Eesistuja Urmas Reinola, liikmed Ivi Kesküla ja Malle Preimer
Kohtuistungi sekretär
Tatajana Derkatš
Tõlk
Irina Leetberg
Kohtuistungi toimumise aeg ja koht
15. märts 2011, Tallinn
Apelleeritud kohtuotsus
N.Z-i (N.Z) süüdistuses KarS § 201 lg 1 ja § 214 lg 2p 1, 4, 5 järgi; Aleksei Velikanovi (Velikanov) süüdistuses KarS § 199 lg 2p 4, 8, § 415 lg 1 ja § 214 lg 2p 1, 4, 5 järgi; Rudolf R süüdistuses KarS § 214 lg 2p 1, 4, 5 - § 22 lg 3 järgi Harju Maakohtu 16.septembri 2010 otsus üldmenetluses
Apellatsioonide esitajad
Süüdistatav N.Z, süüdistatav Aleksei Velikanov
Prokurör
Anneli Lumiste N.Z , isikukood XXX, emakeel vene keel, kodakondsuseta, keskharidus, ei tööta, elukoht XXXXXX XX-X Tallinn (viibib Tallinna Vanglas), varem kriminaalkorras karistatud 3-l korral, tõkend vahistamine; Aleksei Velikanov, isikukood 37906110261, emakeel vene keel, kodakondsuseta, põhiharidus, ei tööta, elukoht XXXX (viibib Tallinna Vanglas), varem kriminaalkorras karistatud 4-l korral, tõkend vahistamine. Nadežda Kikkas, Natalja Lausmaa
Kriminaalasi
Süüdistatavad
Kaitsjad
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 16.septembri 2010 otsus N.Z-i ja Aleksei Velikanovi süüditunnistamises ja karistamises muutmata.
2.
Apellatsioonid jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks 28. märtsil 2011 kriminaalkolleegiumi kantselei kaudu. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav võib esitada kassatsiooni üksnes advokaadist kaitsja vahendusel. Asjaolud ja menetluse käik
1.Harju Maakohtu 16.septembri 2010 otsusega üldmenetluses tunnistati N.Z süüdi KarS § 201 lg 1 järgi ja karistati vangistusega 6 kuud; KarS § 257 järgi ja karistati vangistusega 4 aastat. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja mõisteti liitkaristus 4 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg alates 04.08.2009 karistusaja hulka. A. Velikanov tunnistati süüdi KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi ja karistati vangistusega 6 kuud; KarS § 257 järgi ja karistati vangistusega 4 aastat; KarS § 415 lg 1 järgi ja karistati vangistusega 2 aastat. KarS § 64 lg 1 alusel suurendati üksikkaristusest raskemat ja mõisteti liitkaristus 4aastat ja 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust 13.02.2008 Harju Maakohtu kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta 11 kuud ja 28 päeva vangistust võrra ja lõplikuks karistuseks mõisteti 6 aastat 5 kuud ja 28 päeva vangistust KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg alates 04.08.2009 karistusaja hulka. Kohtuotsusega otsustati asitõendid-punast värvi riidest rihm ja läbipaistev teip lindi jäänused, metallist kang hävitada; musta värvi rahakott, rahakupüürid, ID kaart, Lukoil kaart, Swedbank infokaart, BonyClub Casino kaart, Sampopanga kaart, sõidutalong jätta A. Mile; sündmuskohalt 04.08.2009 Tervise 19 võetud – DNA proovid, teibirull, teibiriba, sõrmejäljed) hävitada; A. Velikanovilt võetud mobiiltelefon Nokia 3109c ja ZEN kaart jätta I. Velikanovile; lasteriidekapp, riiul, laud, sein, 4 peegelust jätta N. Beckerile; Alpine DVD mängija, laemonitor, 2 pulti, kõrvaklapid jätta AS Swedbank Varakindlustuse oksjonil esemed ostnud isikule; 04.08.2009 Tervise 19 läbiotsimise käigus võetud DNA proovid, pürotehniline padrun ja detail hävitada; 04.08.2009 Tervise 19 läbiotsime käigus võetud videomaterjal Verbationi plaadil, Sony Mini DV kassett ja koopiad, Verbationi CD plaadil video, isevalmistatud lõhkeseadeldise frgamendid, kilekott, dressipluus ja T-särk hävitada; muud esemed, mis võeti läbiotsimiste käigus kaasa 04.08.2009 Tallinnas Tervise 19 garaažiboksist nr 98 ja 05.08.2009 Tallinnas Ehitajate tee 49-54 asuvast korterist, kuid mis ei oma puutuvust A. Velikanovi ja N.Z-i poolt toimepandud ja tõendamist leidnud kuritegudega jätta kohtueelse menetleja valduses olevasse ruumi. Riigituludesse mõisteti N.Z-ilt välja sundraha 6525 krooni ja kaitsjatasu 420 krooni; A. Velikanovilt sundraha 10 875 krooni ja ekspertiisikulud 25 138 krooni. N.Z-ilt mõisteti N. Beckeri kasuks välja 3250 krooni. A. Velikanovilt A. Garajevi kasuks 5000 krooni ja AS Swedbank Varakindlustuse kasuks 15 575 krooni. R. R tunnistati süüdi ja karistati KarS § 136 lg 1 – 22 lg 3 järgi 6 kuulise vangistusega, mida KarS § 74 ja 75 sätteid kohaldades ei pööratud täitmisele. R. R suhtes ei ole kohtuotsust vaidlustatud.
2.N.Z süüdistati selles, et tema, olles üürnikuks N B korteris aadressil Viimsi vald Randvere küla Randvere tee 15-4, rentis 2009 augusti alguses täpselt tuvastamata kuupäeval ja kellaajal sõiduauto järelkäru, läks ülalnimetatud korterisse ning võttis sealt omastamise eesmärgil N B kuuluvad esemed: koridori garderoobi peegelliuguksed (4 tk) kogumaksumusega 8000 krooni, lastetoa sektsioonkapi maksumusega 5000 krooni, õhupuhasti maksumusega 500 krooni, külmkapi maksumusega 1500 krooni, kaks rulookardinat kogumaksumusega 500 krooni, 3 laelampi kogumaksumusega 300 krooni, kaks arvutikõlarit ilma maksumuseta, vannitoast lambi, nagid ja laua kogumaksumusega 300 krooni, öölambi maksumusega 50 krooni ja kaks prüginõud kogumaksumusega 100 krooni, kokku vara 16250 krooni väärtuses. Seega N.Z, pöörates ebaseaduslikult enda kasuks temale usaldatud ja tema valduses oleva võõra vara, pani toime omastamise ehk kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 201 lg 1 järgi; selles, et tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud röövimise, nõudis 03.08.2009 ajavahemikul kell 21.00-23.00 Tallinnas, Tervise 19 asuvas garaažiboksis nr 98 grupis koos A.Velikanoviga A.Milt kompensatsiooni 250 000 krooni eelmisel päeval A.Velikanovi kasutuses olnud sõiduauto kahjustamise eest, ähvardades seejuures võtta A. M elu ja kahjustada tervist. Raha nõudmise käigus kasutas N.Z koos A. Velikanoviga A. M suhtes füüsilist vägivalda, pekstes koos A. Velikanoviga A. M korduvalt rusikate ja jalgadega vastu pead ja keha. Peale seda, saades A. Velikanovi käest raudkangi, lõi N.Z sellega korduvalt A. Mit selja, keha, käte ja jalgade piirkonda, mille tagajärjel kukkus A. M põrandale. Seejärel helistas N.Z R. R ning palus viimasel tulla Tervise 19 asuvasse garaažiboksi nr 98, kus koos A. Velikanovi ja R. Rga võttis A. Milt vabaduse, sidudes koos R. Rga A. Mi käed läbipaistva teibiga selja taha kinni, seejärel sidus R. R läbipaistva teibiga kinni A. Mi jalad ning samal ajal sulges A. Velikanov punase paelaga A. Mi suu. Enne äraminekut ähvardasid N.Z ja A. Velikanov tagasi tulles jätkata A. Mi peksmist, lubasid A. Mi auto taha siduda ning auto järel vedada, peale mida nad lahkusid garaažist, lukustades enda järel ukse ning jättes A. Mi kinniseotuna ja läbipekstuna garaaži. Antud teoga tekitati kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi - ajuvapustus, marrastused näol, kätel, jalgadel, parema käe IV sõrme küüslüli murd, vasaku küünarliigese ning mõlema põlveliigese põrutused, haav paremal labakäel. Seega N.Z, olles isikuks, kes on varem toime pannud röövimise, pani toime varalise kasu üleandmise nõudmise kasutades seejuures vägivalda ning mis oli toime pandud grupi poolt ning isikult vabaduse võtmisega, s.o väljapressimise ehk kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 214 lg 2 p 1, 4, 5 järgi.
3.A. Velikanovit süüdistati selles, et tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud varguse, tungis ööl vastu 23.06.2009 täpselt tuvastamata kellaajal võõra vara ebaseadusliku omastamise eesmärgil ukse avamise teel sisse Tallinnas Rästa 5 maja ees seisnud AS-le Hansa Liising Eesti kuuluvasse ning A. G kasutuses olnud sõiduautosse AUDI Q7 reg nr 717MFX ning demonteeris sulenoa abil laest, võttis uste taskutest ja kindalaekast AUDI Q7 lisavarustuse DVD komplekti (monitori ALPINE TMX-R1000P, kaks pulti ALPINE RVE-4201 ja ALPINE RVE-4157, kahed kõrvaklapid ALPINE SHS N205 ja ALPINE SHS N100 ning DVD mängija ALPINE DVE 5207) koguväärtusega 15000 krooni, mille viis Tallinnas Tervise tn 19 asuvasse enda kasutuses olevasse garaaži nr 98. Seega A.Velikanov, olles isikuks, kes on varem toime pannud varguse, pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud sissetungimisega, s.o varguse, mis on kvalifitseeritav KarS § 199 lg 2 p 4,8 järgi; selles, et tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud varguse, nõudis 03.08.2009 ajavahemikul kell 21.00-23.00 Tallinnas, Tervise 19 asuvas garaažiboksis nr 98 grupis koos N.Z-iga A.
Milt kompensatsiooni eelmisel päeval tema kasutuses olnud sõiduauto kahjustamise eest 250 000 krooni, ähvardades seejuures võtta A. Milt elu ja kahjustada tervist. Raha nõudmise käigus kasutas A. Velikanov koos N.Z-iga A. Mi suhtes füüsilist vägivalda, pekstes koos N.Z-iga A. Mit korduvalt rusikate ja jalgadega vastu pead ja keha. Peale seda võttis A. Velikanov garaažist raudkangi ning lõi sellega korduvalt A. Mit selja, keha, käte ja jalgade piirkonda, mille tagajärjel kukkus A. M põrandale. Seejärel, kui N.Z oli kutsunud R. R Tervise 19 asuvasse garaažiboksi nr 98, võttis A. Velikanov koos N.Z-i ja R. Rga A. Milt vabaduse, sulgedes peale N.Z-i ja R. R poolt A. Mi käte läbipaistva teibiga selja taha kinnisidumist, punase paelaga A. Mi suu samal ajal, kui R. R sidus läbipaistva teibiga kinni A. Mi jalad. Enne äraminekut ähvardasid A. Velikanov ja N.Z tagasi tulles jätkata A. Mi peksmist ning samuti lubasid nad A. Mi auto taha siduda ning auto järel vedada, peale mida nad lahkusid garaažist, lukustades enda järel ukse ning jättes A. Mi kinniseotuna ja läbipekstuna garaaži. Antud teoga tekitati kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi - ajuvapustus, marrastused näol, kätel, jalgadel, parema käe IV sõrme küüslüli murd, vasaku küünarliigese ning mõlema põlveliigese põrutused, haav paremal labakäel. Seega A.Velikanov, olles isikuks, kes on varem toime pannud varguse, pani toime varalise kasu üleandmise nõudmise kasutades seejuures vägivalda ning mis oli toime pandud grupi poolt ning isikult vabaduse võtmisega, s.o väljapressimise ehk kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 214 lg 2 p 1, 4, 5 järgi; selles, et tema, omamata vastavalt LõhkemS §-le 14 lg 1 p 2, 3 ja 4 lõhkematerjali käitlemise luba, hoidis Tallinnas Tervise 19 asuvas garaažiboksis nr 98 ebaseaduslikult kohtueelse menetlusega tuvastamata ajast ja tuvastamata asjaoludel saadud kasutuskõlbulikku ning isevalmistatud nn torupommi tüüpi lõhkeseadeldist, mis koosnes suitsuta püssirohuga ehk lõhkeainega täidetud metallsilindrist ja sellesse paigutatud elektridetonaatorist, kuni see politsei poolt läbiotsimise käigus 04.08.2009 leiti ja ära võeti. Seega A.Velikanov pani toime lõhkeseadeldise ja selle olulise osa ebaseadusliku hoidmise, s.o kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 415 lg 1 järgi. Maakohtu seisukoht ja põhjendused
4.Maakohus leidis, et kriminaalasjas kogutud tõenditega on tõendamist leidnud N.Z-i süü KarS § 201 lg 1 järgi N.B kuulunud esemete varguses 2009 augustikuu alguses ja A. Velikanov süü KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi ööl vastu 23.06.2009 Tallinnas Rästa 5 maja juures sõiduautost Audi Q7 monitori ALPINE TMX-R1000P, kahe puldi ALPINE RVE-4201 ja ALPINE RVE-4157, kõrvaklappide ALPINE SHS N205 ja ALPINE SHS N100 ning DVD mängija ALPINE DVE 5207 varguses ning KarS § 415 lg 1 järgi lõhkeseadeldise ja selle olulise osa ebaseaduslikus hoidmises. Kohus kvalifitseeris N.Z-ile ja A. Velikanovile esitatud süüdistuse KarS § 214 lg 2 p 1, 4, 5 järgi ümber ja mõistis N.Z-i ja A. Velikanovi süüdi KarS § 257 järgi kui oma tõelise õiguse teostamises ebaseaduslikus korras, mis on seotud vägivallaga ja isikult vabaduse võtmisega s.o omavolis. Kohus asus seisukohale, et A. Mit pekstes rääkis üks süüdistatavatest võlast ja teine autost ning et kumbki süüdistatav peksis kannatanut üksnes seetõttu, et A. M oli konkreetselt talle midagi võlgu, mistõttu N.Z teostas ebaseaduslikus korras talle endale kuuluvat tõelist ja A.Velikanov talle endale kuuluvat oletatavat õigust. Apellatsioonide sisu ja menetlusosaliste seisukohad
5.Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid süüdistatavad N.Z ja A.Velikanov, kes vaidlustavad otsuse üksnes neile mõistetud karistuse osas. Süüdistatava N.Z-i kaebuse väidete kohaselt on talle KarS § 257 järgi mõistetud karistus 4 aastat vangistust mõõtmatult suur võrreldes toimepandud kuriteoga ja vastuolus kohtuistungil
uuritud tõenditega. A. Mi peksmine ei olnud seotud mitte raha nõudmisega, vaid „kasvatamisega“ rusikate abil vale ja soovimatuse eest oma tegude eest vastutada. Apellant palub mõistetud karistust 1 aasta võrra vähendada ja karistada 3 aastase vangistusega. Süüdistatava A.Velikanovi kaebuse väidete kohaselt on ta ennast KarS § 257 ja § 415 järgi täielikult süüdi tunnistanud ja tema perekond võib pikaajalise karistuse kandmise aja jooksul kaotada korteri. Tal oli plaanis viia isevalmistatud lõhkeseadeldis politseisse. Palub mõistetud karistust kergendada ja kohaldada osaliselt karistusest tingimisi vabastamist.
6.Ringkonnakohtu istungil toetasid süüdistatavad apellatsioone ja palusid neile mõistetud karistusi kergendada vastavalt apellatsioonides märgitule. Süüdistatava N.Z-i kaitsja toetab apellatsiooni ja palub karistust kergendada. Süüdistatava A.Velikanovi kaitsja ei toeta apellatsiooni tingimisi karistuse mõistmise osas, küll aga toetab osas, mis puudutab karistusaja pikkust. Prokurör palub jätta maakohtu otsus karistuste osas muutmata ja apellatsioonid rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht ja põhjendused
7.Kohtukolleegium, tutvunud süüdistusasja materjalide ja apellatsioonide sisuga, kuulanud ära kohtumenetluse pooled, leiab, et apellatsioonide rahuldamiseks puudub seaduslik alus, maakohtu otsus tuleb jätta muutmata järgmistel põhjustel.
8.Süüdistatavale mõistetud karistuse osas selgitab kriminaalkolleegium, et ennekõike peab mõistatav karistus olema vastavuses toimepandud kuriteoga, millele täiendavalt tuleb arvestada ka süüdimõistetu isikut. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et KarS §-st 56 lähtudes peab kohus pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist süü suurusest lähtuvalt andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu ennekõike toimepandud kuriteole, mille hindamisel ei saa kindlasti jätta samaaegselt arvestamata ka süüdlase isikut – tegemist on nn teoga lahutamatult seotud isikuliste asjaoludega (RKKKo 3-1-1-99-06). Riigikohtu kriminaalkolleegium on sellega seoses veel selgitanud, et süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel tuleb igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke (RKKKo 3-1-1-14-07). Täiendavalt tuleb karistuse mõistmise juures arvestada ka veel õiguskorra kaitsmise huvisid positiivse üldpreventsiooni tähenduses. Ringkonnakohtu hinnangul vastab karistuse osas vaidlustatud otsus kirjeldatud nõuetele täielikult. Kohus on põhjalikult vaaginud kõiki asjakohaseid argumente karistuse mõistmisel ning veatult asunud seisukohale, et mõistetav karistus peab olema sanktsiooni ülemmäära lähedane. Apellatsioonis esitatud vastuväidete osas asub kriminaalkolleegium järgmisele seisukohale.
9.Nõustuda ei saa süüdistatava A. Velikanovi apellatsioonis esitatud seisukohaga mõistetud karistuse kergendamiseks ega osaliselt karistusest tingimisi vabastamiseks. Siinjuures tuleb rõhutada, et 13.02.2008 karistas Harju Maakohus A.Velikanovit KarS § 120 järgi 3 kuulise vangistusega ja § KarS § 122 järgi 2 aastase vangistusega ning vabastas ta KarS § 74 alusel osaliselt tingimisi karistusest 2 aastase katseajaga, mis pidi lõppema 12.02.2010. Katseaja kestel, 23.06.2009 pani A. Velikanov toime uue, käesolevas süüdistusasjas kõne all oleva kuriteo. Seega käesoleval juhul karistuselt eeldatav positiivne mõju ei realiseerunud. KarS § 74 lg 5 kohaselt, kui süüdimõistetu paneb katseaja kestel toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, mõistetakse liitkaristus vastavalt KarS § 65 lõikes 2 sätestatule. Üksnes siis, kui uus kuritegu pandi toime ettevaatamatusest, võib kohus uuesti kohaldada karistusest tingimisi vabastamist. A. Velikanov pani kuriteo toime tahtlikult. Seega välistab refereeritud seadusesäte A. Velikanovi teistkordse karistusest tingimisi vabastamise. KarS § 65 lg 2 näeb aga ette, et kui süüdimõistetu paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo,
suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Eelnevast tuleneb, et maakohus on A. Velikanovile karistust mõistes järginud täpselt seadust ning siinjuures tuleb märkida sedagi, et varem 4 korral kohtu poolt karistatud süüdistatavale mõistis maakohus vägivallaga seotud II astme kuriteo ja suure ühiskonnaohtlikkusega I astme kuriteo toimepanemise eest põhjendatult karistuse sanktsioonides ettenähtud keskmisest määra mõnevõrra pikema reaalse vangistuse. Kuivõrd maakohtu järelduste ümberhindamiseks puudub ringkonnakohtul seaduslik alus, ei pea kohtukolleegium vajalikuks vaagida apellatsioonis esitatud asjaolusid vangistuse kandmise ajal võimalikust korteri kaotusest ja isevalmistatud lõhkeseadeldise vabatahtlikust politseile üleandmisest. Uue kuriteo toimepanemist, nagu seda A. Velikanovi puhul on tuvastatud, käsitatakse katseaja tingimuste kõige jämedama rikkumisena, mida on maakohus karistusliigi valikul põhistatult arvestanud ning seaduslikult välistanud ka selle alusel kergemaliigilise karistuse mõistmise. Seega ei leia kohtukolleegium, et A. Velikanovile mõistetud karistus oleks liiga raske arvestades kohtupraktikat. Eeltoodud põhjendusel jätab ringkonnakohus A.Velikaonvi apellatsiooni rahuldamata.
10.Kohtukolleegium ei nõustu ka N.Z-i apellatsiooni väidetega KarS § 257 järgi talle mõistetud vangistuse raskusega, mis apellatsiooni kohaselt ei ole kooskõlas ega vasta kohtuistungil uuritud tõenditega. Nagu kohtukolleegium eelnevalt osundas, tuleb karistuse vaagimisel esmajoones arvestada isiku poolt toimepandud tegu. KarS § 257 sanktsioon näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Maakohus, mõistes N.Z-ile KarS § 257 järgi sanktsiooni keskmisest määrast pikema reaalse vangistuse, on oma seisukohta põhjendanud ja sellega kohtukolleegium nõustub. Väide, et A. Mi peksmine ei olnud seotud mitte raha nõudmisega, vaid „kasvatamisega“ rusikate abil vale ja soovimatuse eest oma tegude eest vastutada, on kohtukolleegiumi arvates küüniline ja sellisel käitumisel puudub ka igasugune inimlikkus. Kannatanu A. Mi peksmine rusikatega, jalgadega ja raudkangiga pea ja keha piirkonda, mille tulemusena tekitati kannatanule mitte eluohtlikke vigastusi näitab, nagu maakohus õigesti leidis, N.Z-i elustiili ning arvestades apellandi rolli kuriteo toimepanemisel, on maakohus põhjendatult leidnud, et N.Z-i teosüüle vastab karistus, mis on sanktsiooni keskmisest pikem. Karistuse mõistmisel on maakohus arvestanud karistust kergendava asjaoluga, süü osalise tunnistamisega. Teisi, maakohtu poolt arvestamata jäetud karistust kergendavatele asjaoludele pole apellant viidanud ja neid ei tuvastanud ka ringkonnakohus. Kohtukolleegium peab vajalikuks osutada, et kohtukolleegiumi veendumuse kohaselt on süüdistatavale mõistetud karistuse muutmine ringkonnakohtus lubatav juhul, kui tuvastatakse, et esimese astme kohtu poolt temale mõistetud karistus ei vasta kuriteo raskusele või süüdimõistetu isikule või kui tema suhtes on mõnel muul viisil kohaldatud ebaõigesti kriminaalseadust. Käesolevas asjas ei ole ülalnimetatud karistuse muutmise alused tuvastatavad, need ei sisaldu ka apellatsioonides ning seetõttu kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsus karistuse mõistmise osas tühistamisele ei kuulu. Eeltoodud põhjendusel ei pea ringkonnakohus võimalikuks ka N.Z-ile KarS § 257 järgi mõistetud vangistust 1 aasta võrra vähendada.
11.Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 ja § 342 lg 3 p-st 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 16.septembri 2010 otsuse muutmata ja esitatud apellatsioonid rahuldamata.
Urmas Reinola
Ivi Kesküla
Malle Preimer
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.