Kohtulahend

Kriminaalasi nr.1-07-14838 Ärakiri

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Viru Maakohus

Määruse tegemise aeg

23.märtsil 2011.a. Jõhvi kohtumajas

Kohtuasja number

1-07-14838

Kohtukoosseis

Kohtunik Loretta Pikma

Kohtuistungi sekretär, tõlk

Piret Juuse juuresolekul, tõlk Leonora Nõmmik

Prokurör

Natalja Firsova

Asja läbivaatamise kuupäev

11.03.2011 avalikul kohtuistungil

Kohtuasi

Viru Vangla esitatud materjalid K.S-i tingimisi enne tähtaega vabastamiseks K.S , isikukood xxx

Süüdimõistetu Kaitsja

Vandeadvokaat Kaido Kooga

Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus

MÄÄRAS:

Jätta K.S tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Rahuldada kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga taotlus riikliku õigusabi osutamise eest tasu summas 38,35 eurot. Välja mõista K.S-ilt kriminaalmenetluse kulud 38,35 eurot kaitsjatasu osutatud õigusabi eest. Kaitsjatasu tasuda 30 päeva jooksul alates määruse jõustumise tähtajast Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB pangas nr 10220034796011 või Swedbank nr. 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ja selgitus „K.S 1-0714838 kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 07.02.2011 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava K.S-i tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. K.S on Harju Maakohtu 06.02.2008 otsusega süüdi tunnistatud KarS § 200 lg 2 p 4,7,8, § 183 lg 1 järgi ja karistuseks mõisteti KarS § 64 lg 1, § 68 lg 1 alusel 5 aastat 6 kuud vangistust. Karistuse kandmise algus 05.06.2007 ja lõpp 04.12.2012. Kinnipidamisasutuses K.S-i kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et vangistuse jooksul on teda 6 korral karistatud distsiplinaarkorras. Vangistuse jooksul on osalenud sotsiaalprogrammides Viha juhtimine ja Eluviisi treening ning alates 17.05.2010 osaleb usulises tegevuses. Vabanemisel asub kinnipeetav elama vanaemale kuuluvasse korterisse aadressil xxx. Isikul on keskharidus, eriala puudub. Enne vangistust töötas ametlikult ehitajana xxx. Vabanedes soovib asuda tööle xxx-i remondilukksepana. Kinnipeetaval on tasumata võlanõudeid 2635,75 eurot. Vabaduses on täheldatud alkoholi kuritarvitamist. Kuritegu on toime pandud alkoholijoobes. Vangla toetab kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamist. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei toeta K.S-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist, kuna kinnipeetav kannab karistust alkoholijoobes relvastatud röövi eest ning tema eelnev kuritegu oli samuti relvastatud röövimine, mis viitab tema ohtlikkusele. K.S-i varasem töökoht, lähedaste toetus ja abi ei ole andnud tulemusi seaduskuuleka eluviisi kujunemisel, kuna K.S jätkas samalaadsete kuritegude sooritamist. K.S taotleb ennetähtaegset vabastamist. Prokurör ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja leiab, et kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine on põhjendatud. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et K.S tuleb jätta tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude raskus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. K.S-i on 3 korral karistatud kriminaalkorras. Käesoleval ajal kannab karistust relvastatud röövi ja narkokuriteo eest. Varasemalt on kandnud 6-aastast vanglakaristust samuti relvastatud röövi eest. Isikut on varem karistatud ka tingimusliku karistusega, kuid ei suutnud katseaega läbida uusi kuritegusid toime panemata. Seega võib järeldada, et tingimuslik karistus ei paneks teda hoiduma uute kuritegude toimepanemisest. Katseaja lõpuni on jäänud üle 1,5 aasta, mis on küllaltki pikk aeg , kui isik varasem kriminaalhooldus ei suutnud isikut mõjutada uute kuritegude toimepanemisest hoiduma. Enne vangistust olid kinnipeetaval probleemid alkoholi kuritarvitamisega ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Vabanedes on K.S garanteeritud töökoht Orvek OÜ poolt remondilukksepa ametile.