Kohus Kohtunik Konsultant Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised esindajad
ja
Harju Maakohus Reena Nieländer Kairi Lints 20.12.2024, Tallinn 2-23-149546 Omega Invest OÜ hagi J. A. vastu tarbijakrediidilepingutest tulenevate võlgnevuste, intresside ja viiviste nõudes 11 063,38 eurot nende Hageja: Omega Invest OÜ (registrikood 10866568), asukoht XXX; Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Rainer Kuulme, Advokaadibüroo Lillo & Partnerid; e-post: XXX Kostja: J. A. (isikukood XXX), elukoht teadmata
Asja läbivaatamise viis
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Omega Invest OÜ hagi J. A. vastu alternatiivses nõudes.
1.Mõista J. A.-lt Omega Invest OÜ kasuks välja põhivõlgnevused kokku 5279,64 eurot.
2.Mõista J. A.-lt Omega Invest OÜ kasuks viivis VÕS § 113 lg 2 teise lause kohases määras:
põhivõlgnevuselt 1975,34 eurolt alates 19.09.2023 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni;
põhivõlgnevuselt 1354,98 eurolt alates 21.09.2023 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni;
põhivõlgnevuselt 417,16 eurolt alates 06.10.2023 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni;
põhivõlgnevuselt 263,80 eurolt alates 10.10.2023 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni;
2.5.põhivõlgnevuselt 388,75 eurot alates 13.10.2023 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni;
põhivõlgnevuselt 295,34 eurolt alates 06.10.2023 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni;
põhivõlgnevuselt 564,27 eurolt alates 07.10.2023 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.
3.Jätta menetluskulud kostja J. A. kanda.
4.Määrata kindlaks Omega Invest OÜ menetluskulud 1560 eurot ja mõista need J. A.-lt välja.
5.Välja mõista J. A.-lt Omega Invest OÜ kasuks viivis väljamõistetud menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUDED JA MENETLUSE KÄIK
1.Harju Maakohtu menetluses on Omega Invest OÜ hagi J. A. vastu tarbijakrediidilepingutest tulenevate võlgnevuste, intresside ja viiviste nõudes.
2.Hageja palub kostjalt välja mõista: 1)
kostja ja O OÜ vahel 09.08.2022 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr xxxx tulenev võlgnevus. Lepingu alusel laenas O OÜ kostjale 3070 eurot ning kostja kohustus laenu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel 5 aasta jooksul kuumaksega 102,23 eurot. Intressimäär oli 32% aastas, lepingutasu 61,40 eurot, tagatisfonditasu 107,45, ülekande tasu 0,5 eurot. Krediidi kulukuse määr 40,60% aastas. Kuna kostja rikkus kohustust tasuda graafikujärgseid maksed, saatis laenuandja 02.09.2022 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. 18.09.2022 saatis laenuandja kostjale teatise lepingu lõpetamise ning nõude loovutamise kohta Omega Invest OÜ-le.
2) kostja ja O OÜ vahel 12.10.2022 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr xxxx tulenev võlgnevus. Lepingu alusel laenas O OÜ kostjale 1960 eurot ning kostja kohustus laenu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel 5 aasta jooksul, kuumaksega 57,75 eurot. Intressimäär oli 34% aastas, lepingutasu 39,20 eurot, tagatisfonditasu 68,60, ülekande tasu 0,5 eurot. Krediidi kulukuse määr 43,5% aastas. Kuna kostja rikkus kohustust tasuda graafikujärgseid maksed, saatis laenuandja 05.09.2022 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. 20.09.2022 saatis laenuandja kostjale teatise lepingu lõpetamise ning nõude loovutamise kohta Omega Invest OÜ-le. 3) kostja ja O OÜ vahel 27.10.2022 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr xxxx tulenev võlgnevus. Lepingu alusel laenas O OÜ kostjale 600 eurot ning kostja kohustus laenu
tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel 5 aasta jooksul, kuumaksega 21,30 eurot. Intressimäär oli 35% aastas, lepingutasu 39,20 eurot, tagatisfonditasu 68,60, ülekande tasu 0,5 eurot. Krediidi kulukuse määr 45,7% aastas. Kuna kostja rikkus kohustust tasuda graafikujärgseid maksed, saatis laenuandja 20.09.2022 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. 05.10.2022 saatis laenuandja kostjale teatise lepingu lõpetamise ning nõude loovutamise kohta Omega Invest OÜ-le. 4) kostja ja O OÜ vahel 30.10.2022 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr xxxx tulenev võlgnevus. Lepingu alusel laenas O OÜ kostjale 380 eurot ning kostja kohustus laenu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel 5 aasta jooksul, kuumaksega 13,49 eurot. Intressimäär oli 35% aastas, lepingutasu 7,60 eurot, tagatisfonditasu 13,30 eurot, ülekande tasu 0,5 eurot. Krediidi kulukuse määr 45,7% aastas. Kuna kostja rikkus kohustust tasuda graafikujärgseid maksed, saatis laenuandja 23.09.2022 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. 09.10.2022 saatis laenuandja kostjale teatise lepingu lõpetamise ning nõude loovutamise kohta Omega Invest OÜ-le. 5) kostja ja O OÜ vahel 04.11.2022 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr xxxx tulenev võlgnevus. Lepingu alusel laenas O OÜ kostjale 560 eurot ning kostja kohustus laenu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel 5 aasta jooksul, kuumaksega 19,88 eurot. Intressimäär oli 35% aastas, lepingutasu 11,20 eurot, tagatisfonditasu 19,60 eurot, ülekande tasu 0,5 eurot. Krediidi kulukuse määr 45,7% aastas. Kuna kostja rikkus kohustust tasuda graafikujärgseid maksed, saatis laenuandja 27.09.2022 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. 12.10.2022 saatis laenuandja kostjale teatise lepingu lõpetamise ning nõude loovutamise kohta Omega Invest OÜ-le. 6) kostja ja O OÜ vahel 27.11.2022 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr xxxx tulenev võlgnevus. Lepingu alusel laenas O OÜ kostjale 400 eurot ning kostja kohustus laenu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel 5 aasta jooksul, kuumaksega 13,67 eurot. Intressimäär oli 33% aastas, lepingutasu 8 eurot, tagatisfonditasu 14 eurot, ülekande tasu 0,5 eurot. Krediidi kulukuse määr 42,6% aastas. Kuna kostja rikkus kohustust tasuda graafikujärgseid maksed, saatis laenuandja 02.09.2022 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. 05.10.2022 saatis laenuandja kostjale teatise lepingu lõpetamise ning nõude loovutamise kohta Omega Invest OÜ-le. 7) kostja ja O OÜ vahel 28.11.2022 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr xxxx tulenev võlgnevus. Lepingu alusel laenas O OÜ kostjale 770 eurot ning kostja kohustus laenu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel 5 aasta jooksul, kuumaksega 27,33 eurot. Intressimäär oli 35% aastas, lepingutasu 15,40 eurot, tagatisfonditasu 26,95 eurot, ülekande tasu 0,5 eurot. Krediidi kulukuse määr 45,6% aastas. Kuna kostja rikkus kohustust tasuda graafikujärgseid maksed, saatis laenuandja 21.09.2022 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. 06.10.2022 saatis laenuandja kostjale teatise lepingu lõpetamise ning nõude loovutamise kohta Omega Invest OÜ-le.
3.Kostja põhivõlgnevus hageja ees on hagi esitamise seisuga kokku 7291,28 eurot, intressi arvestati kuni lepingute ülesütlemiseni. eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista tasumata intressid 794,87 eurot. Hageja nõuab sissenõudmiskulude hüvitist kokku 71 eurot (21+50) ulatuses.
4.Hageja arvestab viivist tagastamata põhivõlgnevuselt alates laenulepingutele ülesütlemisele järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamiseni 25.01.2024 lepingutes kokku lepitud viivise
määrades. Kostja võlgneb hagejale viivist 771,34 eurot. Lisaks nõuab hageja edasiulatuvat viivist kogu põhinõudelt s.o 7291,28 eurot kuni sellekohase tasumiseni alates 26.01.2024 määras 0,08% päevas.
5.Hageja kinnitab, et lepingud (dtl 45-49, 56-62, 63-67, 73-77, 83-87, 93-97, 103-107, 113117) on sõlmitud e-teenuste keskkonnas (portaalis) ning taotlused on digitaalselt allkirjastatud (dtl 51-54, 69-72, 78-81, 89-92, 99-102, 109-112, 119-122).
6.Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta selgitab hageja, et Riigikohtu juhiste järgi laenuvõtja pangakonto väljavõtte esitamine on nõutud vaid juhul, kui muu teave ei ole piisav laenuvõtja krediidivõime hindamiseks. Käesolevalt on laenuandja poolt kostja kohta kogutud muu teave piisav kostja krediidivõimelisuse hindamiseks. Enne laenude andmist kontrolliti kostja maksehäireid maksehäirete registritest (krediidiinfo ja krediidiregister) – maksehäired puudusid. Vastupidist kinnitavaid tõendeid asjas esitatud ei ole, ka kostja ise ei ole vastupidist väitnud. Enne laenude andmist tehti päring Maksu- ja Tolliametisse, mille põhjal tuvastati kostja sissetuleku suurus, so vastavalt 1494,23 eurot kuus, 1688,84 eurot kuus, 1688,84 eurot kuus, 1688,84 eurot kuus, 1688,84 eurot kuus, 1755,70 eurot kuus, 1755,70 eurot kuus. Asjas ei ole esitatud tõendeid, et kostja sissetulek oleks olnud väiksem eespool toodud summast, ka kostja ise ei ole vastupidist väitnud. Kostja kohustuste osas on laenuandja lähtunud kostja laenutaotluses toodud andmetest, Omaraha nö elatusmiinimumi summast ja ülalpeetavate kuludest, so kohustused vastavalt 750 eurot, 570 eurot, 705 eurot, 720 eurot ja 745 eurot, 820 eurot, 855 eurot kuus. Asjas ei ole esitatud tõendeid, et kostja kohustused oleks olnud suuremad eespool toodud summast, ka kostja ise ei ole vastupidist väitnud. Laenulepingute alusel oli igakuise tagasimakse suuruseks kokku lepitud vastavalt 102,22 eurot, 67,74 eurot, 21,30 eurot, 13,49 eurot ja 19,88 eurot, 13,66 eurot, 27,33 eurot kuus, seega ei saa eespool toodut silmas pidades olla vaidlust, et kostja sissetuleku ja kohustuste vahe oli piisav laenude kohaseks tagastamiseks kostja sissetuleku arvelt, st laenusid on antud lepingute sõlmimise ajal igati maksejõulisele isikule. Vastupidist tõendavaid andmeid/tõendeid asjas seni esitatud ei ole, ka kostja ise ei ole vastupidist väitnud. Eelnevast nähtuvalt on laenu antud igati maksejõulisele isikule. Juhul kui tarbija on esitanud oma sissetulekute ja/või kohustuste kohta ebaõigeid andmeid, siis VÕS § 403 4 lg 7 esimeses kuni kolmandas lauses toodud tagajärge ei kaasne.
7.Juhuks kui kohus peaks leidma, et VTL põhimõtet on rikutud ning, et VÕS § 403 4 lg 7 viimane lause ei kohaldu, esitab hageja vastavad nõuete ümberarvestused, so alternatiivse nõude, millise nõude palub hageja kohtul rahuldada juhul, kui esimene nõue jääb rahuldamata.
8.Alternatiivse nõude kohaselt palub hageja: 1) tarbijakrediidilepingust nr xxxx tuleneva võlgnevuse 1975,34 eurot ning viivis seadusjärgses määras alates lepingu ülesütlemisest. Kostja on saanud laenu 2900,65 eurot (3070 eurot – lepingutasu 61,40 eurot – tagatisfondi tasu 107,45 eurot – ülekandetasu 0,5 eurot). Kostja on teinud tagasimakseid kokku 925,31 eurot. Hageja on arvestanud kõik tagasimaksed tervikuna laenu põhisosa katteks. 2) tarbijakrediidilepingust nr xxxx tuleneva võlgnevuse 1374,98 eurot ning viivis seadusjärgses määras alates lepingu ülesütlemisest. Kostja on saanud laenu 1851,70 eurot (1960 eurot – lepingutasu 39,20 eurot – tagatisfondi tasu 68,60 eurot – ülekandetasu 0,5 eurot). Kostja on teinud tagasimakseid kokku 476,72 eurot. Hageja on arvestanud kõik tagasimaksed tervikuna laenu põhisosa katteks. 3) tarbijakrediidilepingust nr xxxx tuleneva võlgnevuse 417,16 eurot ning viivis seadusjärgses määras alates lepingu ülesütlemisest. Kostja on saanud laenu 566,50 eurot (600 eurot – lepingutasu 12 eurot – tagatisfondi tasu 21 eurot – ülekandetasu 0,5 eurot).
Kostja on teinud tagasimakseid kokku 149,34 eurot. Hageja on arvestanud kõik tagasimaksed tervikuna laenu põhisosa katteks. 4) tarbijakrediidilepingust nr xxxx tuleneva võlgnevuse 263,80 eurot ning viivis seadusjärgses määras alates lepingu ülesütlemisest. Kostja on saanud laenu 358,60 eurot (380 eurot – lepingutasu 13,30 eurot – tagatisfondi tasu 7,60 eurot – ülekandetasu 0,5 eurot). Kostja on teinud tagasimakseid kokku 94,80 eurot. Hageja on arvestanud kõik tagasimaksed tervikuna laenu põhisosa katteks. 5) tarbijakrediidilepingust nr xxxx tuleneva võlgnevuse 388,75 eurot ning viivis seadusjärgses määras alates lepingu ülesütlemisest. Kostja on saanud laenu 528,70 eurot (560 eurot – lepingutasu 11,20 eurot – tagatisfondi tasu 19,60 eurot – ülekandetasu 0,5 eurot). Kostja on teinud tagasimakseid kokku 139,95 eurot. Hageja on arvestanud kõik tagasimaksed tervikuna laenu põhisosa katteks. 6) tarbijakrediidilepingust nr xxxx tuleneva võlgnevuse 295,34 eurot ning viivis seadusjärgses määras alates lepingu ülesütlemisest. Kostja on saanud laenu 377,50 eurot (400 eurot – lepingutasu 8 eurot – tagatisfondi tasu 14 eurot – ülekandetasu 0,5 eurot). Kostja on teinud tagasimakseid kokku 82,16 eurot. Hageja on arvestanud kõik tagasimaksed tervikuna laenu põhisosa katteks. 7) tarbijakrediidilepingust nr xxxx tuleneva võlgnevuse 564,27 eurot ning viivis seadusjärgses määras alates lepingu ülesütlemisest. Kostja on saanud laenu 727,15 eurot (770 eurot – lepingutasu 15,40 eurot – tagatisfondi tasu 26,95 eurot – ülekandetasu 0,5 eurot). Kostja on teinud tagasimakseid kokku 162,88 eurot. Hageja on arvestanud kõik tagasimaksed tervikuna laenu põhisosa katteks.
9.Kostjale J. A.-le on hagimaterjalid koos menetlusse võtmise määrusega saadetud 16.05.2024 e-posti aadressil xxxx ja tähtsaadetisena rahvastikuregistri järgsel elukoha aadressil XXX jätmisega postkasti. Lisaks on kostjale materjalid kätte toimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded vahendusel kätte toimetatud 01.06.2024, kuid kostja hagile õigeaegselt (s.o 21.06.2024) ega käesoleva kohtuotsuse tegemise aja seisuga nõuetekohast hagivastust ei esitanud.
10.Hagiavalduse punktis 3.3.2 on hageja esitanud taotluse lahendada asi tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta hagile kohtu poolt määratud tähtajaks.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
11.Kohus asub seisukohale, et hagi on põhjendatud 25.04.2024 esitatud alternatiivse nõude osas. Kohus rahuldab seetõttu hagi osaliselt. Kohus põhjendab otsust järgmiselt.
12.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
13.Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust, mille regulatsioon rajaneb 5.04.1993 Euroopa Liidu Nõukogu direktiivil 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes, mis on Eesti õigusese üle võetud võlaõigusseaduse (VÕS) § 402-421. Euroopa Kohtu praktikast (Euroopa Kohtu kohtuasjad C-147/16 Karel de Grote ja C -154/15 Francisco Gutiérrez Naranjo v Cajasur Banco SAU jt) lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei tõstata. Samuti on kohtu kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja
kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (Euroopa Kohtu kohtuasi C679/18, OPR-Finance s.r.o. versus GK). See tähendab, et kohus hindab omal algatusel, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei pea tarbija selleks esitama menetluses vastuväidet ega seda sisustama (Euroopa Kohtu 05. märtsi 2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23). Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, kuna nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise kohustus võlausaldajal.
14.VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju.
15.Riigikohus on otsuses 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 403 4 lg 2 kolmas lause). Samuti selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.
16.Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
17.Kohus andis hagejale võimaluse tuua esile ja tõendada, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja on hagiavalduses (punktis 2.9) ja 24.05.2024 hagiavalduse täienduse punktis 2.2 selgitanud laenuandja vastutustundliku laenuandmise kohustuse täitmist. Hageja on selgitanud, et enne laenude andmist kontrolliti kostja maksehäireid maksehäirete registritest (krediidiinfo ja krediidiregister). Enne laenude andmist tehti päring Maksu- ja Tolliametisse, mille põhjal tuvastati kostja sissetuleku suurus, so vastavalt 1494,23 eurot kuus, 1688,84 eurot kuus, 1688,84 eurot kuus, 1688,84 eurot kuus, 1688,84 eurot kuus, 1755,70 eurot kuus, 1755,70 eurot kuus. Ning kostja kohustuste osas on laenuandja lähtunud kostja laenutaotluses toodud andmetest. Hageja ei ole esitanud tõendeid nende väidete tõendamiseks. Hageja on esitanud kohtule ainult kostja digitaalse allkirjaga laenutaotlused (dtl dtl 51-54, 69-72, 78-81, 89-92, 99-102, 109-112, 119-122) ning laenuandja enda koostatud menetlusandmed (dtl 130-144). Krediidiregistrite ja Maksu- ja Tolliameti päringuid esitatud ei ole.
18.Hageja ei ole esitanud kohtule lepingute sõlmimistele eelnevaid pangakonto väljavõtteid. Seega ei ole laenuandja kontrollinud ka kostja kohustuste olemasolu, sh finantskohustuse olemasolu ning nende suurust. Kuigi Pensioniregistri või Maksu- ja Tolliameti päringutega on võimalik hankida asjakohast teavet laenutaotleja regulaarsete sissetulekute kohta, ei ole see muu teave piisav tarbija krediidivõime hindamiseks, kuivõrd laenutaotleja kulusid seal ei kajastu.
19.Kohtu hinnangul ei ole hageja esitatud andmed piisavad veendumaks, et vastutustundliku laenamise põhimõte on järgitud ning et krediidiandja oleks veendunud kostja krediidivõimelisuses. Hageja pole esitanud andmeid selle kohta, et krediidiandja oleks kostja krediidivõimelisuse hindamisel võtnud arvesse ja kontrollinud kostja sissetulekuid ja kohustusi. Üksnes Maksu- ja Tolliameti päringu ja kostja täidetud laenutaotluse andmetest lähtumine pole piisav veendumaks kostja krediidivõimelisuses. Lisaks on kostja võtnud laenu
lühikese ajaperioodi jooksul (neli kuud) korduvalt, s.o kokku seitsmel korra. Arvestades eeltoodut, ei saanud kohtu hinnangul krediidiandjal tekkida esitatud andmete alusel VÕS § 4034 lg 6 tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline.
20.Kohus tuvastab, et krediidiandja ei ole järginud vastustundliku laenamise põhimõtet. Hageja on esitanud hagiavalduse täienduses alternatiivse nõude juhuks kui kohus peaks leidma, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud. Hageja palub kohtul rahuldada alternatiivse nõude juhul, kui esimene nõue jääb rahuldamata.
21.Hageja on esitanud alternatiivse nõude, mille kohaselt palub kohtul välja mõista -
tarbijakrediidilepingust nr xxxx tuleneva võlgnevus 1975,34 eurot ning viivis VÕS § 113 lg 1 teiseses lauses sätestatud määras alates 18.09.2023;
-
tarbijakrediidilepingust nr xxxx tuleneva võlgnevuse 1374,98 eurot ning viivis VÕS § 113 lg 1 teiseses lauses sätestatud määras alates 20.09.2023;
-
tarbijakrediidilepingust nr xxxx tuleneva võlgnevuse 417,16 eurot ning viivis VÕS § 113 lg 1 teiseses lauses sätestatud määras alates 05.10.2023;
-
tarbijakrediidilepingust nr xxxx tuleneva võlgnevuse 263,80 eurot ning viivis VÕS § 113 lg 1 teiseses lauses sätestatud määras alates 23.09.2023;
-
tarbijakrediidilepingust nr xxxx tuleneva võlgnevuse 388,75 eurot ning viivis VÕS § 113 lg 1 teiseses lauses sätestatud määras alates 12.10.2023;
-
tarbijakrediidilepingust xxxx tuleneva võlgnevuse 295,34 eurot ning viivis VÕS § 113 lg 1 teiseses lauses sätestatud määras alates 05.10.2023;
-
tarbijakrediidilepingust xxxx tuleneva võlgnevuse 564,27 eurot ning viivis VÕS § 113 lg 1 teiseses lauses sätestatud määras alates 05.10.2023.
22.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.
23.Hageja on tõendanud, et kostjale on väljastatud krediiti kokku 7301,80 eurot ja kostja on teinud kokku tagasimakseid 2031,16 eurot. VÕS § 4034 lg 7 alusel tuleb lugeda kõik tagasimaksed tehtuks põhiosa katteks. Kohus rahuldab hageja põhivõlgnevuse nõude summas 5279,64 eurot (7301,80-2031,16).
24.Hageja on esitanud viivisenõuded alates lepingute ülesütlemisest seadusjärgses määras. Kuivõrd kohus tuvastas, et algne krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, tuli kõik kostja poolt teostatud maksed arvestada põhivõlgnevuse katteks. Kuivõrd kostjaga sõlmitud lepingutes olid kokku lepitud kindla suurusega kuumaksed ning hageja on kõik maksed arvestanud täielikult põhivõlgnevuse katteks, nähtub hagiavalduse täiendusest (dtl 150-156), et kostja oli võlgnevuses vähemalt kolme kuumakse ulatuses (VÕS § 416 lg 1) lepingute ülesütlemise ajal. Seega on täidetud lepingu ülesütlemise tingimused ning kohus rahuldab hageja viivisenõuded lepingute ülesütlemisele järgnevast päevast kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teise lause kohases määras. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
26.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja
põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
27.Hagiavalduse kohaselt palub hageja menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrata kohtuotsuses või menetlust lõpetavas lahendis. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Menetluskulude nimekirja kohaselt on käesolevas hagiasjas hagejale osutatud õigusabi tunnitasu alusel, mille suuruseks on 170 eurot tunnis (summa ilma käibemaksuta). Hagiavalduse esitamise hetkel on hageja õigusabikulude summaks kokku 700 eurot (summa ilma käibemaksuta), mis seisneb hagiavalduse koostamises ajakuluga 4h (s.o 4*170 eurot) ja õigusabikuludes maksekäsu kiirmenetluses summas 20 eurot. Lisaks on hageja hagi esitamisel tasunud riigilõivu kokku summas 840 eurot.
28.Kohus rahuldas hageja alternatiivse nõude täies ulatuses, mistõttu kohus jätab menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.
29.Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg-d 1 ja 2 ning § 139 lg 2), mis tuleb kostjal hagejale hüvitada. Riigilõivu väljamõistmine vastaspoolelt on põhjendatud.
30.TsMS § 172 lg 9 kolmanda lause kohaselt arvatakse asja edasisel lahendamisel hagimenetluses maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. TsMS § 4842 määrab, et maksekäsu kiirmenetluse avaldaja menetluskulude katteks on võimalik määrata 20 eurot ning muid avaldaja menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Seega saab kohus maksekäsu kiirmenetluse avaldusega seotud kuluna välja mõista 20 eurot. Lisaks on menetluskulu hagiavalduselt tasutud riigilõiv 840 eurot.
31.Kohus märgib, et käesolevalt ei ole küll keeruka tsiviilasjaga, aga arvestades, et hagiavalduses on kokku seitsmest tarbijakrediidilepingust tulenevate nõuetega, on tegemist mahuka hagiavaldusega. Kohus leiab, et ka käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht on sellised, mis õigustavad hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Käesoleval juhul on põhjendatud ajakulu maakohtu menetluses 4 h minutit. Kohus peab põhjendatuks hageja lepingulise esindaja töö tunnihinda 170 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja lepinguline esindaja on vandeadvokaadi kvalifikatsiooniga Kulu tuleb välja mõista ilma käibemaksuta, sest hageja on käibemaksukohustuslane, mistõttu on hagejal õigus saada käibemaksu tagastust (TsMS § 174 lg 10). Eelnevat arvestades on hageja põhjendatud ja vajalik esinduskulu 700 eurot, millele lisandub maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot, seega kokku 840 eurot.
32.Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulu 1560 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 1560 eurot.
33.Lisaks märgib kohus hageja taotlusel lahendisse, et kostjal tuleb tasuda menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
34.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.