Hageja lepinguline esindaja: I. V. (e-post: XXX) Kostja: V. O. (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post: XXX) Asja läbivaatamine
TsMS § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu hageja osaline loobumine hagist intressinõude 371,59 euro osas, sissenõudmiskulude nõude 20,00 euro osas ja viivisenõude 103,65 eurot osas ja lõpetada selles osas tsiviilasja menetlus.
2.Hagi rahuldada.
3.Mõista kostjalt V. O.’lt hageja Renovum OÜ kasuks välja Monefit Estonia OÜ ja V. O.’lt vahel kliendilepingust nr 8066229363 tulenev kohtotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud põhivõlg summas 1041,65 eurot.
4.Mõista kostjalt V. O.’lt hageja Renovum OÜ kasuks välja Monefit Estonia OÜ ja V. O.’lt vahel kliendilepingust nr 8066229363 tulenevad tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed summas 871,15 eurot edasiulatuvalt igakuiste osamaksetena järgmiselt: 20.12.2024
5.Mõista kostjalt V. O.’lt hageja Renovum OÜ kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivised summas 177,06 eurot.
6.Mõista kostjalt V. O.’lt hageja Renovum OÜ kasuks välja viivised põhivõlalt 1041,65 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 20.12.2024 kuni põhivõla tasumiseni.
7.Kohustada kostjat V. O.’lt tasuma resolutsiooni punktis 4 välja toodud osamaksed Renovum OÜ arveldusarvele EEXXX (LHV). Makse selgitus on „võlgniku nimi, isikukood ja tsiviilasja number“. Menetluskulude jaotus
8.Jätta menetluskulud 30% ulatuses hageja Renovum OÜ kanda ja 70% ulatuses kostja V. O.’lt kanda.
9.Mõista kostjalt V. O.’lt hageja Renovum OÜ kasuks välja menetluskulud summas 575 eurot.
10.Mõista kostjalt V. O.’lt väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS §187 lg 6). Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 405 lg 10). Hageja nõue ja hagi aluseks olevad asjaolud
1.Harju Maakohtule esitatud hagi kohaselt hageja palus mõista välja kostjalt hageja kasuks põhivõlgnevus 1940,18 eurot, intress 371,59 eurot, sissenõudmiskulud summas 20,00 eurot, seisuga 06.10.2022 sissenõutavaks muutunud lepingujärgne viivis 103,65 eurot, sissenõudmiskulud summas 20,00 eurot ja viivis alates 07.10.2022 põhinõudelt 1940,18 EUR kuni selle kohase tasumiseni lepingujärgses määras 0,06% päevas. 2/9
2.Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt Monefit Estonia OÜ ja kostja sõlmisid interneti vahendusel 11.03.2022 kliendilepingu nr 8066229363, millega võimaldati kostjal võtta laenu. Peale kostja poolt laenutingimustega tutvumise kinnitamist Monefit Estonia OÜ rahuldas kostja taotluse ja kandis kostja poolt märgitud pangakontole laenu summas 1940,18 eurot. Peale kostjale laenu ülekandmist saadeti esialgse võlausaldaja poolt kostjale arve, et kostjat veelkord teavitada laenutagasimakse tähtajast.
3.Vastavalt 11.03.2022 laenutingimustele kostja võttis laenu 48 kuuks. Poolte kokkuleppe kohaselt krediidi kogukulu oli kogulaenuperioodi eest 2859,10 eurot. Intressi määraks oli 41,22% aastas. Kostja ei tasunud ühtegi makset 11.03.2022 võetud kohustuste täitmiseks.
4.Esialgne võlausaldaja on korduvalt pöördunud kostja poole meeldetuletustega, milles palus kostjal võlgnevus likvideerida. Makseviivituse tõttu saatis laenuandja kostjale korduvalt nii tasuta kui ka tasulisi meeldetuletusi. Tasuta meeldetuletus oli saadetud kostjale 17.04.2022, 24.04.2022, 04.05.2022, 10.05.2022. 12.05.2022 edastas laenuandja kostjale tasulise meeldetuletuse võla tasumiseks. Kostja sellele ei reageerinud ning oma kohustust laenuandja ees ei täitnud.
5.Laenuandja edastas 14.06.2022 kostjale võlateatise ja laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles kostjal paluti tekkinud võlgnevus tasuda hiljemalt 14 päeva jooksul, kostjat hoiatati, et võla tasumata jätmisel öeldakse laenuleping üles ning nõutakse kogu võla kohest tasumist. Samuti pakuti kostjale kokkuleppele jõudmiseks läbirääkimiste võimalust. Kostja võlgnevust ei tasunud.
6.Kostja ei ole laenulepingust tulenevat kohustust nõuetekohaselt täitnud, mistõttu Monefit Estonia OÜ ütles 28.07.2022 poolte vahel sõlmitud lepingu ülesse lepingu punkti 16.3 alusel. Kuna kostja meeldetuletustele ei reageerinud, loovutas esialgne võlausaldaja nõude Renovum OÜ-le 02.08.2022. Nõude loovutamise kohta Monefit Estonia OÜ edastas kostjale 02.08.2021 teatise.
7.Kostja võlgnevus hagejale seisuga 06.10.2022 tagastamata laenupõhiosa eest on 1940,18 eurot.
8.Intresside võlg vastavalt maksegraafikule ülesütlemise seisuga s.o 28.07.2022 oli summas 371,59 EUR. Sõlmitud laenulepingu punkti 6.2 kohaselt kohustus kostja tagastama maksepäevaks lepinguga määratud igakuise kohustusliku laenu tagasimakse summa, millele lisandus laenuandja poolt väljaarvestatud intressisumma. Euroopa teabelehes on avaldatud, et fikseeritud intressimäär 41,22% aastas. Vastavalt 11.03.2022 arves nr 600583292864 esitatud maksegraafikule on intressisummaks 918,92 eurot, mis jagatakse osamaksete vahel proportsionaalselt vastavalt perioodi pikkuse järgi. Kostjal on intressi võlgnevus alates esimesest osamaksest, millest tulenevalt on hageja arvestanud intressi vastavalt maksegraafikule alates 10.04.2022 kuni lepingu ülesütlemiseni summas 371,59 eurot.
9.Viivise võlg hagi esitamise seisuga s.o 06.10.2022 on summas 103,65 eurot. Viivist hageja arvestab tasumata makse päevale järgnevast päevast kuni lepingu ülesütlemiseni ja edasi alates ülesütlemise kuupäevale järgnevast päevast kuni hagi esitamiseni viivisemääras 0,06% tagastamata laenu summalt päevas kooskõlas laenulepingu tingimuste punktiga 11 ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega summas 103,65 eurot.
10.Hageja soovib kostjalt sissenõutavaks muutunud viivise ja põhivõlalt hagi koostamisele järgnevast päevast alates edasiulatuvalt arvestatud viivise väljamõistmist lepingujärgse intressimääraga võrdses viivisemääras kohtuotsuse tegemise päeva seisuga kindlas summas ja edasi protsendina põhivõla summalt.
11.Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist vastavalt VÕS § 113 2 lg-le 1 summas 20,00 eurot. Lepingu kehtivuse ajal on Monefit Estonia OÜ saatnud kostjale 3 tasulist meeldetuletuskirja kogumaksumusega 15,00 eurot (1tk – 5 eur, 12.05.2022 meeldetuletuskiri, 14.06.2022 lepingu ülesütlemise hoiatus), ülesütlemise avalduse 28.07.2022 maksumusega 5 eurot ja nõude loovutamise teade maksumusega 5 eurot. Tulenevalt eeltoodust hageja leiab, et 20,00 eurot on 3/9
mõistlikud võla sissenõudmiskulud ja need kuuluvad rahuldamisele, kuna esialgne võlausaldaja ja hageja on teinud kõik endast võimaliku, et teavitada kostjat võlgnevusest ja selle tasumise vajadusest.
12.Hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud võlgnevus on kogusummas 2435,42 eurot (s.h põhivõlg 1940,18 eurot, intressid 371,59 eurot, sissenõudmiskulud 20,00 eurot, viivis 103,65 eurot seisuga 06.10.2022).
13.24.05.2024 menetlusdokumendis hageja teavitas, et võttis ühendust esmase laenuandjaga ning kostja maksevõimelisuse kontrollimise hetkel laenuandja lähtus kogumispensioni registrist ja kostja poolt edastatud andmetest. Seoses sellega hageja on seisukohal, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtteid.
14.Kuivõrd hageja saab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu nõuda kostjalt üksnes põhivõla tasumist, tuleb asja lahendamiseks tuvastada kui suure summa krediidiandja kostjale vaidlusaluse laenulepingu järgi laenas ja kui suure summa on kostja tagasi maksnud.
15.Kostja sai laenu summas 4420,00 eurot. Hageja võlgnevuse ümberarvestuse kohaselt on hageja arvestanud kostja poolt lepingu täitmiseks tasutud summa 2429,82 eurot põhivõla katteks. Kuivõrd kostja ei pea maksma intressi ning hageja on arvestanud ümber kõik kostja poolt tehtud maksed põhivõlgnevuse katteks, siis 28.07.2022 seisuga pidi kostja maksma vastavalt uue maksegraafikule põhiosa katteks 1759,60 eurot (62,25x28+62,25:30x8=1743,24+16,60=1759,60). Kostja on tasunud enne lepingu erakorralist ülesütlemist 2429,82 eurot (ehk alates 1-39 osamaksed ja osaliselt 40.osamakse). Vastavalt VÕS § 416 lg 1 krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. Seega polnud krediidiandjal alust lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Kui need eeldused ei ole täidetud ehk kui tarbija ei ole maksetega viivitanud, siis ei ole krediidiandjal õigust lepingut üles öelda. Sellisel juhul ei ole ülesütlemisavaldusel õiguslikku toimet. Kuivõrd tarbijakrediidilepingu ülesütlemiseks ei olnud alust, siis ei saanud laenukohustus muutuda kogu ulatuses sissenõutavaks. Vaatamata sellele hageja saab nõuda uue maksegraafiku kohaselt sissenõutavaks muutunud summade tasumist, kuid kuivõrd ülesütlemine ei olnud kehtiv, siis leping kehtib ning graafiku kohased ei ole tulevased maksed sissenõutavaks muutunud. Hageja saab esitada TsMS § 369 kohase edasiulatuva nõude, millisel juhul kohus saab kostjalt välja mõista edasiulatuvad maksed graafiku kohaselt.
16.Hageja esitas kohtule TsMS § 369 alusel edasiulatuva nõude ning palub kohtul välja mõista kostjalt edasiulatuvad maksed 24.05.2024 esitatud graafiku alusel. Hageja samuti palub määrata kohtuotsuse täitmise korra, mille alusel palub kohustada kostjat tasuda igakuiselt iga 16.kuupäeva Renovum OÜ arveldusarvele EE377700771002004100 LHV. Makse selgitus on „võlgniku nimi, isikukood ja tsiviilasja number“. Hageja on seisukohal, et edasiulatuv nõue on põhjendatud, kuna kostja on hetkeseisuga võlgnevuses rohkem kui 11-ne igakuise maksega (alates 40-50 osamakset) ning hageja on seisukohal, et kostja ei kavatse oma kohustust täita ka tulevikus.
17.Hageja teavitas kohtule, et uue maksegraafiku alusel sissenõutavaks muutunud põhiosa summa on seisuga 24.05.2024 668,15 eurot (45,65+62,25x10 =668,15 eurot) (osaliselt 40 osamaksest ja alates 41-50 osamakset).
18.Hageja palus mõista välja kostjalt hageja kasuks 24.05.2024 seisuga sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevus 668,15 eurot ja viivis alates 25.05.2024 põhinõudelt 668,15 eurot kuni selle kohase tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Mõista kostjalt hageja 4/9
kasuks välja edasiulatuvalt põhinõue 1322,03 eurot igakuiste osamaksetena järgmiselt: alates 20.06.2024 kuni 20.01.2026 -62,25 eurot ja 20.02.2026 62,50 eurot.
19.Hageja teavitas kohtule, et hageja loobub osaliselt oma nõudest summas 495,24 eurot (intressinõue 371,59 eurot, sissenõudmiskulud 20,00 eurot, viivisenõue 103,65 eurot).
20.20.11.2024 esitatud lõplikus seisukohas hageja teavitas, et jääb oma 25.04.2024 ümberarvestuse ja nõude juurde. Vaatamata esitatud uuele maksegraafikule ei ole kostja maksnud ühtegi eurot oma võla tasumiseks. Uue maksegraafiku alusel sissenõutavaks muutunud põhiosa summa on seisuga 20.11.2024 1041,65 eurot (45,65+62,25x16 =1041,65 eurot) (osaliselt 40 osamaksest ja alates 41-56 osamakset).
21.Hageja on seisukohal, et nõue on põhjendatud, kuna kostja on hetkeseisuga võlgnevuses rohkem kui 16ne igakuise maksega (alates 40-56 osamakset) ning hageja on seisukohal, et kostja ei kavatse oma kohustust täita ka tulevikus. Kostja seisukoht
22.Kostja on seisukohal, et Monefit Estonia OÜ väljastas tarbijale laenu, kontrollimata tarbija sissetulekut ja olemasolevaid finantskohustusi.
23.Kostja ei saanud tasuda võetud kohustusi, kuna sel momendil kui küsis/taotles Monefit Estonia OÜ käest laenu, siis omas juba 8 laenukohustust, kokku summas üle 15.000 EUR ning sel momendil oli juba 1 inkasso (ehk juba tarbija maksekäitumine ja maksevõimekus on suure küsimärgi all). Konto väljavõtte pealt on näha makse 28.02.2022 OK Incure Inkasole.
24.Kuidas on laenuandja vaadanud, analüüsinud, ja nõustunud väljastada lisalaenu kui klient omab juba kohustused sellistes finantsasutuses nagu: Ferratum pank (kiirlaenufirma) – 121 eur , Svea Finance – 260 eur, Holm Bank – 64 eur, Bigbank AS – 118 eur , Esto AS (kiirlaenufima) – 76 eur , BB finance (kiirlaenufirma) , Placet Group (kiirlaenufirma) – 177 eur , IPF Digital (kiirlaenufirma) – 149,61 eur .Kõik ik need firmad on nähtavad kliendil kontol, veebruari kuus 2022 tehtud maksetes. (1 kuu enne laenutaotlust Monefit Estonia OÜ-sse).
25.Arvestades kokku summeeritud ülekande summad tuleb kokku – 965,61 eurot . Veebruari kuus sissetulek oli +893,93 eurot ning keskmine 6 kuu sissetulek 916 euot. Samuti on näha, et jaanuarikuus 2022 klient on juba võtnud endale lisakohustusi Bondora AS (+1100 eur laekus kontole). BB Finance laenu väljamakse + 90 euot. (Antud laenu kohustused ja maksed on ilusti näha kliendi konto väljavõttes).
26.Kostja sissetulek ei võimaldanud talle laenu anda, ning tasuda võetud kohustust, ning vastavalt Krediidiandja seadusele, Laenuandja pidi kontrollima hoolega kas laenuvõtja saab tasuda antud laenu.
27.Monefit Estonia OÜ käitus väljastades laenu oma kasumi eesmärgi püüdes, eirates Vastutustundliku laenusaaja põhimõtteid.Vastavalt KAS §83 lg 3 ja VÕS §403 lg 1 Krediidiasutus kohustub toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Monefit Estonia OÜ eiras kõiki hoolsus meetmeid ja võimaldas Kosjale lubamatu laenusummat. Kostja on
seisukohal, et Hageja on rikkunud Vastutustundlik laenusaaja põhimõtte. VÕS 403 lg 1; VÕS 403 lg 6.
28.Samuti kostja palub pöörata tähelepanu, et sõlmitud lepingus puudub maksegraafik – mille järgi tarbija saaks aru, kui suur makse tuleb tal tasuda.
29.Kõige rohkem küsimus tekitab krediidi kulukuse määr, vastavalt lepingu punktile 6.16.1. Laenusaaja on kohustatud tagastama maksepäevaks lepinguga määratud igakuise kohustusliku laenu tagasimakse summa, millele lisandub laenuandja poolt väljaarvestatud intressi summa ja kontohaldustasu. 5/9
30.Teabelehes kulukuse määra arvutamisel, Laenuandja miskipärast jätab kontohaldustasu välja. Samuti on arusaamatu mille järgi arvutatakse tagasimakse suuruse % põhisumma jäägist. - kas see % arvutatakse selliselt et kulukuse määr oleks piiri peal seadusega?
31.Kuna Monefit Estonia OÜ poolt on oluliselt rikutud vastutustundliku laenusaaja põhimõtet. VÕS 4034 lg 1; VÕS 4036 lg 6. palub kostja rakendada vastutustundliku laenusaaja põhimõtte rikkumise tagajärgi. Ei nõustu intressi summaga. Maakohtu seisukoht
32.Harju Maakohtule esitatud hagi kohaselt hageja palus mõista välja kostjalt hageja kasuks põhivõlgnevus 1940,18 eurot, intress 371,59 eurot, seisuga 06.10.2022 sissenõutavaks muutunud lepingujärgne viivis 103,65 eurot ja sissenõudmiskulud summas 20,00 eurot ja viivis alates 07.10.2022 põhinõudelt 1940,18 eurot kuni selle kohase tasumiseni lepingujärgses määras 0,06% päevas. Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt Monefit Estonia OÜ ja kostja sõlmisid interneti vahendusel 11.03.2022 kliendilepingu nr 8066229363, millega võimaldati kostjal võtta laenu. Peale kostja poolt laenutingimustega tutvumise kinnitamist Monefit Estonia OÜ rahuldas kostja taotluse ja kandis kostja poolt märgitud pangakontole laenu summas 1940,18 eurot. 24.05.2024 hageja teavitas hageja kohut, et hageja loobub osaliselt oma nõudest summas 495,24 eurot (intressinõue 371,59 eurot, sissenõudmiskulud 20,00 eurot, viivisenõue 103,65 eurot).
Kostjal ei ole esitanud vastuväiteid hageja poolt osaliselt nõudest loobumisele.
34.Kohus leiab, et loobumine tuleb TsMS § 429 lg 1 alusel vastu võtta ning tsiviilasja menetlus lõpetada hageja intressinõude summas 371,59 eurot, sissenõudmiskulude summas 20,00 eurot ja viivisenõude summas 103,65 eurot osas. Ülejäänud osas lahendab kohus nõude käesoleva otsusega. TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt on hagist loobumine menetluse lõpetamise alus.
35.Hageja palub mõista välja kostjalt hageja kasuks 24.05.2024 seisuga sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevus 668,15. viivis alates 25.05.2024 põhinõudelt 668,15 eurot kuni selle kohase tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras ja edasiulatuvalt põhinõue 1322,03 eurot igakuiste osamaksetena järgmiselt: alates 20.06.2024 kuni 20.01.2026 summas 62,25 euro ja 20.02.2026 summas 62,50 euro.
36.Kohus tuvastab järgmised asjaolud: Monefit Estonia OÜ ja kostja sõlmisid 24.03.2020 kliendilepingu nr 8066229363, millega Monefit Estonia OÜ võimaldas kostjal võtta laenu. Vastavalt poolte kokkuleppele oli kasutusse võetava krediidisumma ülempiir 191,40 eurot. Intressimääraks oli 43,20 % aastas ja krediidi kulukuse määr 53,77% (132-141). Peale seada on Monefit Estonia ja kostja vahel sõlmitud kuni 11.03.2022 mitmed kliendilepingud, mille alusel on kostja saanud Monefit OÜ-lt täiendavalt laenu (dtl 144-614). 11.03.2022 sõlmitud kliendilepingu nr 8066229363 alusel Monefit Estonia OÜ võimaldas kostjal võtta laenu. Vastavalt poolte kokkuleppele oli kasutusse võetava krediidisumma ülempiir 1940,18 eurot. Intressimääraks oli 41,22 % aastas ja krediidi kulukuse määr 50,45% (dtl 28-38).
37.Esile toodud asjaoludel andis Monefit Estonia OÜ oma majandus- või kutsetegevuses krediiti füüsilisest isikust kostjale väljaspool viimase majandustegevust. Seega on hageja ja kostja sõlminud tarbijakrediidilepingu VÕS § 407 lg 1 ja § 402 lg 1 mõttes
38.Kohus on 24.04.2024 määruses hagejale selgitanud, et kohtu esialgsel hinnangul on kostjale laenu väljastamisel rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohus andis hagejale võimaluse esitada VÕS § 4034 lg 7 järgne ümberarvestus, s.o määrata tagasimaksed uuesti, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist.
39.24.05.2024 vastuses kohtunõudele hageja teavitas, et võttis ühendust esmase laenuandjaga ning kostja maksevõimelisuse kontrollimise hetkel laenuandja lähtus kogumispensioni registrist ja kostja poolt edastatud andmetest. Seoses sellega hageja on seisukohal, et laenuandja on rikkunud 6/9
vastutustundliku laenamise põhimõtteid. Seega on krediidiandja rikkunud 24.02.2020 ja kõigi hilisemate lepingute sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet.
40.VÕS § 4034 lg 7 järgi kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. 24.02.2020 ja hilisemates lepingutes sisaldunud intressimäära kokkulepped on seega tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 tühised.
41.Hageja esitas VÕS § 4034 lg 7 järgse ümberarvestuse, s.o määras kostjale uued tagasimaksed ja edastas uue maksegraafiku, millega hageja on määranud kostjale tagasimaksed ajavahemikus 20.04.2020- 20.06.2025 (dtl 633-634). Maksegraafik on kostjale KÄPO’s kätte toimetatud.
42.Kohus tuvastab, et ajavahemikus 21.02.2020-11.03.2022 kostjale üleantud laenusumma on 4420 eurot ja kostja poolt laenuandjale on tagasi makstud selle perioodi jooksul 2429,82 eurot (dtl 629-631). Hageja poolt kohtule esitatud võlgnevuse ümberarvestuse kohaselt on hageja arvestanud kostja poolt lepingu täitmiseks tasutud summa 2429,82 eurot põhivõla katteks. Kuivõrd kostja ei pea maksma intressi ning hageja on arvestanud ümber kõik kostja poolt tehtud maksed põhivõlgnevuse katteks, siis 28.07.2022 seisuga pidi kostja maksma vastavalt uuele maksegraafikule põhiosa katteks 1759,60 eurot (62,25x28+62,25:30x8=1743,24+16,60=1759,60). Seega on kostja tasunud enne lepingu erakorralist ülesütlemist 2429,82 eurot (ehk alates 1-39 osamaksed ja osaliselt 40.osamakse). Vastavalt VÕS § 416 lg 1 krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. Seega polnud krediidiandjal alust lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Kui need eeldused ei ole täidetud ehk kui tarbija ei ole maksetega viivitanud, siis ei ole krediidiandjal õigust lepingut üles öelda. Sellisel juhul ei ole ülesütlemisavaldusel õiguslikku toimet. Kuivõrd tarbijakrediidilepingu ülesütlemiseks ei olnud alust, siis ei saanud laenukohustus muutuda kogu ulatuses sissenõutavaks.
43.Hageja esitas kohtule VÕS § 108 lg 1 ja TsMS § 369 alusel edasiulatuva nõude ning palus kohtul välja mõista kostjalt edasiulatuvad maksed 24.05.2024 esitatud graafiku alusel. Hageja on seisukohal, et edasiulatuv nõue on põhjendatud, kuna kostja on hetkeseisuga võlgnevuses rohkem kui 11-ne igakuise maksega (alates 40-50 osamakset) ning hageja on seisukohal, et kostja ei kavatse oma kohustust täita ka tulevikus. Uue maksegraafiku alusel sissenõutavaks muutunud põhiosa summa on seisuga 24.05.2024 668,15 eurot (45,65+62,25x10 =668,15 eurot) (osaliselt 40 osamaksest ja alates 41-50 osamakset). 20.11.2024 esitatud lõplikus seisukohas hageja teavitas, et vaatamata esitatud uuele maksegraafikule ei ole kostja maksnud ühtegi eurot oma võla tasumiseks. Uue maksegraafiku alusel sissenõutavaks muutunud põhiosa summa on seisuga 20.11.2024 1041,65 eurot (45,65+62,25x16 =1041,65 eurot) (osaliselt 40 osamaksest ja alates 41-56 osamakset).
44.Kohus leiab, et hageja poolt esitatud nõue tuleb rahuldada, sest laen on kostja kasutusse antud, laenu ei ole täielikult tagastatud ja hagejal on TsMS § 369 kohaselt alust eeldada, et võlgnik ei pruugi tulevikus sissnõutavaks muutunud kohustusi õigeaegselt täita. Tulevikus sissenõutavate kohustuse väljamõistmine ei kahjusta kostjat.
45.Hageja poolt esitatud maksegraafiku kohaselt tuleb kostjal ajavahemikus 20.07.202320.11.2024 tasuda igakuiselt 62,25 eurot. Kostja graafikujärgseid makseid hagejale ei ole teinud. Kohus leiab, et uue maksegraafiku alusel sissenõutavaks muutnud põhiosa on muutunud 7/9
sissenõutavaks kohtulahendi tegemise seisuga summas 1041,65 eurot (45,60+62,25 x 16 ) (osaliselt makse 40 ja maksed 41-56), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
46.Lisaks tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 871,75 eurot vastavalt uuele maksegraafikule edasiulatuvate maksetena ajavahemikus 20.12.2024 kuni 20.02.2026 osamaksed 57-70, igaüks summas 64,50 eurot ja osamakse 71 summas 62,50 eurot.
47.Hageja on esitanud kostja vastu viivisenõude. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 ja p-st 6 nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
48.Kohus leiab, et hageja viivisenõue on põhjendatud. Kohtuotsuse tegemise seisuga on sissenõutavaks muutnud põhivõlalt summas 1041,65 eurot kogunenud viivis summas 177,06 eurot (viivisekalkulaator.ee). Vastavalt hageja taotlusele mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutnud viivise summas 177,06 eurot ja alates 20.12.2024 viivise põhinõudelt summas 1041,65 kuni põhinõude summas täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulude jaotus
49.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
50.TSMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluses kannab kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja hagist loobub, kannab ta kostja menetluskulud.
51.Hageja esitas 06.10.2022 kostja vastu hagi, milles palus mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõla 1940,18 eurot, intressid summas 371,59 eurot, sissenõudmiskulud 20,00 eurot ja seisuga 06.10.2022 sissenõutavaks muutunud lepingujärgne viivis 103,65 eurot. Hagiavalduse esitamisel oli hagi hind 2860,42. Hageja loobus osaliselt oma nõudest summas 495,24 eurot (intressinõue 371,59 eurot, sissenõudmiskulud 20,00 eurot, viivisenõue 103,65 eurot) ja palus kostjalt välja mõista hageja kasuks põhivõlg summas 668,15 eurot ja edasiulatuvalt nõudelt summas 1322,03 eurot VÕS § 113 lg 1 teise lause sätestatud määras. Hagi hind 2073,70 eurot. Kohus rahuldas hageja menetlusse jäänud nõude, mis moodustab esialgselt kohtule esitatud hagi hinnast umbes 70%. Seega peab kohus põhjendatuks jätta menetluskulud 30% ulatuses hageja kanda ja 70% ulatuses kostja.
52.Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt välja hageja menetluskulud 70% ulatuses.
53.TsMS § 174 lg-st 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
54.Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja. Hageja on kandnud menetluskuluna riigilõivu 350 eurot ja lepingulise esindaja kulusid 480 eurot ja makskäsu kiirmenetluse kulusid 20 eurot. Hageja lepinguline esindaja osutab hagejale õigusabi teenust 120,00 eur/h ilma käibemaksuta.. Tasutud riigilõiv 350 eurot on põhjendatud ja vajalik menetluskulu. Samuti on põhjendatud lepingulise esindaja ajakulu kokku tundi dokumentidega tutvumiseks, hagiavalduse koostamiseks, materjalide komplekteerimiseks, vastuse koostamiseks kostja vastusele ja kohtunõudel.
Seega on hageja põhjendatud menetluskulud kokku 850 eurot. 8/9
56.Kostja ei ole kasutanud menetluses lepingulist esindajat ja ei ole esitanud kohtule menetluskulude nimekirja. Kohus asub seisukohale, et kostjale hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole.
57.Kuna kohus mõistab kostjalt välja hageja menetluskulud 70% ulatuses, siis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu 595 eurot (850 eurot x 70 %).
58.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on kohtule vastava taotluse esitanud, mistõttu kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
59.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. TsMS § 177 lg 3 kohaselt toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise määrus menetlusosalistele kätte. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik
9/9
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.