Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Üürilepingu p 4 kohaselt kohustus kostja tasuma eluruumi kasutamise eest igas kalendrikuus 550 eurot. Üürilepingu lisas nr 2 leppisid pooled kokku, et kindlaksmääratud üürisummale lisaks jäävad kostja kanda kõik korteri kasutamisega seotud kõrvalkulud ehk küte, gaas, üldelekter, elekter, üldvesi, soe ja külm vesi, vee soojendamine, prügi, sideteenused, haldustasu, hooldustasu, remondifond ja maja kindlustus. Leping oli lõpetatud 30.11.2023 seisuga, seega lasub kostjal kohustus katta üüri ja kommunaalkulusid kuni 30.11.2023. Kostja ei ole tasunud kommunaalkulusid ajavahemiku 01.09-30.11.2023 eest ning samuti on jätnud maksmata üüri ajavahemiku 06.09-30.11.2023 eest. Eluruumi tagastamisel hindas üürileandja eluruumi seisukorda, võttes aluseks eluruumi seisukorra üleandmise ja tagastamise hetkel. Eluruumi üleandmisel ja tagastamisel tehtud fotode põhjal on selgelt tuvastatav, et üürisuhte ajal oli rikutud nii korteri viimistlus kui ka sisustus. Samuti ei olnud korteri puhtuse tase võrdne sellega, mis oli hetkel, mil see anti üürniku valdusesse. Hageja hinnangul saab järeldada, et a) kostja on lepingut rikkunud, tagastades eluruumi puudustega, mida ei saa liigitada loomuliku kulumise alla; b) üürileandjale on tekkinud kahju, kuna tema vara oli saanud füüsilisi kahjustusi; c) kahju on kaetud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga, milleks on kahjustustele eelnenud seisukorra taastamine; d) kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena vastustajale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, mida tõendavad üürilepingu üldtingimuste punktid 7.3.2, 7.3.5, 7.7 ja 7.8 , mis sätestavad kostja hoolsuskohustus ja vastutuse tema poolt tekitatud puuduste eest; e) rikkumise ja kahju vahel esineb põhjuslik seos, kuna käsitletavad puudused tekkisid ajal, mil asi oli kostja valduses ja kostja pole tõendanud, et kahjustumine toimus asjaoludel, mis ei tulenenud temast või isikust, kellele ta asja kasutamise lepinguga kooskõlas üle andis; ning f) nõude loovutamisega astus hageja üürileandja asemele, seega hagejal on õigus nõuda kostjalt kohustuste täitmist, st kahju hüvitamist. 05.09.2023 võttis üürileandja eluruumi valduse üle ning teavitas koheselt ühise ülevaatuse käigus kostjat puudustest, mille eest kostja vastutust kannab. Samuti 07.09.2023 saatis üürileandja kostjale e-posti teel kommentaarid ja fotod tuvastatud puuduste kohta. Kahjunõude esitas üürileandja kostjale 17.10.2023 ja hageja teavitas kostjat kahjunõude üleminekust 06.11.2023. Seega on kostjale puudustest teatatud mõistliku aja jooksul ning nõue on kehtiv VÕS § 336 ja § 338 mõistes. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista üüri ja kommunaalkulude võlgnevuse summas 1640,61 eurot ning kahju summas 4822,96 eurot. Kostja vastus Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta see rahuldamata. Kostja ei eita seda fakti, et tema ja A. V. (omanik/üürileandja) sõlmisid 01.04.2023 tähtajatu üürilepingu nr EE230326-100787 XXX aadressil asuva eluruumi väljaüürimiseks. Üürileping oli väljastatud Rendin OÜ (hageja) poolt. Korter asus vanas elamumajas. Korteris olid vana kasutatud mööbel ja remonti (lagi, põrand, seinad, aknad, vannituba) ei olnud tehtud, korter oli lihtsalt puhas. Korteriomanik kinnitas, et korteris pidevalt elavad üürnikud ja korteris on tavaline kulum. 01.04.2023 tutvudes üleandmisevastuvõtmise aktiga, kostja pööras tähelepanu sellele, et tema juuresolekul ei olnud tehtud korteri fotosid ning aktile lisatud fotod ei vasta korteri praegusele seisukorrale (mööbel ja siseviimistlus

on vana, rõdul on vanad asjad). Hageja seletas, et see on tavaline praktika (omanik esitas fotod juba ammu, üürnikud pidevalt vahetuvad, aga üldandmed on fikseeritud). 2023.a. augustis tekkisid kostjal ettenägematud asjaolud ja ta oli sunnitud kolima Valgevenemaale perekondlikel põhjustel. Seoses sellega võttis ta viivitamatult üürileandjaga ühendust ja teavitas, et palub lõpetada sõlmitud üürilepingu alates 05.09.2023. Üürileandja oli nõus sellega. 05.09.2023 oli poolte kokkuleppel üürileping lõpetatud ja korter koos võtmetega oli üleantud üürileandjale. Korteri üleandmisel ei olnud esitatud pretensioone üürileandja poolt. 6. septembril 2023 algas kolmepoolne kirjavahetus e-posti teel, milles kostja selgitas, et üürileping on lõpetatud 05.09.23. Kostja pööras tähelepanu sellele, et kui leping ei ole lõppenud, siis üürileandja on kohustatud tagastama võtmed, kuna vastasel juhul üürnik ei saa kasutada korterit ja sellisel juhul leping lõpetatakse VÕS § 314 alusel, kuna alates 05.09.2023.a. ei ole kostjal võtmeid ning ta ei saa kasutada korterit. Kostja poolt on makstud kõik kulud (üüritasu, kõrvalkulud) seisuga 05.09.23.a. Samuti ei nõustu kostja kahjuhüvitise nõudega. Kui eeldada, et remondikulud on 4822,96 eurot, siis remonditööde hinnad on ülepaisutatud. Antud juhul remonditööde eesmärk on omaniku soov, kuna ta tegeleb äritegevusega korteri üürilepingu alusel. 05.09.23 korteri üleandmisel üürileandjal ei olnud pretensioone korteri seisukorra ega siseviimistluse suhtes. Korteris elavad erinevad üürnikud ja kulum on kiirem, kui korteris, kus elab pidevalt üks perekond. Üleandmisevastuvõtmise aktis esitatud fotod ei kajasta üüritud korteri tegelikku seisukorda (mööbel ja siseviimistlus), kuna ei olnud tehtud korteri üleandmisel üürniku juuresolekul, aga olid juba OÜ Rendin e-süsteemis ning kostja ei saanud mõjutada nende sisu. Hageja ei tõendanud ka põhjuslikku seost tekitatud kahju ja kahju summa vahel. Kohtu põhjendused

kahjustumine toimus asjaoludel, mis ei tulenenud temast või isikust, kellele ta asja kasutamise lepinguga kooskõlas üle andis. Üürnik ei vastuta asja hariliku kulumise, halvenemise ja muutuste eest, mis kaasnevad asja lepingujärgse kasutamisega. Kohus selgitab, et üürnik peab seega kasutama asja hoolikalt ning ära hoidma kahjustused, mida hoolikas üürnik ära hoiaks ning tagastatava asja seisund ei tohi olla halvem seisundist, mis vastab lepingujärgsele kasutusele. Ka üürilepingus on kokku lepitud, et hiljemalt lepingu lõppemise kuupäeval tagastab üürnik ruumid (s.h kõik ligipääsu vahendid) samas seisukorras, milles üürileandja andis ruumid üürnikule üle arvestades lepinguga kooskõlas olevaid kasutamisest tekkinud muutusi, m.h. normaalne kulumine (üürilepingu üldtingimused p 4.5.1). Seega tuleb hageja kahjunõude lahendamiseks kohtul kindlaks teha, millises seisundis anti kostjale üüripind üle ning millises seisundis see tagastati.

asjaoluga, et üüripind oli üürniku kasutuses vähem kui pool aastat. Samuti ei ole kostja esitanud tõendeid, et viidatud puudused oleksid esinenud üüripinnal juba üürnikule üle andes. Kohtul puudub seega alus kahelda, et nimetatud puudused (so täkked, kriimud, seinakahjustused) on tekkinud ajal, mil korter oli kostja kasutuses ning pildid kahjust on tehtud vahetult peale korteri üleandmist omanikule.

vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1. Kohus asub seisukohale, et käesoleval juhul on tõendamist leidnud, et kostja on lepingut rikkunud, tagastades eluruumi puudustega, mistõttu on üürnikule tekkinud kahju. Rikkumise ja kahju vahel esineb põhjuslik seos, kuna käsitletavad puudused tekkisid ajal, mil asi oli kostja valduses ja kostja pole tõendanud, et kahjustumine toimus asjaoludel, mis ei tulenenud temast. Seetõttu on hageja iseenesest õigustatud nõudma kostjalt kahju hüvitamist. Hageja kahju hüvitamise nõue summas 4822,96 eurot koosneb hagiavalduse kohaselt järgnevast: remonditööd vastavalt Nutifur OÜ pakkumisele nr 300140 summas 4545,46 eurot (dtl 125-128), uue lambi maksumus summas 29,99 eurot (dtl 200), uue kohvilaua maksumus summas 25,99 eurot (dtl 201), rõduukse reguleerimise kulu 54 eurot (dtl 129) ning pehme mööbli puhastuse (s.o diivan, toolid, vaip) summas 167,52 eurot (dtl 130). Nutifur OÜ pakkumisest nähtuvad lagede ning seinte parandustööd, elutoa parketi vahetus, ukse ja 4 lengi vahetus koos liistudega ning samuti ettevalmistustööd ja ehitusjärgsed koristustööd. Kohus märgib, et ettevõtte blanketile koostatud hinnapakkumine (olenemata selle formaadist) on kahju suuruse hindamisel küllaldane dokumentaalne tõend. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et nimetatud töid saaks teha odavamalt või hinnapakkumises märgitud tööd oleksid ebavajalikud. Kostja esitatud tõend siseukse maksumusest summas 38,50 eurot kajastab teatud perioodil olevat soodushinda ning ei erine iseenesest suuremal määral hinnapakkumises kajastatud ukse hinnast, kui lähtuda ka tavahinna ja soodushinna vahest (dtl 258-259). Arvestades kahjustuse ulatusega on kohtu hinnangul usutav, et hinnapakkumises sisalduvaid töid ka reaalselt teostada tuleb. Seega peab kohus põhjendatud kuluks hageja poolt märgitud 4822,96 eurot. Samuti peab kohus põhjendatuks rõduukse reguleerimise kulu summas 54 eurot, arvestades, et hageja on tõendanud selle reguleerimise vajadust. Kohus ei pea põhjendatuks uue lambi, kohvilaua ega ka pehme mööbli puhastuse kulusid. Kohus on eelnevalt märkinud, et kohvilaua kõverus ega ka mööbli puhastamise vajadus ei ole tõendatud. Lambi osas on hageja on selgitanud, et lambipirn oli purunenud lambikuplis nii, et selle sisemus jäi sisse, samas kui klaasist osa oli eemaldatud ning seega on vajalik uue lambi ostmine. Samas ei ole hageja tõendanud, et purunenud sisemust ei ole võimalik eemaldada ning seetõttu ei ole kohtu hinnangul uue lambi ostmise kulu põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud kostjalt välja mõista kahju summas 4876,96 eurot.

menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulud 75% ulatuses kostja kanda ning 15 % ulatuses hageja kanda. Kohus arvestab hagi rahuldamise

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.