Kohtulahend

Harjumaal Kuusalu vallas Vana – Narva mnt-l Kahala poolt Kuusalu suunas, jõudes Vana – Narva mnt 28. km-l asuvale Kuusalu – Kahala – Kursi ristmikule, kus asus sooritama vasakpööret Kursi suunas, ei veendunud enne manöövri sooritamist ja manöövri ajal, et see on ohutu ning ei takista teisi liiklejaid /LE § 91/, ei andnud teed vastassuunas otse mööda Vana – Narva mnt-d Kuusalu poolt Kahala suunas eesõigusega teel liikunud mootorrattale Suzuki GSX 1100 registreerimismärgiga 78 NC, mida juhtis A. T, sõites mootorrattale ette, mille tagajärjel sõitis mootorratas mootorsõidukile otsa /LE § 100; § 156/. Otsasõidu tagajärjel paiskus mootorrattur A. T haljasalale, saades eluohtliku tervisekahjustuse. Oma käitumisega rikkus S. Duell ettevaatamatusest järgmisi liiklusnõudeid: LE § 91 /enne manöövri alustamist peab juht veenduma, et see on ohutu ega takista teisi liiklejaid/, § 100 /pöörates ristmikevahelisel teel vasakule või tagasi, peab juht andma teed vastusõitvale ja temast möödasõidul olevale juhile/; § 156 /pöörates vasakule või tagasi peab rööbasteta sõiduki juht andma teed juhile, kes sõidab vastassuunast otse või paremale või on temast möödasõidul/. Oma tegevusega pani Sergei Duell toime KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumine ettevaatamatusest, kui sellega on tekitatud inimesele raske tervisekahjustus.

2(6)

Prokurör tegi päringu Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo avariitalitusele, et selgitada välja, millist mõõtevahendit politseiametnikud sündmuskohal kasutasid. Vastusest nähtub, et mõõtmised teostati mõõterattaga 593 000 Gottlieb Nestle nr 2005/037 (vt lisa 2), mis oli taadeldud 22.12.2006. a. (taatlus kehtib 2 aastat). Seetõttu leiab prokurör, et sündmuskoha vaatlusprotokoll ja skeem on lubatavad tõendid.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

3(6)

hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millisele tõendile tugineda. See, kas kohus on pidanud mingit tõendit teisega võrreldes eelistatuks aprioorselt või on jõudnud sellele järeldusele tõendeid kogumis hinnates, on tuvastatav kohtuotsuse põhjenduste alusel (Riigikohtu otsused nr 3-1-1-88-06, 3-1-1-127-06, 3-1-1-4-07). Kohtukolleegium on seisukohal, et vaidlustatud kohtuotsuses kajastatud tõendite analüüs ja selle pinnalt esitatud kohtu põhjendused on loogilised, igakülgsed, objektiivsed ning veenvad, kohtu siseveendumuse kujunemine on otsuse lugejale jälgitav, st maakohus on tõendeid hinnanud nii nagu seda nõuab KrMS § 61 sisu ja mõte. Kohtukolleegium nõustub maakohtu otsuse põhiosa asjaoludega täiel määral ega pea KrMS § 342 lg 3 p 1 alusel nende kordamist vajalikuks. 5.2 Esmalt peatub kohtukolleegium apellatsiooni väitel, mille kohaselt on sündmuskoha vaatlusprotokoll ja skeem lubatavad tõendid ning eksperdiarvamus usaldusväärne tõend. Kohtukolleegium nende väidetega ei nõustu ja põhjendab oma seisukohta järgmiselt. KrMS § 63 lg 1 kohaselt on uurimistoimingu protokoll tõend, mida kasutatakse kriminaalmenetluses tõendamiseseme asjaolude tõendamiseks. KrMS § 146 lg 5 p 2 kohaselt talletatakse uurimis- ja muu menetlustoimingu protokolli põhiosas tehnikavahendite kasutamine. Seega on tegemist menetlusnormiga, mille järgimine on kohtueelset menetlust läbi viivale isikule kohustuslik. Mõõteseaduse (edaspidi MS) § 1 lg 2 kohaselt sätestatakse mõõteseadusega mõõtetulemuste jälgitavuse tõendamise alused. MS § 2 lg 1 p 19 kohaselt on mõõtevahend kindlate metroloogiliste omadustega tehniline vahend, mida kasutatakse mõõtmiseks kas ainsa vahendina või koos lisaseadmetega. MS § 2 lg 1 p 22 kohaselt on mõõtmine menetluste kogum mõõtesuuruse väärtuse määramiseks mõõtevahendi abil. MS § 2 lg 1 p 29 kohaselt on taatlemine protseduur, mille käigus pädev taatluslabor või teavitatud asutus kontrollib mõõtmisvahendi vastavust kehtestatud nõuetele ja märgistab nõuetele vastava mõõtevahendi taatlusmärgisega. MS § 5 lg 1 kohaselt on mõõtetulemuste jälgitavus tõendatud, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab mõõtevahendit, mille taatluskohustus on täidetud või mis on jälgitavalt kalibreeritud, või sertifitseeritud etalonaineid, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. Kui mõõtevahend on kantud MS § 7 lõike 3 alusel kehtestatud metroloogilise kontrolli nimistusse ning nõuded mõõteprotseduurile ja mõõtmistulemuste töötlemisele tulenevad eriseadusest, piisab mõõtetulemuste jälgitavuse tõendamiseks taatluskohustuse läbinud mõõtevahendi kasutamisest. MS § 5 lg 2 p 3 kohaselt peab mõõtetulemuste jälgitavus olema tõendatud ekspertiisi tegemisel kriminaalasja kohtueelses menetluses, kohtu- ja vahekohtumenetluses või väärteo kohtuvälises menetluses. Apelleeritud kohtuotsuses märgitakse, et kohtule jääb arusaamatuks, millisel viisil on menetleja sündmuskoha vaatlusprotokollis ja selle juurde lisatud skeemil kajastatud mõõtmistulemuseni jõudnud. Kohtukolleegium nõustub selle seisukohaga, sest sündmuskoha vaatlusprotokolli koostanud politseiametnik on märkinud sündmuskoha vaatluse käigus kasutatud tehnikavahendina vaid fotoaparaadi. Kuna MS § 2 lg 1 p 19 kohaselt on mõõteratas tehniline vahend, siis ei nõustu kohtukolleegium prokuröri apellatsiooni väitega, et mõõteratta kasutamist ei pidanudki sündmuskoha vaatlusprotokollis ära näitama. Riigikohtu praktika (näiteks otsused nr 3-1-1-19-05 ja 3-1-1-31-11) on olnud jätkuvalt seisukohal, et tõendi lubatavus on küsimus sellest, kas menetluskorra rikkumisega talletatud informatsiooni võib üldse tõendite hulka arvata. Tõendi lubatavuse hindamisel tuleb arvestada sellega, et mitte igasugune tõendite kogumise korra rikkumine ei too kaasa tõendi kuulutamist lubamatuks. Tõend on lubamatu üksnes siis, kui tõendi kogumise korda on oluliselt rikutud. Seejuures tuleb hinnata rikutud normi eesmärki ning seda, kas selliseid tõendeid poleks saadud, kui normi rikutud ei oleks. Erinevate tõendite puhul võib samasuguse rikkumise mõju olla erinev. Maakohtu seisukoht sündmuskoha vaatlusprotokolli ja skeemi tõendina lubamatuse kohta on kooskõlas Riigikohtu praktikaga. Kohtukolleegium ei nõustu prokuröri väitega, et rikkumine ei ole oluline, sest MS § 5 lg 2 p 3 kohaselt peab mõõtetulemuste jälgitavus olema tõendatud. Sündmuskoha vaatlusprotokolli mõõtmistulemused on lähteandmeteks liiklustehnika ekspertiisile, mille tulemustest sõltub

4(6)

liiklusõnnetuse põhjustanud sõiduki kindlakstegemine. Eksperdiarvamus on KrMS § 63 lg 1 kohaselt samuti tõend, mida kasutatakse tõendamiseseme asjaolude tõendamiseks. Kuna maakohus tunnistas sündmuskoha vaatlusprotokolli ja skeemi lubamatuks tõendiks, siis luges ta kohtukolleegiumi hinnangul eksperdiarvamuse põhjendatult ebausaldusväärseks, sest selle järeldus rajanes kontrollimatutel eelandmetel. Tõendi usaldusväärsus on küsimus sellest, millise kaalu omistab talle tõendi hindaja, kõrvutades ja analüüsides teda koostoimes teiste asjas kogutud tõenditega. Kohtukolleegium nõustub maakohtuga ka selles, et hilisem sündmuskoha vaatlusprotokolli läbiviimine asetleidnud rikkumist ei kõrvalda, sest sündmuskohal puudusid avariis osalenud sõidukid. Lisaks sellele oli korduv sündmuskoha vaatlus tehtud 2,5 aastat hiljem hoopis teisel aastaajal, mistõttu ei kajasta ta olukorda sellisena nagu ta liiklusõnnetuse toimumise ajal oli. 5.3 Kohtukolleegiumi hinnangul ei muuda sündmuskoha vaatlusprotokolli ja skeemi lubatavaks tõeniks ka prokuröri poolt koos apellatsiooniga esitatud Põhja Politseiprefektuuri avariitalituse menetlusteenistuse vanema ülemkonstaabel M. Pihli vastus prokuröri järelepärmisele, mille kohaselt politseiametnike L. L ja A. M ütluste, andmebaasi POLIS ja patrullsõiduki töövahendite nimekirja järgi kasutati sündmuskoha vaatlusel taadeldud mõõteratast. Mingeid tõendeid ei ole kirjale lisatud. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-63-08 märkinud, et vastavalt KrMS § 107 lg 3 p-dele 1 ja 2 tuleb ekspertiisiakti põhiosas obligatoorselt esitada uuringute kirjeldus, uuringutulemuste hindamise andmed ja eksperdiarvamuse põhjendus. Riigikohus rõhutas, et nõutavad andmed tuleb ekspertiisiaktis kohustuslikult kajastada põhjusel, et nende pinnalt on menetlejal ja kohtumenetluse pooltel võimalus veenduda eksperdiarvamuse põhjendatuses ning jälgida arvamusele jõudmise käiku. Ekspertiisiakti vastavus esitatud nõuetele tagab ühtlasi ka süüdistatava kaitseõiguse, kuna vaid nende täitmine tagab eksperdiarvamuse põhjendatuse kontrolli. Kohtukolleegium on seisukohal, et seda põhimõtet tuleks rakendada ka käesoleva kirja sisu hindamisel, ehkki ei ole tegemist ekspertiisiaktiga. Nimelt on tegemist süüdistust toetava tõendiga, mille põhjendatuse kontroll peab olema igal juhul tagatud. Kuna kriminaalasjas puuduvad andmed, mis võimaldaksid kohtukolleegiumil kirja sisu põhjendatust hinnata, siis ei ole selline tõend usaldusväärne ja tuleb kõrvale jätta. Lisaks sellele on esitatud see tõend lubamatult hilja, sest kriminaalasja materjalidest nähtub, et süüdistatav S. Duell osutas sündmuskoha vaatluse käigus mõõteratta mittekasutamisele juba kohtueelse uurimise ajal Riigiprokurörile saadetud kirjas. Seega ei vasta tõele prokuröri väide, et küsimus mõõteratta kasutamisest- või mittekasutamisest tõusetus alles kohtumenetluse käigus. 5.4 Kriminaaltoimiku materjalidest nähtub, et mootorratta tegelikku kiirust ei olnud eksperdil võimalik kindlaks teha. Eksperdiarvamus on lähtunud eeldusest, et mootorrattur kiirust ei ületanud. See asjaolu on aga kohtukolleegiumi hinnangul tõendamata, sest muud tõendid, peale kannatanu A. T ütluste kriminaalasjas puuduvad. Maakohus on suhtunud A. T ütlustesse põhjendatult kriitiliselt, sest tal puudus juhtimisõigus, mootorratta oli ta enda sõnade kohaselt ostnud eelmisel õhtul, mootorratta tõelise omaniku ja selle ostmise asjaolud on segased, kannatanu on käesolevaks hetkeks mootorratta osadena maha müünud. Lisaks sellele peab kohtukolleegium vajalikuks osundada, et kannatanu A. T kuulati esimest korda kannatanuna üle 2,5 aastat pärast liiklusõnnetuse toimumist. 5.5 Seevastu süüdistatav S. Duell on kohtueelsel uurimisel ja kohtumenetluses andnud jätkuvalt ütlusi selle kohta, et ta hakkas sooritama vasakpööret ja mootorratas sõitis talle otsa. Mootorratturit märkas ta alles vahetult enne kokkupõrget. Kuna S. Duell ei ole oma sisulisi ütlusi muutnud, siis ei nõustu kohtukolleegium prokuröri väitega, et süüdistatav S. Duelli ütlused ei ole usaldusväärsed. 5.6 KrMS § 7 lg 3 kohaselt tõlgendatakse kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava kasuks. Kuna käesolevas kriminaalasjas jäi kõrvaldamata kahtlus, et kannatanu A. T

5(6)

sõitis mootorrattaga lubatust kiiremini, siis on maakohus tõlgendanud selle kahtluse põhjendatult süüdistatava S. Duelli kasuks ja ta esitatud süüdistuses õigeks mõistnud. 5.7 Kohtukolleegium peab vajalikuks märkida sedagi, et käesoleva kriminaalasja menetlus on kestnud neli aastat ja seda mitte süüdistatava süül. Riigikohtu jätkuva praktika kohaselt piirdub menetluse mõistlik tähtaeg viie aastaga. Seega leiab kohtukolleegium, et menetluse mõistlik tähtaeg hakkab peagi mööduma.

Meelika Aava

Julia Katškovskaja

Ivi Kesküla

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.