4 nädala jooksul. Esimene osamakse tuli tasuda pärast lepingu sõlmimist kolme tööpäeva jooksul, mida hagejad ka tegid. Vaidlus puudub, et 22.04.2022 ei olnud kostja ehitusmaterjale objektile tarninud ega alustanud vundamendi rajamisega. Kostja ei olnud vundamendi rajamisega alustanud ka 10.05.2022. Kostja tellis puitmaja Ukraina ettevõttelt alles 21.06.2022. Tollimaksu ettemaksunõue esitati kostjale 07.11.2022, s.o enam kui 11 kuud pärast lepingu sõlmimist. Hagejad hoiatasid kostjat 25.10.2022 lepingu rikkumise eest, andes kostjale tähtaja ehitusmaterjalide tarnimiseks ja maja valmis ehitamiseks 10.11.2022. Seega viibis maja konstruktsioonide tarne, nende montaaž ja paigaldus enam kui 7 kuud, mis ei ole mõistlik aeg ja on käsitatav kostjapoolse olulise lepingurikkumisena, mis andis alust lepingust taganeda.
25.2.Kirjavahetuse kohaselt oli pooltel kokkulepe, et kui hageja tasub täiendavad 10 000 eurot, alustab kostja kohe vundamendi ehitamisega. Hagejad tasusid selle 25.04.2022. Vundamendi rajamisega siiski ei alustatud. Tõendamata on kostja väide, et vundamendi tööd nihkusid septembrisse, kuna hagejate tuttavad lubasid vundamendi teha. Kostja andis 07.06.2022 kinnituskirja, et alustab ehitustöödega pärast 20 000 euro laekumist. Hageja tasus selle 10.06.2022. Vundament sai valmis aga septembris 2022. Seega ei täitnud kostja ka täiendavaid kokkuleppeid. Kostja väited, nagu oleksid tööd hilinenud hagejatest tulenevatel põhjustel, on paljasõnalised ja tõendamata. Kostja rikkus seega lepingut oluliselt korduvalt.
26.Hagejate väited, et neil oli plaan valmivasse majja kohe elama asuda, on eluliselt usutavad. Kostja jättis täitmata lepingulise põhikohustuse, mille täpset täitmist hagejad õigustatult lootsid. Kuna kostja ei täitnud kohustust ka täiendava tähtaja jooksul, oli ilmne, et ta ei ole võimeline lepinguga võetud kohustust täitma. Seega oli hagejatel VÕS § 116 lg 2 pde 1, 4 ja 5 alusel õigus lepingust taganeda.
2-22-19302
27.Kostja ei tõendanud vastutust välistavate asjaolude esinemist. Vene-Ukraina sõda ei takistanud lepingu täitmist. Sõda ei ole erakorraline sündmus VÕS § 103 lg 2 tähenduses. Puitmaterjali Venemaalt tellimine oli kostja äririsk. Kostja ei tõendanud, et tal ei olnud sõja tõttu võimalik Venemaa tootjalt maja puitosa kätte saada. Kostja jättis ise Venemaa tehase poolt veebruaris esitatud arve tasumata, mistõttu põhjustas ise puidu tarnimata jätmise.
28.Hagejad ei tekitanud arve tasumisega viivitamisega olukorda, kus kostja ei saanud töid õigeaegselt alustada. Lepingu kohaselt sõltus teise osamakse tasumise kohustus kauba pealelaadimisest tootjatehases, mis pidi toimuma orienteeruvalt 01.03.2023. Kauba pealelaadimist Venemaal ei toimunud. Kostja sõlmis puitmaja detaile ehitava Ukraina äriühinguga lepingu alles 21.06.2022 ja detailide peale laadimine toimus 01.11.2022. Seega oleks hagejatel tulnud tasuda teine osamakse alles 01.11.2022. Lepingu p 2.2 kohaselt tuli makseid teha kostja esitatud arvete alusel. Kostja ei tõendanud, et ta oleks esitanud arve või nõudnud tasumata summa tasumist. Hiljem leppisid pooled kokku, et hagejad tasuvad kogu tasumata osast 10 000 eurot, misjärel alustab kostja vundamendi ehitamisega, samuti kohustus kostja alustama ehitustöödega pärast täiendava 20 000 euro laekumist 10.06.2022. Neid kokkuleppeid hagejad täitsid. 30.03.2022 kuupäeva kandva lepingu lisa 1 kohaselt tegi kostja hagejatele ettepaneku tasuda 10.05.2022 teine osamakse, kuid see kokkulepe on allkirjastamata.
29.Lepingust taganemise tagajärjel tekkis poolte vahel tagasitäitmise võlasuhe. Hagejatel on õigus nõuda kostjale tasutud 74 220 euro tagastamist.
30.Kostja vastuhagi nõue on põhjendatud osaliselt. Hagejad on nõus maja puitosa tagastamisega ja eelprojekti väärtuse (1100 eurot) hüvitamisega. Hagejad on nõus ka vundamendi väärtuse hüvitamisega, kuid pooled vaidlevad vundamendi väärtuse üle. Kuna VÕS § 189 lg 3 kohaselt lähtutakse üleantu väärtuse määramisel lepingus kokkulepitud hinnast, tuleb hagejatel hüvitada kostjale 10 900 eurot, mis on 18.11.2021 lepingu lisaks oleva pakkumise kohaselt vundamendi hind koos kommunikatsioonide, materjalide ja paigaldusega.
31.Kostja nõue puitosa komplekti tagastamiseks ja 12 000 euro hüvitamiseks tuleb rahuldada. Kostja tasaarvestusavaldus tuleb rahuldada ja tasaarvestada vundamendi ja eelprojekti maksumus hagejate nõudega kostja vastu. Seega tuleb kostjalt hagejate kasuks välja mõista 62 220 eurot. Kostja vastuhagi jääb rahuldamata 12 000 eurot ületavas osas.
32.Kuna hagejate põhinõue osaliselt rahuldatakse, tuleb rahuldada ka hagejate viivisenõue ja mõista kostjalt välja viivis VÕS 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras 62 220 eurolt alates 28.12.2022 kuni põhivõla tasumiseni.
33.Maakohus keeldus kostja 21.11.2023 täpsustatud vastuhagiavalduses esitatud kahju tekitamise tuvastamise ja kahju suuruse määratlemise nõude menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel. Kostja suurendas 21.11.2023 täpsustuses vastuhagi nõudeid. Tuvastushagi saab esitada siis, kui hagejal on õiguslik huvi õigussuhte olemasolu tuvastamise vastu. Kui kostjal on hagejate vastu kahjunõue, tuleb tal esitada sooritushagi, mille täpne suurus on võimalik kostjal endal kindlaks teha pärast puitosa saamist.
34.Kuna kostja ei nõustunud hagejate 13.11.2023 ettepanekuga, et kostja tasub hagejatele 60 000 eurot ja hagejad tagastavad kostjale maja puitosa ja hagejate nõue rahuldatakse sellesarnases ulatuses, tuleb menetluskulud jätta TsMS § 163 lg 2 alusel kostja kanda. Hagejatele tuleb hüvitada menetluskulud kokku 12 067,77 eurot.
2-22-19302 Apellatsioonkaebus
35.Kostja palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega hagi rahuldati ja vastuhagi jäeti osaliselt rahuldamata ja saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub kostja jätta hagejate kanda.
36.Kaebuse kohaselt hindas maakohus tõendeid ebaõigesti ja kohaldas ebaõigesti menetlusja materiaalõiguse norme. Samuti jättis maakohus arvestamata kostja tõendite ja väidetega. Hagejad ei täitnud neil lasuvat tõendamiskoormust. Hagejate tõendid ei kinnita nende väiteid.
37.Maakohus leidis ebaõigesti, et poolte vahel on töövõtuleping. Pooled sõlmisid 18.11.2021 müügilepingu. Suurem osa kostja kohustustest ei seisnenud töö tegemises või teenuse osutamises. 75% müügilepingust moodustasid materjalid, enamiku just hoone komponendid.
38.Kostja ei ole lepingust tulenevaid kohustusi rikkunud. Hoopis hagejad hilinesid lepingujärgsete kohustuste täitmisega ja kostja ei saanud oma kohustusi tähtaegselt täita. Hagejad käitusid lepingust 25.11.2022 taganemisel pahauskselt, kuna maja puitosa tarniti 07.11.2022. Maakohus jättis tähelepanuta, et hagejad hilinesid teise osamaksega ja ei tasunudki seda täies ulatuses, kuigi kostja täitis oma kohustused. Maakohus ei ole seda asjaolu ega tõendeid üldse analüüsinud.
39.Põhjendamata on maakohtu seisukoht, et Vene-Ukraina sõda ei olnud erakordne ja objektiivselt vääramatu sündmus ning see oli kostja enda äririsk. Äririsk oleks olnud Venemaa ettevõtjale pärast sõja algust raha maksmine. Tarne hilines uue tarnija otsimise tõttu.
40.Maakohus leidis ebaõigesti, et tõendeid sellest, et kostja oleks esitanud hagejatele arve teise osamakse tasumiseks või nõudnud tasumata summa tasumist, ei ole esitatud. Hagejad tõid ise esile ja tõendasid, et kostja esitas arve 14.04.2022. Samuti, et kostja on nõudnud selle tasumist, et alustada maja puitosa konstruktsioonide püstitamist. Samuti on kostja viidanud, et pooled tegid lepingu muudatuse, milles nähti ette esialgsest erinev teise osamakse tasumise aeg. Kostja ei pidanud ega saanud novembris 2022 enam uut arvet esitada. Arve oli juba esitatud. Maakohus ei ole mõistnud lepingute ja kokkulepete sisu. Kokkuleppeid on rikkunud hagejad.
41.Kuigi pooled ei allkirjastanud 26.04.2021 lepingu lisa, nähtub hagejate avaldatust, et pooled olid sellega nõus, sh arve esitamise ja tasumise tingimustega. Lepingu muudatust ei saa arvestada vaid endale sobivas osas. Kostja esitas kokkuleppe alusel ka 14.04.2021 arve. Hagejad ei väitnud, et nad ei ole arvega nõus. Probleem tekkis sellest, et hagejad jätsid arve maksmata. Seega olid hagejad lepingut oluliselt rikkunud ja neil puudus taganemisõigus.
42.Maakohus võttis vundamendi väärtuse määramisel ebaõigesti aluseks lepingu lisas olevas pakkumises märgitud materjalide ja paigalduse hinna, mitte tegelikult kantud kulud. Pakkumises oli materjalide ja paigaldamise hind esialgne. Kostja pidi kinni pidama ainult kokkulepitud lõpphinnast. Maakohus ei selgitanud, miks ta kostja tõenditega ei arvesta.
43.Maakohus otsustas vastuhagi täpsustuse menetlusse võtmisest keeldumise ebaõigesti määrusega ja võttis sellega kostjalt võimaluse esitada sellele määruskaebus ja/või sooritushagi hageja nõudega koos läbivaatamiseks.
44.Kuna ka hagejad rikkusid pooltevahelist lepingut, ei ole kostjalt viivise väljamõistmine põhjendatud. Hagejate eesmärk oli algusest peale kostjale kokkulepitud summat mitte maksta.
2-22-19302
45.Hagejad halvasid hagi tagamisega kostja majandustegevuse. Kostja sai maakohtu 10.05.2023 kohtumääruse, millega täiendavalt arestiti kostjale kuuluvad prussid ja lubati need müüa kohtutäituri kontrolli all, alles 28.07.2023. Maakohus rikkus sellega kostja kaebeõigust. Hagejad loobusid hagi tagamise abinõust ootamatult, kuid selleks ajaks olid prussid muutunud kasutuskõlbmatuks. See ilmestab hagejate eesmärki tekitada kostjale kahju. 15.01.2024 sai kostja teada, et hagejad on oma kinnisasja, kus asuvad kostja prussid, võõrandanud MTÜ-le Kuremäe Jahtkond. Puitmaterjal on saanud pöördumatuid kahjustusi. Vastustaja seisukoht
46.Hagejad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu, paluvad jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
47.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 3 ja § 656 lg 4 alusel täielikult tühistada ja saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebus rahuldatakse.
48.Üldjuhul võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks maakohtu tuvastatud faktilised asjaolud (TsMS § 652 lg 1). Tõendite ja asjaolude esitamine ringkonnakohtus on piiratud (TsMS § 652 lg 1 p 2 ja lg 3). Kostja esitas koos apellatsioonkaebusega e-kirjavahetuse MTÜ-ga Kuremäe Jahtkond ajavahemikust 15.01.2024–07.02.2024 ja 26.0.2024 tehtud fotod puitmaterjalist (dtl 489–496). Apellant soovib tõendada oma väidet, et hagejad on käitunud pahatahtlikult, et neil ei olnudki plaanis lepingut täita ja et hagejad on tekitanud kostjale kahju, kuna ei ole taganud kostjale kuuluva vara säilimist. Hagejad esitasid vastusena kostja tõenditele MTÜ Kuremäe Jahtkond e-kirjad ajavahemikust 15.01.2024–14.03.2024 ja hagejate esindaja 06.03.2024 ja 01.04.2024 e-kirjad kostjale (dtl 704–710), millega soovivad tõendada, et kostja ei ole puitprusside vastu huvi tundnud ja valduse temale üleandmine on osutunud võimatuks. Kuigi esitatud tõendid tekkisid pärast asja arutamist maakohtus ja nende esitamine on seetõttu iseenesest lubatav (TsMS § 652 lg 3 p 2), ei nähtu tõenditest apellatsioonkaebuse lahendamise seisukohalt tähtsust omavaid asjaolusid, s.o lepingust taganemise kehtivust või tagasitäitmise võlasuhet puudutavaid asjaolusid. Apellatsioonimenetluses ei ole ka kostja kahju hüvitamise nõuet hagejate vastu, samuti ei saa fotode alusel teha järeldust sellise nõude olemasolu või suuruse kohta. Seetõttu ei ole tõenditel asjas tähtsust ja nende vastuvõtmisest tuleb TsMS § 238 lg 1 p 1 alusel keelduda. Kohus kõrvaldab tõendid asja materjali juurest ja ei arvesta nendega lahendi tegemisel.
49.Ringkonnakohus lähtub asja lahendamisel maakohtu otsuses tuvastatud asjaoludest, mille üle pooled ei vaidle (käesoleva otsuse p 23). Maakohus ei ole nende asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud. Samuti leidis maakohus iseenesest õigesti, et pooltevaheline leping on käsitatav töövõtulepinguna VÕS § 635 lg 1 tähenduses, mitte müügilepinguna. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust jõuda selles osas maakohtust erinevale järeldusele. Ringkonnakohus nõustub maakohtu vastavate põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (TsMS § 654 lg 6).
50.Ringkonnakohus leiab aga, et maakohus on asja lahendamisel kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse norme või jätnud need kohaldamata, samuti on maakohus oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme. Maakohus ei ole asja ammendavalt arutanud (TsMS § 435 lg 1) ja on
2-22-19302 jätnud täitmata TsMS § 392 lg-st 1 tulenevad eelmenetluse ülesanded, jättes asja lahendamisel tähtsust omavad asjaolud välja selgitamata ja hagejate nõude faktilisest ja õiguslikust küljest pooltega arutamata. See on aga võinud viia ebaõige lahendi tegemiseni.
51.Pooled vaidlevad ka apellatsioonimenetluses selle üle, kas hagejad on kostjaga sõlmitud töövõtulepingust kehtivalt taganenud. Hagejate seisukoht, nagu ei oleks pooltel selle üle enam vaidlust, ei ole õige. Kostja vaidleb ka apellatsioonkaebuses vastu sellele, nagu oleks hagejatel olnud 25.11.2022 õigus lepingust taganeda. Vaidlust ei ole üksnes selles, et kostja sai hagejate taganemisavalduse kätte. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on jätnud lepingust taganemise kehtimise eelduseks olevad asjaolud nõuetekohaselt tuvastamata. Lepingust taganemise õiguse tekkimiseks peavad esinema materiaalsed eeldused ja järgitud peab olema taganemise formaalseid nõuded. Vastasel juhul ei too taganemine kaasa sellega taotletud tagajärge. Lepingust taganemise formaalse eeldusena peab eelkõige olema esitatud õigel ajal taganemisavaldus (vt ka VÕS § 118 ja § 188 lg 1), materiaalse eeldusena peab olema seda õigustav põhjus (taganemise alus), mis võib eelkõige olla oluline lepingurikkumine § 116 mõttes.
51.1.Õige on apellatsioonkaebuse väide, et maakohus ei ole nõuetekohaselt tuvastanud, et kostja oleks oma kohustusi rikkunud. Maakohus leiab oma otsuses, et kostja hilines hagejate poolt tellitud maja valmimisega, kuid analüüsib ka seda, et kostja viivitas maja vundamendi valmimisega. Maakohtu otsusest ei selgu aga, millisele lepingurikkumisele hagejad lepingust taganemisel tegelikult tuginesid. Maakohus on rikkunud sellega TsMS § 438 lg-st 1 tulenevaid kohustusi. Nimetatu on aga oluline, kuna hageja nõude rahuldamiseks tuli tuvastada, kas asjaolud, millele tuginedes hagejad 25.11.2022 lepingust taganesid, kujutasid endast lepingu olulist rikkumist VÕS § 116 lg 1 tähenduses. Kuigi pool võib oma taganemise avaldust ka hiljem, sh kohtumenetluse ajal täiendada, ei saa kostja lepingurikkumist õigustada täiesti uute eluliste asjaoludega, millele hagejad lepingut üles öeldes ei tuginenud. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul tuvastada, milline kostja rikkumine oli lepingust taganemise alus.
51.2.Heites kostjale ette erinevate tööde tähtaegselt tegemata jätmist, ei ole maakohus samas tuvastanud, milliseks tähtajaks tuli kostjal lepingust tulenevalt tööd teha. Hagejad on selle kohta esitanud menetluses erinevaid, kuid mitte ammendavaid seisukohti. Maakohus ei ole neid vastuolusid kõrvaldanud. Seoses maja valmimise ajaga tuginesid hagejad hagiavalduses esmalt sellele, et maja pidi valmima aprilli lõpuks 2022. a, kuid tõid samas ka esile, et nõustusid maja valmimise tähtaja pikendamisega, toomata esile, mis ajaks kostjal maja valmis saada tuli. Hagejad märkisid vaid seda, et nõustusid maja saabumisega suvel. Hiljem, sh apellatsioonimenetluses tuginevad hagejad taas sellele, et maja ei valminud aprillis 2022. Samuti on hagejad kirjeldanud maja vundamendi ehitamist puudutavaid kokkuleppeid ja tähtaegade pikendamist, kuid ei ole esile toonud, mis ajaks pidi vundament valmima. Maakohus ei ole hageja nõude aluseks olevaid asjaolusid pooltega arutanud ega loonud selgust asjaoludes, millele hageja nõue tugineb. Maakohus rikkus sellega TsMS § 392 lg 1 pst 3, TsMS § 438 lg-st 1 ja § 351 tulenevaid kohustusi. Asjaolu, kas pool on või ei ole jätnud kohustused tähtaegselt täitmata, ei ole võimalik kindlaks määrata ilma kohustuse ja selle täitmise tähtaja kindlaks määramiseta. Selliselt jääb arusaamatuks ka maakohtu järeldus, et maja konstruktsioonide tarne, nende montaaž ja paigaldus viibis enam kui seitse kuud.
51.3.Lepingu tähtajaks mittetäitmine on iseenesest käsitatav lepingu rikkumisena (VÕS § 77 lg 3, § 82 lg 2 ja § 100). Lepingu rikkumine annab võlausaldajale õiguse nõuda võlgnikult eelkõige kohustuse täitmist (VÕS § 108), kuid ei anna üldjuhul iseseisvalt alust lepingust taganeda. Nimelt, VÕS § 116 lg 1 kohaselt ei õigusta lepingust taganemist mitte igasugune
2-22-19302 vastaspoole lepingu rikkumine, vaid üksnes selline rikkumine, mida saab pidada oluliseks. Näidisloetelu olukordadest, mida seadus loeb oluliseks lepingurikkumiseks, sätestab VÕS § 116 lg 2. Maakohus viitas kostjapoolse lepingu rikkumise olulisuse tuvastamisel viidatud sätte punktidele 1, 4 ja 5 ning tsiteeris ka punkti 2, kuid ei ole tuvastanud nende punktide kohaldumiseks vajalikke asjaolusid. Iseenesest see, kui ühe lepingupoole kohustus oli taganemise hetkel täitmata, ei ole VÕS § 116 lg 1 kohaldumiseks piisav. Asja materjalist ei nähtu, et maakohus oleks neid küsimusi pooltega menetluses arutanud (TsMS § 392 lg 1 p 3 ja 4 ja § 351).
51.4.Maakohus on rikkunud ka otsuse põhjendamise kohustust (TsMS § 436 ja § 438 lg 1). Viited VÕS § 116 lg 2 p-dele 1 ja 4 on vaidluse asjaoludega seostamata. VÕS § 116 lg 2 p 2 kohaldamiseks pidid hagejad esile tooma, et kohustuse, mida rikuti, täpne järgmine oli hagejate jaoks lepingu täitmise vastu huvi püsimise oluline eeldus, see tähendab, et nad kaotasid kostja hilinemise tõttu lepingu täitmise vastu huvi. Seda ei saa järeldada hagejate selgitusest, et nad plaanisid valmivasse majja sisse kolida. VÕS § 116 lg 2 p 5 kohaldamiseks pidi maakohus tuvastama, et hagejad on andnud kostjale täiendava tähtaja nende poolt etteheidetud rikkumise kõrvaldamiseks ja et kostja ei ole seda kohustust täiendava tähtaja jooksul täitnud. Maakohtu otsusest ei selgu, millise tähtaja hagejad kostjale seoses lepingurikkumisega andsid ega see, kas tähtaeg vastab VÕS § 114 sätestatud nõuetele.
51.5.VÕS § 114 lg 1 kohaselt peab kohustuse täitmiseks antud tähtaeg olema mõistlik. Mõistliku tähtaja hindamisel saab arvestada muuhulgas võlasuhte olemust ja eesmärki, vastava tegevusala tavasid ja ka kokkulepitud tähtaegasid. Seejuures on maakohus ebaõigesti viidanud sellele, nagu muudaks lepingurikkumise VÕS § 116 lg 1 tähenduses oluliseks see, kui pikk aeg on lepingu väidetavast rikkumisest või lepingu sõlmimisest möödunud. Maakohus on jätnud arvestamata ja pooltega arutamata VÕS § 118 lg 1 p-i 1, mille kohaselt kaotab pool taganemise õiguse, kui ta ei tee taganemise avaldust mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta sai olulisest lepingurikkumisest teada või pidi sellest teada saama. Seega võib lepingu olulisest rikkumisest aja möödumine tuua kaasa taganemisõiguse kaotamise, mitte rikkumise olulisuse suurenemise. Praeguses asjas omab sellest tulenevalt tähtsust nii see, millal lepingut rikuti oluliselt kui ka see, millal hagejad said sellest teada. Maakohus on ebaõigesti jätnud need asjaolud tuvastamata (vt ka RKTKo 17.12.2012, 3-2-1-157-12, p 17).
51.6.Maakohus tuvastas oma otsuses küll selle, et hagejad andsid kostjale täiendava tähtaja 10.11.2022 muuhulgas materjali tarnimiseks. Õige on apellatsioonkaebuse etteheide, et maakohus jättis asja lahendamisel arvestamata, et kostja tarniski maja puitosa 07.11.2022, s.t hagejad taganesid lepingust pärast seda, kui oluline osa materjalist oli kohal. Samuti osundab kostja apellatsioonkaebuses õigesti, et maakohtu järeldus, et hagejad ei olnud kostjale lepingust taganemise ajal ise võlgu, on vastuoluline, arvestades mh maakohtu järeldusi teise osamakse tasumise tähtaja kohta. Hagejad teevad oma menetlusdokumentides kostjale erinevaid etteheiteid kogu lepinguperioodi kohta, märkimata konkreetselt, millised asjaolud ja millal muutsid lepingurikkumise oluliseks. Asja uuel läbivaatamisel tuleb selgitada pooltele lepingust taganemise õiguse tekkimise materiaalseid ja formaalseid eelduseid ning anda hagejale võimalus hagi aluseks olevaid asjaolusid VÕS § 116 lg-d 1 ja 2 arvestades selgitada ja vajadusel ka tõendada.
52.Maakohus on jätnud pooltega arutamata ka selle, millised õiguslikud tagajärjed on sellel, kui hagi aluseks olev taganemisavaldus ei kehti (TsMS § 392 lg 1 p 1 ja 3). Kohus kohaldab õigust ise ja kohtu kohustus on poolte esile toodud faktilised asjaolud õiguslikult kvalifitseerida. Vajaduse korral peab kohus TsMS § 340 1 lg 1 järgi määrama menetlusosalisele tähtaja oma seisukoha selgitamiseks. Nimelt, kui kohus peaks leidma, et
2-22-19302 hagi aluseks olev taganemisavaldus ei kehti, võib tellija taganemisavaldus olla käsitatav lepingu korralise ülesütlemise avaldusena VÕS § 655 lg 1 tähenduses (RKTKo 20.10.2016, 32-1-79-16, p 12). See säte võimaldab tellijal töövõtulepingu igal ajal üles öelda sõltumata sellest, kas töövõtja on lepingut rikkunud. Eeltoodu on oluline, kuna töövõtulepingust taganemisel teise poole olulise lepingurikkumise tõttu ja selle ülesütlemisel VÕS § 655 lg 1 alusel on erinevad õiguslikud tagajärjed. Tulenevalt VÕS § 188 lg 2 esimesest lausest vabastab kehtiv lepingust taganemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. VÕS § 189 lg 1 esimese lause kohaselt võib lepingust taganemise korral kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist (või üleantu väärtuse hüvitamist VÕS § 189 lg 2 järgi) ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Kui tellija on aga töövõtulepingu VÕS § 655 lg 1 alusel üles öelnud, on töövõtjal jätkuvalt õigus nõuda kokkulepitud tasu, millest on siiski maha arvatud see, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada. Nimetatu võib oluliselt mõjutada poolte esitatud nõudeid. Asja uuel läbivaatamisel tuleb poolte vastastikkuste nõuete võimalikku kvalifikatsiooni arutada ja anda võimalus esitada selle kohta seisukoht.
53.Maakohtu otsuse resolutsioon on ka vastuolus selle põhjendustega ega vasta TsMS § 442 lg-s 5 sätestatud nõuetele. Resolutsioonist on puudu otsustused kostja vastuhagi osalise rahuldamise ja selle hagejate nõudega tasaarvestamise kohta.
53.1.Kostja esitas hagejate vastu vastuhagi, milles palus lepingu tagasitäitmise võlasuhte tekkimisel kohustada hagejaid andma kostjale üle maja puitosa komplekti ja hüvitama vundamendi ja eelprojekti maksumuse 19 147,44 eurot või tasaarvestama selle hagejate nõudega kostja vastu. Maakohus rahuldas need nõuded osaliselt. Maakohus kohustas oma otsuse resolutsioonis hagejaid andma kostjale üle maja puitosa komplekti ja tasaarvestas kohtuotsuse põhjendavas osas kostja rahalise nõude hagejate vastu 12 000 euro ulatuses hagejate nõudega kostja vastu. Seda ületavas osas jättis maakohus kostja nõude otsuse põhjendavas osas rahuldamata. Selle tulemusel on maakohtu otsuse resolutsioon vastuolus selle põhjendustega nii osas, millega rahuldati hagi kui ka osas, millega rahuldati ja jäeti rahuldamata vastuhagi.
53.2.TsMS § 442 lg 5 kohaselt peab kohus lahendama otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded. Seega tuli maakohtul lahendada kohtuotsuse resolutsioonis ka kostja vastuhagis esitatud nõue. Maakohus viitas oma otsuses küll TsMS § 445 lg 1 teisele lausele, kuid on sätet ebaõigesti mõistnud. Riigikohus on oma praktikas korduvalt rõhutanud, et kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse kohtuotsuse resolutsioonis TsMS § 445 lg 1 teise lause järgi poolte nõuded rahuldatud osas. Kohus peab seega esmalt TsMS § 438 lg 1 mõttes otsustama, kas ja millises ulatuses hagi ning vastuhagi rahuldada, ning alles seejärel tasaarvestama TsMS § 445 lg 1 teise lause järgi poolte rahuldatud nõuded. Otsustused hagi ja vastuhagi rahuldamise kohta peavad olema kajastatud kohtulahendi resolutsioonis ning juhul, kui rahuldati tasaarvestuslik vastuhagi (TsMS § 373 lg 1 p 3 ja § 445 lg 1 esimene lause), tuleb kohtulahendi resolutsioonis teha eraldi otsustus tasaarvestuse kohta ja märkida kumma poole kasuks ja missuguses ulatuses hagi või vastuhagi pärast tasaarvestuse tegemist rahuldatakse (RKTKo 23.11.2016, 3-2-1-112-16, p 22–24). Asja uuel läbivaatamisel tuleb eeltooduga arvestada.
54.TsMS § 651 kohaselt kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsust apellatsiooni korras üksnes osas, mille peale on kaevatud. Kostja märkis oma apellatsioonkaebuses, et vaidlustab maakohtu otsust osas, millega hagi rahuldati ja vastuhagi jäi rahuldamata. Seega ei vaidlusta
2-22-19302 kostja sõnaselgelt maakohtu otsust osas, millega maakohus vastuhagi rahuldas. Apellatsioonkaebuse sisust tuleneb aga, et kostja ei nõustu maakohtu järeldusega, et hagejate taganemisavaldus kehtib. Kuna ringkonnakohus nõustub apellatsioonkaebusega selles, et maakohus rikkus lepingust taganemise kehtivuse hindamisel oluliselt materiaal- ja menetlusõiguse norme, on maakohus ebaõigesti rahuldanud ka kostja vastuhagi nõuded, mis tuginevad lepingust taganemise kehtivusel tekkivale tagasitäitmise võlasuhtele. Seetõttu tuleb maakohtu otsus TsMS § 656 lg 4 alusel tühistada ka osas, millega maakohus vastuhagi rahuldas, ja otsustada poolte vastastikkuste nõuete rahuldamine tervikuna uuesti.
55.Õige on apellatsioonkaebuse etteheide sellele, et maakohus keeldus kohtuotsusega kostja vastuhagi 21.11.2023 täpsustuse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel. Viidatud sätte kohaselt võib kohus keelduda avalduse menetlusse võtmisest siis, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Iseenesest on õige maakohtu viide TsMS §-le 368, mille kohaselt saab tuvastushagi esitada üksnes õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks ning üksnes juhul, kui hagejal on selleks õiguslik huvi. Samuti on õige maakohtu selgitus, et kostjal tuleb esitada sooritushagi. Maakohus ei saanud aga keelduda avalduse menetlusse võtmisest, andmata kostjale võimalust selles esinevaid puudusi kõrvaldada. Kostja 21.11.2023 avaldusest on aru saada, et ta soovib, et talle hüvitatakse puitprusside väärtuse vähenemisest tekkinud kahju. Kuna kostja esitas selleks sooritusnõude asemel ebaõigesti tuvastusnõude, tulnuks avaldus jätta TsMS § 3401 lg 1 alusel käiguta ja anda kostjale võimalus nõuetekohase avalduse esitamiseks. Apellatsioonkaebuses on kostja väljendanud soovi seda teha. Kolleegium märgib, et tagasitäitmise võlasuhte raames võib kostja nõue olla käsitatav ka VÕS § 189 lg 4 alusel, mille kohaselt tuleb hüvitada tagastamisele kuuluva asja väärtuse vähenemine, kui asja halvenemine ei ole tekkinud asja korrapärase kasutamise tulemusena. Eeltoodu tõttu tuleb maakohtu otsus tühistada ka osas, millega maakohus keeldus kostja 21.11.2023 avalduse menetlusse võtmisest ja saata see tagasi maakohtule menetlusse võtmise uueks otsustamiseks.
56.Kuna eelnevast tulenevalt on maakohus olulisel määral rikkunud eelmenetluses selgitamiskohustust (TsMS § 351 ja § 392 lg 1 p-d 1–4), tuleb asi saata uueks arutamiseks maakohtule eelmenetluse staadiumis (TsMS § 657 lg 1 p 3). Apellatsioonimenetluse eesmärk ei ole korraldada uut eelmenetlust (RKTKo 08.12.2021, 2-18-4181/75, p 19). Asja uuel läbivaatamisel tuleb teha kindlaks, kas taganemiseks olid täidetud materiaalsed eeldused, s.o eelkõige, kas asjaolu, millele tuginedes hagejad lepingust taganesid, oli mõjuv põhjus VÕS § 116 lg 1 tähenduses ja kas täidetud olid taganemise formaalsed nõuded, sh avalduse esitamise tähtaegsus. Seejuures tuleb hagejatele anda võimalus tuua esile ja vajadusel tõendada asjaolud, mis muudavad kostja rikkumise oluliseks. Olulise rikkumise hindamisel tuleb arvestada kõiki asjaolusid ja mõlemapoolseid huve. Juhul kui lepingust taganemise eeldused ei ole täidetud, tuleb pooltega arutada võimalust lahendada esitatud nõuded VÕS § 655 lg 1 alusel (vt ka RKTKo 21.09.2011, 3-2-1-64-11).
57.Ringkonnakohus ei hinda menetlusökonoomia kaalutlustel kostja muid apellatsioonkaebuse väiteid, kuna need ei mõjuta käesoleva asja lahendust. Samuti ei hinda ringkonnakohus poolte väiteid kostja võimaliku puitprusside väärtuse vähenemise nõude kohta, kuna sellist nõuet ei ole veel menetlusse võetud ja maakohus ei ole saanud võimalust sellele hinnangut anda.
58.Kuna maakohtu otsus tühistatakse hagejate põhinõude rahuldamise osas, tuleb see tühistada ka viivisenõude rahuldamise osas, samuti menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse
2-22-19302 kindlaksmääramise ja väljamõistmise osas. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus asja uuel läbivaatamisel, arvestades asja lahendamise tulemust. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.