Kriminaalasi nr. 1- 10-7408 16.septembril 2010.a Tallinnas, Harju Maakohus koosseisus Kohtunik Liina Pohlak Rahvakohtunikud Anne Jeedas, Reet Valtmäe Sekretär Thea Tikenberg Tõlk Marek Litnevski juuresolekul Prokurör Anneli Lumiste Kaitsjad Alar Neiland, Nadežda Kikkas, Vladimir Kuznetsov osavõtul Arutas 26.08.2010, 27.08.2010 02.09.2010, 03.09.2010 ja 08.09.2010 avalikul kohtuistungil kriminaalasja üldmenetluses N.H isikukood XXX; emakeel: vene keel; kodakondsuseta; keskharidus; ei tööta; elukoht: XXX(viibib XXXVanglas) Varem kriminaalkorras karistatud Tõkend – vahistamine süüdistuses KarS § 201 lg 1 ja § 214 lg 2p 1,4,5 järgi ALEKSEI VELIKANOV, isikukood 37906110261; emakeel: vene keel; kodakondsuseta; põhiharidus; ei tööta; elukoht XXX (viibib XXXVanglas) Varem kriminaalkorras karistatud Tõkend - vahistamine süüdistuses KarS § 199 lg 2p 4,8, § 415 lg 1 ja § 214 lg 2p 1,4,5 järgi RUDOLF RAILA, isikukood 38611210239; emakeel: vene keel; Eesti Vabariigi kodanik; põhiharidus; Technomar A AS; elukoht XXX Varem kriminaalkorras karistatud Tõkend – elukohast lahkumise keeld süüdistuses KarS § 214 lg 2p 1,4,5- 22 lg 3 järgi N.H ’i süüdistatakse selles, et tema pööras ebaseaduslikult enda kasuks temale usaldatud ja tema valduses oleva võõra vara ja nimelt olles üürnikuks NBi korteris aadressil XXX, rentis 2009 augusti alguses täpselt tuvastamata kuupäeval ja kellaajal sõiduauto järelkäru, läks ülal nimetatud korterisse ning võttis sealt omastamise eesmärgil NB kuuluvad esemed: koridori garderoobi peegelliuguksed (4 tk) kogumaksumusega 8000 krooni, lastetoa sektsioonkapi maksumusega 5000 krooni, õhupuhasti maksumusega 500 krooni, külmkapi maksumusega 1500 krooni, kaks rulookardinat kogumaksumusega 500 krooni, 3 laelampi kogumaksumusega 300 krooni, kaks arvutikõlarit ilma maksumuseta, vannitoast lambi, nagid ja laua kogumaksumusega 300 krooni, öölambi maksumusega 50 krooni ja kaks prüginõud kogumaksumusega 100 krooni, kokku vara 16250 krooni väärtuses. Seega N.H , pöörates ebaseaduslikult enda kasuks temale usaldatud ja tema valduses oleva võõra vara, pani toime omastamise ehk kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 201 lg 1 järgi.
Samuti tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud röövimise, nõudis 03.08.2009 ajavahemikul kell 21.00-23.00 Tallinnas, XXXasuvas garaažiboksis nr 98 grupis koos Aleksei Velikanov’iga A M ’ilt kompensatsiooni eelmisel päeval Aleksei Velikanov’i kasutuses olnud sõiduauto kahjustamise eest summas 250 000 krooni, ähvardades seejuures võtta A M ’ilt elu ja kahjustada A M i tervist. Raha nõudmise käigus kasutas N.H koos Aleksei Velikanov’iga A M ’i suhtes füüsilist vägivalda ja nimelt peksis N.H koos Aleksei Velikanov’iga A M ’it korduvalt rusikate ja jalgadega vastu pead ja keha. Peale seda, saades Aleksei Velikanov’i käest raudkangi lõi N.H sellega korduvalt A M ’it selja, keha, käte ja jalgade piirkonda, mille tagajärjel kukkus A M põrandale. Seejärel helistas N.H Rudolf Raila’le ning palus viimasel tulla XXXasuvasse garaažiboksi nr 98, kus koos Aleksei Velikanov’i ja Rudolf Raila’ga võttis A M ’ilt vabaduse sidudes koos Rudolf Raila’ga A M i käed läbipaistva teibiga selja taha kinni, seejärel sidus Rudolf Raila läbipaistva teibiga kinni A M ’i jalad ning samal ajal sulges Aleksei Velikanov punase paelaga A M ’i suu. Enne äraminekut ähvardasid N.H ja Aleksei Velikanov tagasi tulles jätkata A M ’i peksmist ning samuti lubasid nad A M ’i auto taha siduda ning auto järel vedada, peale mida nad lahkusid garaažist, lukustades enda järel ukse ning jättes A M i kinniseotuna ja läbipekstuna garaaži. Antud teoga tekitati kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi - ajuvapustus, marrastused näol, kätel, jalgadel, parema käe IV sõrme küüslüli murd, vasaku küünarliigese ning mõlema põlveliigese põrutused, haav paremal labakäel. Seega N.H olles isikuks, kes on varem toime pannud röövimise, pani toime varalise kasu üleandmise nõudmise kasutades seejuures vägivalda ning mis oli toime pandud grupi poolt ning isikult vabaduse võtmisega, s.o väljapressimise ehk kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 214 lg 2 p 1,4,5 järgi. ALEKSEI VELIKANOV’it süüdistatakse selles, et tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud varguse, tungis ööl vastu 23.06.2009 täpselt tuvastamata kellaajal võõra vara ebaseadusliku omastamise eesmärgil ukse avamise teel sisse Tallinnas Rästa 5 maja ees seisnud AS-le Hansa Liising Eesti kuuluvasse ning AG’i kasutuses olnud sõiduautosse AUDI Q7 reg nr XXX ning demonteeris sulenoa abil laest, võttis uste taskutest ja kindalaekast AUDI Q7 lisavarustuse DVD komplekti (monitori ALPINE TMX-R1000P, kaks pulti ALPINE RVE-4201 ja ALPINE RVE-4157, kahed kõrvaklapid ALPINE SHS N205 ja ALPINE SHS N100 ning DVD mängija ALPINE DVE 5207) koguväärtusega 15000 krooni ja väljus autos koos nimetatud esemetega, mille viis Tallinnas Tervise tn 19 asuvasse ja enda kasutuses olevasse garaaži nr 98. Seega ALEKSEI VELIKANOV olles isikuks, kes on varem toime pannud varguse pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud sissetungimisega, s.o varguse, mis on kvalifitseeritav KarS § 199 lg 2 p 4,8 järgi. Samuti tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud varguse, nõudis 03.08.2009 ajavahemikul kell 21.00-23.00 Tallinnas, XXXasuvas garaažiboksis nr 98 grupis koos N.H ’iga A M ’ilt kompensatsiooni eelmisel päeval tema kasutuses olnud sõiduauto kahjustamise eest summas 250 000 krooni, ähvardades seejuures võtta A M ’ilt elu ja kahjustada A M i tervist. Raha nõudmise käigus kasutas Aleksei Velikanov koos N.H’iga A M ’i suhtes füüsilist vägivalda ja nimelt peksis Aleksei Velikanov koos N.H’iga A M ’it korduvalt rusikate ja jalgadega vastu pead ja keha. Peale seda võttis Aleksei Velikanov garaažist raudkangi ning lõi sellega korduvalt A M ’it selja, keha, käte ja jalgade piirkonda, mille tagajärjel kukkus A M põrandale. Seejärel, kui N.H oli kutsunud Rudolf Raila XXXasuvasse garaažiboksi nr 98, võttis Aleksei Velikanov koos N.H’i ja Rudolf Raila’ga A M ’ilt vabaduse, sulgedes peale N.H’i ja Rudolf Raila poolt A M i käte läbipaistva teibiga selja taha kinnisidumist, punase paelaga A M ’i suu samal ajal, kui Rudolf Raila sidus läbipaistva teibiga kinni A M ’i jalad. Enne äraminekut ähvardasid Aleksei Velikanov ja N.H tagasi tulles jätkata A M ’i peksmist ning samuti lubasid nad A M ’i auto taha siduda ning auto järel vedada, peale mida nad lahkusid garaažist, lukustades enda järel ukse ning jättes A M i kinniseotuna ja läbipekstuna garaaži. Antud teoga tekitati
kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi - ajuvapustus, marrastused näol, kätel, jalgadel, parema käe IV sõrme küüslüli murd, vasaku küünarliigese ning mõlema põlveliigese põrutused, haav paremal labakäel. Seega ALEKSEI VELIKANOV olles isikuks, kes on varem toime pannud varguse, pani toime varalise kasu üleandmise nõudmise kasutades seejuures vägivalda ning mis oli toime pandud grupi poolt ning isikult vabaduse võtmisega, s.o väljapressimise ehk kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 214 lg 2 p 1,4,5 järgi. Samuti tema, omamata vastavalt LõhkemS §-le 14 lg 1 p 2, 3 ja 4 lõhkematerjali käitlemise luba, mille alusel isik omandab õiguse nõuetekohase tehnilise varustatuse ja personali olemasolu korral hoida lõhkematerjali, hoidis Tallinnas XXXasuvas garaažiboksis nr 98 ebaseaduslikult kohtueelse menetlusega tuvastamata ajast ja tuvastamata asjaoludel saadud kasutuskõlbulikku ning isevalmistatud nn torupommi tüüpi lõhkeseadeldist (ekspertiisiakt nr PL-53-09/3859), mis koosnes suitsuta püssirohuga ehk lõhkeainega (vastavalt ekspertiisiaktile nr AL-979-09/3858 on suitsuta püssirohi lõhkeaine) täidetud metallsilindrist ja sellesse paigutatud elektridetonaatorist, kuni see politsei poolt läbiotsimise käigus 04.08.2009 leiti ja ära võeti, rikkudes sellega LõhkemS § 14 sätteid, mille kohaselt lõhkematerjali võib käidelda lõhkematerjali käitlemise loa alusel ja LõhkemS § 34 lg 2 nõudeid, mille kohaselt võib lõhkematerjali hoida lõhkematerjalilaos, konteinerlaos, hoiupunktis või seifis. Seega ALEKSEI VELIKANOV pani toime lõhkeseadeldise ja selle olulise osa ebaseadusliku hoidmise, s.o kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 415 lg 1 järgi. RUDOLF RAILA’t süüdistatakse selles, et tema olles isikuks, kes on varem toime pannud varguse, osutas 03.08.2009 kella 23.00 paiku tahtlikult füüsilist, ainelist ja vaimset kaasabi N.H’i ja Aleksei Velikanov’i poolt toime pandud väljapressimisele, mille käigus N.H ja Aleksei Velikanov nõudsid A M ’ilt kompensatsiooni eelmisel päeval Aleksei Velikanovi kasutuses olnud sõiduauto kahjustamise eest summas 250 000 krooni, kasutasid A M i suhtes füüsilist vägivalda ning võtsid temalt vabaduse. Nimelt, kui N.H oli eelnevalt helistanud ja kutsunud Rudolf Raila Tallinnas Tervise tn 19 asuvasse garaažiboksi nr 98, kus oli N.H’i ja Aleksei Velikanov’i poolt läbipekstud A M , aitas Rudolf Raila N.H ’il ja Aleksei Velikanov’il siduda A M ’i käed ja jalad kinni läbipaistva teibiga, peale mida N.H , Aleksei Velikanov ja Rudolf Raila lahkusid garaažist, lukustades enda järel ukse ning jättes A M i kinniseotuna ja läbipekstuna garaaži ning sõitsid Rudolf Raila kasutuses oleva sõiduautoga minema. Antud teoga tekitati kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi - ajuvapustus, marrastused näol, kätel, jalgadel, parema käe IV sõrme küüslüli murd, vasaku küünarliigese ning mõlema põlveliigese põrutused, haav paremal labakäel. Seega RUDOLF RAILA, olles isikuks, kes on varem toime pannud varguse, osutas tahtlikult teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole füüsilist, ainelist ja vaimset kaasabi, pani toime väljapressimisele kaasaaitamise, mis oli toime pandud vägivalda kasutades, grupi poolt ning isikult vabaduse võtmisega, s.o kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 214 lg 2 p 1,4,5 - § 22 lg 3 järgi. Süüdistatav N.H tunnistas end süüdi omastamises, väljapressimises süüdi ei tunnistanud Süüdistatav Aleksei Velikanov tunnistas end süüdi varguses ja lõhkeseadeldise hoidmises, väljapressimises süüdi ei tunnistanud Süüdistatav Rudolf Raila tunnistas end esitatud süüdistuses süüdi osaliselt Kohtuistungil andsid ütlusi kannatanud A M , N tunnistajad AO, MK, SK, VH, IV, GT
B ,
AG ja kannatanu esindaja KEning
Kohus uuris järgmisi dokumente: 04.08.2009 episood: - Sündmuskoha vaatlusprotokoll (I kd lk 12-13); - Tehnilise uuringu protokoll koos fototabeliga (I kd lk 14-26); - Kannatanu A M ’i eeluurimisel antud ütlused (I k lk 29,32; kohus avaldas kannatanu ütlused KRMS § 289 lg 1 alusel ); - SA PERH Mustamäe haigla meditsiinidokumendid (I kd lk 35-37); - Isiku (A.M i) läbivaatluse protokoll (I kd lk 38-44); - Asitõendi vaatlusprotokoll (I kd lk 45-47); - Äratundmiseks esitamise protokollid, fototabel (I kd lk 55-66); - Asitõendi vaatlusprotokoll (I kd lk 67); - A.M i allkiri asjade kättesaamise kohta (I k lk 68); - N.H kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (I k lk 69-71); - R.Raila kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (I k lk 89-91); - A. Velikanovi kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (I k lk 106-108); - Harju Maakohtu määrus A.Velikanovi vahistamise kohta (I k lk 123-124); - Harju Maakohtu määrus N.H vahistamise kohta (I k lk 131-132); - A. K i avaldus garaažiboksi üürimiseks (I k lk 161); - hooneühistus XXXteatis koos fototabelitega (I k lk 162-165); - Kahtlustatava N.H ’i ütlused (I k lk 84-85- 87-88; kohus avaldas kannatanu ütlused KRMS § 293 ja 289 lg 1 alusel ); - Kahtlustatava Rudolf Raila ütlused (I k lk 100-102, 103; kohus avaldas kannatanu ütlused KRMS § 293 ja 289 lg 1 alusel ); - Kahtlustatava Aleksei Velikanov’i ütlused (I k lk 117-118, 119-120; kohus avaldas kannatanu ütlused KRMS § 293 ja 289 lg 1 alusel ); - Andmed kahtlustatava N.H varasema karistatuse kohta (II kd lk 165-172, 287288); - Andmed kahtlustatava Rudolf Raila varasema karistatuse kohta ( II kd lk 177-181, 293-305); - Andmed kahtlustatava Aleksei Velikanov varasema karistatuse kohta ( II kd lk 173-176); - Andmed kannatanu A M i varasema karistatuse kohta (I kd lk 48-54); 10.08.2009 episood - sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fotodega (I kd lk 201-216); - asitõendi vaatluse protokoll (I kd lk 231-234); - N B i tsiviilhagi (I k lk 200 ja 235 ) 23.06.2009 episood - Sündmuskoha vaatlusprotokoll (II kd lk 8); - ARK andmebaasi andmed Audi Q7 7171 MFX koht (II k lk 10); - Asitõendi vaatlusprotokoll (II kd lk 20-24); - Läbiotsimisprotokoll (II kd lk 48-74); - AG tsiviilhagi (II k lk 19 ) - Swedbank Varakindlustuse AS tsiviilhagi (II k lk 28-29 ) - sõiduki kahjuteade koos lisadega (II k lk 30-35) - Alptom OÜ pakkumine ja arve (II k lk 36-37) - Swedbank Varakindlustuse AS garantiikiri (II k lk 38 ) - Swedbank Varakindlustuse AS maksekorraldus (II k lk 39 ) - allkiri asjade kättesaamise kohta (II k lk 40)
- oksjoni õiend (II k lk 41); - Swedbank Varakindlustuse AS volikiri (II k lk 42 ) 04.08.2009 episood - Läbiotsimisprotokoll ( II kd lk 48-74) - Põhja-Eesti pommigrupi väljasõidu aruanne koos lisaga (II kd lk 76-79) - Läbiotsimisprotokoll (II kd lk 103-120) - Eksperdi arvamus DNA ekspertiisiaktis nr GE-1157-09/3857 (II kd lk 126-133) - Eksperdi arvamus lõhkeaine ekspertiisiaktis nr AL-979-09/3858 (II kd lk 137-138) - Eksperdi arvamus lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspertiisiaktis nr PL-53-09/3859 (II kd lk 143-148) Kohus, kuulanud ära süüdistatavate, kannatanute, tunnistajate ütlused ning uurinud toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis asub alljärgnevatele seisukohtadele.
(kapp, laud, riiul, sein) ja 01.11.2009 tunnistaja IV ülekuulamise protokolliga korterist asukohaga Tallinn, XXXvõetud nelja peegelust, sihid, suunaja. (I kd, lk 231). Ka süüdistatava Velikanovi ütlused kinnitavad, et N.H tõi tema juurde garaaži mingeid esemeid (mööbel, tehnika, külmkapi jne), samuti tõi N.H korterisse XXXklaasuksed. Eeltoodust tulenevalt on kannatanu N.B i, süüdistatavate N.H ja Velikanovi ütlustega ning sündmuskoha vaatlusprotokolli ja asitõendi vaatlusprotokolliga tõendamist leidnud, et N.H pööras augusti alguses 2009 ebaseaduslikult enda kasuks temale usaldatud ja tema valduse XXXkorteris olevad N B ile kuuluvad koridori garderoobi peegelliuguksed (4 tk), lastetoa sektsioonkapi, õhupuhasti, külmkapi, kaks rulookardinat, 3 laelampi, kaks arvutikõlarit, vannitoast lambi, nagid ja laua, öölambi ja kaks prüginõud. N.H enda ütlustest nähtub, et ta võttis teadlikult ja tahtlikult kaasa N.B ile kuulunud esemed, olles tema peal pahane, mistõttu on kuritegu toime pandud kavatsetult. N.H tegevus selles episoodis tuleb kvalifitseerida KarS § 201 lg 1 järgi kui temale usaldatud ja tema valduses oleva võõra vara ebaseaduslik enda kasuks pööramine.
Eeltoodust tulenevalt on kannatanu A. G, tunnistaja G.T ja süüdistatava A. Velikaovi enda ütluste, läbiotsimisprotokolli ja asitõendi vaatlusprotokolliga tõendamist leidnud, et Aleksei Velikanov võttis võõra vallasjas ebaseadusliku omastamise eesmärgil ööl vastu 23.06.2009 Tallinnas Rästa 5 maja juures sõiduautost Audi Q7 monitori ALPINE TMX-R1000P, kaks pulti ALPINE RVE-4201 ja ALPINE RVE-4157, kahed kõrvaklapid ALPINE SHS N205 ja ALPINE SHS N100 ning DVD mängija ALPINE DVE 5207 , avades autoukse. A. Velikanovi ütlustest nähtub, et varastas esemed eesmärgiga need endale jätta, mistõttu on kuritegu toime pandud kavatsetult. Karistusregistri teatisest (II k lk 173-176) nähtub, et A. Velikanovit on varem karistatud varguste eest, mistõttu on tema puhul tegemist isikuga, kes on varem toime pannud varguse. A. Velikanovi tegevus selles episoodis tuleb kvalifitseerida KarS § 199 lg 2p 4,8 järgi kui sisstungimisega (autoukse avamine) võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse.
saadi DNA analüüsil täielikud segaprofiilid, milles tuli ilmsiks meespäritolu peamine DNA profiil. See peamine DNA profiil on kokkulangev Aleksei Velikanov'i võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga. Aleksei Velikanov'i võrdlusproovist saadud DNA profiili esinemissagedus on 2,1 x 10"12 . Teiste sõnadega tähendab see, et nimetatud DNA profiil esineb eestlaste populatsioonis statistiliselt ühel inimesel 4,9 x 10n inimese kohta. Saadud DNA segaprofiilid pole seostatavad N.H võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga. Pürotehnilise detaili keskelt (pakk nr 7, pitseering 5L10094) võetud proovist (proov A095028) saadi DNA analüüsil täielik segaprofiil. Saadud tulemuste alusel ei saa välistada Aleksei Velikanovilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. N.H-lt pärineva bioloogilise materjali sisaldumise/ mittesisaldumise kohta selles segaproovis ei saa teha usaldusväärseid järeldusi. Dressipluusi kraelt (pakk nr 4, pitseering 5L10091) võetud proovist (proov A095020) saadi DNA analüüsil täielik segaprofiil. Saadud tulemuste alusel ei saa välistada Aleksei Velikanovilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Saadud tulemuste alusel ei saa kindlalt välistada ka N.H-lt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Seega kinnitab DNA ekspertiisi arvamus, et S.Velikanovil oli kokkupuude kilekotis olnud asjadega. Läbiotsimisel kilekotist koos lõhkeainega leitud dressipluusil oli A. Velikanovi DNA. 06.08.2009 läbiotsimisel Ehitajate 49-54 Tallinn asuvast korterist leiti muuhulgas aknalaualt pürotehnilisi detaile: 2 tk pürotehnilist detaili (pruuni värvi); 1 tk sinist värvi pürotehniline detaili (II k lk 103-115). Ekspertiisiakti nr AL-979-09/3858 kohaselt ekspertiisiks esitatud objektidest pakendis tähistusega „Pakend nr 1" eraldati 0,039 g nitrotselluloosi ehk suitsuta püssirohu osakesi. Suitsuta püssirohi on lõhkeaine. Pakendis tähistusega „Pakend nr 5" eraldati 2,53 g suitsuga püssirohtu, mis on lõhkeaine ja 4,80 g pürotehnilist ainet.(II k lk 137-138) Kuna nii Velikanovi kasutuses olnud garaažist kui korterist leiti pürotehnilisi detaile, viitab see A. Velikanovi huvile pürotehniliste toodete suhtes, mis kinnitab, et nii korterisse kui garaaži viis pürotehnilised detailid ning garaaži lõhkeaine A. Velikanov ise. Arvestades, et dressipluus, millelt leiti Veliakovi DNA asus kotis koos lõhkeseadeldisega, siis on ilmne, et A. Velikanovil oli kokkupuude kotis olnud esemetega. Arvestades A. Velikanovi huvi pürotehniliste toodete suhtes ja tema elukogemusi, oli ilmne, et ta pidi aru saama, mis esemetega on tegemist. Ja nagu ta ise ütles, et ta oletas, mis asjadega on kilekotis tegemist, mis näitab, et Velikanov reaalselt tegelikult tutvus nende esemetega ja tõstis nad külmkapi peale. Seega oli ta reaalselt teadlik, et tema kasutuses olevas ruumis on sellised esemed. Ekspertiisiakti nr PL-53-09/3859 eksperdiarvamuse kohaselt ekspertiisimääruse punktis 3.1 nimetatud fragmendid pärinesid isevalmistatud, nn. torupommi tüüpi, lõhkeseadeldisest (puudus vooluallikas). Ekspertiismääruse punktides 3.2-3.4 nimetatud objektide puhul oli tegemist lõhkepaketiga elektrilise imitatsioonpadruniga ja lõhkepaketiga mis olid tööstuslikult valmistatud militaarotstarbelised pürotehnilised tooted. Ekspertiisimääruse punktides 3.1 - 3.4 nimetatud objektide vahel mingeid omavahelisi seoseid ei tuvastatud. Ekspertiisimääruse punktis 3.1 nimetatud objekti katsetustel 04.08.2009 selgus, et tegemist oli kasutuskõlbliku (plahvatusvõimelise) lõhkeseadeldisega. Katsetuse kohalt kogutud ja ekspertiisiks esitatud fragmentidel esines plahvatuse tundemärke. Lõhkepaketid ja olid kasutuskõlblikud. Elektriline imitatsioonpadrun ei olnud kasutuskõlblik (II kd, lk 143 – 148). Seega on eksperdiarvamustega leidnud tõendamist, et S. Velikanovi kasutuses olnud garaažist leitud torupommi puhul oli tegemist lõhkeseadeldisega, mis koosnes metallsilindrist, mis oli täidetud suitsuta püssirohuga ehk lõhkeainega. A. Velikanovi ütlustest nähtub, et tal puudus lõhkematerjali käitlemise luba ja ta lihtsalt paigutas koti külmkapi peale.
Lõhkematerjaliseaduse § 14 lg 1 p 2 ja 3 kohaselt annab lõhkematerjali käitlemise luba (edaspidi ) nõuetekohase tehnilise varustatuse ja personali olemasolu korral õiguse lõhkematerjali hoida ja kasutada. Kuna A.Velikanovil puudus lõhkematerjali käitlemise luba, siis Rikkus ta lõhkematerjali hoidmisega lõhkematerjaliseaduse § 14 lg 1 p 2 ja 3 sätteid. Lõhkematerjaliseaduse § 34 lg 1 kohaselt tuleb lõhkematerjali tuleb hoida tingimustes, mis tagavad selle säilimise ja ohutuse ning välistavad lõhkematerjali kättesaadavuse kõrvalistele isikutele. Lõhkematerjali ei tohi jätta valveta. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt võib lõhkematerjali võib hoida ainult lõhkematerjalilaos. Väljaspool lõhkematerjaliladu võib lõhkematerjali hoida vaid lõhketöö tegemise õigust omav lõhkematerjalisektori ettevõtja lõhkematerjaliseaduse §-s 41 sätestatud korras. § 42 lg 1 kohaselt tuleb väljaspool lõhkematerjaliladu lõhkematerjali hoida lõhkematerjali hoidmiseks ettenähtud kinnises ja tulekindlas konteineris (seifis) kooskõlas ettevõtja koostatud lõhkematerjali hoidmise korraga ning Tehnilise Järelevalve Ameti vastava loa alusel. Hoides lõhkematerjali tavalises garaažis külmkapi peal kilekotis rikkus A.Velikanov lõhkematerjaliseaduse § 34 lg 1,2 ja § 42 lg 1 sätteid. A. Velikanovi ütlustest nähtub, et ta aimas mis asjad seal kilekotis võivad olla ja ta täpselt ei oska öelda kuidas lõhkeseadeldis tema kasutuses olnud garaaži said, et ta suhtus tema kasutuses olnud garaažis olevate asjade hoidmisse ükskõikselt ja aimates mis võib kotis olla, ei huvitunud ta, mis need esemed tegelikult täpselt on, ning pani selliselt kuriteo toime kaudse tahtlusega. A.Velikanovi tegevus selles episoodis tuleb kvalifitseerida KarS § 415 lg 1 järgi kui lõhkeseadeldise ja selle olulise osa ebaseaduslik hoidmine.
N.H katki M i kasutuses olnud autorehvi, mille peale sõitis M kohtumispaigast ära ning N.H ja Velikanov sõitsid talle järele ning mingi hetk sõidu ajal riivas M Velikanovi autot. Et M i kasutuses olnud autoga oli tehtud avarii, kinnitab ka tunnistaja Kittask, kelle ütlustest nähtub, et ta leidis M ile kasutada antud BMW Mustamäelt garaažide juurest. Autol oli parem külg ja esiots avariiline ning võtmed olid süütelukus. Süüdistatavad Velikanov ja N.H eitavad, et nad oleksid M it järgmisel päeval garaaži juurde kutsunud ja seal teda oodanud, kuid kohus ei loe seda väidet usaldusväärseks, sest see on ümber lükatud teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega. Velikanov ise tunnistab, et rääkis järgmisel päeval kõigile, mis eelmisel päeval autoga juhtus ja on eluliselt usutav, et ta palus tuttavate kaudu M ile edastada, et ta tuleks garaaži juurde. Kannatanu M i ütluste kohaselt ütles talle Sergo, et temaga tahetakse rääkida. Tunnistaja K ütlused kinnitavad, et ta viis M i palvel viimase garaaži Rahumäe kandis, sest M pidi seal kellegagi rääkima. Tunnistaja ütluste kohaselt oli M garaaži minnes rahulik ja normaalne. Nii kannatanu kui süüdistatavate ütlustest nähtub, et M ei olnud varem seal garaažis käinud ja ei teadnud, et Velikanov seda garaaži kasutab, mistõttu ei saanud M ise ilma kutsumata sinna garaaži minna, sest ta ei teadnud, et süüdistatavad on seal. Seega ilmus M 03.08.2009 garaaži süüdistatavate Velikanovi ja N.H soovil. Kannatanu M i ja süüdistatavate N.H ja Velikanovi kokkulangevatest ütlustest nähtub, et peale paari lauset lõi N.H M it. Samuti nähtub kõigi kolme ütlustest, et Velikanov hakkas rääkima eelmisel päeval avariiga autole tekitatud kahjust, kuid M eitas algul, et ta oleks avarii teinud ja see ajas Velikanovi ja N.H vihaseks ning nad jätkasid M i peksmist, lüües mingil hetkel isegi raudlatiga. Kannatanu ütlustest nähtub, et Velikanov rääkis, et auto maksab 250 000 krooni, kuid kannatanu ei kinnita, et Velikanov oleks temalt nõudnud 250 000 krooni tasumist. Kannatanu kinnitab, et Sergei küsis temalt võlgu olevat 500 krooni ja Aleksei rääkis auto pärast, kuid ta ei oska öelda palju Aleksei küsis auto remondi eest. Kannatanu kuulis lihtsalt numbrit 250000 krooni. Kannatanu eitab, et Velikanov oleks temalt nõudnud rahalist hüvitist auto rikkumise eest. Kannatanu ütlustest nähtub, et ta ei saa kinnitada, et temalt nõuti raha. Ta kuulis summat 250 000 ja võis seda võtta kui talle mõeldud lauset, kuid ta võis valesti mõista. Kui toimus kaklus lubas ta ise, et võib auto avarii eest maksta, kuid summat ei täpsustatud. Pakkus võla katteks Laptopi ja Ford Scorpiot. Seega puuduvad kriminaalasjas tõendid, mis kinnitaksid vastuvaidlematult ja ümberlükkamatult, et Velikanov ja N.H oleks nõudnud M ilt 250 000 krooni tasumist. Isegi kannatanu ise ei kinnita seda. Nii kannatanu M i kui süüdistatava N.H ütlustega on leidnud tõendamist, et M võlgnes N.H-le juba aastaid 500 krooni ja N.H oli ikkagi huvitatud võla tagasi saamisest, mida kinnitab 02.08.2009 kokkulepitud kohtumine tankla juures. Samuti on nii kannatanu M i kui süüdistatavate N.H ja Velikanovi ütlustega leidnud tõendamist, et M riivas 02.08.2009 kokkusaamisel Velikanovi kasutuses olnud autot, mille tagajärjel tekitati autole kahjustusi, mille täpne summa ei ole tuvastatud. M i enda ütlustest nähtub, et ta tunnistab, et sõitis Velikanovi kasutuses olnud autole otsa ja seega tekitas Velikanovile materiaalset kahju. Kannatanu ütlustest nähtub, et ta sai aru, et auto korda tegemine maksab raha. Ei süüdistatavad ega kannatanu teadnud 03.08.2009 vahejuhtumi ajal palju auto korda tegemine võiks maksma minna, mistõttu ei olnud ka juttu konkreetse summa tasumisest. Velikanovi ütlustest nähtub, et ta isegi ei teadnud, kas ta tahab kannatanult rohkem raha või, et kannatanu auto ise korda teeks. Samuti nähtub Velikanovi ütlustest, et kannatanut peksti eesmärgiga teda karistada auto lõhkumis eeest ja soovist auto parandamiseks mingi lahendus leida, kuid lahenduseni ei jõutud, ja ta ei lootnudki kannatanult raha saada. Kannatanu ütlused kinnitavad, et Velikanov peksis teda ja rääkis temaga auto pärast. Kannatanu ütlustest nähtub ka et ta peksmise ajal lubas tasuda kahju autole tekitatud ulatuses. Ühiskonnas eksisteerivate õigussuhete raames on aktsepteeritud, et teisele isikule kahju tekitamises süüdi olev isik, on kohustatud tekitatud kahju ka hüvitama. Liiklusõnnetuses kannatanule tekitatud kahju hüvitatakse reeglina süüdlase kindlustusandja poolt. Välistatud ei ole ka olukord, kus süüdlane hüvitab teisele poolele tekitatud kahju ise ja kindlustusseltse asjasse ei segata. Arvestades asjaolu, et kumbki liiklusõnnetuse osapooltest ei jäänud 02.08.2009 sündmuskohale politseid ootama, ega täitnud kindlustuse jaoks vajalikku
nõuetekohast liiklusõnnetuseakti, oli Velikanovil objektiivselt alust oletada, et õnnetuse süüdlane pool (kelleks tema pidas M it) hüvitab teise poole autole tekitatud kahju ise. Kannatanu M i ütlustest nähtub, et ta ei eita, et tema oli liiklusõnnetuses süüdi. Kuna kahe liiklusõnnetuse osalise vahel puudus vaidlus, kes on liiklusõnnetuses süüdi, oli Velikanovil subjektiivne arusaam, et tal on õigus nõuda M ilt kas autoremondi maksumuse kompenseerimist või ise auto remontimist. Arvestades, et Velikanovi kasutuses olnud auto ei kuulunud talle endale, on usutav, et ta hakkas kiiresti otsima võimalust kuidas M ilt, keda Velikanov ise pidas õnnetuses süüdlaseks, saada vahendeid auto remondiks. Vajadus auto kiiresti ära remontida, tingis ka M ile sõprade kaudu teate saatmise, et ta tuleks garaaži probleemi arutama. Kannatanu M i ja süüdistatavate Velikanovi ja N.H ütlustest nähtub, et kannatanult nõuti üksnes auto remondiga seonduvat, kas remonditöödel osalemist või rahalisi vahendeid, kuid nõude täpset suurust ei öeldud. Seega puuduvad tõendid, mis kinnitaksid, et M ilt oleks nõutud rahalisi vahendeid suuremas ulatuses, kui oli autole tekitatud kahju. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Velikanov teostas oma oletatavat õigust - nõuda süüdlaselt sisse liiklusõnnetusega sõidukile tekitatud kahju – ebaseaduslikus korras, kasutades tekitatud kahju sissnõudmisel vägivalda (peksis) ja võttis isikult vabaduse (sidus kinni ja lukustas garaaži). Kuna kannatanu ilmus garaaži süüdistavate soovil ja kannatanu ütlustest nähtub, et eesmärgiks oli rääkida tema võlgnevusest N.H ees ning, et kannatanu tunnistab ise, et võlgnes N.H-le 500 krooni raha ja N.H rääkis peksmise ajal temaga võlast, kinnitab see fakti, et N.H hakkas M it peksma kuna viimane ei tasunud talle võlga. Ühiskonnas eksisteerivate õigussuhete raames on aktsepteeritud võlasuhted ja isikul (N.H), kellele teine isik (M ) on tehingust (auto ost-müük) tulenevalt võlgu, on õigus tahta, et talle võlgnetav summa tasutakse. M ei tasunud N.H-le aastate jooksul vabatahtlikult oma võlga, millest tulenevalt N.H otsustas asuda ise võlga sisse nõudma, kasutades selleks vahendeid, mis ei ole ühiskonnas võla sissenõudmiseks aktsepteeritavad. Nõudes M ilt võlga sisse kasutas N.H tema suhtes vägivalda (peksis) ja võttis temalt vabaduse (sidus kinni ja jättis garaaži), millega teostas N.H oma õigust nõuda kannatanult võla tasumist ebaseaduslikus korras ehk omavoliliselt. N.H objektiivsest käitumisest – peale paari lauset, asus kohe kannatanut peksma – nähtub, et ta tegutses kannatanut pekstes ja temaga võlast rääkides teadlikult eesmärgiga saada kannatanult mingit hüvitust, seega on kuritegu toime pandud kavatsetult. Velikanovi objektiivsest käitumisest – oli vihane kannatanu peale auto kahjustamise tõttu ja asus peale paari lööki N.H poolt kohe kannatanut peksma – nähtub, et ta tegutses kannatanut pekstes ja temaga auto remondi hüvitamisest rääkides teadlikult eesmärgiga saada kannatanult mingit hüvitust, seega on kuritegu toime pandud kavatsetult. Kannatanu ütlustest nähtub, et teda pekstes rääkis üks süüdistatavatest võlast ja teine autost, et kumbki süüdistatav peksis M it üksnes seetõttu, et kannatanu oli konkreetselt talle midagi võlgu, mistõttu kumbki süüdistatav teostas ebaseaduslikus korras talle endale kuuluvat tõelist (N.H) või oletatavat (Velikanov) õigust. Kannatanu garaaži kutsumine oli ilmselgelt mõlema süüdistatava poolt kooskõlastatud ning edasi hoidsid mõlemad süüdistatavad sündmuste kulgu enda kontrolli all. N.H tegevus selles episoodis tuleb kvalifitseerida KarS § 257 järgi kui oma tõelise õiguse teostamine ebaseaduslikus korras, mis on seotud vägivallaga ja isikult vabaduse võtmisega s.o omavolina. Aleksei Veikalnovi tegevus selles episoodis tuleb kvalifitseerida KarS § 257 järgi kui oma oletatava õiguse teostamine ebaseaduslikus korras, mis on seotud vägivallaga ja isikult vabaduse võtmisega s.o omavolina
lõppenud. Raila enda ütlustest nähtub, et ta nägi garaažis kannatanu M it, kes istus. Arvestades asjaolu, et isiku läbivaatuse protokollist ja sellele lisatud fototabelitest on näha, et kannatanu nägu ja riided olid peksmise tagajärjel verised, pidi Raila mõistma, et Velikanov ja N.H on kannatanut peksnud. Kuna süüdistatavate R. Raila, Velikanovi ja N.H ning kannatanu M i kokkulangevatest ütlustest nähtub, et R. Raila peksmise ajal garaažis ei viibinud, siis ei saanudki R.Raila teada, miks olid Velikanov ja N.H M it peksnud. M i ütluste, kohaselt ilmus Raila mingi hetk garaaži. Raila, Velikanovi ja N.H kokkulangevate ütluste kohaselt küsis N.H Railalt teipi ja viimane tõi talle selle autost. Raila sõnade kohaselt lahkus ta seejärel koheselt garaažist ja tema kannatanu sidumisel ei osalenud ja ei tea milleks N.H teipi kasutas. N.H ei oska kinnitada ega ümber lükata, kas Raila nägi, mis ta kleeplindiga tegi ja ta ei tea kas Raila ise osales kannatanu sidumisel, tema seda ei näinud, kuid kui Raila ütleb, et sidus siis võis see nii olla. Samuti ei tea Velikanov kas Raila osales kannatanu sidumisel. Kannatanu M i ütlustest nähtub, et ta nägi Railat garaažis, kuid ei saa kindlalt väita, et Raila oleks teda sidunud, kuid peab seda võimalikuks. Seega keegi neljast garaažis viibinud isikust ei kinnita, et Raila oleks kannatanut kinni sidunud, mistõttu puuduvad kriminaalasjas vastuvaidlematut ja ümberlükkamatud tõendid, mis kinnitaks, et R. Raila osales kannatanu M i sidumises. Isegi kannatanu ise ei kinnita kindlalt, et Raila oleks osalenud tema kinnisidumisel. Nähes, et garaažis istus isik, keda oli värskelt pekstud ja kui üks peksjatest, küsis Railalt teipi, siis Raila senist elukogemust ja tema haridustaset arvestades, pidi ta mõistma, et selle teibiga tahetakse siduda kannatanut. Raila ütlustest nähtub, et ta väljus garaažist, varsti tulid ka Velikanov ja N.H. Kolmandat isikut ei näinud, kuid järeldas, et ta jäi garaaži luku taha. Seega nähtub Raila enda ütlustest, et ta sai aru, et N.H ja Velikanov lukustasid isiku, kelle nad olid enne läbi peksnud, garaaži ning mis kinnitab veelkord, et Raila pidi aru saama, et temalt küsiti teipi kannatanu kinnisidumiseks. Saades aru, et kannatanu seotakse kinni ja jäeti lukustatud garaaži, sai Raila ka aru, et M ilt võeti liikumisvabadus, s.o õigus vabalt valida oma asukohta. Näinud, et Velikanov ja N.H olid kannatanut peksnud, sai ta ka aru, et kannatanu garaaži lukustamiseks ja kinnisidumiseks, millega takistati kannatanu liikumist, puudub Velikanovil ja N.H seaduslik alus. Seega nähtub Raila enda ütlustest ja sündmuste seisust, et R.Raila sai aru, et N.H küsis temalt teipi eesmärgiga kinni siduda läbi pekstud ja toolil istunud kannatanu M . Andes N.H-le teipi, mõtlemata oma teo tagajärgedele, suhtus Raila ükskõikselt oma tegevusse pannes sellega kuriteo toime kaudse tahtlusega. Andes N.H-le kannatanult vabaduse võtmise eesmärgil viimase kinni sidumiseks teipi osutas R.Raila kuriteo toimepanemisele ainelist kaasabi. Kohus leiab, et Rudolf Raila tegevus tuleb kvalifitseerida KarS § 136 lg 1- 22 lg 3 järgi kui ainelise kaasabi osutamine isikult seadusliku aluseta vabaduse võtmisele. Kannatanu N B on esitanud tsiviilhagi summas 3520.30 krooni tema korterist ära viidud ja tagastamata esemete maksumuses ( I k lk 235). Süüdistatav N.H tsiviilhagi suurusele vastu ei vaielnud. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1p 5 kohasel on kahju tekitamine õigusvastne kui sellega rikuti kannatanu omandit. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kohus, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid tõendeid, asub seisukohale, et tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, kuivõrd varaline kahju on tekkinud süüdistatava N.H kuritegeliku käitumise tulemusena. TsKMS § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Seetõttu tuleb varaline kahju süüdistatavalt N.H-lt tsiviilhagi ulatuses välja mõista kannatanu N Bekker kasuks. Kannatanu AGon esitanud tsiviilhagi summas 5000 krooni sõidukist vargusega tekitatud kahju omavastutuse maksumuses ( II k lk 19). Kannatanu nõuet kinnitavad ka kindlustusleping, mille
kohaselt on lepingu objektiks on Audi, reg nr XXX, 2006 aasta mudel, k. väärtus 530000, k. summa 530000, Iis toote kood: JMA, kindlustuslepingu kehtivus: 31.05.2009 – 30.05.2010. Lisavarustuse hüvituspiir 55000 krooni, õnnetusjuhtumi korral omavastutus 5000 krooni (II kd, tl 31-32) ja Alptom OÜ arve nr 29408 Swedbank Varakindlustuse AS-le kogusummas 18 275 krooni (kõrvaklapid IP, VST, paigaldus, laemonitor mootoriga 12“DVD-ga, VST), mille kohaselt omavastutus summas 4166 krooni (ilma käibemaksuta) (II kd, tl 37). Süüdistatav Aleksei Velikanov tsiviilhagi suurusele vastu ei vaielnud. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1p 5 kohasel on kahju tekitamine õigusvastne kui sellega rikuti kannatanu omandit. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kohus, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid tõendeid, asub seisukohale, et tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, kuivõrd varaline kahju on tekkinud süüdistatava Aleksei Velikanovi kuritegeliku käitumise tulemusena. TsKMS § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Seetõttu tuleb varaline kahju süüdistatavalt Aleksei Velikanovilt tsiviilhagi ulatuses välja mõista kannatanu AGkasuks. Kannatanu AS Swedbank Varakindlustuse esindaja KEon esitanud tsiviilhagi summas 15575 krooni sõidukist vargusega tekitatud kahju maksumuses ( II k lk 28-29) Kahjusündmuse fakti kohta avas kindlustusselts kahjutoimiku nr AK0916502 ning lähtudes OÜ Alptom poolt esitatud hinnapakkumisest nr 29033, hüvitati 22.07.2009.a kannatanule uue lisavarustuse (laemonitor mootoriga 12" DVD-ga, kõrvaklapid) maksumus summas 18275 Eesti krooni. Kogu hüvitamisele kuuluv summa oli 23275 Eesti krooni, millest lahutati omavastutus summas 5 000 Eesti krooni.(Lisad 5, 6, 8). Õigusvastase teo tagajärjel hüvitas Swedbank Varakindlustus AS kannatanule sõidukist varastatud lisaseadmete maksumuse 18 275 Eesti krooni. Kuna Swedbank Varakindlustus AS on Sõidukist varastatud seadmed kätte saanud (26.10.2009), siis vastavalt sellele vähendab kindlustusselts nõuet seadmete müügist saadava summa ulatuses 2700 Eesti krooni (Lisatud oksjoni protokoll lisa 10). Swedbank Varakindlustus ASi nõue kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks kannatanuna kriminaalasjas nr 09230109910 süüdistatava vastu on 18275 Eesti krooni lahutada müügist saadav summa 2700 Eesti krooni s.o 15 575 Eesti krooni (II kd, tl 28-29). Kannatanu nõuet kinnitavad järgmised dokumendid: Sõiduki kahjuteade (25.06.2009) – avalduse esitaja: AG, sõidki andmed: Audi reg.nr XXX, kahjujuhtum: 22.06 kell 10:00 autosse istudes avastas A. Garajev, et laest on välja rebitud LCD monitor ja sahtlist DVD mängija. Samuti märkas, et juhipoolne tagumine uks oli kergelt lahti. Helistas politseisse ja Hansa varakindlustusse (II kd, tl 30). Kindlustusleping – lepingu objektiks on Audi, reg nr XXX, 2006 aasta mudel, k. väärtus 530000, k. summa 530000, Iis toote kood: JMA, kindlustuslepingu kehtivus: 31.05.2009 – 30.05.2010. Lisavarustuse hüvituspiir 55000 krooni, õnnetusjuhtumi korral omavastutus 5000 krooni (II kd, tl 31-32). Alptom OÜ pakkumine nr 29033 Swedbank Varakindlustuse AS-le kogusummas 23275 krooni (laemonitor mootoriga 12“ DVD-ga, VST, pult, motoriseeritud; kõrvaklapid IP, VST ja paigaldus), (II kd, tl 36). Alptom OÜ arve nr 29408 Swedbank Varakindlustuse AS-le kogusummas 18 275 krooni (kõrvaklapid IP, VST, paigaldus, laemonitor mootoriga 12“DVD-ga, VST). Omavastutus summas 4166 krooni (ilma käibemaksuta) (II kd, tl 37). Maksekorraldus nr 07623, mille kohaselt AS Varakindlustuse AS on 22.07.2009 teinud maksekorralduse Alptom OÜ-le summas 18 275 krooni (II kd, tl 39). Indrek Saare (Saar) allkiri Swedbank Varakindlustus AS-le kuuluvate asjade kättesaamise kohta 26.10.2009, milleks on DVD Player DVD-5207 ALPINE, ALPINE monitor TMX-R1000P, Pult
ALPINE RUE 4201, Pult ALPINE RUE 4157, kõrvaklapid ALPINE SHS N205, kõrvaklapid ALPINE SHS N100 (II kd, tl 40). Alpine MultiMedia poolt korraldatud oksjon järgmiste asjade suhtes: Alpine 10, 2 laemonitor, TMX-R1000P, Alpine DVD Video/CD/MP3 player, DVE-5207, IR kõrvaklapid SHS-N100, SHS-N205. Alghind 2000 krooni, oksjoni võitja Vjatsheslav Anissimov pakkumisega 2700 krooni (II kd, tl 41). Süüdistatav Aleksei Velikanov vaidles tsiviilhagi suurusele vastu ja ei ole nõus, et varastatud esemed müüdi nii odavalt, oleks võinud need talle anda. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1p 5 kohasel on kahju tekitamine õigusvastne kui sellega rikuti kannatanu omandit. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kohus, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid tõendeid, asub seisukohale, et tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, kuivõrd varaline kahju on tekkinud süüdistatava Aleksei Velikanovi kuritegeliku käitumise tulemusena. Swedbank Varakindlustuse AS on reaalselt tasunud seoses Velikanovi poolt Gle vargusega tekitatud kahju hüvitamisega 18275 Eesti krooni. Kannatanu on teinud omalt poolt kõik, et oma kahju vähendada ja on hiljem kätte saadud varastatud esemed oksjonil müünud maksimaalselt võimaliku summa eest, mis tol hetkel võimalik saada oli, mistõttu on müügist saadud summa 2700 Eesti krooni algselt tekitatud kahjust maha arvatud. Seetõttu tuleb varaline kahju süüdistatavalt Aleksei Velikanovilt tsiviilhagi 15575 krooni ulatuses välja mõista kannatanu AS Swedbank Varakindlustuse kasuks. Vastavalt toimepandule tuleb isikuid ka karistada. Rudolf Raila koosseisuvälised karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud puuduvad. Rudolf Raila on varem kriminaalkorras ja väärtegude eest karistatud (II k lk 177-181, 293-308). Ei saa väita, et kuriteod pandi toime majandusliku kitsikuse või töö puuduse tõttu, sest Rudolf Raila enda ütluste kohaselt on tal olemas töö- ja elukoht ja on näha, et kuritegu on seotud juhtumiga, mil R.Raila tarvitab narkootilisi aineid. Arvestades eeltoodut ja seda, et Rudolf Raila on toime pannud kaasaaitmaise vägivallaga seotud II astme kuriteole, samuti arvestades, et R.Raila roll kuriteo toimepanemisel oli võrreldes teistega oluliselt väiksem ja süüdistatava isikut, tal on kindel töökoht, kust teda iseloomustatakse positiivselt, varasemal ennetähtaegsel karitusest vabastamisel määratud katseajal ei ole ta kuritegusid toime pannud, mis näitab katseaja positiivset preventiivset mõju tema suhtes, võib teda karistada vangistusega alla sanktsiooni keskmist määra ning teda on võimalik KarS § 74 sätteid kohaldades vabastada karistusest tingimisi allutades käitumiskontrollile. Aleksei Velikanovi koosseisuvälised karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavaks asjaoluks loeb kohus süüs osalist tunnistamist, mis näitab, et isik on vähemalt osaliselt aru saanud oma tegude õigusvastusest. Aleksei Velikanov on varem kriminaalkorras ja väärtegude eest karistatud (II k lk 173-176, 289-292, 309-346), ta pani kuriteod toime katseajal, mis näitab, et süüdistatav ei ole endale varasemast karistustest järeldusi teinud ja jätkanud kuritegelikku käitumist. Ei saa väita, et vägivallaga seotud kuritegu pandi toime majandusliku kitsikuse ja töö puudumise tõttu, sest A. Velikanovi enda ütluste kohaselt oli tal eluase, perekond. Arvestades eeltoodut ja seda, et Aleksei Velikanov on toime pannud vägivallaga seotud II astme kuriteo ja suure ühiskonnaohtlikkusega I astme kuriteo, samuti arvestades A. Velikanovi rolli omavoli toimepanemisel ja süüdistatava isikut, ta tarvitab narkootilsi aineid ning A.Velikanovi käitumisest on näha, et kuritegelik käitumine on kujunenud talle elustiiliks, tuleb teda karistada sanktsiooni keskmisest määrast pikema reaalse vangistusega.
N.H koosseisuvälised karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistus kergendavaks asjaoluks loeb kohus süüs osalist tunnistamist, mis näitab, et isik on aru saanud vähemalt osaliselt oma tegude õigusvastusest. N.H on varem kriminaalkorras ja väärtegude eest karistatud (II k lk 165-172, 287-288). Ei saa väita, et vägivallaga seotud II astme kuritegu pandi toime majandusliku kitsikuse ja töö puudumise tõttu, kuritegu on toime pandud narkootilise joobe seisundis. Arvestades eeltoodut ja seda, et N.H on toime pannud vägivallaga seotud II astme kuriteo, samuti arvestades N.H rolli kuriteo toimepanemisel ja süüdistatava isikut, N.H käitumisest on näha, et kuritegelik käitumine on kujunenud talle elustiiliks, ta pani nädala jooksul toime 2 kuritegu, narkootikumide tarvitajana ei sobi ta kriminaalhooldusele tuleb teda karistada sanktsiooni keskmisest määrast pikema reaalse vangistusega. KrMS § 179 lg 1p 1 ja 2 kohaselt kuulub süüdistatavatelt N.H ja Raila väljamõistmisele sundraha 6525 krooni ja Velikanovilt 10875 kroon ja KrMS § 175 alusel kohtukulud riigituludesse Juhindudes KrMS § 306, 311- 313, kohus otsustas:
Süüdi tunnistada N.H KarS § 201 lg 1 järgi ja mõista karistuseks kuus kuud vangistust Süüdi tunnistada N.H KarS § 257 järgi ja mõista karistuseks neli aastat vangistust KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja mõista liitkaristus neli aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistuse viibitud aeg alates 04.08.2009 karistusaja hulka. Tõkend vahistamine jätta muutmata Välja mõista N.H-lt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära s.o 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni ja KrMS § 180 lg1 ja 175 lg 1p 4, 3 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 420 (nelisada kakskümmend) krooni riigituludesse. Sundraha ja kaitsetasu kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034800017 Eesti Ühispank arvelduskontole nr 221023778606 Hansapank, viitenumber 2800049777. Kviitung esitada Harju Maakohtule. Süüdi tunnistada Aleksei Velikanov KarS § 199 lg 2p 4,8 järgi ja mõista karistuseks kuus kuud vangistust Süüdi tunnistada Aleksei Velikanov KarS § 257 järgi ja mõista karistuseks neli aastat vangistust Süüdi tunnistada Aleksei Velikanov KarS § 415 lg 1 järgi ja mõista karistuseks kaks aastat vangistust KarS § 64 lg 1 alusel suurendada üksikkaristusest raskemat ja mõista liitkaristus neli aastat ja kuus kuud vangistust.
KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust 13.02.2008 Harju Maakohtu kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta 11 kuud ja 28 päeva vangistust võrra ja lõplikuks karistuseks mõista 6 aastat 5 kuud ja 28 päeva vangistust KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistuse viibitud aeg alates 04.08.2009 karistusaja hulka. Tõkend vahistamine jätta muutmata Karistusaja alguseks lugeda 04.08.2009. Välja mõista Aleksei Velikanovilt KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära s.o 10875 (kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni) ja KrMS § 180 lg1 ja 175 lg 1p 4, 3 alusel ekspertiisikulud 25138 (kakskümmend viis tuhat ükssada kolmkümmend kaheksa) krooni riigituludesse. Sundraha ja ekspertiisikulud kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034800017 Eesti Ühispank arvelduskontole nr 221023778606 Hansapank, viitenumber 2800049777. Kviitung esitada Harju Maakohtule. Süüdi tunnistada Rudolf Raila KarS § 136 lg 1 – 22 lg 3 järgi ja mõista karistuseks kuus kuud vangistust KarS § 74 ja 75 sätteid kohaldades määrata, et karistust ei pöörata täitmisele kui Rudolf Raila ei pane kahe aasta ja kuue kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks KarS § 74 ja 75 alusel määratud kontrollnõudeid ja kohustusi:
Asitõendid
- Punast värvi riidest rihm ja läbipaistev teip lindi jäänused, metallist kang (Põhja PP logistikatalituses) - Musta värvi rahakott, rahakupüürid, ID kaart, Lukoil kaart, Swedbank infokaart, BonyClub Casino kaart, Sampopanga kaart, sõidutalong jätta A M ile - sündmuskohalt 04.08.2009 XXXvõetud – DNA proovid, teibirull, teibiriba, sõrmejäljed (Põhja PP logistikatalituses) - Aleksei Velikanovi asjadest võetud mobiiltelefon Nokia 3109c ja ZEN kaart jätta IVle - lasteriidekapp, riiul, laud, sein, neli peegelust jätta N B ’ile - Alpine DVD mängija, laemonitor, kaks pulti, kõrvaklapid jätta AS Swedbank Varakindlustuse oksjonil esemed ostnud isikule - 04.08.2009 XXXläbiotsimise käigus võetud: DNA proovid, pürotehniline padrun ja detail (EKEI-s) - 04.08.2009 XXX läbiotsime käigus võetud – videomaterjal Verbationi plaadil, Sony Mini DV kassett ja koopiad, Verbationi CD plaadil video, isevalmistatud lõhkeseadeldise frgamendid, kilekott, dressipluus ja T-särk (hoiul Põhja PP logistikatalituses) - muud esemed, mis leiti ja võeti läbiotsimiste käigus kaasa 04.08.2009 Tallinnas XXXgaraažiboksist nr 98 ja 05.08.2009 Tallinnas XXXasuvast korterist, kuid mis ei oma puutuvust käesolevas kriminaalasjas Aleksei Velikanov’i ja N.H ’i poolt toimepandud ja tõendamist leidnud kuritegudega,(hoiul Põhja Politseiprefektuuri kriminaalosakonna varavastaste kuritegude talituse lääne teenistuses) -
Välja mõista N.H’ilt NBi (arvelduskonto omanik E B XXX) kasuks 3250 (kolm tuhat kakssada viiskümmend) krooni Välja mõista Aleksei Velikanov’ilt AG’i (arvelduskonto XXX kasuks 5000 (viis tuhat) krooni Välja mõista Aleksei Velikanov’ilt AS Swedbank Varakindlustuse kasuks 15 575 (viisteist tuhat viissada seitsekümmend viis) krooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale kirjalikult seitsme päeva jooksul alates resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul Harju Maakohtule Kohtuotsus on menetlusosalistele kättesaadav 16. septembril. 2010 Kohtunik Liina Pohlak
Rahvakohtunikud Anne Jeedas
Reet Valtmäe
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.