Kohtulahend

Harju Maakohtu 06.02.2008 otsusega mõisteti D.O süüdi KarS § 200 lg 2 p 4,7,8, § 183 lg 1 järgi ning KarS § 64 lg 1, § 68 lg 1 kohaldamisega mõisteti karistuseks 5 aastat 6 kuud vangistust. Karistuse kandmise aja algus 05.06.2007 ja lõpp 04.12.2012. Esimese astme kohtu määruse sisu Määruse põhjenduste järgi ei ole D.O ennetähtaegne vabastamine põhjendatud, kuna tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude raskus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Maakohus tuvastas, et D.O on kolm korda kriminaalkorras karistatud. Käesoleval ajal kannab karistust relvastatud röövi ja narkokuriteo eest. Varasemalt on teda karistatud ka tingimisi karistusega, kuid D.O ei suutnud katseaega läbida uusi kuritegusid toime panemata. Seega võib järeldada, et tingimuslik karistus ei paneks teda hoiduma uute kuritegude toimepanemisest. Maakohus asus seisukohale, et arvestades D.O poolt toimepandud kuritegude ohtlikkust ja asjaolusid, korduvaid karistusi ja käitumist vangistuses viibides, ei ole tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine õigustatud. Ka varem oli D.O töökoht, lähedaste toetus ja kindel elukoht, kuid see ei takistanud tal uut samalaadset kuritegu toime panna. Karistusaja lõpuni on veel üle 1,5 aasta, mis on piisavalt pikk aeg. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu D.O kaitsja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse ning vabastada D.O tingimisi enne tähtaega. Määruskaebuse põhjenduste järgi ei ole maakohtu järeldused põhjendatud. Sellisest seisukohast lähtudes ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vabanemine üldse võimalik. Maakohtu jaoks ei omanud mingit tähtsust D.O käitumine vanglas ja tema elutingimused vabaduses, samuti asjaolu, et vangla toetab D.O vabastamist. D.O ei ole distsiplinaarkorras karistatud, ta on osalenud sotsiaalprogrammides ja usulises tegevuses. Vabaduses ootab teda toetav sotsiaalne võrgustik, oma korter ja garanteeritud töökoht. Kõik need asjaolud viitavad, et D.O poolt vabaduses uute kuritegude toimepanemise risk ei ole suur. See risk on minimaliseeritud, kui vabaduses teostatakse tema suhtes kriminaalhooldust. Viru Maakohus arutas 05.05.2010 D.O ennetähtaegset vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Siis leidis maakohus, et vabastamine on ennatlik, kuna kinnipeetav on liiga vähe karistusest ära kandnud ja ta ei suuda läbida katseaega. Aasta hiljem, omamata mingeid uusi negatiivseid asjaolusid, leiab maakohus ikkagi, et ennetähtaegne vabastamine on põhjendamatu. Kaitsja on seisukohal, et sellega on maakohus petnud D.O õigustatud ootust, et kui ta aasta jooksul midagi negatiivset korda ei saada, ta järgmisel korral vabastatakse. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Tulenevalt KarS § 76 lg-st 3 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. D.O näol on tegemist isikuga, keda on ka varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, mis tähendab, et talle seni mõistetud karistused ei ole mõjutanud isikut edasistest süütegude toimepanemisest hoiduma. Ringkonnakohus juhib määruskaebuse esitaja tähelepanu asjaolule, et KarS § 76 lg 2 p-st 2 tuleneb kohtule küll seaduslik alus vabastada isik tingimisi ennetähtaegselt vangistusest, kui ta on ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku talle mõistetud karistusest, kuid siinkohal on tegemist formaalsete eeldustega. Kohus võib siiski keelduda kinnipeetava tingimisi ennetähtaegsest vabastamisest, kui isik ei vasta KarS § -2-

76 lg-st 3 tulenevatele materiaalsetele eeldustele. Nimetatud lõikest tuleneb muuhulgas, et kohus võtab arvesse süüdimõistetu varasemat elukäiku, mis hõlmab endas kinnipeetava varasemat karistatust ja üldist suhtumist õiguskorda. D.O on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, millest järeldub, et tema suhtes kohaldatud karistused ei ole täitnud KarS § 56 lg-s 1 sätestatud karistuse eesmärki mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. D.O on korduvalt karistatud röövimiste eest ning tema kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks. Seega on maakohus õigustatult leidnud, et D.O vabastamine oleks antud hetkel ennatlik arvestades tema poolt toime pandud kuritegude raskust ja ühiskonnaohtlikkust. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna D.O on korduvalt varem karistatud, siis on tal olnud mitmeid võimalusi enda vigadest õppimiseks, et mitte enam kuritegelikule teele sattuda. Siiski ei ole D.O oma käitumise ja suhtumisega näidanud, et tema suhtes rakendatud karistused on oma eesmärgi - edaspidi hoiduda süütegude toimepanemisest täitnud. Olukorras, kus kohtul puudub süüdlase suhtes usaldus, et ta vabaduses hoidub süütegude toimepanemisest, ei ole võimalik süüdimõistetut tingimisi enne tähtaega vabastada. Vangla küll toetab D.O ennetähtaegset vabastamist, kuid samas on märkinud ka olulised riskitegurid. Prokurör ja kriminaalhooldusametnik pole toetanud maakohtus kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Veel ei nõustu ringkonnakohus määruskaebuse seisukohaga, mille kohaselt kui maakohus 05.05.2010 määruses leidis, et vabastamine on ennatlik, kuna kinnipeetav on liiga vähe karistusest ära kandnud ja aasta hiljem, omamata mingeid uusi negatiivseid asjaolusid, leiab kohus justkui ikkagi alusetult, et ennetähtaegne vabastamine on põhjendamatu. Siinkohal peab ringkonnakohus vajalikuks rõhutada, et KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid ja D.O puhul on selleks varavastase kuriteo äärmuslikuma vormi, so relvastatud röövi toimepanemine. Ülaltoodust tulenevalt ei saa ringkonnakohus nõustuda määrusekaebuses väljendatuga, et maakohus on käesoleval juhul petnud D.O lootusi ennetähtaegsele vabanemisele, sest sellekohane väide on seadusest tulenevaid asjaolusid arvestades asjakohatu. Samuti nähtub maakohtu 05.05.2010 määrusest, et maakohus pole väljendanud mingit kategoorilist seisukohta D.O võimaliku vabastamise kohta tulevikus. Seega süüdimõistetu D.O tingimisi ennetähtaegne vangistusest mittevabastamine on maakohtu määruses põhjendatud ja seaduslik. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §-dest 337 lg 1 p 1, 390 ja 391, jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja esitatud määruskaebuse rahuldamata. D.O tuleb hüvitada menetluskulud osutatud õigusabi eest.

Tiit Lõhmus

Maarika Kuusk

-3-

Mati Kartau

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.