Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve Uudelt
Määruse tegemise aeg ja koht 14.12.2023, Tallinn Kohtuasja number
2-23-12559
Kohtuasi
Ateljee Houses OÜ kaebus kohtutäituri 25.08.2023 otsusele täiteasjas 176/2023/2577
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 05.10.2023 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Ateljee Houses OÜ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja (võlgnik): Ateljee Houses OÜ (registrikood 16128452), seaduslik esindaja GP Puudutatud isik I (sissenõudja): X (isikukood XXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Valeria Arsjuta Puudutatud isik II: Pärnu kohtutäitur Rocki Albert
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada määruskaebus osaliselt.
2.Tühistada Pärnu Maakohtu 05.10.2023 määrus osaliselt, s.t resolutsiooni p 2 osas, ja teha selles osas uus määrus, millega jätta avaldaja 25.09.2023 taotlus täitemenetluse peatamiseks rahuldamata. Muus osas jätta maakohtu määruse resolutsioon muutmata, kuid muuta osaliselt maakohtu määruse põhjendusi.
3.2.Jätta rahuldamata Atejee Houses OÜ 25.09.2023 taotlus täitemenetluse peatamiseks.
3.3.Jätta menetluskulud Ateljee Houses OÜ kanda.
3.4.Saata määrus menetlusosalistele.
4.Jätta määruskaebuse esitamisega seotud menetluskulud Ateljee Houses OÜ kanda.
2-23-12559 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.03.09.2023 esitas Ateljee Houses OÜ (avaldaja, võlgnik) Pärnu Maakohtule kaebuse kohtutäituri 25.08.2023 otsusele täiteasjas nr 176/2023/2577. Avaldaja täpsustas oma kaebust 25.09.2023.
2.Avalduse kohaselt on võlgniku suhtes algatatud täitemenetlus täiteasjas nr 176/2023/2577. Täitedokumendiks on Pärnu Maakohtu 10.05.2023 hagi tagamise määrus tsiviilasjas nr 2-2219302. Kohtutäitur saatis 28.07.2023 võlgnikule 25.07.2023 koostatud hagi tagamise korras vallasvara ülevaatamise ja arestimise akti koos selle aluseks oleva täitedokumendiga. Võlgniku seaduslik esindaja esitas kohtutäiturile kaebuse 11.08.2023, kuna sai täitedokumendist ja 25.07.2023 koostatud aktist teada 28.07.2023, sest viibib alates 18.07.2023 ajateenistuses. Kohtutäitur on teinud 25.08.2023 otsuse, millega jäeti kaebus läbi vaatamata, kuna sõjaväeteenistuses olemine ei ole mõjuv põhjus dokumendi tähtaegselt esitamata jätmiseks. Avaldaja leiab, et kaebuse läbi vaatamata jätmine riivab tema õigusi ning kaebus esitati põhjusel, et 25.07.2023 akt ei ole põhjendatud, nagu ei ole põhjendatud ka selle aluseks olev Pärnu Maakohtu 10.05.2023 määrus tsiviilasjas nr 2-22-19302, mille avaldaja on 07.08.2023 määruskaebusega vaidlustanud. Lisaks sellele ei ole avaldaja esindajat kutsutud vallasvara ülevaatamise ja akti koostamise juurde.
3.Avaldaja palub tühistada kohtutäituri 25.08.2023 otsuse ning saata asi sisuliseks lahendamiseks kohtutäiturile. Alternatiivselt palub avaldaja peatada täitemenetluse täiteasjas nr 176/2023/2577 kuni tsiviilasjas nr 2-22-19302 Pärnu Maakohtu 10.05.2023 määruse peale esitatud määruskaebuse lahendamiseni. Puudutatud isikute seisukohad
4.Kohtutäitur palus jätta võlgniku kaebuse rahuldamata. Täitur jäi 25.08.2023 otsuses toodud seisukohtade juurde. Kaebuse läbivaatamata jätmine oli põhjendatud. Võlgnik ei esitanud tähtaja ennistamise taotlust ja kaebetähtaja ennistamise eeldused ei olnud täidetud.
4.1.25.08.2023 otsuse kohaselt on võlgnik välja toonud, et sai 25.07.2023 aktist teada 28.07.2023. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 217 lg-st 1 lähtuvalt oleks tulnud kaebus kohtutäiturile esitada hiljemalt 07.08.2023. Võlgnik esitas kaebuse kohtutäiturile alles 11.08.2023. Kuna võlgnik jättis tähtaegselt 25.07.2023 akti vaidlustamata, puudus kohtutäituril alus kaebuse läbivaatamiseks. Puudusid alused ka tähtaja ennistamiseks, kuna võlgniku
2-23-12559 juhatuse liikme ajateenistuses viibimine ei ole ootamatu sündmus, mida võlgniku juhatuse liige ei saanud ette näha.
5.Sissenõudja palus jätta kaebuse rahuldamata. Kohtutäitur jättis kaebuse põhjendatult läbi vaatamata, kuna kaebus esitati tähtaega ületades. Võlgnik on kohtutäituri tegevusele esitatud kaebuses välja toonud, et sai aktist teada 28.07.2023. Seega saabus kohtutäituri tegevuse peale kaebuse esitamise tähtaeg 07.08.2023. Võlgnik esitas aga kaebuse alles 11.08.2023.
5.1.Võlgnik ei taotlenud kaebetähtaja ennistamist. Lisaks ei olnud täidetud kaebetähtaja ennistamise eeldused. Võlgniku juhatuse liige ei ole tõendanud ajateenistuses viibimist. Ajateenistuses viibimise puhul ei ole tegemist mõjuva põhjusega, mis võiks õigustada kaebetähtaja möödalaskmist. Mõjuvast põhjusest saab rääkida vaid juhul, kui menetlusosaline on rakendanud asjaajamisel hoolsust, mida hoolsalt menetlusosaliselt tavaliselt eeldatakse. Ajateenistuses viibimine ei ole ootamatu sündmus, mida võlgniku juhatuse liige ei saanud ette näha. Samuti ei ole ajateenistuses viibimise näol tegemist objektiivse takistusega, mis ei võimaldanud võlgnikul kaebetähtajast kinni pidada. Tõendatud ei ole, et võlgniku juhatuse liikmel ei olnud ajateenistuses olles ligipääsu arvutile ja dokumentidele. Võlgnik esitas Pärnu Maakohtule tsiviilasjas nr 2-22-19302 määruskaebuse, mis kannab kuupäeva 07.08.2023, mis tõendab, et tegelikkuses oli võlgnikul võimalus 07.08.2023 menetlusdokumente koostada. Võlgnik ei ole selgitanud, kuidas ta sai 07.08.2023 ilma dokumentidele ja arvutile ligipääsu omamata määruskaebust koostada ning miks ei saanud ta samal viisil koostada kaebust kohtutäituri tegevusele. Eeltoodust tuleneb, et võlgniku väited selle kohta, et tal ei olnud enne 11.08.2023 ligipääsu arvutile, on paljasõnalised.
5.2.Täitemenetluse peatamiseks puuduvad alused. Tallina Ringkonnakohus jättis 01.09.2023 määrusega (jõustunud 01.09.2023) tsiviilasjas nr 2-22-19302 võlgniku määruskaebuse rahuldamata. Seega on võlgniku alternatiivne nõue alusetu. Maakohtu määrus ja põhjendused
6.Pärnu Maakohtu 05.10.2023 määrusega jäeti kaebus kohtutäituri otsusele rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Maakohus jättis läbi vaatamata avaldaja 25.09.2023 alternatiivse nõude (taotluse) täitemenetluse peatamiseks.
7.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt kinnitas võlgnik 11.08.2023 kaebuses kohtutäiturile, et ta sai Pärnu Maakohtu 10.05.2023 määrusest ja täituri 25.07.2023 aktist teada 28.07.2023. Võimaluse kaebuse allkirjastamiseks sai võlgnik alles 11.08.2023. TMS § 217 lg 1 kohaselt tulnuks kaebus esitada 10 päeva jooksul arvates otsuse või toimingu tegemisest. Viimane päev kaebuse esitamiseks kohtutäiturile oli seega 07.08.2023. Kaebus esitati 11.08.2023, st hilinenult.
8.Maakohus viitas TMS § 217 lg-le 2 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 67 lg-le 1 ning märkis, et võlgnik tähtaja ennistamise taotlust esitanud ei ole. Tähtaja ennistamise taotlus tuleb esitada sõnaselgelt.
9.Kohtutäitur märgib 25.08.2023 otsuses, et isegi kui võlgnik oleks esitanud avalduse kaebetähtaja ennistamiseks, siis ei oleks saanud seda rahuldada. Maakohtu hinnangul on kohtutäitur sisuliselt siiski hinnanud, kas esineb aluseid kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks, ning leidnud, et ajateenistus ei ole mõjuvaks põhjuseks, et kaebetähtaega ennistada. Seega hindas maakohus, kas kohtutäituri otsus jätta kaebus läbi vaatamata on põhjendatud.
2-23-12559
10.Maakohus leidis, et võlgnik ei ole esitanud mõjuvat põhjust, miks ta sai ühes tsiviilasjas esitada tähtaegselt määruskaebuse, kuid kohtutäiturile ei olnud võimalik kaebust tähtaegselt esitada. Nimelt on võlgnik 07.08.2023 määruskaebusega vaidlustanud Pärnu Maakohtu 10.05.2023 määruse. Kohtu infosüsteemi andmetel on tsiviilasjas nr 2-22-19302 määruskaebus esitatud 08.08.2023 ning allkirjastatud 07.08.2023. Seega oli võlgnikul võimalik tsiviilasjas nr 2-22-19302 määruskaebusega tegeleda kahel päeval – 07.08.2023 ja 08.08.2023. Käesolevas tsiviilasjas oli kohtutäiturile kaebuse esitamise tähtaeg 07.08.2023. Kui võlgniku seaduslik esindaja, viibides ajateenistuses, saab ühes menetluses menetlustähtaega järgida ning teises menetluses tähtaega ei järgi, siis ei ole põhjendatud asuda seisukohale, et ajateenistuses viibimine on mõjuvaks põhjuseks, mis takistab seaduses sätestatud kaebetähtaja järgimist. Lisaks peab äriühing oma tegevuse korraldama seadusliku esindaja ajateenistuses viibimise ajal viisil, mis võimaldab täita äriühingu kohustusi seaduses sätestatud ajal. Ajateenistus iseenesest ei ole mõjuvaks põhjuseks, mis takistab menetlustähtaegade järgimist.
11.Eeltoodu alusel on kohtutäituri otsus õiguspärane ning puudub alus kohtutäituri 25.08.2023 otsuse tühistamiseks täiteasjas nr 176/2023/2577.
12.Maakohus jättis võlgniku alternatiivse nõude täitemenetluse peatamiseks läbi vaatamata. Täitemenetlus täiteasjas nr 176/2023/2577 on algatatud Pärnu Maakohtu 10.05.2023 hagi tagamise määruse täitmiseks. Seega tuleb kõik hagi tagamisega seotud avaldused ja taotlused esitada tsiviilasjas nr 2-22-19302.
13.Maakohus jättis menetluskulud avaldaja kanda (TsMS § 172 lg 1 ja 10). Määruskaebus
14.Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha asjas uus määrus, millega tühistada kohtutäituri 25.08.2023 otsus ning saata asi tagasi kohtutäiturile sisuliseks lahendamiseks. Alternatiivselt palub võlgnik peatada täitemenetluse täiteasjas nr 176/2023/2577 kuni Pärnu Maakohtu 10.05.2023 kohtumääruse peale esitatud määruskaebuse lahendamiseks tehtud kohtulahendi jõustumiseni tsiviilasjas nr 2-22-19302.
15.Nii kohtutäitur kui ka maakohus on põhjendamatult asunud seisukohale, et ajateenistus ei ole mõjuvaks põhjuseks, mis takistab menetlustähtaegade järgmist. Võlgniku juhatuse liikmel puudus ajateenistuses olles ligipääs arvutile ja dokumentidele ning tal ei olnud võimalik esitada kaebust tähtaegselt. Seetõttu on väga keeruline planeerida ja teada ette, millal on võimalik täita menetluslikke tähtaegasid. Võlgnik esitas kaebuse esimesel võimalusel.
16.TsMS § 67 lg 1 ei sätesta, et tähtaja ennistamise taotlus peab olema märgitud sõnaselgelt. Seadus sätestab, et menetlusosaline peab esitama avalduse ning põhistama mõjuva põhjuse olemasolu. Võlgnik on need nõuded täitnud. Võlgnik esitas menetlusdokumendi ning põhistas menetlusdokumendi esitamisega hilinemise põhjust.
17.Maakohtu määrusest ei selgu, miks jättis kohus läbi vaatamata alternatiivse taotluse täitemenetluse peatamiseks. Asjaolu, et võlgnikul on menetlusõiguslikult õigus ja võimalus esitada taotlus täitemenetluse peatamiseks ka tsiviilasja nr 2-22-19302 raames, ei välista vastava taotluse esitamist ja läbivaatamist käesolevas tsiviilasjas. Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik
18.Kohtutäitur palus jätta määruskaebuse rahuldamata.
2-23-12559
19.Sissenõudja palus jätta määruskaebuse rahuldamata.
19.1.Seda, kas ajateenistuses viibimine on mõjuv põhjus või mitte, tuleb hinnata igal üksikjuhtumil eraldiseisvalt vastava kaasuse konkreetseid asjaolusid arvestades. Mõjuva põhjuse ja kaebetähtaja möödalaskmise vahel peab esinema põhjuslik seos. Võlgnik on juriidiline isik, mille juhatus on kohustatud korraldama äriühingu majandustegevust, rakendades selleks juhatuse liikme ametikohale vajalikku hoolsust. Seega juhul, kui võlgniku juhatuse liige läheb pea aastaks ajaks ajateenistusse (mis ei ole tõendatud), oleks juhatusel tulnud korraldada võlgniku majandustegevus ümber viisil, mis võimaldab äriühingul võtta vastu menetlusdokumente ning täita äriühingu kohustusi seaduses ettenähtud tähtaja jooksul.
19.2.Võlgnik on väitnud, et tal ei olnud ajateenistuses olles ligipääsu arvutile ja dokumentidele, kuid ei ole oma väidet tõendanud ega põhistanud. Võlgnik sai kohtutäituri 25.07.2023 akti kätte juba 28.07.2023, seega pidi võlgniku esindajal olema ligipääs arvutile ja dokumentidele. Samuti esitas võlgnik Pärnu Maakohtule tsiviilasjas nr 2-22-19302 määruskaebuse, mis kannab kuupäeva 07.08.2023, mis tõendab, et tegelikkuses oli võlgnikul võimalus 07.08.2023 menetlusdokumente koostada. Võlgnik ei ole selgitanud, kuidas ta sai 07.08.2023 ilma dokumentidele ja arvutile ligipääsu omamata määruskaebust koostada ning miks ei saanud võlgnik samal viisil koostada kaebust kohtutäituri tegevusele. Võlgniku seaduslikul esindajal oli võimalik menetlusdokumente koostada.
19.3.Seoses võlgniku alternatiivse nõudega märkis sissenõudja, et kohtul on võimalik täitemenetlus peatada hagi tagamise korras. Võlgnik ei ole hagi tagamise taotlust esitanud. Võlgnik ei ole selgitanud, millisel õiguslikul alusel tema nõue põhineb ning võlgniku nõude rahuldamiseks ei esine õiguslikku alust.
20.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
21.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada osas, milles maakohus jättis avaldaja taotluse täitemenetluse peatamiseks läbi vaatamata ja teha selles osas uus määrus, millega jätta avaldaja taotlus täitemenetluse peatamiseks rahuldamata. Muus osas jätta maakohtu määruse resolutsioon muutmata, kui osaliselt muuta maakohtu määruse põhjendusi. Määruskaebus tuleb osaliselt rahuldada.
22.Kuna ringkonnakohus muudab maakohtu määruse resolutsiooni, esitab ringkonnakohus määruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse (TsMS § 659, § 654 lg 2 p 22).
23.Asja materjalidest nähtuvalt on võlgniku suhtes algatatud täitemenetlus täiteasjas nr 176/2023/2577. Täitedokumendiks on Pärnu Maakohtu 10.05.2023 määrus tsiviilasjas nr 222-19302. Vastava määrusega arestiti hagi tagamise korras võlgnikule kuuluvad puitprussid, mis asuvad sissenõudjale kuuluval kinnistul, ning keelati võlgnikul puitprusside käsutamine. Maakohus määras ka, et arestitud puitprussid tuleb müüa kohtutäituri kontrolli all. 25.07.2023 koostas kohtutäitur vallasvara ülevaatamise ja arestimise akti ja saatis 28.07.2023 vastava akti koos täitedokumendiga võlgnikule. 11.08.2023 esitas võlgnik kaebuse kohtutäituri 25.07.2023 akti peale. 25.08.2023 tegi kohtutäitur otsuse, millega jättis võlgniku kaebuse kohtutäituri tegevusele läbi vaatamata, kuna kaebus esitati tähtaega ületades.
2-23-12559
24.Ringkonnakohus märgib, et käesolevas asjas on tuvastatud ja puudub vaidlus selles, et võlgnik ei ole esitanud täiturile kaebust TMS § 217 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul.
25.Võlgniku hinnangul tuleb aga kaebuse esitamise tähtaeg ennistada. Ringkonnakohus märgib, et kaebuses kohtutäituri otsusele ei ole võlgnik taotlenud sõnaselgelt kaebuse esitamise tähtaja ennistamist, kuid on esitanud siiski omapoolsed põhjendused, miks tal ei õnnestunud kaebetähtaega järgida. Nimelt märgib kaebaja kohtutäiturile esitatud kaebuses, et „kaebuse esitaja sai Pärnu Maakohtu 10.05.2023 kohtumäärusest ja Aktist teada 28.07.2023, kuid võimaluse kaebus esitada oli allakirjutanul alles täna, kui ta sai paariks 2 päevaks koju, sest alates 18.07.2023 viibib allakirjutanu 11 kuulises ajateenistuses Paldiski Vahipataljonis.“
25.1.TMS § 217 lg 2 esimene lause sätestab, et TMS § 217 lg-s 1 nimetatud tähtaja saab kohtutäitur ennistada TsMS-s sätestatud korras. TsMS § 67 lg 1 järgi kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje. TsMS § 68 lg 1 teise lause kohaselt märgitakse tähtaja ennistamise avalduses tähtaja ennistamise aluseks olevad asjaolud ning nende põhistus. Seega peab kohus avalduse lahendamisel hindama, kas avalduse esitaja on põhistanud (TsMS § 235) mõjuva põhjuse olemasolu, mis ei võimaldanud tal tähtaega järgida. Erialakirjanduses on selgitatud, et tähtaja ennistamise taotlus tuleb esitada sõnaselgelt, v.a kui ennistamise tahet saab erandlikult asjaoludest järeldada (TsMS I komm (2017), § 68, p 3.1.1).
25.2.Ringkonnakohus leiab, et arvestades 11.08.2023 kaebuse esitatud selgitusi kaebetähtaja mittejärgmise kohta, saab kaebuses toodud selgitustest järeldada võlgniku tahet tähtaja ennistamise taotluse esitamiseks, kuigi seda ei ole kaebuses sõnaselgelt märgitud. Ringkonnakohus muudab selles osas maakohtu määruse põhjendusi.
25.3.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et võlgnik ei ole käesoleval juhul siiski põhistanud, et ta ei saanud tähtaega järgida mõjuva põhjuse tõttu TsMS § 67 lg 1 mõttes. Mõjuv põhjus tähendab TsMS § 67 lg 1 järgi seda, et tähtaja möödalaskmiseks peab olema objektiivne põhjus. Selliseks põhjuseks on sündmus, mille tekkimist ja kulgemist ei saa isik ise vahetult mõjutada (vt nt RKTKm 23.05.2007, 3-2-1-58-07, p 10; RKTKm 24.01.2007, 3-2-1-148-06, p 12). Erialakirjanduses on selgitatud, et menetlusosalisel tuleb kohut veenda nii mõjuva põhjuse esinemises kui ka selles, et tähtaega ei järgitud mõjuva põhjuse esinemise tagajärjel. Seega ei piisa ainult mõjuva põhjuse esinemisest, kui menetlusosaline oleks siiski saanud mõistlikul viisil tähtaega järgida (TsMS I komm (2017), § 68, p 3.1.1).
25.4.Maakohus leidis, et käesoleval juhul ei saanud ajateenistuses viibimine olla mõjuvaks põhjuseks, mis takistas võlgnikul seaduses sätestatud kaebetähtaja järgimist. Võlgnik sellega ei nõustu. Ringkonnakohus nõustub sissenõudjaga, et seda, kas ajateenistuses viibimine on mõjuv põhjus või mitte, tuleb hinnata igal üksikjuhtumil eraldiseisvalt. Mõjuva põhjuse ja kaebetähtaja möödalaskmise vahel peab esinema põhjuslik seos. Ringkonnakohus märgib, et isegi kui ajateenistuses viibimist saaks lugeda mõjuvaks põhjuseks TsMS § 67 lg 1 mõttes, ei ole võlgnik selgitanud, kuidas oli tal ajateenistuses viibides võimalik järgida menetlustähtaegu tsiviilasjas nr 2-22-19302 (s.o esitada tähtaegselt määruskaebus), aga ei olnud võimalik esitada kaebust kohtutäituri otsuse peale. Maakohus on selgitanud, et võlgnik on tsiviilasjas nr 2-22-19302 määruskaebuse esitanud 08.08.2023 ning see on allkirjastatud 07.08.2023. Käesolevas tsiviilasjas oli kohtutäiturile kaebuse esitamise tähtaeg 07.08.2023. Seega nähtub välja toodud asjaoludest, et võlgnik oleks saanud kohtutäiturile kaebuse esitamise tähtaega järgida. Võlgnik ei ole selgitanud, miks tal ei olnud võimalik seda teha. Seega asub ringkonnakohus seisukohale,
2-23-12559 et käesoleval juhul ei esinenud sellist mõjuvat põhjust, mille tõttu ei saanud võlgnik mõistlikul viisil kohtutäiturile kaebuse esitamise tähtaega järgida. Võlgniku väited mõjuva põhjuse esinemise kohta on jäänud paljasõnaliseks.
26.Võlgnik on esitanud alternatiivse nõude täitemenetluse peatamiseks kuni tsiviilasjas nr 222-19302 Pärnu Maakohtu 10.05.2023 määruse peale esitatud määruskaebuse lahendamiseni. Olgugi, et võlgnik on sõnastanud oma nõude alternatiivse nõudena, võib ringkonnakohtu hinnangul eeltoodud võlgniku nõudest aru saada selliselt, et võlgnik soovib esialgse õiguskaitse korras täitemenetluse peatamist.
26.1.Ringkonnakohus märgib, et kaebused kohtutäituri otsuste peale lahendatakse TMS §-des 217 ja 218 toodud korras hagita menetluses. TsMS § 4771 lg 1 järgi saab esialgset õiguskaitset hagita menetluses kohaldada üksnes seaduses sätestatud juhul. Praegusel juhul reguleerib esialgse õiguskaitse kohaldamist TMS § 218 lg 2 teine lause, mis näeb ette, et kohus võib otsustada kuni kaebuse lahendamiseni täitemenetluse tagatise vastu või tagatiseta peatamise või jätkamise tagatise vastu (TsMS II komm (2017), § 378, p 3.5.6.2; TlnRnKm 09.12.2022, 2-2115853, p 25.1).
26.2.Ringkonnakohus leiab, et võlgniku taotlus täitemenetluse peatamiseks tuleb jätta rahuldamata. Võlgnik palub täitemenetluse peatamist kuni tsiviilasjas nr 2-22-19302 Pärnu Maakohtu 10.05.2023 määruse peale esitatud määruskaebuse lahendamiseni. Tallinna Ringkonnakohus on jätnud 01.09.2023 määrusega, s.o juba enne käesolevas asjas avalduse esitamist, võlgniku määruskaebuse tsiviilasjas nr 2-22-19302 rahuldamata. Ringkonnakohtu määrus jõustus 01.09.2023. Seega puudub alus täitemenetluse peatamiseks. Maakohus on jätnud võlgniku taotluse täitemenetluse peatamiseks läbi vaatamata. Ringkonnakohus tühistab selles osas maakohtu määruse.
28.Kuigi määruskaebus osaliselt rahuldatakse, jäävad määruskaebuse menetlemise kulud TsMS § 171 lg 1 alusel võlgniku kanda, kuna kaebus ja taotlus täitemenetluse peatamiseks jäävad rahuldamata. Kuna maakohus ei määranud kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurust, siis ei tee seda TsMS § 174 lg 4 järgi ka ringkonnakohus. Hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab maakohus TsMS § 177 lg 2 järgi kindlaks mõistliku aja jooksul pärast kohtumääruse jõustumist.
29.TsMS § 696 lg 3 võimaldab esitada praeguse määruse peale määruskaebuse. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 esimene lause). (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg Indrek Soots Neve Uudelt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.